kolmapäev, 27. juuni 2018
teisipäev, 26. juuni 2018
reede, 22. juuni 2018
Eesti 100 projekt Metsaaias
Käib üks üleüldine puude istutamine Eesti 100 tähistamise raames. Meil pole puid ens´am suurt kuskile istutada. Oleme neid mitu korda 100 juba istutanud. Üsna suureksi mõned neist juba kasvanud.
Aga oma Eesti 100 projekt on meilgi. Kuidas selline mõte tekkis? Miks just see koht?
Meil on väga suur maa-ala, mida me suureliselt aiaks kutsume. Asi hakkab juba looma ja usun, et ehk isegi enne "pensioniea" saabumist on visioon paigas ja reaalsuseks saanud.
Meie aias on paar-kolm kolekohta, mis on nagu veskikivid kaelas ja lahti neist ei saa. Vähemalt siiamaani pole saanud. Ühe kolekoha asjus hakkas mõte juba liikuma ja sai ka meesperele mõtet tutvustatud. Eeldab see aga kardetavasti ka väljaminekuid, mida endale mittetöötava muidusööjana ei saa lubada, liiatigi kui vana auto läks mahakandmisele ia uut vana pole veel olemas. Seega jääb see kolekoht ootele.
On veel teinegi kolekoht, mis on veelgi rohkem pinnuks silmas. Lausa häbiplekk aia kasitud silmnäol. Nimelt kuulub see koht kategooriasse "kuul pähe ja lauda taha nõgestesse". Ehk teisisõnu see on vana lauda uksetagune, kuhu sõnnik sai visatud ja kustkaudu lehmad karjamaale said juhatatud. Tegelikult asub see laudaukse lävi vana asundustalu ait-laut-riistakuur keskel. Ja see lävetagune on aastai 8aastakümneid) olnud koht, kuhu visati igasugust kivipuru ja muid ehitusjäätmeid. Fui!
Nüüd aga on tekkinud mõte, et likvideeriks selle kolekoha. Et saaks järgmisel suvel jälle avatud talude päeval osaleda. Noh, et oleks uusi valminud projekte näidata.
Kindlasti tahame säilitada kõik, mis vanast laudast veel järel on - mõned müürijupid. Ühte osa on isegi kõpitsetud ning kõrgemaks laotud.
Asundustalu rajaja, vana Alja elutöö mälestuseks tahame markeerida hoone piirjooned ning hoone sisemuse tasandada ning killustikuga katta. Küla peal on veel üks traktor elus ja kui peremees mahti saab, ehk tuleb meile appi kive tõstma-rinda pistma.
Siin on nüüd kritseldus, milline võiks asi välja näha tulevikus. Proportsioone pole ollagi ja ega see polnudki eesmärk.
Midagi on juba ka tehtud.
Vundamendi tald on välja prepareeritud.
Natuke on juba ka kive paika laotud. Asi susiseb, kuid susinale viskavad vahetevahel vett peale muud kohustused. Muuhulgas abikaasa kohustus tööl käia. Absoluutselt õige on ütlemine, et tööl käimine segab elamist. :)
Aga oma Eesti 100 projekt on meilgi. Kuidas selline mõte tekkis? Miks just see koht?
Meil on väga suur maa-ala, mida me suureliselt aiaks kutsume. Asi hakkab juba looma ja usun, et ehk isegi enne "pensioniea" saabumist on visioon paigas ja reaalsuseks saanud.
Meie aias on paar-kolm kolekohta, mis on nagu veskikivid kaelas ja lahti neist ei saa. Vähemalt siiamaani pole saanud. Ühe kolekoha asjus hakkas mõte juba liikuma ja sai ka meesperele mõtet tutvustatud. Eeldab see aga kardetavasti ka väljaminekuid, mida endale mittetöötava muidusööjana ei saa lubada, liiatigi kui vana auto läks mahakandmisele ia uut vana pole veel olemas. Seega jääb see kolekoht ootele.
On veel teinegi kolekoht, mis on veelgi rohkem pinnuks silmas. Lausa häbiplekk aia kasitud silmnäol. Nimelt kuulub see koht kategooriasse "kuul pähe ja lauda taha nõgestesse". Ehk teisisõnu see on vana lauda uksetagune, kuhu sõnnik sai visatud ja kustkaudu lehmad karjamaale said juhatatud. Tegelikult asub see laudaukse lävi vana asundustalu ait-laut-riistakuur keskel. Ja see lävetagune on aastai 8aastakümneid) olnud koht, kuhu visati igasugust kivipuru ja muid ehitusjäätmeid. Fui!
Nüüd aga on tekkinud mõte, et likvideeriks selle kolekoha. Et saaks järgmisel suvel jälle avatud talude päeval osaleda. Noh, et oleks uusi valminud projekte näidata.
Kindlasti tahame säilitada kõik, mis vanast laudast veel järel on - mõned müürijupid. Ühte osa on isegi kõpitsetud ning kõrgemaks laotud.
Asundustalu rajaja, vana Alja elutöö mälestuseks tahame markeerida hoone piirjooned ning hoone sisemuse tasandada ning killustikuga katta. Küla peal on veel üks traktor elus ja kui peremees mahti saab, ehk tuleb meile appi kive tõstma-rinda pistma.
Siin on nüüd kritseldus, milline võiks asi välja näha tulevikus. Proportsioone pole ollagi ja ega see polnudki eesmärk.
Midagi on juba ka tehtud.
Vundamendi tald on välja prepareeritud.
Natuke on juba ka kive paika laotud. Asi susiseb, kuid susinale viskavad vahetevahel vett peale muud kohustused. Muuhulgas abikaasa kohustus tööl käia. Absoluutselt õige on ütlemine, et tööl käimine segab elamist. :)
teisipäev, 19. juuni 2018
laupäev, 16. juuni 2018
Paar dekoratsiooni välisseintele ja aeda
Hing ihkab juba mõnda aega aiakujundusse sobivate dekoratsioonide järele. Piltidel olen näinud asju, mis meelepärased oleks, aga osta pole kuskilt. Viimati vaatasin Bauhofi aiaosakonnas ringi. No ei sobi mu aeda need Venused, Buddad ja Neitsi Maarjad. No ei sobi. Midagi lihtsat ja maalähedast oleks vaja.
Seni, kuni võimalus ei avane, tuleb midagi ise välja aretada. Kuna ma ruumilisi kujusid teha ei mõista, tuleb teha seda, mida oskan.'
'Nii tulidki töökoja ja maja seinale sellised vidinad.
Kuna oleme kaasaga rohkem sellised maausku inimesed, kes loovad oma aeda käsikäes loodusega ning hoiduvad kuulsatest ning kummalistest eksootidest, siis tuli meie aeda ka Maaema tütreke. Ühte olen aias juba näinud. Mine tea, äkki on neid kuskil veel peidus.
Mõnele taimele on hädapärast ka istutuspotti tarvis. Need on samuti enda tehtud. Lihtsakoelised ja tagasihoidlikud.
Seni, kuni võimalus ei avane, tuleb midagi ise välja aretada. Kuna ma ruumilisi kujusid teha ei mõista, tuleb teha seda, mida oskan.'
'Nii tulidki töökoja ja maja seinale sellised vidinad.
Kuna oleme kaasaga rohkem sellised maausku inimesed, kes loovad oma aeda käsikäes loodusega ning hoiduvad kuulsatest ning kummalistest eksootidest, siis tuli meie aeda ka Maaema tütreke. Ühte olen aias juba näinud. Mine tea, äkki on neid kuskil veel peidus.
Mõnele taimele on hädapärast ka istutuspotti tarvis. Need on samuti enda tehtud. Lihtsakoelised ja tagasihoidlikud.
esmaspäev, 11. juuni 2018
laupäev, 9. juuni 2018
Tellimine:
Postitused (Atom)