Ei olnud talveunes - kudusin ka mõnikord :)

Kootud sai randmesoojendajaid...

 Kootud sai ka koemustrilisi sõrmikuid...

Noh ja kootud sai ka sokke...

Külm on!

Varahommikul -25,5. Kell 9 hommikul -20,2 (läks pilve, sellepärast vist). Kell 13.30 tuli päike lühikeseks ajaks pilve tagant välja.

Härmatis on väga uhke - küllap suvel tuleb siis seda va pauguga vihma ka.

Härmas sirelid 

                                                             
                                                                     Härmas kask

                                                                   Härmas kuusk

                                                         Härmas vana park ja läbi selle paistab ka uus kuuse-männi istandik.       On teine juba kenasti kõrgust kasvatanud!

                                                                 Härmas sarapuu

                                      Jõel on peal õhuke jää. Ahvatlev küll, aga peale ei saa minna - ei see jääkribalas veel kedagi ei kanna.

Aga poes olid juba seemnepakkide stendid püsti! See on ju esimene väike lootuskiir, et see talv ükskord ikka ära ka lõpeb.

Jõuluaeg

Vardamooridele kohase piparkoogikoti kudumisskeem

Pilt pärit Isetegija jõulukalendrist.

"Kindamantlite" kudumise juhend

Juhend NB! Pildil klõpsates muutub kiri suuremaks/loetavamaks :)

 Juhend jätkub

Juhend jätkub endiselt

 Selline peaks olema lõpptulemus.

Juhend pärit Isetegija jõulukalendrist.

Kas keegi oskaks aidata?

Mul selline mure, et üks mu blogi lugeja Venemaalt kurdab, et ta ei saa kuidagi kommentaare kirjutada. Blogger pidavat ütlema, et kommenteerimine on justkui blokeeritud.
Ometi on mul settingutes kirjas, et lugeda ja kommenteerida võib "anyone".
Äkki on ikkagist miskit vaja seal settingutes muuta?

Kaart

Valgest lõngast heegeldatud õis. Äär sätendava dekoratiivlõngaga üle heegeldatud. Õie keskel kunstlill. 

Tänase päeva pilt

-10 kraadi. Päike paistab ja härmatis sillerdab okstel.

Talv oktoobris - aina hullemaks läheb

Eile kallati lund kui kotist. Täna hommikul avanes aknast lumme uppunud aia vaade. Mine või kalendrist vaatama, et kas tõesti on juba jaanuar!

Me elame tõesti Põhjanabal! Hommikul kell 7 oli -13 kraadi. Mitte ükski telekanal selliseid miinuskraade ei prognoosinud, aga meil need on!

Lumekihi paksus sai ka annuaalidesse kantud - ei rohkem ega vähem kui 15 cm. Mõõtma ajendas asjaolu, et minu kummikute säärest supsas lund sisse väga usinasti - ja see ei ole ju ometi mingi 8-10 sentimeetrine lumi.

Oktoobrikuu lumi

Niisiis - tänavu tuli esimene lumi ei varem ega hiljem kui 26. oktoobril.

Hommikul kell 7 sadas lund.

 Õhtul kell pool viis sadas lund.

Ja sajab endiselt... Homme tuleb ilmselt lumelabidad välja otsida. Hea vähemalt seegi, et üleeile põllud küntud said! 

Heegeldatud kotike

Mõeldes järgmisele suvele.... Kingitus väikesele preilile.

Sügislillede aeg

Küla kaugemasse nurka jääval hüljatud metsaheinamaatükil on looduslike sügislillede kasvukoht.

Ja neid on seal palju...

5. oktoober - õpetajate oma päev

Toredat päeva kõigile õpetajatele lasteaias, koolis, ülikoolis, .... elukoolis!

Septembrikuu viimasel päeval

Sügis on uskumatult pikkade sammudega kohale jõudnud ja imelikuna tundub, et veel kuu aega tagasi oli august. Tundub, et miskit on nagu vahele jäänud. Muudkui sajab ja sajab. Pühapäeval oli lõpuks suurte padusadude vahel üks vähe ärksam hetk ja nii saigi fotokaga õue lipatud. Päris õitetu see õu veel ei ole.

Heleenium on sel aastal kuidagi meeletult kõrge. Ja õisi on palju.

Uuele istutusalale maha kükitatud kõrged kukeharjad on kaunid oma tumeroosade mütsakatega.

Roosid said vist eelmisel nädalal multšitud. Õitseb hetkel heleroosa pinnakatja. Nime ei mäleta ja lipiku on tiivulised varganäod pihta pannud.

Rudbeckia fulgida) särav päevakübar (Aitäh Tsiilile nime eest!) on sel aastal väga hästi kosunud ja on meeletult õierikas.

Jõe kaldal on sahhalini kirburohi (nüüd olen lugenud, et sahhalini konnatatar) end õitsema sättimas.

Imepeenras on valgete õitega ilutsemas vist sügisaster? Igatahes järgmisel aastal tahan seda taime veelgi rohkem pügada (enne jaani muidugi). Mulle meeldiks, kui ta oleks veelgi madalam.

Kevadel kingiti koolile potiroos. Püüdsin teda aknalaual elus hoida, aga lõpuks tuli taime elu päästmiseks ta ikkagi peenrasse sokutada. Tänuks selle eest on ta jõudsalt kasvanud ja õitseb juba pikemat aega.

Vahtrad on kirjud ja muru on paksult lehti täis. Kased (meil sookased) on juba raagus. Toomingatest rääkimata. Haneparved lendavad taevas. On sügis.

Liiliad

Uued õitsejad :

Tegelikult on see kõige viimasena õie avanud liilia.

Ja vot see valge liilia on ikka tõeline õiekasvataja - oleme väga-väga pikalt tema õite avanemist oodanud. Muudkui paisutas ja paisutas oma kinniseid õienuppe ja õrritas, et vot nüüd homme... aga võta näpust, ka sel homsel hommikul ei ühtki avanenud õit. Nüüd siis lõpuks ometi!

Aga aias pole juba tükil ajal midagi olulist teinud. Olen sel suvel vist oma selja nii "ära kaevanud", et ei saa kohe üldse labidat kätte võtta. Ehk millalgi sügise poole. Noh, aga võib-olla hoopis järgmisel kevadel...

Hostade ala

Kevadel jäin väga rahule kasvuhoone kõnnitee veerde istutatud hostade kolmese pundiga.
Sinna naabrusse jääb aga see nn "ootepeenar", mis vahelduva eduga on oodanud oma saatust küll ühes, küll teises suunas. OK, kui ei tule niidetav ala, siis saavad sinna oma koha minu suured lemmikud hostad. Mulle tohutult meeldivad nende massiivsed puhmad! Katavad kenasti ja kasvavad ka kiiresti.
Kasvuhoone kõnnitee vasakusse veerde said Kadaka valgekirjud hostad - mulle meeldib, kui palju ühesuguseid taimi moodustavad ilusa värvilaigu. Töötoa otsas on vaheldumisi Kadakalt saadud tumedate kitsaste lehtedega hostad ja meie oma sort, mida sai päästetud raisku läinud alalt ja pojengide alt. Ja neid hostasid on veel seal pojengide all...
Tänane töö sai siis selline.

Uus istutusala vol 3

Peremehel puhkuse viimane nädal ja neiu Mulgimaalt külas - oleme palju ringi sõitnud ja tööd on lohakile jäänud. Eile siis tegime pooliku töö lõpuni... Peaaegu lõpuni, sest täna saime Köögikatalt veel hea posu väikeseõielise elulõnga tittesid, mis leidsid uue kodu küüni seina veeres.

Homme pikemaid sõite plaanis ei ole. Algab uus kaevamise ralli. Tänu Kadaka lahkusele on meil nüüd terve hulk uusi taimekesi. Suurem jagu nendest hostad.

No ei ole inimesel seda mõistust peas - pidasin ju ometi plaani, et kasvuhoone taga varjulises aianurgas likvideerin istutusala ära ja maa jääb niidetavaks. Nüüd aga vaja sinna hostade väli tekitada...

Üleüldse neid taimealasid ette valmistades saab pidevalt ennast siunatud, et ei oska inimene soliidselt käituda ja olemasolevaga rahul olla. Et oleks juba aeg suve nautida selle asemel, et igal õhtul valutavate lihaste ja liigestega tuppa roomata. No OK, ma teen selle hostade ala veel ära ja siis hakkan nautima. Kuigi.... maja sein on ka teisel maja poolel juba värvitud ja hommikupäikeses on õunaaed nii ilus... ja maja seina ääres on üks sobilik koht varjutaimedele..... ja üle-põllu-vanatädi käis meil valge pojengi oksakesega, et kas ma ei tahaks sellist. Nüüd vaja täpsustama minna, kas memm mõtles tervet põõsast või soostub ta andma ühe jupikese suurest põõsast. Sellest teadmisest sõltub, kuhu see pojeng sättida.....Noh ja  keegi pidi ju maa sonkimise lõpetama ja aeda nautima hakkama?....