esmaspäev, 20. veebruar 2017

Sõrmed sügelevad. Oi, kuidas sügelevad

 On küll alles veebruar, aga näib, et üleilmne kliima soojenemine on ka meite valda jõudnud. Igal juhul on ilm kevadine kui märtsi koolivaheaja lõpus ning hing on hullult rahutuks muutunud. Iga päev saab aias tiir tehtud, et kas on mõni ninake maapinnale ilmunud, aga võta näpust -vaikus. Isegi lumikellukesi pole.

Ema pidas põhjalikku aianduspäevikut ja tegi võrdlevaid külve Thunide külvikalendri järgi ja suvalisel kuupäeval. Ma siis võtsin ka esimest korda vaevaks seda kalendrit järgida.

4. veebruaril said külitud paprikad ja tšillipiprad.


8. veebruaril külvasin lobeeliaid ja petuuniaid.


6. veebruaril külitud porru saab varsti kilerulli pikeeritud.


Kaasa hakkas mulle taimede silte valmistama. Esimesed 25 toorikut said valmis. Vajavad nad veel muidugi tublit peitsimist.


22. ja 23. veebruaril on viljapäevad. Siis külin  tomatiseemneid. Tanja saatis mulle põnevaid Venemaa tomatisorte. Väljanägemine on neil viljadel küll enam kui kummaline, aga katsetamine tasub igal juhul ära.


Vanaemale olen tuppa värvirõõmuks ostnud nartsisse ja hüatsinte. Täna ostsin sellise kummalise priimula. Tundub, et on tubane taim. Suveks igal juhul kükitan ta kuskile peenranurka. Las saab vihma ja värsket õhku ka.



Veebruari heitlikud ilmad

Suurem osa talvest on tõenäoliselt ühele poole saanud ja seda minule sobival moel - suhteliselt sooja ja vähese lumega. Veebruari alguses tegi aga külma ja seda kohe nii mitu päeva, et võttis tugeva jää peale isegi meie jõele.

4. veebruariks oli jõel peegelsile ja ülimalt libe jää, mis lume segava faktorita oli tume, nagu rabaveetoitega jõe vesi ning nii-nii läbipaistev. Alati on Potsu meiega koos jääl jalutamas käinud, aga nii kahtlaselt vee värvi jää peale ta kategooriliselt keeldus astumast. Saatis meid kaldal ja pärast mõningast mõtlemist hüppas üle kraavi isegi naabertalu maale, et vaid mitte oma pererahvast silmist kaotada.


 11. veebruariks oli mingi õhuke lumekirme jääle sadanud ning nagu näha - Potsu on meiega jääl jalutamas. Uhked uisukaared on jääle vedanud naabrimees. Ta sai ikka väga uhke ja pika uisutrassi, mis oma tubli 3 km pikkune.


Kopraonud koguvad oma pea kohale musti pilvi, kui nad kohe menüüd vahetama ei hakka ning Heinassoos kaskede asemel paju järama ei hakka.


20.veebruariks on jää sulanud ning ühtlasi on ka veetase märkimisväärselt kerkinud.


Õhus on igal juhul kevadet tunda.Tihased sidistavad juba varahommikuses hämaruses ning ajavad üksteist taga vahtravõrades  ja elupuus. Isakassid kräunuvad ümber maja ja vahel lahmivad üksteist käpaga, aga mammaaa Piu on stoiliselt rahulik, sest teda hoiavad vallatutest mõtetest eemal igal reede hommikul manustatavad "anti-beebi-billid". 



20. veebruari ilm on kaunikesti nutune. Varahommikul sadas tihedat vihma. Paari tunni pärast olid vihmas juba ka lörtsilärakad. Hetkel sadu ei ole. Ilm mõtleb. Minna külmaks, nagu sünoptiku-tädid lubanud või jääda edasi vesiseks, nagu meile meeldib
.


28 aastat tagasi, kui sõbrapäeval sündis meie vanem poeg, olin haiglas pikalt ja koju sain just päev enne sini-must-valge lipu heiskamist Pika Hermanni torni. Tol varakevadel õitsesid sarapuud kui meelest ära ja talve (loe: lund) oli vaid mardipäeva paiku.



neljapäev, 2. veebruar 2017

Küünlapäev

Läbi aasta on mul erinevad kuupäevad olnud erinevate loodusmärkide tärminiteks. Nii ka 2. veebruar. Sel päeval tähistasime kaasa vanaema sünnipäeva. Täna on Lonni 115. sünniaastapäev. Küllap olid aastate eest talved rohkem pakaselised ja päikesepaistelised, sest Lonni sünnipäev on minu jaoks olnud tärminiks, mil kell 5 õhtul juba valge on. Tänase ilmaga sama küll väita ei saa, juba kella nelja paiku tuli lambivalgus appi võtta. Lonni oli võrokene ning rääkis ainult võro murrakus. Tänu temale on mul passiivne võro keel täiesti olemas - aru saan, aga ei räägi.

Kuukingasid on meil mitut karva, aga üks orhideeline on meil teist-kolmat moodi. Silt lillepotis ütleb, et tegemist on Zygopetalumiga. Õitseb ta alati varakevadel. Tänavu juba veebruari esimesest päevast. Kahjuks pole me üle ühe õisikuvarre temal veel näinud. 


Ka punane pegoonia õitseb oma pisikeste kahvatute õitega.
Ja inglitrompet otsustas, et aitab magamisest, tarvis roheline rüü selga tõmmata. Tema kasvatamise kogemus mul täielikult puudub, sain tema alles mullu augustis.


Kammisin hommikul just juukseid, kui Terevisioonis öeldi, et küünlapäeval ei tohi juukseid kammida. Muidu pidavat välja langema. Vot siis! Tea, kas nüüd jään oma kahest karvast kolmes reas sootuks ilma? Villaga ka ei ole soovitav täna tegeleda, kraasimine-ketramine pidavat tragil perenaisel selleks kuupäevaks juba tehtud olema. Õnneks mul seda kiusatust ei ole lambakarja puudumise proosalisel põhjusel.
Küll aga sai küünal süüdatud. 
Tänane on juba kolmas talvine kuupäev, mille kohta öeldakse, et on taliharjapäev. Ju see talv ikka üks draakoni moodi koletis on, kelle seljal mitu harja turritamas. Olgu sellega, kuidas on, aga nüüd on need harjad kõik murtud ja liigume mõnusasti kevade poole.


teisipäev, 31. jaanuar 2017

Jaanuari kokkuvõte

Jaanuarikuu on nipsti läbi saanud. Homme algab juba küünlakuu ja seda jätkub vaid 28 päevaks, misjärel - juhhuuuu, tuleb esimene kevadkuu. 

Õnneks on minusuguse talvepõlguri jaoks enam-vähem talutav jaanuar olnud. Üks kunagine kolleeg kooli ajast kolis oma perega Hispaaniasse, ära maapakku külma ja rõske kliima eest. Nüüd on neil seal viimase 30 aasta karmim talv. "Külmalaine" ajal oli +3 kraadi ning sadas paar tiba lumelörtsi. Koolid suleti ja lapsed jäeti külmapüha pidama. :)

Meie jaanuaris on olnud täiesti lumeta päevi.


"pakast", mis isegi meie maa sees soojas voolanud jõele õhukese kaane peale tõmbas, 


natuke ka lumesadu (õnneks mitte üle paari cm), 


tihedat piimjat udulaama. Ilmapalett on olnud kirju.


Küpsetatud sai leiba.


Küpsetatud sai kõrvitsasaia.


Mehed nokivad küttepuid teha. Üllatavalt hästi annab puitu Rootsi tee serv jõe kaldal.


Käsitöös on nüüd lõpuks ometi aega ka kevad-suvise hooaja asjade peale mõelda, sest üritusi on suvel mitmeid tulemas.

Tikitud sai padjakatteid,


ja kinkekotte .



Ei kilekottidele! Kangast kotte on õmmeldud nii- ja naasuguseid.


Eriliseks lemmikuks on hetkel arhailine tikand. Saab seda nii tagasihoidlikult ühevärvilisena kui ka värvirõõmsana tikitud.


Täna jäi poes käies jälle ka mõni seemnepakk näppude külge.

Loodan, et veebruar jätkub samasugusena, nagu ta jaanuaris oli.


teisipäev, 24. jaanuar 2017

Aiaekskursiooni kavapunktid.



Ma olen oma aiakülalistele ikka naljatamisi öelnud , et aia-matka marsruut ei ole veel välja töötatud. Püüan seda viga nüüd pikkamisi parandama asuda.



1. Ekskursi algus: Jõe kallas tammi juures. Tammi saamislugu, kalatrepp.
2. Kera-õunapuu. Miks just selline "lõikus" sel puul
3. Vesiroosid. Kust ja kuidas
4. Rooside ringpeenar
5. Lõkkeplats.Millal ja miks tekkinud. (Renoveerimise plaanides)
6. Sauna "vöörusk". Mis andis inspiratsiooni
7. Vana park.
8. Imepeenar (Renoveerimise plaanides)
9. Kiviraun Sh viide uuele pargile. NB! Rammusale maale mändide istutamise probleemist.
10. Rootsi tee "jõgi". Miks tekkis vajadus, kuidas loomise protsess käib
11. Aia "vaateplatvorm". Plaanid,

Möödume marjaaiast

12. Vahtraaluste ala
13. Dekoratiivpõõsaste park
14. Keldrivall
15. Sundseisupeenar
16. Õunaaed (asundustalu viimane pärandpuu)
17. Varjupeenar
18. Astilbejõgi ja mustikamaa
19. Pumbamaja peenar
20. Pikk peenar
21. Küüniotsa peenar
22. Lipumasti ringpeenar
23. Kuuriotsa varjupeenar

Liigume ümber kuuri.

24. Lauda-augu häbipleki likvideerimise plaanid. Mulla tekitamine.
25. Kartuli kasvatamine põhu all. Miks ja kuidas.
26. Kuurirõdu peenar
27. Köögiviljapõld
28. Töötoa -tagune budleiade ala
29. Pojengihekk
30. Hosta-alad

Ringi lõpetame maja eesmuruplatsil.


Seemnemajandus 2017 vol 1

Jaanuarikuu on jõudnud kolmandasse dekaadi ning talvest pole ikka veel asja saanud. Loodan, et ei saagi. Mulle see Iiri või Hispaania talv täitsa sobib. 

Et kevad ei ole enam mägede taga, näitab fakt, et hull on rahutuks muutunud. Sügiseti saab igasugune aiaisu nagu noaga läbi lõigatud, aga vot poolest talvest hakkab jälle sügelema. Midagi pole teha. Kuna kokkuhoiurežiim on päevakohane, siis tuleb aiateemalised sisseostud hajutada mitme kuu peale.

Esimesed seemnepakid on igal juhul kohal.
Eriti tahul olen lobeelia (piltidega) pakkidega. Loodan, et nad ikka tulevad sellised erivärvilised. Kuigi jah, ega siniselgi viga ei ole.

1. Lobeelia ROSAMOND. Külvatakse märtsis-aprillis kasvuhoonesse. Istikud avamaale mais-juunis. Õitseb juunist septembrini. Taime kõrgus 10 cm.


2. Lobeelia CRYSTAL PALACE. Kõlv märtsi algul külvikasti. Seemet ei kaeta mullaga.Pikeeritakse 2-3 kaupa. Õitseb juunist septembrini. Sobib ka poolvarjulisse peenrasse.


3. Lobeelia WHITE CASCADE. Külv veebruaris-märtsis. seemet mullaga ei kaeta. Kõrgus 10 cm. Õitseb kaua ja rikkalikult.


4. Püramiidjas LIBLIKLILL. Külv maikuus kasvukohale (???). K'rgus 40-50 cm. Õitseb rikkalikult juuli-august


5.Lõhnav lillhernes CUPID PINK.Taime kõrgus 20 cm. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda. Külv avamaale.


6. Ripp-lobeelia Regatta Sky Blue Külvist õitsemiseni 2 kuud. Seemned dražeeritud väetisega. No näis, kas saab rippumisest asja!


7. Veel üks sinilobeelia. Lobeelia BLUE CARPET.Seemneid mullaga ei kaeta. Külv märtsis-aprillis. Õitseb juuni-september


8. Petuunia BALCONY. Taime kõrgus 30 cm. Seemneid mullaga ei kaeta. Petuuniaid peaks veel vaatama.


Kasvuhoonesse!

9. Paprika TRAPEZ. Külv märtsis. Varajane sort!!! talub madalaid temperatuure, sobib kütteta kasvuhoonesse. Viljad suured. Viljaliha paksus 8-10 cm. Seda sorti kiitis eriti inimene, kes on Räpina Aianduskoolis 31 aastat köögiviljandust õpetanud.


10. Paprika BONETA. Külv veebruaris. Varajane sort.


11. Paprika GOURMET. Külv veebruaris.


12. Vürtspaprika (kibepipar, tshillipipar). Külv veebruaris. Keskvarajane. NB! MIda punasem vili, seda kibedam!


Ürdiaia rajamine on plaanidesse võetud.

13. ROSMARIIN. Mitmeaastane. Meditsiinilise väärtusega taim. Ravib migreeni, depressiooni. Sobib valmistada teed. Suppidesse, salatitesse. Talveks võib istutada potti, kasvatada aknalaual. Vajab sagedast kärpimist.


14. LIHT-NAISTEPUNA.Taime kõrgus 80 cm. Aitab südamehaiguste, reuma, peavalu puhul. Õite tõmmis ravib haavu, huuleville.


15. Apteegikummel (German Chamomille) Tee sobib põletike raviks. Õite tõmmis silub kortse, puhastab, rahustab ja taastab naharakke.


16. Meliss (sobib potis kasvatamiseks). Mitmeaastane rohttaim. Meetaim! Sobib tee valmistamiseks, kompottidele, marinaadidele, salatitele, kala- ja linnuliha roogadega.


17. Vürtsbasiilik ITALIANO CLASSICO. Toiduks kasutatakse meeldiva lõhna ja mõrkja maitsega värskeid või kuivatatud lehti või lehtede-õite segu.


Jätkub. Mõne aja pärast.

laupäev, 21. jaanuar 2017

Uudiseid jõe kaldalt

Varahommikul sirasid taevas tähed ja oli lootust ilusale päikeselisele päevale. Pikapeale kerkis taevasse õhuke pilvevina, mis päikest hetkel natuke varjutab, kuid midagi on siiski. Pärast ainult halli ja pimedat talve algust on rõõm piskustki päikesepaistest. 

Õhus on tunda kevade lõhna, kuigi rohukõrred on härmas ja õhus on külmakraade -1.

Tundub, et sel talvel on meie jõe koprad üle läinud kasedieedile. Tammi taha takerdub aina rohkem kaseroikaid.


Ümaravormiline metsik õunapuu kevade ja linnupesade ootuses.


Jõgi on jäävaba, kuid sügavamas sängis ja viluvarjus on näha õhukesi jäälaike.


Kaldapromenaadil on raietöödega tegeletud.


Eelmisel lumevabal perioodil oli sama puu veel püsti, kuigi juba ringselt kooritud.


Lõplik puu langetamine on toime pandud lähipäevil (-öödel).


Pahareti sabajälg on kaldalumme vao jätnud.


Kui kuivanud lehed talla all nii häälekalt ei krõbiseks, võiks jõel näha suurt pardiparve. Juba seegi on kevade märk, et varahommikul, veel üsna pimedas kostub jõelt partide prääksumist.


Usun, et talvest enam õiget asja ei saa ning kevad tuleb tänavu varakult.