teisipäev, 23. juuli 2013

Õhus on sügise märke

Olen vahepeal hoidistamisega tegelenud. Viimane töö oli pangesalat. Meil sel aastal kurgiuputus ja muid juurikaid sai ju ka hulgem maha pandud - nii saigi üle mitme-setme aasta seda salatit teha.

Täna alustasin siis Pika Peenra jätkukaarega kuuri seina ääres. Rohukamara koorimisel sain ühtlasi viimistleda pojengiprojekti seda osa, mis kunagi oli ebajasmiini okste all - sai küll vähe viisakama ilme. (Pildid tänasest tööst tulevad eraldi postitusena).

Noh ja  küttepuude lõpetamise juurde kuulus ka kuurile uste tegemine. Lõpuks ometi!

Olen juba maininud, et tahaks aia võimalikult hooldusvabaks teha. Selle tarvis ostsin 80 liitrise koti peenemat sorti männikoore multši.Katseks või nii. Noh, ja kui palju sellest kotist siis jätkus?


Suure üllatuse valmistas kevadel ostetud aedhortensia. Ostes oli see põõsas nii imepisike! Ega ausalt öeldes meil otsest vajadust mingite põõsaste järele ei olnud, aga unistasin sellest põõsast kaua - nii  ta ostetigi. Ja see pisike põõsas õitseb! No ma ei tea, kevadel tuleb talle kindlasti uus koht leida. Kõige vähem tahame me oma suurte murualade sälkimist-hekseldamist istutusaladeks. Suur ja rahulik pind on just see, mida meie aiakülalised imetlemas käivad.  Ei teagi kohe, mida teha.


Peenardel on lõppenud kaunis tõnnikeste aeg. Praegu annavad tooni siilikübarad.

Mullusel köögiviljamaal on nüüd kaks väikest punase sõstra põõsast ja kaks kännasmustikat "Northland". Tühi maa tuli millegagi täita - seal on nüüd tagetesed - ja tuleb välja, et just need kõrged peiulilled. Eh, küll mind!

Üks suur töö on ka siiani pooleli. Keldrivall tuleb katta, et seal kasvavad taimed lämmatatud saaksid. Plaan on serva ühe kividerea abil tõsta ning siis pärast keldriseina soojustamist katta vall peenravaibaga (???) ja istutada sinna vallile maad mööda roomavaid okaspuuliike (pilt täitsa silme ees).


Meie hulgusest isakass Hugobert on otsustanud veidi kodusemaks jääda ja peesitab kõikse aeg trepil õuepadja peal. Ju temagi tunneb, et pea see sügis ei saabu ja tarvis ju ometi rasvapolstrit kasvatada.


Noh ja kus see sügis siis on? Murumättaid transportides jäi pilk ühele kasele - jeerum küll - see ju vaata et pooleldi kollane juba!

neljapäev, 11. juuli 2013

Valge käbihein ja paar suvikut

Käbihein meie niidetavas rohumaas (loe: murus) on olnud ikka tumesiniste , nüüd aga leidsime valge isendi.

Juba mitmed-setmed aastad olen püüdnud hoida end joonel, et ei mingeid suvikuid enam aeda, ainult püsikud. Aga kus sa saad, kui seemnepakid on nii ahvatlevate piltidega.
 Punast värvi on meie aias ülivähe (tulbid), seepärast ostsin paki tubakaseemnetega. Küll nad idanesid kaua ja küll nad kasvasid ja kosusid peenras pikaldaselt! Nüüd lõpuks hakkavad õisi näitama ja õnneks tuleb õievarsi ka lehekaenaldest.

Petuuniapakil olid sirelilillad õied, aga välja tulid hoopis sellised.
Ülihiline külv tageteseid ei näita veel mingit märki soovist õitsema hakata.

Puud said lõhutud! Nüüd veel laastud ja puukooretükid kokku kraapida ning saame selle töö lõpetatuks lugeda. Oli see vast pikk projekt! Mullu sui kaasa ja poisid võtsid langi maha. Sügisel veeti puud õuele, saeti ja veeti vanasse küüni varju. Terve talve sai neid siis tuppa toomise jagude kaupa lõhutud (kuivakad ju) ja nüüd lõpuks on asi kontrolli all ja puud hiidkuuris.

Pojengide taga on teenindusrada kividega kaetud.
Umbrohtudele kuulutasin sõja eile.
Üks projekt on mägisibulate ala rajamine (kokkutulekulised pakuvad väga ahvatlevaid mägisibulaid), aga kas see projekt ka õnnestub, ei tea. Nimelt meie kivide toomise kohas elutseb rästik (kui mitte rästikud). Ise nähtud, kui roomas sõiduteelt just sinna, kust me kive toome. Ja ma veel käisin seal plätudega!!!

reede, 5. juuli 2013

Juuli alguse uued õitsejad ja muud tegemised

Õitsemist alustavad ühed minu suured lemmikud - astilbed. Tänavu kevadel näitasid nad, et on asukohaga väga rahul ja olid hullult hästi kasvanud. No kas pole ilusad lilled?! Kahju vaid, et mul ei ole ei valget ega tumepunast astilbet. Aga küllap aeg annab selleski osas arutust.


Muidu üks ilus taim, aga tea, mil moel nad kataloogi pildi jaoks selle taime korraga kogu õisikus õitsema said? Müstika!
 Veider, aga kord oli aeg, mil mulle meeldisid hostad vaid lehtede pärast ja üksikult turritavad õisikuvarred lausa lõikasin ära. :)  Aga kas pole ikka imeilusad need kellukad?!

Mullu ümberistutuse tagajärjel nõrgukesed taimed on tänavu uhked ja tugeva varrega. Kui veel roosa isendi ka saaks!


Noh ja aias on umbrohtudel täielik suvefestival. Ei ole hetkel nende jaoks aega. Saime laenata puude lõhkumise masina ja võitleme nüüd mullu suvel maha võetud kuusekuivaka langi nottidega. Terve nädala oleme sellega tegevuses olnud.

Kunagi aastate eest oli meil maasikaistandik korralike musta kilega kaetud peenardega ja puha. Liiga suur oli, tööjõudu nappis ja nii ta läks.... Nüüd kasvavad sel alal parajateks puukesteks sirgunud kuused ja mõned männid. Aga ülla-ülla! Kui aias ei saa me mingeid maasikaid, siis seal, nüüdseks juba noore metsa alt korjasime maasikaid suurel hulgal. Ei mäleta, millal varem meil nii palju maasikamoosi on olnud! Soost sai korjatud ka murakaid. Jälle üks erandlik asi - viimati oli meil murakamoosi ehk julgelt 15 aastat tagasi.

Kui just hullult ei saja, siis homme Kirivalda roosipäevale!

esmaspäev, 1. juuli 2013

Kui müristab ja välku lööb...

... siis pole midagi muud teha, kui juuste pesemiseks vihmavett koguda, välistrepil istuda ja välgulöögi ning müristamise vahele jäävaid sekundeid lugeda.


Nüüd on vähemasti aias kõik kenasti kastetud.

reede, 28. juuni 2013

Pojengiprojekti 1. ehitusjärk lõpetatud

Oli see ala siis selline. Vana ja uue ala vahel on jasmiinipõõsaga võitlemise tallermaa. Oksad (kui põõsas veel põõsas oli ja lopsakalt kasvas ning õitses) on rohu suures kaares ära lämmatanud. Vaatab, kas istutan sinna murumättad peale (kui kuskilt hankida annab) või lasen murul ajapikku ise taastuda.


Täna hommikust peale kummitab mind laul "Katjuša" :) ja ole siis lahke - tööindu oli kohe rohkem kui rubla eest. Vot mis tähendab ikka üks võitluslaul!

Aga nimetagem seda tehtud tööjärge maastikuehituse projekti I ehitusjärguks. Töö jääb seisma,kuna ikka see va murutraktori käru ratas....

neljapäev, 27. juuni 2013

Algul ei saa vedama...

Teisipäevast algas puhkus. Seega täna siis eeee.... kolmas päev. Käin ja tuian õues ringiratast, kuulan kauget kõuekõminat, aga võtaks siis mõnel tööl sabast kinni, vot seda ei ole. Tegelikult on ennegi juhtunud, et puhkuse esimene nädal saab lihtsalt maha magatud. Ehk on sedagi vaja, kes teab.

Igal juhul on praegune seis selline, et mitte ei saa vedama.
Tehtud on küll hea hulk maasika toormoosi, kasvuhoones kurke-tomateid seotud-kastetud., mõningaid ravimtaimi korjatud (kuigi talvel seda "põhku" teematerjalina kasutama ei kipu. Eks vanaemal kah vaja.)
Eile alustasin pojengiala projektiga. Tõotas tulla palav päev ja kuna ühel poisil oli vaba päev, läksime kive tooma. Ühe koorma tõime ära, siis vaatasime, et käru ratas jälle katki. Sõit jäi seega  seisma. 

Üldiselt on selle suve plaanis järgmised projektid:

1) Pojengide ala hooldusvabamaks tegemine. Poisid ässitasin vana jasmiinipõõsa kallale. Jagu nad sellest päriselt ei saanud. Arvasid, et paras ports dünamiiti kuluks ära (mida aga pole... õnneks). Lisaks on kuskil seal maa sees ka suur jäme elektrikaabel, mis majja suundub. Ei mäleta ju ka, kui sügaval see on. Seega ega kaevata suurt ei julge kah.

2) Mägisibulate ja ehk ka vapilooma kasvukoha rajamine. Koht on sissesõidutee lähedal mullu poiste poolt lammutatud imeliku silikaatmüüri asukohas. Seal on ka mingi valatud põhi, mis on paraku ülejäänud pinnasest veidi kõrgem. Niita ei saa. Üldjuhul näitavad murutraktori kaared ära, kus on need kohad, millega tuleb miskit peale hakata (võimalikult hooldusvabad istutusalad)

3) Pika peenra laiendamine kaarega puukuuri seina äärde. Labidaga on rohukamarasse orientiirid sisse lõigatud.

4) Maja taha õunaaeda varjuaia istutusala rajamine. Pilt sellest paigast on selline.
Vot see tume ala ja üldse see hobukastani alune on selline ülimalt kahtlane koht. Kunagise maja põlengu järel ahervaremete likvideerimisest on jäänud veidi kõrgem koht. Oleme seda küngast tasandada püüdnud, kui muru rajasime, aga veidi kõrgem on see siiski. Kunagisest suht maja lähedale istutatud hobukastani seemikust on saanud suur puu. Ega see hea ei ole, kui puu nii maja lähedal kasvab (kärgbituumenkatusele kipub tekkima sammal, lisaks halveneb suviti märkimisväärselt ka internetiühenduse kvaliteet). Võtaks maha - ei raatsi. Kärbiks võra kohe tugevasti - ei raatsi, see oleks ju puu invaliidistamine. Nii ongi seal selline kahtlane ala, millest tuleks teha miski silmailu pakkuv istutusala. Igal juhul tahan ma sinna saada seda hiigelsuureks kasvavat hostat!!!

Kevadel sain oma tahtmise - maja tagant tellingute lõhkumise käigus vabanesid mõned prussid ja sain trepi jõele. No kaua ma ukerdan mööda järsku kallast nende veeämbrite ja kastekannuga! Lastelaagri ajal leidis see trepp väga aktiivset kasutust!



Meie vesiroosidel on  seekord juba kaks õit. Vaade kaugemalt    ja lähemalt

Imelik kukeharja puhmas mullu rajatud istutusalalt. Kuidas see nii juhtus, mitte ei tea!

Aga Imepeenra juures pole veel midagi teinud.... ja marjapõõsaste juurde pole ka veel jalutanud , tea, kas üldse mõne mamm põõsaste küljes on. Ehh! See aed või õu või  loodusaed või metsaaed või (külaliste sõnul) paradiis on liiiiiiga suur!

Et oskaks saaki kokku arvata

Käisime vanaemaga tädi Maie pool. Teda on hakanud terviseprobleemid vaevama ja jõud ei käi enam hästi aiast üle. Tädi andis mulle peotäie erinevaid taimetittesid.

Et ikka meeles püsiks, mis ja kuidas, tarvis nimi ja pilt kokku ajada.

                                                     kermesmari
                                       
                                                       metsvits

                                               moosesepõõsas

Uurisin Sadevälja aiandustalu püsikute valikut. 
Kadakalt sain mõne aasta eest sinise salvei. Sadeväljal on ka roosat pakkuda. Seda tahaks küll.

teisipäev, 25. juuni 2013

Lämmi..... nii lämmi....

Temperatuur 29 kraadi. Kella nelja ajal sadas. Ilmselt saime Tallinna pool olnud äikesepilve servast selle saju.
Praegu päike paistab ja kuumus justkui aina hullemaks läheb. Nüüd kerkib suur pilvemassiiv kagust. Müristab päris tugevasti.

Kõndisin kartulipõllul ja katkusin välja mingeid kollaste õitega umbrohurajakaid. Põldsinep?
Vist ikka miski muu.

Igal juhul parm ei ole issanda poolt üles tähendatud elajate nimekirjas. See elukas on puhtal kujul saatanast. Eriti nüüd, äikese eel on nad maru vihased ja hammustavad kole valusasti. Kui ikka kintsu pihta lajatada, jääb 3-4 parmu pihu alla. Rulli siis neid mööda jalga laiaks... Kannatus sai otsa, tulin tulema, kuigi veidi jäi veel teha.

pühapäev, 23. juuni 2013

Väike suvereis

22. juunil oli Tarvastu Gümnaasiumis lõpuaktus. Kuna peremehe töögraafik on selline, nagu ta just on, siis sõitsime kohale eelmisel päeval. Roosi talu pererahvas on tööl - no sõidame siis ringi omaks lõbuks. Käisime Vastseliina ja Loosi vahele jäävas vanaema sünnikodus. See on nüüd juba mitu korda käest kätte liikunud ja palju on muutunud, kuid tare on ikka alles. 

Vanaema tare ette ehitatud trrassil istumas.
 Sauna juures. Vahepealse enam kui kümne aasta jooksul on ka siin väheke muutusi toimunud. Saun on saanud uue suure akna, kaevatud on uus tiik, mille juurde viib puidust sillake.
                                     
                                                                   Vanaema sanna man.
                                       
                                                       Kunnalump on iks kunnalump!
 Kuna talu juurde sõites keerasime valele teele ja seiklesime veidi aega, siis tagasiteel liikusime vana tuttavat rada mööda.

                                           Taamal Vastseliina (?) kirik .
 Pärastlõunaks jõudsime Tarvastusse. Käisime kohalikku Pisa torni vaatamas.

                                         Supluskoht Võrtsjärve poldril.

                                         "Titejärves" õitsevad vesikupud.

                                         Vaade Võrtsjärvele Kivilõpes.

Vana lagunenud paat soovitati põlema panna. Kohaliku haljasala hooldaja tegi sellest hoopis miljöösobiliku dekoratiivelemendi.

Pöidlad pihku ja jääme lootma, et värskel gümnaasiumilõpetanul läheb sisseastumine Tartu Kõrgemasse Kunstikooli ikka hästi!

neljapäev, 20. juuni 2013

Jaanieelne aeg meie aias

Lapsed on suvevaheajale saadetud, kolmepäevane jalgrattalaager läbi viidud -nüüd on jälle aega oma armsas aias toimetada.
Väike pildiline ülevaade praegusest seisust:

Eelmisel aastal Kadakalt saadud heledalehine hosta vist naudib meie rasket pinnast - väga ilusad ja lopsakad puhmikud on juba.
 Ka need läikivate lehtedega hostad on jõudsalt kosunud. Aitäh lahkele Kadakale kahe uue hosta eest!
 Kevadel olin tarbe-aiamaa suhtes väga mures ja tulemuste osas skeptiline. Ei löönud ju labidat mulda, piirdusin vaid traktori küntu tasandamisega. Nii palju, kui jõudsin, vedasin peenardele komposti (seal on nüüd väga hea rohida, ülejäänud peenrad on kui betoon). Imelikul kombel taimed lokkavad (vihma antakse meile harva ja siis ka vaid kolme piisa kaupa). Pilt on koledal kombel lõigatud, kuna pildi ülaossa jäi see osa aiamaaast, millest jõud üle ei käinud ja see on oi-oi-kui-hull (ootab, millal tekib moment, mil miskit muud teha pole ja saan sealse saastaga tegeleda).
 Mullu juuli algul rajatud istutusalaga olen väga rahul. Taimed lokkavad ka seal. Ainult mõned okkalised on märtsipäikese põletuskahjustustest räsitud.
 Panime tagasi oma vana hea kuusekuivakast lipumasti. Ei ole vaja raha raisata ja ongi vot selline maalähedane :) Taimestu lipumasti ringpeenras sai ka noorendatud.
 Mullu sui pidime kasvuhooneta läbi ajama. Sel kevadel ostsime kilemaja - ajab asja ära, kuni uus klaasmaja saab tehtud (vana renoveeritud.)
 Pika peenra murupoolset külge sai kevadel laiendatud. Tükk aega oli seal umbes 30-40 cm laiune must riba. Mõtlesin, et mis sinna panna. Külvasin mitu aastat vanu tagetese seemneid. Nüüd on noored taimekesed püsikute alla mattunud - istutasin täna 85 tagetesetitte mullusele tarbeaia lapile kännasmustikatest ja punase sõstra põõsastest vabaks jäänud alale.
 Pumbamaja nõlva istutusalal olid kevadel suured kahjustused. Nüüd juba taastub.
 Lõpuks ka mõned lähivaated  meie aia õitsejatest.




 Vot see pilt näitab, kui jõudsalt on kasvanud uue istutusala taimed - juba ninapidi kokku kasvanud.











Nüüd paaripäevane paus ja siis jälle rohima-kastma-kujundama.

Ilusat jaaniaega, kulla aiahoolikud!