neljapäev, 20. juuni 2013

Jaanieelne aeg meie aias

Lapsed on suvevaheajale saadetud, kolmepäevane jalgrattalaager läbi viidud -nüüd on jälle aega oma armsas aias toimetada.
Väike pildiline ülevaade praegusest seisust:

Eelmisel aastal Kadakalt saadud heledalehine hosta vist naudib meie rasket pinnast - väga ilusad ja lopsakad puhmikud on juba.
 Ka need läikivate lehtedega hostad on jõudsalt kosunud. Aitäh lahkele Kadakale kahe uue hosta eest!
 Kevadel olin tarbe-aiamaa suhtes väga mures ja tulemuste osas skeptiline. Ei löönud ju labidat mulda, piirdusin vaid traktori küntu tasandamisega. Nii palju, kui jõudsin, vedasin peenardele komposti (seal on nüüd väga hea rohida, ülejäänud peenrad on kui betoon). Imelikul kombel taimed lokkavad (vihma antakse meile harva ja siis ka vaid kolme piisa kaupa). Pilt on koledal kombel lõigatud, kuna pildi ülaossa jäi see osa aiamaaast, millest jõud üle ei käinud ja see on oi-oi-kui-hull (ootab, millal tekib moment, mil miskit muud teha pole ja saan sealse saastaga tegeleda).
 Mullu juuli algul rajatud istutusalaga olen väga rahul. Taimed lokkavad ka seal. Ainult mõned okkalised on märtsipäikese põletuskahjustustest räsitud.
 Panime tagasi oma vana hea kuusekuivakast lipumasti. Ei ole vaja raha raisata ja ongi vot selline maalähedane :) Taimestu lipumasti ringpeenras sai ka noorendatud.
 Mullu sui pidime kasvuhooneta läbi ajama. Sel kevadel ostsime kilemaja - ajab asja ära, kuni uus klaasmaja saab tehtud (vana renoveeritud.)
 Pika peenra murupoolset külge sai kevadel laiendatud. Tükk aega oli seal umbes 30-40 cm laiune must riba. Mõtlesin, et mis sinna panna. Külvasin mitu aastat vanu tagetese seemneid. Nüüd on noored taimekesed püsikute alla mattunud - istutasin täna 85 tagetesetitte mullusele tarbeaia lapile kännasmustikatest ja punase sõstra põõsastest vabaks jäänud alale.
 Pumbamaja nõlva istutusalal olid kevadel suured kahjustused. Nüüd juba taastub.
 Lõpuks ka mõned lähivaated  meie aia õitsejatest.




 Vot see pilt näitab, kui jõudsalt on kasvanud uue istutusala taimed - juba ninapidi kokku kasvanud.











Nüüd paaripäevane paus ja siis jälle rohima-kastma-kujundama.

Ilusat jaaniaega, kulla aiahoolikud!

pühapäev, 9. juuni 2013

Õitsejaid juuni alguspäevilt

Pumbamaja istutusalal särajad:
Õnneks ärkasid enamik selle helmikpöörise esindajatest siiski elule.


                                         
                                         Pikas peenras särajaid:
                                         Esimesed metssalvei sinisilmad ka juba avanemas.




                                           
                                          Kuurirõdu püsikupeenras särajaid:


 Issver! On see pruun asjandus seal tigu? Ma lähen kohe õue ja elimineerin selle eluka!

 Kui enamik iiristest said kas eelmise suve teises pooles või kevadel ühe koha pealt teise solgutatud, siis see iiris on paar aastat rahus kasvada saanud. Tänutäheks on tal sel suvel palju-palju õisi.



                                          Mullu suvel rajatud istutusalal särajaid:


                                          Maja ümber särajaid:



Mööda trepi varikatuse tugiposte roomavad mingid karvasevõitu röövikud .... :)

esmaspäev, 27. mai 2013

Maikuu lõpp ei ole kaugel

Aeg on sealmaal, et tööl käimine hakkab igapäevaseid koduseid töid-tegemisi segama... 
Ja aeg on ka sealmaal, kus omaette saab porisetud, et antagu mulle üks Saue 600 ruutmeetrine krunt. Kuskil seal Keila-Paldiski maantee ääres mu kunagisel klassikaaslasel oli selline miniaed....
Ma ei jõua ei puist, ei maist. Ja tänavu ei saa veel mitte niipeagi puhkusele. 

Tänahommikune pilt päikeses säravast õuest. Eile oli pilvine ja pime, kuid oh ei - vihma meil küll ei tulnud.

Kastanil on tänavu õisi vähe, eks tahab ju temagi vahepeal hinge tõmmata.
 Mullu juuli alul rajatud istutusala. Ootasin ja unistasin kolmveerand aastat, mil näha neid madalaid kollaseid iiriseid õitsemas. Nüüd nad siis õitsevad.....
 .... ja ilusad on nad ikka tõesti!
 Imepeenra iiriste sektori tegin tühjaks. No ma ei tea, et ma oleksin seal selliseid madalakasvulisi siniseid iiriseid näinud. Või on nad ümberistutuse stressis ja seepärast lühikesed? Või on lihtsalt mäluauk?
Pilt on tehtud ühel tuulisel päeval. Üldiselt meil pea kogu aeg ainult tormabki. Mõnikord tuleb lausa jälgida, et kas mitte ei tuleks auto kuskile lagedama koha peale parkida....
Üldiselt hakkavad peenrad saama enam-vähem talutavasse seisu (kui muidugi pideva kuivuse käes vaevlemist arvesse ei võta). Samas on kasutusele võetud suur aiamaa. No ei kõlba see traktori küntud savimaa kuskile! Aga labidaga kaevamiseks ei jätku ei aja- ega jõuressursse.Seega on köögiviljapeenrad rohkem kui õudus kuubis. Kui nüüd kaks hirmpikka tööpäeva mööda saavad (klassi lõpuõhtu ettevalmistus ja pidu ise), siis hakkan rohima. Õigupoolest betoonkõvast pinnasest ohakaid juurima.