pühapäev, 22. jaanuar 2012
Tuunitud riidepuu
Vanadel puidust riidepuudel ei taha libedamast kangast hilbud mitte peal püsida.
Ja lõngajuppe ju ka on...seega - tuunima.
Täitsa vahva sai! Samas ka väikestega hea tööõpetuse tunnis silma ja käe koostööd harjutada...
reede, 20. jaanuar 2012
Arhailine tikand
Iga mõte vajab aega settimiseks ja "laagerdumiseks"... Viimane käsitööalane mõte on seotud arhailise tikandiga. No midagi ei ole teha - ikka rohkem ja rohkem hakkavad need motiivid peas "kummitama", aina enam hakkab selline algeline, korrapäratu ning samas nii ütlemata korrapärane mustriskeem inspireerima.
Nii palju võluvaid mustrinüansse!
Vägev oma lihtsuses!
Vanaaegne, lihtne, kuid samas nii peen!
Lihtne ja armas - justkui lapse joonistatud lilleke!
Tumedal taustal löövad värvid särama! Milline tihe tikand!
Heledal taustal nii mahe ja puhas!
Viimane sügis-talv on olnud käsitöiselt ikaldunud aeg. Võib-olla see peabki nii olema, et ühel hetkel tuleb aeg maha võtta ning mõtteid koguda. Ideid on palju, aga teostajat ei ole. No kui mitte enne, siis esimeste kevademärkide ilmnedes tuleb teotahe tagasi...
pühapäev, 15. jaanuar 2012
15.01. kell 15.15
Täna pärastlõunal ilmutas end päike. Isegi pilves ilmaga on näha, et päev on tükkis pikemaks veninud, päike lisab omalt poolt veel hea portsu valgust juurde.
Päikeselaik tagaaias.
Päikeselaik vahtrapuudel.
Pea see aeg ei tule, mil päike juba saunast paremal pool looja läheb.
laupäev, 14. jaanuar 2012
Ilm 14.01.2012
Täna on taliharjapäev. Pool talvest peaks tänasega läbi olema ning nüüdsest peaksime pika liuga kevade poole tüürima, aga....
Terve tänase päeva on sadanud väga-väga tihedat lund. Nähtavus on pea olematu. Ja mõõtmise tulemus andis lumekihi paksuseks juba 36 cm. Masendav!
Hommikul sumpasin sissesõiduteel külateeni. No ei ühtegi autojälge, inimese jälgedest rääkimata. Ja üle tee siuglseid parajad tuisuvaalud (lisaks muidu paksule lumele). Rookisime kambakesi õuepealseid kõnniteid ning auto manööverdamise platsi. Sissesõidutee on piisavalt pikk, et passida võimalikku lumesahka ja seega oma töövaeva vähendada. Lõpuks nägin mööda sõitmas mingit sinist traktorikipakat. Nägi välja kui vana veneaegne Belaruss. Küll sellisel võib sahkamine vaevaline olla. Õnneks lisandus ka üks hiiglasuur traktor. Seda sai tee ääres passitud ja nii saimegi oma tee sõidukõlblikuks.
Aga sadu jätkub.... Ja kardetavasti jätkub pühapäeval sama trall. No ei pääse mitte ühelgi talvel sellest lumestressist - et kas saan autoga liikvele või istun lumevangis.... Tuleks ometi juba kevad! (Suure lumerookimisega läks pildi tegemine sootuks meelest!)
pühapäev, 8. jaanuar 2012
Ilm 08.01.2012
Ilmateade lubas külmemat ilma. .... Aga mitte nii külma.
Telekas reklaamitakse auto eelsoojendit. Vähemasti diiselauto puhul on see küll hädatarvilik ja kasulik. Digitermomeetre näitas miinimumiks -15,9 kraadi. Öösel oli ka täiesti selge - täiskuu irvitas küüni katuse kohal, endal hele oreool ümber. Kusjuures huvitav oli see, et hele ala oli piiritletud väga intensiivse oranži sõõriga.
Praeguseks on taevas pilves. Loodan väga, et järgmine öö enam selline külm ei tule.
Meil on minu arust juba liigagi paks lumevaip maas,aga Tallinnas pidavat seda ikka hulga rohkem olema.
esmaspäev, 2. jaanuar 2012
Ilm 02.01.2012.
pühapäev, 1. jaanuar 2012
teisipäev, 27. detsember 2011
Tormine jõul 2011
Kõigepealt - Ara ikka näpi kõiksuguseid asju!Klõpsasin lolli peaga bloggeri uue väljanägemise nupule ja ole nüüd lahke - tükk aega ei saanud pihta, kus või kuidas... ja üldse, selline kahvatuvõitu näeb see "new look" välja. Sõnaga - tahaks vana versiooni tagasi, aga võta näpust - ei oska :(
Jõulud olid stressirohked...
Jõululaupäev oli nagu ikka, kalmistutel küünalde süütamine, telekast jõuluteenistuse vaatamine ja .... söömispühad on need jõulud ikka täiega....
Ja siis hakkas peale!
25. detsember. Tuul paisub tormiks. Uudistes räägitakse, et tulemas on orkaanimõõtu talvetorm Patrick. Olla teine juba Norras ja Rootsis koledal komnbel kurja teinud. Pikk teekond Atlandilt üle Skandinaavia poolsaare meite maile ei olnud toda Patricut just märkimisväärselt rammetumaks muutnud. Tegi meilgi kurja, et vähe polnud.Kõige tipp saabus juba öösel enne teist jõulupüha.
Lund meite kandis õnneks ei ole. Pildilt näha!
26. detsember.
Torm on jube! ma ei mäleta, et oleks viimastel aastatel midagi sellist näinud-kuulnud. See ei olnud tormimüha, see oli mürin! Ja tugev mürin! Isegi koer ei saanud magada, vaid tõusis mitmel korral istuma ja vaatas akna poole, et mis seal väljas ometi toimub. Teadjam rahvas ütles, et elekter kadus meite kandist 26. detsembri öösel poole kolme paiku. Kaud js jäi kadunuks.... Küll me oleme ikka sõltuvad sellest elektrist! Mitte midagi ei oska peale hakata ja päevavalgust jätkub väga lühikeseks ajaks...Käisin töömehel varahommikul Aruvalla bussikas vastas. Hää. et murdunud puu jäi pidama teepiirdesse ja ladva poolt otsast sain ikkagi sõiduautoga läbi... Meie maa peal murdis ka veidike - üks toomingas Rootsi Tee servast ei pidanud tuule rammule vastu...
26.hommikul tegime lähiümbruses väikese autosõidu - nii palju juurtega maast välja kistud puid pole ammu näinud. Vägisi kippus mõtteisse võrdlus 1967. aasta 6. augusti tormiga. Ma sellest ajast suurt ei mäleta, aga tugev torm see ikka oli olnud küll. Meie külapoes kössitas külmetav müüja põleva küünla ees. Külmikud olid tühjad, ostjaid ei olnud, kuna kaardimaksed ei toiminud...
27. detsember.
Elektrit pole. See pidi küll jälle too seitsmes meel või mingi teadmata-tundmata vaist olema, mis käskis "Euronicsist" väike raadio osta. Nüüd me vähemasti ei olnud maailmast täielikult ära lõigatud. Patareidega raadio aitas hädast välja. Uudised teatasid, et üle Eesti on elektrita mitmeidkümneid tuhandeid leibkondi. Ja Harjumaal oli just Kose kant üks nendest piirkondadest, mis hullusti räsida sai. Madalpingeliinidel pidid traadid postivahede viisi maas olema. Maa on sula, rasketehnikaga liinide alla hästi ei pääse. Lisaks metsik tuul... Masendus kippus juba peale. Külmikusse ei julgenud mitte vaadatagi.
Jalutasin väljas ja tegin ilmast mõned pildid. Kümme minutit pärast pilvede pildistamist tõigi see sünkjas pilv tiheda vihmasaju. Õnneks lühiajalise.
Pärast vihma uued pildid.
Kapsas loob pead:)
Elekter tuli kell 16.30. Elektrita olime 38 tundi.... Kangesti oleks tahtnud telekast uudiseid vaadata, aga VIASAT väidab, et signaali netu... Vaatsin - satitaldrik püsib maja sina küljes... Eks homme vaatame, et mis värk sellega on. Ju ikka on vastuvõtja veidi nihkesse läinud...
Aga õhtupimeduse saabudes on õuest jälle kõva müha kosta. Uus torm, seekord nimega Quirin, puhib ja ähib ning üsna tugevate puhangutega.... Loodame, et elekter jääb ikka alles.......
Ah jaa! Paaril viimasel päeval õhutemperatuur ei rohkem ega vähem kui +9,8 kraadi!!!!! Ja pardid prääksuvad õhtuti jõel, nagu oleks aprillikuine soe hilisõhtu.
teisipäev, 20. detsember 2011
Nõiakaev hakkas keema
On 20.detsember 2011. Nõiakaev hakkas keema. Väheke küll, aga siiski.
LINK ajalehele Postimees.http://www.ilmajaam.ee/675228/galerii-tuhala-noiakaev-hakkas-joulu-eel-keema/
LINK ajalehele Postimees.http://www.ilmajaam.ee/675228/galerii-tuhala-noiakaev-hakkas-joulu-eel-keema/
reede, 9. detsember 2011
Tsüklon
Mullu 9. detsembril oli tsüklon Monika põhjustatud kriisiolukord Padaorus. Link Postimehest.
Täna, 9. detsembril 2011 hakkas keskpäeva paiku pead tõstma tsüklon Friedhelm.
Tallinn-Tartu maantee on järjekordselt metsikult libe. Lisaks kõrged tuisuvihurid (pea olematust lumest hoolimata). Üks maanteel süstija istutas end igaks juhuks Kuivajõkke. Seal aga hetkel vesi sees... LINK Postimehest.
Täna, 9. detsembril 2011 hakkas keskpäeva paiku pead tõstma tsüklon Friedhelm.
Tallinn-Tartu maantee on järjekordselt metsikult libe. Lisaks kõrged tuisuvihurid (pea olematust lumest hoolimata). Üks maanteel süstija istutas end igaks juhuks Kuivajõkke. Seal aga hetkel vesi sees... LINK Postimehest.
pühapäev, 27. november 2011
Palju õnne Hilise perele!
Kuna Hilise blogis kommenteerida ei õnnestu, siis kirjutan oma õnnesoovid siia.
PALJU, PALJU ÕNNE!
POLE USTAVAMAT SÕPRA KUI KOER JA SUUR POISS SAAB ÕIGE PEA ARU, ET PAREMAT PERET TAL KUSKIL MUJAL POLEKS LEIDA ÕNNESTUNUDKI!
Kindlasti vaatab vana berna teie toimetusi, liputab väärika rahuga oma saba ja noogutab rahulolevalt!
PALJU, PALJU ÕNNE!
POLE USTAVAMAT SÕPRA KUI KOER JA SUUR POISS SAAB ÕIGE PEA ARU, ET PAREMAT PERET TAL KUSKIL MUJAL POLEKS LEIDA ÕNNESTUNUDKI!
Kindlasti vaatab vana berna teie toimetusi, liputab väärika rahuga oma saba ja noogutab rahulolevalt!
laupäev, 26. november 2011
Lihtsad nipid - hüva nõu
Kopeeritud Maalehe kööginippide rubriigist.
Põhjakõrbenud panni puhastamiseks kasuta Coca-Colat. Lihtsalt vala pannile ja tunni aja pärast pese pann kerge vaevaga puhtaks.
Kõik katkised sokid pese pesumasinas puhtaks ja hiljem on neid hea kapist tolmulappideks võtta. Tõmbad soki kätte ja koristamine on imelihtne! Samuti on head tolmulapid ka tükkideks lõigatud T-särgid.
Kamina ukse klaasi saab kõige paremini puhtaks kaminast võetud tuhaga. Tee niiske lapp tuhaga kokku ja hõõru lapiga ukse klaasi.
Pesumasina puhastamiseks kasuta tavalist Fairyt.Puhastab imehästi.
Kraanikauss läheb puhtaks pesupulbriga hõõrudes.
Segistilt vee plekke saab puhastada kuiva ajalehega hõõrudes.
Äädikakärbestest saab vabaneda neid tolmuimejasse tõmmates.
Kui kraanikauss on umbes,vala kraanikausi august soodat sisse ja peale äädikat. Kui kraanikausis on kihisemine lõppenud, lase kraanist vett peale. Niimoodi saab ummistusest lahti.
Hõbelusikad puhtaks: Läheb vaja fooliumit, keeva vett, soola ja soodat.Pane suurema kausi põhja fooliumit, pane lusikas fooliumi peale, lase vesi keema ja vala kaussi, seejärel pane soola ja soodat.
Veekeetja katlakivist puhtaks: Vala kannu 1l vett ja 50-100g äädikat lase keema. Kui esimese korraga ei tulnud lahti, korda protsessi.
Küpsetuspaber koogivormi: Koogivormi on raske küpsetuspaberit panna. Võta paber ja kortsuta see palliks ja lase korraks küpsetuspaber vee alt läbi, siis on temaga kergem tegutseda.
Toidulõhnade vastu külmkapis aitavad 2 asja:
1. Kortsuta ajaleht kokku ja pane külmkappi
2. Pane leivaviil külmkappi-see imab kõik lõhnad hetkega endasse.
Roostevabast terasest läikivatele metallpindadele (nt külmkapp, võileivagrill, veekeetja) jäävad kergelt igasugused näpujäljed jms peale. Et pindu kaitsta, võta pehme kuiv lapp ning veidi beebiõli ja määri pinnad kokku. Võid kindel olla, et ei näe enam kunagi külmikuuksel koledaid näpujälgi ega pea oma aega pidevale poleerimisele kulutama.
Mikrolaineahju saab kergelt puhtaks sidruni ja veega. Võta üks kauss (mis talub kuuma), pane sinna sisse vesi ja pigista ka sidrunimahl ja pane ka sidrunikoor sisse. Lase mikrolaineahjul töötada umbes 3-5 min. Võta kuiv lapp või paberkäterätik ja pühi mikrolaineahju seinad puhtaks. Kõik mustus tuleb ilusti maha ja jääb veel hea lõhn ka.
Põhjakõrbenud panni puhastamiseks kasuta Coca-Colat. Lihtsalt vala pannile ja tunni aja pärast pese pann kerge vaevaga puhtaks.
Kõik katkised sokid pese pesumasinas puhtaks ja hiljem on neid hea kapist tolmulappideks võtta. Tõmbad soki kätte ja koristamine on imelihtne! Samuti on head tolmulapid ka tükkideks lõigatud T-särgid.
Kamina ukse klaasi saab kõige paremini puhtaks kaminast võetud tuhaga. Tee niiske lapp tuhaga kokku ja hõõru lapiga ukse klaasi.
Pesumasina puhastamiseks kasuta tavalist Fairyt.Puhastab imehästi.
Kraanikauss läheb puhtaks pesupulbriga hõõrudes.
Segistilt vee plekke saab puhastada kuiva ajalehega hõõrudes.
Äädikakärbestest saab vabaneda neid tolmuimejasse tõmmates.
Kui kraanikauss on umbes,vala kraanikausi august soodat sisse ja peale äädikat. Kui kraanikausis on kihisemine lõppenud, lase kraanist vett peale. Niimoodi saab ummistusest lahti.
Hõbelusikad puhtaks: Läheb vaja fooliumit, keeva vett, soola ja soodat.Pane suurema kausi põhja fooliumit, pane lusikas fooliumi peale, lase vesi keema ja vala kaussi, seejärel pane soola ja soodat.
Veekeetja katlakivist puhtaks: Vala kannu 1l vett ja 50-100g äädikat lase keema. Kui esimese korraga ei tulnud lahti, korda protsessi.
Küpsetuspaber koogivormi: Koogivormi on raske küpsetuspaberit panna. Võta paber ja kortsuta see palliks ja lase korraks küpsetuspaber vee alt läbi, siis on temaga kergem tegutseda.
Toidulõhnade vastu külmkapis aitavad 2 asja:
1. Kortsuta ajaleht kokku ja pane külmkappi
2. Pane leivaviil külmkappi-see imab kõik lõhnad hetkega endasse.
Roostevabast terasest läikivatele metallpindadele (nt külmkapp, võileivagrill, veekeetja) jäävad kergelt igasugused näpujäljed jms peale. Et pindu kaitsta, võta pehme kuiv lapp ning veidi beebiõli ja määri pinnad kokku. Võid kindel olla, et ei näe enam kunagi külmikuuksel koledaid näpujälgi ega pea oma aega pidevale poleerimisele kulutama.
Mikrolaineahju saab kergelt puhtaks sidruni ja veega. Võta üks kauss (mis talub kuuma), pane sinna sisse vesi ja pigista ka sidrunimahl ja pane ka sidrunikoor sisse. Lase mikrolaineahjul töötada umbes 3-5 min. Võta kuiv lapp või paberkäterätik ja pühi mikrolaineahju seinad puhtaks. Kõik mustus tuleb ilusti maha ja jääb veel hea lõhn ka.
esmaspäev, 21. november 2011
Esimene lumi
Tegelikult polnud see tänane vähemalt meite kandis miski lumi. Sama paks kui seda on härmatis hallaöödel, kuid teda jätkus ka asfaldile ja kruusale.
Lpsed muidugi suures vaimustuses. Ise tahaks aga kiruda, et jälle see va WFS kohal.
Hilisõhtul oli vaja üks sõit teha. Ei tea millal ta jõudis, aga sulale oli läinud ja räästad solisesid päris valjuhäälselt. Ja oi, küll teed olid libedad! Eriti just kruusateed.
Lpsed muidugi suures vaimustuses. Ise tahaks aga kiruda, et jälle see va WFS kohal.
Hilisõhtul oli vaja üks sõit teha. Ei tea millal ta jõudis, aga sulale oli läinud ja räästad solisesid päris valjuhäälselt. Ja oi, küll teed olid libedad! Eriti just kruusateed.
pühapäev, 20. november 2011
20. november
Hommikul -4,9 kraadi. Maa härmas, kuid lund veel õnneks ei ole. Kella 10 paiku hommikul üritab päike end pilvede vahelt läbi nügida. Kohati see nagu õnnestub, samas jälle mitte.
Lihtsalt meenutuseks:
20. november 2008
20. november 2009 Läbi akna tehtud fotol on näha, et lund siis veel ei olnud (aga peagi oli platsis)
2010. aasta 20. novembril pole ühtegi postitust. Küll aga leidsin 7. novembri postituse (mis on küll masendav, aga hullem on alles ees, nimelt)....28. novembril oli juba õudus kuubis.
Vihma puhul on pea 100% kindel, et kui on meeles vihmavari kaasa võtta, siis vihma kindlasti ei tule. Loodame lume puhul sama - ostsime lumelabidatele lisaks ka vähe laiema saha moodi moodustise. Ehk on abiks lume koguse mõjutamisel.
Lihtsalt meenutuseks:
20. november 2008
20. november 2009 Läbi akna tehtud fotol on näha, et lund siis veel ei olnud (aga peagi oli platsis)
2010. aasta 20. novembril pole ühtegi postitust. Küll aga leidsin 7. novembri postituse (mis on küll masendav, aga hullem on alles ees, nimelt)....28. novembril oli juba õudus kuubis.
Vihma puhul on pea 100% kindel, et kui on meeles vihmavari kaasa võtta, siis vihma kindlasti ei tule. Loodame lume puhul sama - ostsime lumelabidatele lisaks ka vähe laiema saha moodi moodustise. Ehk on abiks lume koguse mõjutamisel.
laupäev, 12. november 2011
Punane ja valge
Detsember ei ole enam mägede taga ja midagi punast aksessuaarideks kulub siis marjaks ära. Materjaliks küpspunane efektlõng.
Veidi näputööd
Maalehe käsitöönurgast inspireerituna tegin ühe kettsalli, selle juurde sobivad kõrvarõngad (konksud siin veel lisamata) ja käevõru. Materjaliks teisele ringile läinud kirju villane lõng.
Aastaid tagasi ostetud pehme mööbli komplekti juurde kuulusid ka kaks kollast patja. Nüüd on aeg oma töö teinud ja asjad hakkavad kuluma. Et patjadele veidi uuemat nägu anda, heegeldasin sellised kettad. Mõneks ajaks asjadel uuem jume.
Aastaid tagasi ostetud pehme mööbli komplekti juurde kuulusid ka kaks kollast patja. Nüüd on aeg oma töö teinud ja asjad hakkavad kuluma. Et patjadele veidi uuemat nägu anda, heegeldasin sellised kettad. Mõneks ajaks asjadel uuem jume.
reede, 11. november 2011
neljapäev, 10. november 2011
Kui mart külmetab, siis...
... kadri...
Noh, eks seda saame siis näha, kui kadripäev käes, aga täna hommikul oli tervelt -7 kraadi. Eile hommikul -3. Hakkab peale see jama!
Noh, eks seda saame siis näha, kui kadripäev käes, aga täna hommikul oli tervelt -7 kraadi. Eile hommikul -3. Hakkab peale see jama!
reede, 4. november 2011
4. november
Ilm päikeseline. Pärastlõunal varjus +12 kraadi.
Ilmaprognoos lubab veel vähemasti 11. novembrini samasugust sooja. Kuskilt kuulsin, et isegi Soome põhjaaladel pole talve tulekust veel ei kippu ega kõppu.
Aga minu isiklikud vaenlased - metskitsed - on juba hallis talvekasukas. Meie kandis on neid elukaid liikvel vähemasti üks neljaliikmeline punt. Hoidku nad, põrgulised, sõiduteest ja auto esitulede valgusvihust sündsasse kaugusesse!
Ilmaprognoos lubab veel vähemasti 11. novembrini samasugust sooja. Kuskilt kuulsin, et isegi Soome põhjaaladel pole talve tulekust veel ei kippu ega kõppu.
Aga minu isiklikud vaenlased - metskitsed - on juba hallis talvekasukas. Meie kandis on neid elukaid liikvel vähemasti üks neljaliikmeline punt. Hoidku nad, põrgulised, sõiduteest ja auto esitulede valgusvihust sündsasse kaugusesse!
teisipäev, 1. november 2011
Algas november - talvekuu
Ilm on endiselt väga vahvalt soe, kuigi täna tibas vaevumärgatavat udukat. Pumbamaja kiviktaimlas õitseb pisikelluke.
Annaks loodusjõud meile veel pikalt sellist sooja aega!
Annaks loodusjõud meile veel pikalt sellist sooja aega!
pühapäev, 30. oktoober 2011
Ehk tuleb seekord pehme talv?
Ilm on oktoobri lõpu kohta erakordselt mõnus ja soe. See asjaolu on pannud mõtteid mõlgutama saabuva talve üle. Mitte ei taha, et tuleb jälle selline külm ja lumerohke talv, nagu kaks viimast olid. See on maakoha tingimustes liiiiiga stressirohke katsumus!
Nüüd leidsin e-ajalehest artikli, mis annab veidike lootust, et ehk tänavu Talvetaat halastab...
Euroopa meteoroloogid ennustavad, et tänavune talv tuleb mõõduka lumega ning mitte nii külm kui mullune.....
AccuWeatheri meteoroloogide graafiku kohaselt jääb Eesti "normaalse lumesaju" piirkonda, mis tähendab, et esialgsete ennustuste kohaselt ei ole lumeuputust oodata. Ka temperatuurid jäävad keskmise piiresse ega lange ekstreemsusteni.
Poolas ja Venemaa lääneosas valitsevad valdavalt soojemad temperatuurid. Vanemmeteoroloog Alan Reppert hindab, et piirkonda on paaril korral oodata ilmselt ka lumetormi, mis peaks soojema ilma taas normaaltemperatuurideni viima.
Inglismaa, kus mullu tekitas lumi probleeme üle riigi, lepib sel talvel peamiselt vihmase ja lörtsise ilmaga. Oodatavalt on riigis temperatuurid veidi üle keskmise.
Suurem külm talve alguses
Meteoroloog Georg Muelleri sõnul on meil talve esimesel poolel (s.o november-detsember) oodata külmemaid ilmasid ehk – tali tuleb suure külmaga, kuid leebub uuel aastal. "Novembri esimene pool ja detsembri esimene pool võivad olla tavalisest külmemad," ütles ta Reutersile.
Jaanuarist edasi valitseb Euroopa põhjaosas sajurohke ja muutlik ilm keskmise piiresse jäävate kraadidega.
Mueller rõhutab, et tegu on üksnes esialgse prognoosiga, kuna detailselt on ilma võimalik ette ennustada vaid kahe nädala jagu.
Ja ikkagi tahaks, et Eesti kohal oleks ka see "much above"...
Nüüd leidsin e-ajalehest artikli, mis annab veidike lootust, et ehk tänavu Talvetaat halastab...
Euroopa meteoroloogid ennustavad, et tänavune talv tuleb mõõduka lumega ning mitte nii külm kui mullune.....
AccuWeatheri meteoroloogide graafiku kohaselt jääb Eesti "normaalse lumesaju" piirkonda, mis tähendab, et esialgsete ennustuste kohaselt ei ole lumeuputust oodata. Ka temperatuurid jäävad keskmise piiresse ega lange ekstreemsusteni.
Poolas ja Venemaa lääneosas valitsevad valdavalt soojemad temperatuurid. Vanemmeteoroloog Alan Reppert hindab, et piirkonda on paaril korral oodata ilmselt ka lumetormi, mis peaks soojema ilma taas normaaltemperatuurideni viima.
Inglismaa, kus mullu tekitas lumi probleeme üle riigi, lepib sel talvel peamiselt vihmase ja lörtsise ilmaga. Oodatavalt on riigis temperatuurid veidi üle keskmise.
Suurem külm talve alguses
Meteoroloog Georg Muelleri sõnul on meil talve esimesel poolel (s.o november-detsember) oodata külmemaid ilmasid ehk – tali tuleb suure külmaga, kuid leebub uuel aastal. "Novembri esimene pool ja detsembri esimene pool võivad olla tavalisest külmemad," ütles ta Reutersile.
Jaanuarist edasi valitseb Euroopa põhjaosas sajurohke ja muutlik ilm keskmise piiresse jäävate kraadidega.
Mueller rõhutab, et tegu on üksnes esialgse prognoosiga, kuna detailselt on ilma võimalik ette ennustada vaid kahe nädala jagu.
Ja ikkagi tahaks, et Eesti kohal oleks ka see "much above"...
reede, 28. oktoober 2011
Ressursid vähenevad, rahvaarv suureneb
Mõne päeva pärast pidavat maailma rahvastiku koguarv ületama 7 miljardi piiri. BBC kodulehelt on selline link
kolmapäev, 5. oktoober 2011
Köögikatale!
Üks väike rõõm las olla igas päevas,
ja oma teelt sa võta üles ta.
Üks sõna soe,
või killukene taevast,
või lõhnav õis,
sa ikka leia ta.
Palju, palju õnne saabuva sünnipäeva puhul!
reede, 30. september 2011
Vahva idee... kett-sall
Ajalehest Maaleht
Värvilise kett-sall muudab iga riietuse põnevamaks.
- Salli pikkus: u 130 cm
- Lõng: eri värvi lõngu soovitatavalt Novita sarjast “7 venda”, kokku umbes 200 grammi (näidissalli puhul on kasutatud 12 värvi lõnga)
- Sukavardad: nr 5 ½–6
- Muster: parempidine kude (sile kude, kus vahelduvad parem- ja pahempidiste silmuste read)
- Tihedus: 16 silmust = 10 cm
Töö käik
Looge keti esimese lüli jaoks 20 silmust ja kuduge 30 cm parempidist (siledat) kude. Lõpetage silmused ja jätke lõngaots kinniõmblemise jaoks. Ühendage tüki algus- ja lõpuserv õmmeldes või silmustega. Sile parem pool jätke peale. Kinnitage lõngaotsad ja laske servadel vabalt rulli tõmbuda. Kuduge järgmine lüli samal viisil, kuid pistke lüli enne kokkuõmblemist eelmisest lülist läbi. Kuduge niimoodi 12 lüli ja ühendage salliks.
Värvilise kett-sall muudab iga riietuse põnevamaks.
- Salli pikkus: u 130 cm
- Lõng: eri värvi lõngu soovitatavalt Novita sarjast “7 venda”, kokku umbes 200 grammi (näidissalli puhul on kasutatud 12 värvi lõnga)
- Sukavardad: nr 5 ½–6
- Muster: parempidine kude (sile kude, kus vahelduvad parem- ja pahempidiste silmuste read)
- Tihedus: 16 silmust = 10 cm
Töö käik
Looge keti esimese lüli jaoks 20 silmust ja kuduge 30 cm parempidist (siledat) kude. Lõpetage silmused ja jätke lõngaots kinniõmblemise jaoks. Ühendage tüki algus- ja lõpuserv õmmeldes või silmustega. Sile parem pool jätke peale. Kinnitage lõngaotsad ja laske servadel vabalt rulli tõmbuda. Kuduge järgmine lüli samal viisil, kuid pistke lüli enne kokkuõmblemist eelmisest lülist läbi. Kuduge niimoodi 12 lüli ja ühendage salliks.
laupäev, 24. september 2011
Õhulised kaerahelbeküpsised
Muidu üldiselt kaerehalbeküpsised eriti peale ei lähe, aga vot selle retsepti järgi valminud küpsised viivad küll keele alla.
100 g kaerahelbeid
75 g võid sulatada (originaalis on öeldud, et ajada suisa keema)ja valada kaerahelvestele. Lasta seista (kaerahelbed muutuvad pehmaks).
1 spl jahu ja 1 tl küpsetuspulbrit segada
100 g suhkrut ja 1 muna kloppida tugevaks vahuks.
Jahu ja küpsetuspulbri segu lisada kaerahelveste hulka. Segada ühtlaseks. Lõpuks lisada vahustatud muna.
Lusikaga tõstetud pätsikesed küpsetusplaadile. Koogikestele jäta suur vahe!
100 g kaerahelbeid
75 g võid sulatada (originaalis on öeldud, et ajada suisa keema)ja valada kaerahelvestele. Lasta seista (kaerahelbed muutuvad pehmaks).
1 spl jahu ja 1 tl küpsetuspulbrit segada
100 g suhkrut ja 1 muna kloppida tugevaks vahuks.
Jahu ja küpsetuspulbri segu lisada kaerahelveste hulka. Segada ühtlaseks. Lõpuks lisada vahustatud muna.
Lusikaga tõstetud pätsikesed küpsetusplaadile. Koogikestele jäta suur vahe!
teisipäev, 20. september 2011
laupäev, 17. september 2011
Laupäevased tegemised
Küpsetasin seene-sibulapiruka.
Põhi:
100 g toasooja pehmet võid
100 g riivitud porgandeid
1 dl jahu
1 dl kaerahelbeid
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
Täidis:
3 sibulat
1 spl õli
1 dl piima
1 muna
1 küüslauguküüs
2 dl riivitud juustu
0,5 tl soola
0,5 tl valget pipart
0,5 tl rosmariini
200 g seeni
Valmistamine:
1. Sega pehme või ja riivitud porgand.
2. Sega omavahel jahu, kaerahelbed, küpsetuspulber ja sool ning lisa või-porgandi segule.
3. Sega ühtlaseks tainaks.
4. Suru tainas võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Küpseta 225°C juures ahjus 10 minutit.
5. Lõika sibulad rõngasteks ja haki seened.
6. Hauta õlis pehmeks.
7. Sega kausis piim, muna, juust ja purustatud küüslauguküüs.
8. Lisa seene-sibulamass.
9. Kalla täidis põhjale ja küpseta 200°C juures praeahjus 20-25 minutit.
Olude sunnil sai pirukas tehtud küpsetuspulbrita, Valge pipar sai asendatud sidrunpipraga ja rosmariini ka polnud. Seenteks olid eile oma pargist leitud üksikud kaseriisikad.
Sellele vaatamata sai pirukas nii hea, et ainult hetk ja otsast ta oligi.
Tasub teine kordki teha!
Kartul on sorteeritud! Tundub, et sellest kogusest jätkub tõesti uudseni. Kui meil oleksid sead, siis need jääksid küll nälga - pisikesi seakartuleid saime ainult kolm ämbritäit.
Sorteerimata kartulikuhi oli keldri eesruumis. Leidsime kuhjast mitu konna, kes ilmselt arvasid, et see kartulikuhi on täitsa sobilik paik talvitumiseks. Konnad said küll õue suunatud uut talvekorterit otsima, aga nad olid parajad jäärapead ja tulid korduvalt keldrisse tagasi.
Üldse on see natuke liiga varane aeg talvituma jäämiseks. Küllap loodus teab, mis meid ees ootab. Kärekülma talve ennustavad ka pilgeni täis pihlapuud, tõrurohked tammed ja loomulikult sarapuud, mille oksad olid murdumise äärel. Küllap Metsavana tahab oma lapsukestele märku anda, et tuleb usinasti talvevarusid korjata ja rasva koguda.
Ja ega meil endilgi vähem selliseid kahtlasevõitu märke ei ole...
Põhi:
100 g toasooja pehmet võid
100 g riivitud porgandeid
1 dl jahu
1 dl kaerahelbeid
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
Täidis:
3 sibulat
1 spl õli
1 dl piima
1 muna
1 küüslauguküüs
2 dl riivitud juustu
0,5 tl soola
0,5 tl valget pipart
0,5 tl rosmariini
200 g seeni
Valmistamine:
1. Sega pehme või ja riivitud porgand.
2. Sega omavahel jahu, kaerahelbed, küpsetuspulber ja sool ning lisa või-porgandi segule.
3. Sega ühtlaseks tainaks.
4. Suru tainas võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Küpseta 225°C juures ahjus 10 minutit.
5. Lõika sibulad rõngasteks ja haki seened.
6. Hauta õlis pehmeks.
7. Sega kausis piim, muna, juust ja purustatud küüslauguküüs.
8. Lisa seene-sibulamass.
9. Kalla täidis põhjale ja küpseta 200°C juures praeahjus 20-25 minutit.
Olude sunnil sai pirukas tehtud küpsetuspulbrita, Valge pipar sai asendatud sidrunpipraga ja rosmariini ka polnud. Seenteks olid eile oma pargist leitud üksikud kaseriisikad.
Sellele vaatamata sai pirukas nii hea, et ainult hetk ja otsast ta oligi.
Tasub teine kordki teha!
Kartul on sorteeritud! Tundub, et sellest kogusest jätkub tõesti uudseni. Kui meil oleksid sead, siis need jääksid küll nälga - pisikesi seakartuleid saime ainult kolm ämbritäit.
Sorteerimata kartulikuhi oli keldri eesruumis. Leidsime kuhjast mitu konna, kes ilmselt arvasid, et see kartulikuhi on täitsa sobilik paik talvitumiseks. Konnad said küll õue suunatud uut talvekorterit otsima, aga nad olid parajad jäärapead ja tulid korduvalt keldrisse tagasi.
Üldse on see natuke liiga varane aeg talvituma jäämiseks. Küllap loodus teab, mis meid ees ootab. Kärekülma talve ennustavad ka pilgeni täis pihlapuud, tõrurohked tammed ja loomulikult sarapuud, mille oksad olid murdumise äärel. Küllap Metsavana tahab oma lapsukestele märku anda, et tuleb usinasti talvevarusid korjata ja rasva koguda.
Ja ega meil endilgi vähem selliseid kahtlasevõitu märke ei ole...
laupäev, 10. september 2011
Viimane uus õitseja
Juba mõnda aega õitseb Pikas peenras üks uus püsik. Seekord siis viimane uustulnuk meie aias. Helenium autumnale - sügisheleenium
Ahjaa! Koolitusel tuletati rangelt meelde, et taim on küll elus, kuid kokkuleppeliselt öeldakse tema kohta siisku "mis", mitte "kes". Lastelt tuleb nõuda korrektset keelekasutust.
Ilmast:
Vahelduv pilvisus. Kord paistab päike, kord sajab sünkmustast pilvest hoovihma. Sügis mis sügis.
Kartul sai sel nädalal üles. Saak on hea. Näis, kas tuleme selle portsuga välja ka uudseni. Praegu mugulad veidi tahenevad, siis saab hakata sorteerima.
PS! Kohutav väsimus, nagu oleks kuu aega ühegi puhkepäevata tööl käidud.
Ahjaa! Koolitusel tuletati rangelt meelde, et taim on küll elus, kuid kokkuleppeliselt öeldakse tema kohta siisku "mis", mitte "kes". Lastelt tuleb nõuda korrektset keelekasutust.
Ilmast:
Vahelduv pilvisus. Kord paistab päike, kord sajab sünkmustast pilvest hoovihma. Sügis mis sügis.
Kartul sai sel nädalal üles. Saak on hea. Näis, kas tuleme selle portsuga välja ka uudseni. Praegu mugulad veidi tahenevad, siis saab hakata sorteerima.
PS! Kohutav väsimus, nagu oleks kuu aega ühegi puhkepäevata tööl käidud.
laupäev, 3. september 2011
Viimane hoidistamine... vist(?)
Nonii! See soos ja soosaartel ämbriga patseerimine hakkas juba patoloogilist ilmet võtma. Õnneks mõjus tervendavalt tõsiasi, et parim kollaste seente aeg hakkab ümber saama. Üksikuid seeni otsides kadus hasart ära kuskile soomätaste vahele...
Noh, aga pole hullu - tänane miinimumprogramm nägigi ette veidike jõhvikaid korjata ja sutsuke oli vaja seeni. Need ka saime ja tuleb välja, et täpselt parasjagu.
Pooltooretest jõhvikatest sain 6 pooleliitrist purki moosi.(Moos hakkas kausikeses tarretuma juba leigena.)
Seened läksid potti koos kapsastega. Väga hea salat sai! Kokku 10 pooleliitrist ja 3 0,7-liitrist purki. Seda võib talvisel ajal (kui kohalikus külapoes enam lahtist šaslõkki ei müüda) kasutada "hiinakas". Nimelt tuleb šaslõki puudusel kasutada kanafileed ja siis oleks vähe krepkam lisand kasuks.
Tolles hoidises läks vaja 1 kg porgandeid, 1 kg sibulaid, 2 kg kapsast, 1 klaas õli, 1 klaas tomatipastat või riivitud tomateid, 2 spl suhkrut, 1-2 spl äädikat, jämedat soola, peenikest pipart,loorberit ja muidugi seeni (palju aga juhtub olema).
Enamasti muutuvad tegemise käigus kõik retseptid. Nii ka seekord. Porgandi lõikasin seibideks, tomatid lisasin tükeldatult.
Noh ja eks vahepeal sai ikka üksiti seentega tegeldud. Sai tükeldatult sügavkülma, sai marineeritud, hapnema pandud ning seeneseljanka põhja keedetud (sain 9 purki). Selle seljankapõhja üle on eriti hea meel, sest mitmel viimasel aastal pole selle tarvis piisavalt seeni saanud. Nüüd siis jälle.
Vannun,(veidi kõhklev-kahtlevalt) et sel sügisel rohkem enam hoidiseid ei tee! Vot!
Loomulikult ei käi hoidistamise mõiste alla õunamahla tegemine ja kunagi hiljem sügisel jõhvikale minek :)
Noh, aga pole hullu - tänane miinimumprogramm nägigi ette veidike jõhvikaid korjata ja sutsuke oli vaja seeni. Need ka saime ja tuleb välja, et täpselt parasjagu.
Pooltooretest jõhvikatest sain 6 pooleliitrist purki moosi.(Moos hakkas kausikeses tarretuma juba leigena.)
Seened läksid potti koos kapsastega. Väga hea salat sai! Kokku 10 pooleliitrist ja 3 0,7-liitrist purki. Seda võib talvisel ajal (kui kohalikus külapoes enam lahtist šaslõkki ei müüda) kasutada "hiinakas". Nimelt tuleb šaslõki puudusel kasutada kanafileed ja siis oleks vähe krepkam lisand kasuks.
Tolles hoidises läks vaja 1 kg porgandeid, 1 kg sibulaid, 2 kg kapsast, 1 klaas õli, 1 klaas tomatipastat või riivitud tomateid, 2 spl suhkrut, 1-2 spl äädikat, jämedat soola, peenikest pipart,loorberit ja muidugi seeni (palju aga juhtub olema).
Enamasti muutuvad tegemise käigus kõik retseptid. Nii ka seekord. Porgandi lõikasin seibideks, tomatid lisasin tükeldatult.
Noh ja eks vahepeal sai ikka üksiti seentega tegeldud. Sai tükeldatult sügavkülma, sai marineeritud, hapnema pandud ning seeneseljanka põhja keedetud (sain 9 purki). Selle seljankapõhja üle on eriti hea meel, sest mitmel viimasel aastal pole selle tarvis piisavalt seeni saanud. Nüüd siis jälle.
Vannun,(veidi kõhklev-kahtlevalt) et sel sügisel rohkem enam hoidiseid ei tee! Vot!
Loomulikult ei käi hoidistamise mõiste alla õunamahla tegemine ja kunagi hiljem sügisel jõhvikale minek :)
pühapäev, 28. august 2011
Mõnus pühapäev
Nüüd on siis lõplikult selge, et kirstkülmikusse ei ole enam midagi võimalik toppida. Juba täna oli kaane sulgemisega vähe rohkem tegemist. Aga pole hullu - tavalises külmikus on ju ka sügavkülma osa. Väike küll, aga kui seal natuke ümberkorraldusi teha, ehk õnnestub veel midagi sinna paigutada.
Kevadel jagas kolleeg mingi imeliku kurgi seemneid. (Kuskil kevadel on sellest juttu ka olnud.) Noh, kasvasid need kaks taime kenasti. Aga õitsema ei viitsinud hakata. Kui siis lõpuks õitsemisega peale hakkas, tundus küll, et sel sindril emasõisi ei tulegi. ... Lõpuks ikka mõni tuli. Vähe küll, aga siiski. Sellised naljakad on need (India või Egiptuse - ei mäleta) kurgid.
Ilm on suviselt soe ja kange isu tuli seenele minna. Kõneldakse, et kollased seened on ka hakanud ennast näitama. Egas midagi - võtsimegi suuna soosaarele. Oh sa juttas! Just õigel ajal sattusime sinna! Lühikese ajaga saime ämbrid kuhjaga täis (peamiselt võiseened, veidi kuuseriisikaid ja mõned harvad haavapuravikud). Siis läks ilm pilve ja soosaarel muutus õige hämaraks. Ja kuskilt kostus ka kõuekõminat. Kuna kodus jäid kõik aknad ristseliti lahti ja vanaema pelgab äikest, siis tuligi kodutee jalge alla võtta. Oi, kuidas oleks tahtnud veel metsas ringi kõndida. Kaks kilekotti oli ju veel tühjadena taskus.Pildile jäid kärbseseened.
Tänastest seentest tegin seenekastet, marineerisin väikesi võiseeni, suuremad seened said purki (ikka kiht seeni, sip-sip soola, tillivarsi, mustsõstralehti ja nii purk tihedalt täis kuni kaelani). Kaas peale ja külma. Lõpuks jäi veel veidike seeni üle. Need said hakitud ja kilekotiga sügavkülma (see tänane viimane "tilk" külmikusse).
Järgmise treti soosaarele saame teha alles teisipäeval, kui töölt koju jõuan. Oleks siis vaid ilmakest!
Kasvuhoone ühelt küljelt võtsin üles porgandid. Mittestandardsed tahaks ära kaapida ja tervetena külma panna (oh issake, oleks vaid ruumi).
Lõpuks tegin veel õunamoosi. Valge klaari üliküpsed õunad said kooritud ja üsna õhukesteks viiludeks lõigatud. Väga mõnus moos tuli! Keetmisel moosilt riibutud vahtki oli sordile kohaselt lumivalge. Seda moosi tahaks veel teha. Kas homme.... või ülehomme või....
Aga öösel oli meil "action".
Jube palav oli ja aken oli ristseliti lahti. Järsku ärkasin üles mingi luust ja lihast läbi lõikava hääle peale. Ma pole sellist häält kunagi varem kuulnud! Märtsikasside võistulaulmise moodi see ei olnud. Oli mingi terav, krigisev-kiunuv hääl. Potsu leidis, et see hääl ikka head ei tähenda ja oli õite kuss. Proovisin midagi näha, aga või sa selles pea südaöises augustiöös miskit näed. Hõikasin õue: "Kes seal on?" Seepeale jäi vaikseks.
Uus kisa algas öösel poole kahe ajal. Seekord oli neid elukaid mitu. Igal juhul minu rahulolematus öörahu häirimise pärast pani elukad jooksma ja maja nurga juures võeti veel kaklus ka ette (muidugi koos koleda kiunuva kisaga). Vanaema allkorrusel oli nagu detektiiv ja püüdis taskulambi abil sissetungijaid avastada. Mul oli korrus kõrgemal väga hea valgustatud aeda vaadata. Elukaid muidugi ei näinud.
Hommikul läkisme koos Potsuga õunaaeda vaatama. Vana martsipanimaitselise õunapuu all ei olnud mitte ühtegi õuna. Vaid mõned hambajälgedega südamikud hakkasid silma. Ja muru oli päris usinasti tambitud. Potsu nuuskis jälgi ja saba oli tal üsna sorgus (tema nina vist väitis, et need elukad eriti koerasõbralikud ei olnud).
Kui töömees hommikul koju jõudis ja meie kirjeldused ära kuulas, arvas ta, et õuntega käisid maiustamas kährikud. (Nad pidavat õunu õite hääl meelel sööma). Hääle põhjal ei osanud ta midagi täpsustada, kuna lihtsalt pole olnud juhust säänset häält kuulda. Tema muidugi loodab, et täna öösel sama etendus kordub ning loodab õue luurates elukaid lähemalt näha.Eks näis, mis saab...
Kevadel jagas kolleeg mingi imeliku kurgi seemneid. (Kuskil kevadel on sellest juttu ka olnud.) Noh, kasvasid need kaks taime kenasti. Aga õitsema ei viitsinud hakata. Kui siis lõpuks õitsemisega peale hakkas, tundus küll, et sel sindril emasõisi ei tulegi. ... Lõpuks ikka mõni tuli. Vähe küll, aga siiski. Sellised naljakad on need (India või Egiptuse - ei mäleta) kurgid.
Ilm on suviselt soe ja kange isu tuli seenele minna. Kõneldakse, et kollased seened on ka hakanud ennast näitama. Egas midagi - võtsimegi suuna soosaarele. Oh sa juttas! Just õigel ajal sattusime sinna! Lühikese ajaga saime ämbrid kuhjaga täis (peamiselt võiseened, veidi kuuseriisikaid ja mõned harvad haavapuravikud). Siis läks ilm pilve ja soosaarel muutus õige hämaraks. Ja kuskilt kostus ka kõuekõminat. Kuna kodus jäid kõik aknad ristseliti lahti ja vanaema pelgab äikest, siis tuligi kodutee jalge alla võtta. Oi, kuidas oleks tahtnud veel metsas ringi kõndida. Kaks kilekotti oli ju veel tühjadena taskus.Pildile jäid kärbseseened.
Tänastest seentest tegin seenekastet, marineerisin väikesi võiseeni, suuremad seened said purki (ikka kiht seeni, sip-sip soola, tillivarsi, mustsõstralehti ja nii purk tihedalt täis kuni kaelani). Kaas peale ja külma. Lõpuks jäi veel veidike seeni üle. Need said hakitud ja kilekotiga sügavkülma (see tänane viimane "tilk" külmikusse).
Järgmise treti soosaarele saame teha alles teisipäeval, kui töölt koju jõuan. Oleks siis vaid ilmakest!
Kasvuhoone ühelt küljelt võtsin üles porgandid. Mittestandardsed tahaks ära kaapida ja tervetena külma panna (oh issake, oleks vaid ruumi).
Lõpuks tegin veel õunamoosi. Valge klaari üliküpsed õunad said kooritud ja üsna õhukesteks viiludeks lõigatud. Väga mõnus moos tuli! Keetmisel moosilt riibutud vahtki oli sordile kohaselt lumivalge. Seda moosi tahaks veel teha. Kas homme.... või ülehomme või....
Aga öösel oli meil "action".
Jube palav oli ja aken oli ristseliti lahti. Järsku ärkasin üles mingi luust ja lihast läbi lõikava hääle peale. Ma pole sellist häält kunagi varem kuulnud! Märtsikasside võistulaulmise moodi see ei olnud. Oli mingi terav, krigisev-kiunuv hääl. Potsu leidis, et see hääl ikka head ei tähenda ja oli õite kuss. Proovisin midagi näha, aga või sa selles pea südaöises augustiöös miskit näed. Hõikasin õue: "Kes seal on?" Seepeale jäi vaikseks.
Uus kisa algas öösel poole kahe ajal. Seekord oli neid elukaid mitu. Igal juhul minu rahulolematus öörahu häirimise pärast pani elukad jooksma ja maja nurga juures võeti veel kaklus ka ette (muidugi koos koleda kiunuva kisaga). Vanaema allkorrusel oli nagu detektiiv ja püüdis taskulambi abil sissetungijaid avastada. Mul oli korrus kõrgemal väga hea valgustatud aeda vaadata. Elukaid muidugi ei näinud.
Hommikul läkisme koos Potsuga õunaaeda vaatama. Vana martsipanimaitselise õunapuu all ei olnud mitte ühtegi õuna. Vaid mõned hambajälgedega südamikud hakkasid silma. Ja muru oli päris usinasti tambitud. Potsu nuuskis jälgi ja saba oli tal üsna sorgus (tema nina vist väitis, et need elukad eriti koerasõbralikud ei olnud).
Kui töömees hommikul koju jõudis ja meie kirjeldused ära kuulas, arvas ta, et õuntega käisid maiustamas kährikud. (Nad pidavat õunu õite hääl meelel sööma). Hääle põhjal ei osanud ta midagi täpsustada, kuna lihtsalt pole olnud juhust säänset häält kuulda. Tema muidugi loodab, et täna öösel sama etendus kordub ning loodab õue luurates elukaid lähemalt näha.Eks näis, mis saab...
pühapäev, 21. august 2011
teisipäev, 16. august 2011
Ei ole teisele planeedile kolinud
Tsiil on tabanud naelapea pihta, kui avaldas arvamust, et vaikus blogis tähendab hullult kokkamist ja hoidiste tegemist.
Nii ta on jah!
Mis siis tehtud on:
Punased sõstrad mammudena sügavkülmas.
Punasesõstra mahl.
Moos õuntest ja punastest sõstardest. (Pole sellist kooslust varem keetnud, aga tasus ära - väga maitsev moos kukkus välja.)
Meliss kuivama pandud.
"Hiidsibulad" (nad polegi nii väga hullult hiiud) kuivama pandud.
Seguhoidis neljas 3-liitrises purgis: tomat, kurk, pprika. Peale keev marinaad ja ööpäevaks vana vatiteki sisse mässituna "hauduma".
Suur ämbritäis kurke hapnema pandud (hea soovi korral kohe jooksu pealt haarata).
Kukeseened searasvaga praetud ja sügavkülma pandud.
Uus sats aedube kupatatud ja sügavkülma pandud.
Kõige vahvam oli aga kukeseente järel käimine. No oli see ikka ekstreemne matk! Koju jõudsime rampväsinuna, kuid kahe suure ämbritäie kukeseentega. (Mõned haava- ja kivipuravikud ning pilvkud lisaks.)Puravikest sai kaste ja pilvikutest salat sibula ja hapukoorega.
Loetelu ei saanudki nii üüratult pikk, aga kõik need ettevalmistused õtavad ikka mega-palju aega.
Kolleegilt saadud kahest "kahtlasest" kurgiseemnest on kasvanud lopsakad taimed. Algul tundus, et nad kannavad vaid isasõisi, kuid nüüd on juba näha ka mõned veidra kujuga viljahakatised. Näis, mis vigur neist lõpuks saab.
Varsti kisub kartulivõtuks.
Aiamaalt on vaja üles võtta veel seemnest kasvatatud sibulad, aedubadega ühele poole saada, punapeet üles võtta, keeta, hakkida ning sügavkülma kupatada, tillivarred on juba pruuniks tõmbunud, kuid üles võtta neid ei raatsi, sest tahaks ju ka seeni veel soolata (samamoodi kui kurke).
Üldiselt tundub, et suurele kirstkülmikule tekib varsti kuhi peale :) Tea, mida säärane talveks valmistumine peaks tähendama?
Kui nüüd veel pool siga (terve oleks veelgi parem) saaks, siis mingi valemiga üritaks selle toppida teise külmikusse. Noh ja kui siis ikka tikke ja soola ka varuda (nagu vanasti olla olnud kombeks öelda), siis võiks peaaegu et polaartalvele vastu minna.
Nii ta on jah!
Mis siis tehtud on:
Punased sõstrad mammudena sügavkülmas.
Punasesõstra mahl.
Moos õuntest ja punastest sõstardest. (Pole sellist kooslust varem keetnud, aga tasus ära - väga maitsev moos kukkus välja.)
Meliss kuivama pandud.
"Hiidsibulad" (nad polegi nii väga hullult hiiud) kuivama pandud.
Seguhoidis neljas 3-liitrises purgis: tomat, kurk, pprika. Peale keev marinaad ja ööpäevaks vana vatiteki sisse mässituna "hauduma".
Suur ämbritäis kurke hapnema pandud (hea soovi korral kohe jooksu pealt haarata).
Kukeseened searasvaga praetud ja sügavkülma pandud.
Uus sats aedube kupatatud ja sügavkülma pandud.
Kõige vahvam oli aga kukeseente järel käimine. No oli see ikka ekstreemne matk! Koju jõudsime rampväsinuna, kuid kahe suure ämbritäie kukeseentega. (Mõned haava- ja kivipuravikud ning pilvkud lisaks.)Puravikest sai kaste ja pilvikutest salat sibula ja hapukoorega.
Loetelu ei saanudki nii üüratult pikk, aga kõik need ettevalmistused õtavad ikka mega-palju aega.
Kolleegilt saadud kahest "kahtlasest" kurgiseemnest on kasvanud lopsakad taimed. Algul tundus, et nad kannavad vaid isasõisi, kuid nüüd on juba näha ka mõned veidra kujuga viljahakatised. Näis, mis vigur neist lõpuks saab.
Varsti kisub kartulivõtuks.
Aiamaalt on vaja üles võtta veel seemnest kasvatatud sibulad, aedubadega ühele poole saada, punapeet üles võtta, keeta, hakkida ning sügavkülma kupatada, tillivarred on juba pruuniks tõmbunud, kuid üles võtta neid ei raatsi, sest tahaks ju ka seeni veel soolata (samamoodi kui kurke).
Üldiselt tundub, et suurele kirstkülmikule tekib varsti kuhi peale :) Tea, mida säärane talveks valmistumine peaks tähendama?
Kui nüüd veel pool siga (terve oleks veelgi parem) saaks, siis mingi valemiga üritaks selle toppida teise külmikusse. Noh ja kui siis ikka tikke ja soola ka varuda (nagu vanasti olla olnud kombeks öelda), siis võiks peaaegu et polaartalvele vastu minna.
laupäev, 13. august 2011
Õunad
Kaks aastat on meie õunapuud pea tühjad olnud. Sel suvel on õunu palju.
Seepärast kasutasime juhust ja tegime eile esimese satsi õunamahla. (Natuke vähem kui 60 l, aga see lahtine purk on nüüdseks juba peaaegu tühi.) Kuna tegime mahla maha potsatsnud õuntest, siis oli mahl magus. Oi, kui magus!
Mõtlesin küll, et rohkem õunamoosi ei tee, aga.... Punane õunapuu on ju samuti õunu täis. Tegin siiski moosi. Seekord püreemoosi (ei ole vaja koorida ja suurt tükeldada).
Nüüd on vaja vaadata, mida teha paprikatest.
Tomatitest hetkel hoidiseid ei tee - praegune ports on reserveeritud. Eks hiljem paistab, mis saab.
Aedoad ootavad, et nad sügavkülma paigutataks.
Sibulad kuivavad.
Seepärast kasutasime juhust ja tegime eile esimese satsi õunamahla. (Natuke vähem kui 60 l, aga see lahtine purk on nüüdseks juba peaaegu tühi.) Kuna tegime mahla maha potsatsnud õuntest, siis oli mahl magus. Oi, kui magus!
Mõtlesin küll, et rohkem õunamoosi ei tee, aga.... Punane õunapuu on ju samuti õunu täis. Tegin siiski moosi. Seekord püreemoosi (ei ole vaja koorida ja suurt tükeldada).
Nüüd on vaja vaadata, mida teha paprikatest.
Tomatitest hetkel hoidiseid ei tee - praegune ports on reserveeritud. Eks hiljem paistab, mis saab.
Aedoad ootavad, et nad sügavkülma paigutataks.
Sibulad kuivavad.
esmaspäev, 8. august 2011
Roosid ja sügise hingus
Vaatasin eelmise suve postitusest järele - välja on läinud pinnakatteroos "Volare". Ülejäänud kolm on alles ja ka suht-koht kosunud sellel suvel. (Kevadel olid ääretult viletsas seisus).
"Denise"
"Fairy"
Juba ostes lipikuta roos
Ja lõpuks potiroos. Oli neid taimekesi selles potis tervelt kolm. Üks läks välja, teine on kidurake, aga kolmas õitseb ja tervelt kuus õienupukest on tal.
Eelmisel sügisel ostsime Juhani puukoolist kaks põõsasmaranat. Kollane näitab oma esimesi õisi. Teine (vist roosa) on veel väikseke.
Õitsemist alustavad hilised kõrged kukeharjad. Esimene "pääsuke":
Õhus on tunda sügist. Juba liiga palju on puudes kollaseid lehti. Toomingas tõmbub punaseks ning kui nii edasi läheb, on ta peagi raagus.
Pildil kask jõe kaldal.
"Denise"
"Fairy"
Juba ostes lipikuta roos
Ja lõpuks potiroos. Oli neid taimekesi selles potis tervelt kolm. Üks läks välja, teine on kidurake, aga kolmas õitseb ja tervelt kuus õienupukest on tal.
Eelmisel sügisel ostsime Juhani puukoolist kaks põõsasmaranat. Kollane näitab oma esimesi õisi. Teine (vist roosa) on veel väikseke.
Õitsemist alustavad hilised kõrged kukeharjad. Esimene "pääsuke":
Õhus on tunda sügist. Juba liiga palju on puudes kollaseid lehti. Toomingas tõmbub punaseks ning kui nii edasi läheb, on ta peagi raagus.
Pildil kask jõe kaldal.
8. august lillepeenras
Öösel ja varahommikul sadas. Ja päris tugev sadu oli. Praegu lauspilves. Temperatuur +17 kraadi.
Mõned lillepildid. Domineerivad erinevad kollased (tagetesed) ja roosad toonid (siilikübarad, floksid).
Madal intensiivselt helekollane tagetes. Väga kompaktne, lopsakas ja ümaravormiline taim.
Kõrge tagetes. Tänavu ääretult lopsakas ja kõrge, kuna sai kasvama vasttekitatud kasvukohale.
Lihtõieline kõrge tagetes. Erinevalt täidisõielisest sugulasest on tal õied märksa väiksemad ja õisi on ka palju vähem.
Kevadel seemnest kasvatatud päevakübarad. Tänavu väga lopsakad ja õisi on taimedel väga palju.
Kas Kadaka või Köögikata aiast on meie peenrasse jõudnud veel üks uus püsik. Tundub, et meil on nüüd püsik-päevakübar! Aitäh! Aitäh!
Ja viimane sel aastal õitsema hakanud uutest liiliatest. Mäletan, et selline oli kunagi mu lapsepõlvekodu aias.
Jäneda lillelaadalt ostsin suureõielise roosa ja helekollase liilia sibulaid. Need loodetavasti näitavad oma õisi järgmisel suvel.
Ja oh üllatust- paar väikest elulõngataime on ka õitsema hakanud! Aitäh Köögikatale nende elulõngataimekeste eest!
Mõned lillepildid. Domineerivad erinevad kollased (tagetesed) ja roosad toonid (siilikübarad, floksid).
Madal intensiivselt helekollane tagetes. Väga kompaktne, lopsakas ja ümaravormiline taim.
Kõrge tagetes. Tänavu ääretult lopsakas ja kõrge, kuna sai kasvama vasttekitatud kasvukohale.
Lihtõieline kõrge tagetes. Erinevalt täidisõielisest sugulasest on tal õied märksa väiksemad ja õisi on ka palju vähem.
Kevadel seemnest kasvatatud päevakübarad. Tänavu väga lopsakad ja õisi on taimedel väga palju.
Kas Kadaka või Köögikata aiast on meie peenrasse jõudnud veel üks uus püsik. Tundub, et meil on nüüd püsik-päevakübar! Aitäh! Aitäh!
Ja viimane sel aastal õitsema hakanud uutest liiliatest. Mäletan, et selline oli kunagi mu lapsepõlvekodu aias.
Jäneda lillelaadalt ostsin suureõielise roosa ja helekollase liilia sibulaid. Need loodetavasti näitavad oma õisi järgmisel suvel.Ja oh üllatust- paar väikest elulõngataime on ka õitsema hakanud! Aitäh Köögikatale nende elulõngataimekeste eest!
Tellimine:
Postitused (Atom)