kolmapäev, 29. juuni 2011

Ruhnu saarel

Oli üks ütlemata vahva reis! Lõpuks sai ära käidud Eestimaa kõige kaugemal meres paikneval Ruhnu saarel! Küll mulle meeldivad sellised vaiksed ja rahulikud paigad! Ei suuri turistihorde, ei masinate müra, ei läbutsevaid restoranikülastajaid - lihtsalt vaikus, tuulekohin, päikesepaiste ja üksikud inimesed. Super!

Elasime hr. Pirso lahkel loal koolimajas, kuhu sõitsime sadamast Ruhnu Ekspressis. Käisime rannas, peamiselt Limo rannas, külastasime mõlemat kirikut,
Ruhnu muuseumi, saunatasime Liise turismitalus, jalgrattaid sai laenutada Buldersi talust.
Ruhnu saar kaob peagi silmapiiri taha. Aga see reis ei jää kindlasti viimaseks korraks. Järgmisel suvel tahaks sinna veel tagasi minna, sest nii palju huvitavat loodust jäi kahjuks veel nägemata. Aga küll jõuab!

pühapäev, 26. juuni 2011

Villapesu

Eesmärk pühitseb abinõu. Nii ka nüüd. Oli vaja aiatööst parkunud käed puhtaks saada. Käsitsi ju linu ja käterätte enam ei pese.
Siis tuli meelde, et tädi käest saime suure kotitäie lambavilla.
Paningi sutsuke villa kausitäie sooja veega likku. Iiiiuuuuu! Küll oli kole töö! Kuiva villa puhul ei saanud arugi, aga kui juba veidi ligunenud oli, siis ilmusid heinapebred ja iiiuuu- muudki head-paremat sinna villa külge.

Igal juhul täna rohkem ei pese! Käed sain küll puhtaks, aga nüüd kulub jällegist palju lõhnaseepi :)

Terve suur hulk villa on veel pakkumisel. Tädi kurtis, et teha pole sellega midagi - pane või tuli otsa. Vot siis! Ja ma ei mäleta, kas ja kus on meil kraasid. Ning kraasidest pole tegelikult ju ka suurt tolku, kui kedrata ei oska... Nokk kinni, saba lahti.
Igal juhul suve jooksul tahan ma selle villalasti ikka ära pesta küll. Saagu sellest siis hiljem, mis tast saab. Iial ei või teada, millal mõni väärt idee inimest võib tabada :)

reede, 24. juuni 2011

Jaanipäevased tegemised

Piisab, kui kodust ära olla paargi päeva ja mis me näeme? Tagasi tulles..... aed mossitab ja väidab, et teda on unustatud ja unarusse jäetud vähemalt kolmeks nädalaks. Egoist selline! Vot just sellisel hetkel ma saan täiesti aru nendest aiapidajatest, kes mingi hetke ajel on ähvardanud oma aia ära asfalteerida.

Tegelikult on see aiapidaja hingeelu ikka üks omaette nähtus küll. Mõnikord siunad ja sajatad kõik murupinnad, peenrad, puud-põõsad ja kapsavaod maapõhja. Järgmisel hetkel (pärast värsket niitmist ja rohimist) vaatad pisarsilmil - ah ja oh, kui ilus! Ja aed teab seda. Ta tunneb oma partnerit- aiapidajat läbi ja lõhki ning seepärast ta mõnikord solvubki ning näitab oma tusasemat palet.

Täna siis oli meite kandis üle tüki aja jälle suveilm. Päike paistis ja keskpäevast alates kannatas juba jakigi seljast visata. Rohumaad (muru) on niidetud hommikust saati siiamaani. Kuna murutraktor ei saa päris filigraanse tööga hakkama, tuleb otsad andnud muruniiduki asemel ise müüride ja peenarde servadest ning puude ümbert rohtu kitkuda. Ja oh õudust - parmud on kohal! Ma vahetaks hääl meelel ühe parmurajaka kahekümne sääse vastu.

Ahjaa! Tahtsin kööki puid viia, et noh, mõnikord tuleb ju suvelgi kerge kütis teha. Läksin kuuri. Halge korvi ladudes nägin mõnda herilast lendamas, aga ei teinud sellest suurt numbrit. Siis aga vaatasin, et üks poistest oli oma tööjope jätnud riida peale. Tõstsin selle üles ja järgmisel hetkel..... no igal juhul oli neid põrisejaid palju.... ja nad olid väegade ärritunud. Sain paar nõela ja putkasin kuurist minema. Aga uudishimu ei andnud asu. Järgmisel hetkel sai jope pika ridva otsa õngitsetud ja kuurirõdule toimetatud (pommiroboti tunne oli). Noh ja see herilasepesa oli jope varrukas...

Ja mõned jaanipäevased lillepildid ka:
Imepeenrast:Kiviktaimla istutusalalt:
Pikast peenrast:Lavendlititad on hakanud kosuma. Ja Kadaka aiast napsatud metssalvei on juba väga atraktiivne.
Lipuvarda ringpeenrast:
Ja pada, kus võõrasemad ikka endiselt troonivad. Lobeeliad etendavad seal vaid väikese aktsendi andja rolli. Olgu siis seekord sedamoodi.

teisipäev, 14. juuni 2011

Heegeldatud mobiilikotid

Külm on (14 kraadi! Pime on (paksud sünkhallid pilved)! Paluks tagasi suviselt mõnus kolmkümmend kraadi ja päikesepaiste)!

Ajaviiteks sai siis veidi heegeldatud.
Ma olen suviti pidevalt fakti ees, et mobiil on ikka ja jälle kuskil teadmata kohas. No ei ole suvistel hilpudel taskuid! Nii tulebki jutumasin kaela riputada.

esmaspäev, 13. juuni 2011

Kas tõesti vihm?

Kella kuue paiku hommikul kostus kuskilt idakaarest kauget kõuekõinat. Pikkamisi on ilm pimedamaks läinud ja kõuekõmin on lähemale jõudnud. Kõmiseb nüüd peamiselt läänes, põhjas ja kirdes.
Söödimaad kaevates hakkasid ühtäkki seljale potsatama vihmapiisad. Harvalt küll, aga siiski. Veerand kaheksaks oli sadu (tegelikult kõigest tibamine) muutunud veidi ebamugavaks ja sundis töötandrilt tuppa taanduma. Häh! Jälle häda, eks ole! :)

pühapäev, 12. juuni 2011

Lihtsalt lillepilte

Pildid on tehtud pühapäeva õhtul.
Õitsejaid on nii imepeenras, uuel istutusalal, kuurirõdu peenras, pikas peenras, kasvuhoone taga "stand by"-peenras, kui ka pojengide alal.
Pilte ei teinud õitsevatest iiristest, lupiinidest ning õitsemist alustavast tõnnikesest.

Aga ampel on uhke!

PS Nüüd on siis lõplikult selge, et mina ja roosid ühte aeda ei sobi. Ma ei saa nendega hakkama! Mullu rajatud rooside ringpeenras on neljast pinnakatteroosist täiesti korras vaid üks. Kaks ajavad mingeid võrseid ja see kõige tugevam on täiesti kutu. Vot siis! Antud asjaolust johtuvalt jääb plaanist välja rosaariumi rajamine.

laupäev, 11. juuni 2011

Kanuuga jõel

Käisime õhtul jõe peal kanuuga sõitmas. Võtsime Potsu ka kaasa. Ta algul kahtlustas, et ju jälle ujuma tuleb minna, aga siis nägi, et seekord tuleb hoopis teistsugune seiklus.
Särjesilm õitseb.
Kollane võhumõõk õitseb.

Üks ütlemata üksik üksildane vesikupp... Küllap ta vaatas oma kalendrit valesti ja nüüd imestab, et kus siis kõik teised on.

Tagasi kodu poole.

11. juuni

Hommikul enne suurt kuumust tegime üle pika aja ühe "reidi" Laagri Maksimarketisse ja Bauhoffi. Maksimarket oli viimase külastuse ajast meeles kui kaubavaene ja suht lahja pood. Nüüd näikse olevat paremad ajad saabunud - riiulid ja stanged pilgeni kaupa täis, uus sisustus, uued kaupade asukohad, lisaks suur hulk ruumist veel remondis - vaata või silmad peast!
Sama lugu endise Ehitusmarketiga, mis nüüd Bauhofi nime all esineb - sealt oleks tahtnud kohe väegade palju asju osta, aga piirdusime ühega. Nüüd on lõpuks veepump, mis tagab korraliku surve ja peenarde kastmine ei ole enam tühipaljas ajaraisk ja vee sirtsutamine.

Kuna pumbamaja ümbruse ümberkorraldused lükkuvad proosalistel põhjustel juulikuusse, ei ole mul endiselt väikesi nelgitaimi kuskile istutada. Nii tuligi 91 nelgitaime potistada. Kassetis jäi juurepallile ruumi väheseks.

Väljas jätkub palavus. Kella kahe paiku oli 28 kraadi. Aeg-ajalt sõuab isegi mõni pilvetupsakas päikesele ette ja oh seda imet - kuskilt edela suunast kostis kõuekõminat! Ei tea, kas vihma sai Raplamaa? Ilmakaart väidab, et kuskil Pärnumaal pidavat veidi sadama, aga sealne kõu meile küll ära ei kostaks. Oh tuleks meile ka vihma!

kolmapäev, 8. juuni 2011

Ilmarindel muutusteta

Täna oli meite kandis 32 kraadi. Tuul puhanguti üsna tugev. Ja ei ühtegi pilvetupsu taevas!

Hommikul alustasin kella kuue paiku. Uus istutusala on nüüd üle käidud - rohitud, kobestatud. Isegi see rähapealne osa sai enam-vähem korda. Niisugune näeb välja mullusui rajatud uus istutusala praegusel ajahektel. (Pildid on tehtud õhtul kell üheksa. Päevased pildid jäid leekivas päikeses veelgi viletsamad.)Järgmine pilt on kiviktaimlast lähtuv "peenrajõgi", mis unistustes peaks laienema uueks istutusalaks. Oh ja ah - kes see jõuab ja kes see jaksab... aga unistada ju ikka võib!Üle paljude aastate sai põldu kõblatud. Kõigest kaks kapsavagu, aga vill on ikkagi peopesas. Küll selle kiviklibu kõplamine on üks vastik töö! Pooleli ka jätta ei saanud, sest linavästrku ema-isa kõndisid mu kannul ja lootsid kõblatud maa pealt näljastele poegadele midagi söödavat leida.

Homme ehk saab kuurirõdu peenra "juurdeehitus" ka lõplikult maha märgitud. Mul selleks töömehe abi vaja, mida aga igal mulle vajalikul hetkel võtta pole.
Köögiviljapeenrad said täna jälle väga põhjalikult kastetud.Interneti-ajalehest lugesin, et õhtul pidavat Maad tabama mingi erakordselt tugev magnettorm või miski säärane värk. Poisid võtsid igaks juhuks oma arvutid vooluvõrgust välja. Mine sa seda jama tea - äkki ongi selline vähe tugevam voog sealt Päikeselt tulemas.

Üldiselt on tööjõudlus selle palavusega ikka väga kesine! Aga kuumus nõuab keset päeva suht pika siesta pidamist.Koer kaevab endale mulla sisse auke lootuses end seal jahutada. Aga muld on tuline. Nii tuline, et peenraid kastes ei kannatanud ühe koha peale seisma jäädagi. Selline sütelkõndija tunne oli! Kass magab põõsa all ja ei tule päeva jooksul sealt välja. Isegi nälg tema kõhtu ei näpista -mis on tegelikult ülimalt imelik juhtum!
Kaks korda käis Potsu end jões jahutamas. Kahjuks mitte vabatahtlikult. Ta võiks ju ometi aru saada, et must pikakarvaline kasukas tahab palaval ajal veidi "loputamist" saada.

Imepeenra iiristesektoris on õide puhkenud valged iirised.
Nüüd, mil päike on loojunud, saaks veidi aias nokitseda, aga.... tunda annab päevane "ülekuumenemine" - külm on (kuigi tegelikult on endiselt väga soe - tervelt 23 kraadi.)

teisipäev, 7. juuni 2011

Palav on!

Kuumalaine on Eesti enda võimusesse haaranud.
Tänane õhutemperatuur on olnud 30 kraadi. Just äsja vaatasime telekast ilmateadet ja homseks lubatakse Tallinnasse 31 kraadi. Neljapäevaks 30 ja reedeks 32 kraadi. Linnas võib sellise temperatuuri juures olla paras põrgukatla tunne.
Milline õnn on olla puhkusel ja seda just maal!

Aga ega täna suurt midagi tehtud küll ei saanud. Üritasin natuke tegeleda peenra "juurdeehitusega", aga ei kannatanud kaua seal pusida.
Põhitegevus on olnud kastmine.

Postimees.ee: Kuumarekord Tallinnas! Täna oli kõigi aegade palavaim 7. juuni. Temperatuur tõusis 30,5 pügalani. Leitsak jätkub!

pühapäev, 5. juuni 2011

Puhkus! Vabadus! Suvi!!!

Nädalavahetuse lõpuks hakkab juba vaikselt kohale jõudma, et puhkus ongi käes. Esmaspäeval ei olegi vaja tööle minna! Alles reedel tuleb eksamikomisjonis olla.

Laupäeval võtsime kätte ja kuulutasime sääsed majas ebasoovitavateks tegelasteks ja panime akendele sääsetõkked ette.

Täna said köögiviljapeenrad rohitud ja peenarde vahed puhtaks riisutud - kohe ilus on!
Lisaks rohimine lillepeenardes, kastmine.

Kasvuhoones tomativõrsete näpistamine, rohimine, kastmine, kobestamine, sidumine - kõik see võtab üsna palju aega ja seal kannatab olla vaid varahommikul.Mõned esimesed õiehakatised ka:
Kasvuhoones leidsin esimese kurgiõie.Kõrvitsataimel märkasin esimest "pallikest".Imepeenra iiriste sektoris oli varahommikul avanenud uue sordi esimene õis. Õhtuse pilditeo ajaks oli see õis juba närbunud, aga avanenud oli juba järgmine õis. Kahju, et iirised sellised ühepäevalilled kipuvad olema! Nii ilusad ju teised!Kuurirõdu püsikupeenras sätivad lupiinid end õitsele.Kuurirõdu püsikupeenra pikendus on pooleli. No ei taha sellise palavusega sinna kaevama ja juurikaid harutama minna! Aga minna tuleb, sest taimed ootavad istutamist. Homme ju jälle uus päev!