Kes see taimeke on?

Tänu lahketele aiapidajatele sain eelmisel suvel hulgaliselt püsiku-titasid. Osadel on nimesildid juures, osadel ei ole. Sel suvel tuleb tegeleda taimekeste identifitseerimisega.
Esimene küsimus on kohe siin: Kes on see meelespealille õisi meenutavate siniste õitega madal taimeke? Kas ta jääbki nii madalaks või on need õied esimesed kannatamatud, kes varakult oma silmad lahti tegid ja taim ise kavatseb veel kõrgust võtta?

VASTUS: Taim on KEVAD-NABASEEMNIKKell 11 hommikul on 15 kraadi sooja!

1. mai

Da zdravstvujet pervaja maaja!

Ilm on jahe, et mitte öelda - külm. Prrr! Viu-viu-viu, ei tahhaaaa õue minna! Aga midagi pole teha, - naada, Fedja, naada!
Pikeerisin ära hiina kapsa ja lillkapsa taimekesed. Noh, kui enne saaki ei saa, siis oktoobris ikka saame :)

Seemnekartuli asjus sai kaupa tehtud, see asi saab korda.
Kui nüüd nii natu-natukenegi uskuda kõiki posijaid, rohkem või vähem tarku ja takkatippu veel NASAt ka, siis..... arvetades koleda ähvardusega sattuda varsti paugupealt 19. sajandisse, tekkisid mõned mõtted.... See on see asi, et "never say never". Kunagi aastate eest sai tehtud kindel otsus - põllud istutame puid täis - ja ei mingit (poti)põllundust enam. Kanakasvatuse ja sekasvatuse oskused (niipaljukest, kui neid üldse kunagi oli) on rooste läinud. Mõtlesin isegi välja koha, kuhu teha kanaaed, kuhu põrsaste aedik. Tegelikult tänu sigadele me oma aiamaa üldse saimegi. Mitu aastat pärast sigu polnud meie peenardes mitte ainumastki juurumbrohtu. Nüüd aga..... oo õudust! Sigadega on see hää lugu, et kevadel võtad põrsikud, suvel teised kasvavad ja enne talvekülmade saabumist saab nendega ühele poole. Aga kanad? Kus need ületalve pidada? Kuskile talusse talvituma saata? No ei! Teiste seljas liugu laskma ka ei hakka! Supipotti? Eeee.... vaja natuke mõelda. Tegelikult on mõtlemise aega kohe üsna pikalt.... :)
See selleks.

Arvestades tõsiasjaga, et kätte on jõudnud maikuu, lehekuu, käisin puude-põõsaste "lehemajandusega" tutvumas.
Must sõstar:Punane sõstar:Karusmari:Toomingas:Kask:Lehis:Kikkapuu:Jasmiin:Esimesed lilled on ka istutatud. Kosel on tõeline kirvehind! Hansaplantis on palju-palju soodsam, nagu hiljem selgus!

Vaikse laupäeva hommik

Ega see hommik meil vaikne ei ole küll. Iga vaba päev tuleb ära kasutada 100%-liselt ja nii on meie õue peal ka kärinat ja mürinat küllaga.
Aga leivategu sai eile hilisõhtul tehtud! Tea nüüd, kas miski viga on taignas, ahjus või küpsetamise tehnloogias, aga miskipärast on leivapätsid pealt lõhki rebenenud. Aga süüa sünnib küll!Comeniuse projekti kolleeg Soomest kinkis väikese plekkämbri, milles kilekott mullaga ja lillesibulad. Nüüdseks on kingitus niisuguseks kasvanud. Aitäh, Maarit!Noh ja paneks siis krookuste pildi ka üles, muidu saab nende õitseaeg vasrti ümber. Rohkem meil krookusi polegi. Mullu kevadel said nad ümber istutatud, nüüd on õied vähe suuremad ja ilusamad.

Äädikast on abi

* Äädikas sobib ka kasside eemalepeletamiseks kohtadest, kus te ei soovi et nad toimetaks. Näiteks laste liivakast, lillepeenrad, kasvuhoone jms kohad. Äädikat pihustada liivakasti rantidele, kasvuhoone karkassile, peenraid ääristavatel kividele jms.

* Savist, plastist ja glasuuritud lillepottidelt saab äädikaga eemaldada sinna sadestunud-ogunenud lubjarandid.

* Kiviplaatide vahelt, kõnniteedelt jms kohtadelt murutaimestiku hävitamiseks võib kasutada äädikat. Selleks pihustada teda umbrohule ja lasta mõjuda. Eriti tõhus on seda teha päikselisel kuumal keskpäeval.

* Umbrohutõrjeks pihustada äädikat umbrohtudele. Olla vaid ettevaatlik, et äädikas ei satuks vajalikele taimedele, äädikas hävitab ka need.

* Sipelgate majast eemalehoidmiseks pihusta äädikat akendele, ustele jms kohtadesse, kus on sipelgate võimalikud liikumisteed. Sipelgatele mõjub äädikalõhn eemaletõrjuvalt.

* Värskelt lõigatud lilled seisavad kauem vasis kui vette on lisatud äädikat. 1l vee kohta võtta 2 spl äädikat ja 1 tl suhkrut.

* Et hoida puhas veenõu, pole vaja kasutada kalleid puhastusvahendeid. Piisab, kui lasta veenõul seista äädikaga puhastatult üleöö, see hoiab mikroobide elutegevuse kontrolliall.

* Alustass äädikalahusega aknalaual hoiab kärbsed toast eemal.

* Et sääsed ei tuleks hammustama, joo paar lusikatäit äädikaga nõrgalt hapustatud vett. Sinu lõhn muutub sääskedele ebameeldivaks.

* Äädikaga saab hästi puhastada veepihustite ja kastmissüsteemide otsikud sadestunud lubjakivist.

* Tigude surmamiseks võib kasuada äädikat, viimast loomaksestele peale tilgutades surmab see nad silmapilkselt.

* Koera uriinist tingitud pruune laike murus saab vältida, kui lisate koera joogivette tilgake äädikat.

* Nahaprobleemide vältimiseks puhasta käsi pärast aiatöid äädikalahusega, nii hoiad käed puhtad, hävitad võimalikud haigustekitajad. Loomulikult tuleb pärast äädikaga puhastamist käsi kreemitada.

* Marjamahlaga parkunud käed saab puhtaks kasutades äädikalahust.

* Mulla happesuse tõstmiseks on abi kastmisvette lisatud äädikast. Eriti oluline on see hapulembeste taimede kasvatamisel.

* Sipelgapesade hävitamiseks pihusta neile äädikat.

* Aiamööbli puhastamiseks kasuta äädikaga niisutatud lappi.

* Koiliblikate püüdmiseks aias sobib lahus mis on valmistatud 2 osast äädikast ja ühest osast siirupist. Vala lahus purki ja riputa see puukülge.

* Jäneste peletamiseks aiast kasuta äädikasse kastetud puuvillast kangapalli, mis on asetatud kilekotti. Torka kilekotti avaus ja aseta see siis aeda viljapuude lähedusse.

* Plastist aiamööbli puhastamiseks sobib lahus, milles on 1 spl äädikat ja 4 l vett.

* Värskeid lehtköögivilju võib loputada lahuses, milles on 1 spl äädikat ja 1,5 l vett, nii saab kerge vaevaga kätte lehtede vahele pugenud putukaist.

* Äädikas sobib ka aiapurskkaevu puhastamiseks.

* Et hoida aiatööriistu vaba seenhaigustest (aiatööriistadega on lihtne seenhaigusi edasi kanda) puhasta neid aeg-ajalt äädikalahusega.

Artikkel on pärit Maalehest.

Reede, 22. aprilli toimetused

Täna on vaba päev. Suur reede ju. Huvitav on see, et kui antakse kaks vaba päeva, siis ei jõua suurt midagi ära teha. Kui aga juhtub kolm vaba päeva järjest, vot siis on töötahe kohe mitmekordne.

Poisid, va sindrinahad, kergitasid mõlemad hommikul end kööki ajades kulme ja imestasid: "Täna ju reede. Sa tööl ei peaks olema vää?" No tere, tore! Sai neile siis veidi pühakirja sisu meelde tuletatud. Üldharivas mõttes või nii.

• Kuna mul vaja paari kõrvitsaseemet, siis ei kannatanud enam kauem edasi lükata ja lõin kõrvitsale noa sisse. Valisin selle retsepti, mis soovitab kõrvitsatükke vee ja äädika lahuses hoida. (Päeva ajal pole rohkem aega köögis nokitseda). Las nad siis seisavad nüüd terviseks!
• Kõrvitsaseemned mulda.
• Riisisalat tehtud.
• Jäätisetort, mis näeb välja rohkem nagu..... noh, aga süüa sündis küll ja üsna hästi kohe :)
• Kuna jäätisetordi tarvis besee -teost jäi üle munakollaseid, siis sai tehtud kodust jäätist - mis osutus üliväga-megaheaks!
• Kuna aga jäätisetordi tarvis ostsin ühe biskviidipõhja, siis jäi muidugi ka suurem osa biskviidipõhjast üle. Seega vaja veel üks tordiline kokku keerata. Sellel kasutasin toda koduse jäätise massi (külmutamata muidugi) ning mustsõstramoosi. Kiideti heaks ja pisteti hommikukohvi kõrval pintslisse.

• Mehed saevad küttepuid.
• Kõrvitsasalat tehtud.
  

21. aprill kasvuhoones

Varahommikul tassisin tomatitaimed toast aknalaualt kasvuhoonesse.
Pärastlõunal oli aega toimetada.

38 tomatitaime istutatud.
Kasvuhoonekurgi seemned külvatud.
Õhukesekoorelise salatikurgi seemned külvatud.
Avamaakurgi seemned külvatud.
Kõik kasvuhoonesse tehtud külvid kastetud.

Leivategu on tõsiselt plaanis. Üritan "iseenese tarkusest" juuretise tegemisega hakkama saada. Miiiiidagi seal ju on kah, aga...... noh, eks see ole varsti näha...

Kõvitsasalat

Kõrvits on. Tahtmine salatit teha on ka. Eriti hästi õnnestunud salatiteo kogemust ei ole (tükid on kippunud veidi pehmeks minema).
Veebist leidsin mõned retseptid. Silma jäid nendest kaks:
1. KÕRVITSASALAT
2,2 kg tükeldatud kõrvitsaid
2 l vett
7-8 sl 30% äädikat
650 g suhkrut
12 nelgitera
12 vürtsitera
3-4 kaneelipulka
Kõrvitsatükid vee ja äädikaga üheks ööks likku (nii jääb kõrvits krõmpsuks). Seejärel lisada ülejäänud komponendid. Keeta, kuni kõrvitsatükid on klaasjad. Kuumalt purki.

2. KÕRVITSASALAT
2,5 kg kõrvitsatükke
2,5 l vett
300 g suhkrut
6 sl äädikat
maitsevürtse: pipart, vürtsi, nelki, kaneelikoort
Keeda veest, äädikast ja maitseainetest marinaad. Tulise marinaadi sisse vala kõrvitsatükid. Lase seista 5-6 h, aegajalt segades. Salat purki.

Üks ütleb, et kindlasti tuleb igasse purki panna üks nelgitera. Teine ütleb, et vürtsid tuleks marińaadi keetes marlikotikeses hoida, et need purki ei satuks (teevad kõrvitsatükid pruuniks).

Äkki leidub kolme vaba päeva sees see ajake, mille jookul kõrvitsa salatiks muundada saan.

Esimesed arglikud õitsejad

Sinilill Rootsi Teel
Paiselehed jõe kivisel kaldal

Pühapäeva, 17. aprilli toimetamised aiarindel

Ilm on ilus. Kuskil poole üheteistkümne paiku tuli päike ka välja. Õhukese pilvehaga tõttu on tänane päikesepaiste selline looritatud. Temperatuur kell 12 päeval 12 kraadi varjus. Kasvuhoones on suvesoe. Eksperimendi-tomatitaim on OK, aga ega öösel ju ka miinuskraade ei olnud.

Tehtud:

• Taimede pikeerimine
• Istutamine
• Külvamine
• Maasikad puhastatud, veidi väetist taimede turgutuseks peenrale siputatud
• Pojengide ala korrastatud
• Kasvuhoone otsapeenar korrastatud
• Imepeenar korrastatud
• Veel üks murulapp korrastatud
  

Kevad - ta tuleb siiski

Pildid on tehtud pühapäeval, 10. aprillil. Tänaseks on lund muidugi märksa vähem alles jäänud.

Puud vanas pargis leotavad "varbaid" puhtas lumesulavees.Veesilm Imepeenra kõrval. Ajutine kahjuks.Mutt ei ole looma nimi! Või kui on, siis on ta kindlasti saatanast. No küll on neil olnud tore paksu lumavaiba all külmumata mullas tõnguda ja pahandust teha. Nagu kuumaastik! Mitte jägegi murust... Et susi neid sööks! Et vihm neid kastaks!Meie jõgi on jälle kenasti veerohke. Luiged Orus põllu-järvel.Eluvaim hakkab tagasi tulema. Täna toimetasime juba õue peal. Esimene lapike murugi juba riisutud. Veidi puid lõigatud. Mulluseid taimevarsi lõigatud. Ja mis kõige olulisem - lõkkesuits tõi õue peale mõnusa kevadtööde lõhna. Aiandusaasta 2011 võib alata!

Küll need haned on ikka jutukad! Ise lendavad, aga naabriga on vaja kogu aeg midagi lobiseda. Taevaalune on haneparvesid täis!
Nägin kiivitajaid ja linavästrikku. Kuldnokk pidi ka kohal olema. Näinud veel ei ole. Ah jaa!Minu lemmikud - sookured lauglesid metsa kohal!

Kell viis õhtul 10 kraadi varjus!

Never say "never".

Olen vaadanud käsitööhuviliste veebipesades pilte käistest või kätisest või varrukatest või noh, nendest "ma -ei-tea-mis-need-on-idest" ja isegi asja uurinud, et kus ja millal neid siis kah kantakse....

Nüüd olen ise hädas. Vot see on see asi, et kui ühte asja näed, siis kohe tekivad seosed teiste asjadega ja nüüd oleks mul tõesti vaja mustrit, et sellised kudumid teha. Ise omast tarkusest arvan (mis näitekirjandusest tuntuna ei pruugi see kõige parem variant olla), et kooks need varrukad (?) randmest küünarnukini. Või on ikkagi vaja ka pöidlaava kududa nii-öelda "istumise" tagamiseks?
Kustpoolt oleks parem kuduma hakata - randme või küünarnuki poolt? Eeldan, et mingil määral ju kasvatamist -kahandamist ka vaja läheb... kuigi vahet ju pole - krokodill on peat sabani sama pikk kui sabast peani....Igal juhul jääb Isernia vanalinna väikesest poekesest ostetud huvitava kraega pontšo ootama kootud aksessuaare. Praegu on just sellised ilmad, kus autoinimesel sooja jopet vaja ei lähe ja kätised+pontšo oleksid omal kohal, aga...... pole lõnga, pole kudumismustrit, pole aega, karta on, et pole ka oskusi (no igal juhul pole vastavat kogemust), seega - jääme tõenäoliselt "stand-by" režiimile, mis eesti keeli tähendab suvist korralist puhkust :)......

Üks pilt ka vihjeks/meeldetuletuseks/idee genereerimiseks

Taas sadas valget lund......

Täna hommikul jõudsin napilt vallaka peale - läbi paksu värskelt sadanud lume sumpamine võttis sedavõrd kauem aega. Enne bussi sisenemist tegin ka ühe pildi. Ilus, kui tegemist oleks detsembri või jaanuariga.

29.11?...29.12?...29.01?...29.02?... Ei, 29.03...

See on nüüd siis kevad....

Elame, oleme, tegutseme...

On kevad või ei ole? Ei ole. Ja kas tuleb, see pole ka veel päris kindel.
Igal juhul on viimased neli päeva tuisanud ja möllanud, et vähe pole. Täna hommikul oma kohustuslikku a 3 km kõmpides tuli üsna uhketest tuisuvaaludest üle ukerdada.
No ma ei tea, mis imepaikades elavad need aiandajad, kes juba lumikellukesi presenteerida saavad ja rooside talvise tervisliku seisundiga kursis on.... Ma saan ainult näpuga näidata, et jah, roosid on kuskil seal... paksu lume all.

Läbi aastate on sookurg meite maile saabunud 22. ja 25. märtsi vahel. Hiljemalt 26. märtsil. Praegu aga..... isegi põldlõokest pole. Ja kuhu tal oleks ka jalgu toetada? Jäätunud lumeväljadele? Vaevalt. Eile möödunud aasta loodusvaatlusi lugedes selgus, et täpselt aasta tagasi oli kohal isegi kiivitaja. Varasematest saabujatest rääkimata. Ometi oli ju ka see eelmine talv pikk, külm ja lumerohke.
Täna õhtul klassis tööd tehes kuulsin, et pargis tegi rähn "kuik-kuik". Ei miskit muud kevadet meenutavat häält!

Igal juhul on õõõõõudne talvetülpimus peal ja selle vastu on ainus ravi - marss soojemale maale! Sinna, kus pole mitte suvekuumus, vaid normaalne kevad. Laupäeva varahommikul see reis algabki. Comeniuse projekti viimane kokkusaamine. Mis aga tähendab, et oi-oi-oi..... see ei saa kerge olema. Igal juhul oleme me peaaegu valmis, et välja panna oma tööde näitus (pildid nendest plakatitest-albumitest tulevad hiljem).

Reis on pikk, väsitav ja pingeline. Kogu lugu tipneb Dante "Jumaliku komöödia" esitusega.

Kõige muu hulgas tuleb õpilastele järgmise nädala tunnid ka ette valmistada. Suuremas osas on see töö juba ka tehtud, vaid neile kõige pisematele tuleb midagi põnevat leida. Aga noh, küll seegi tehtud saab.

Kui mõnda aega tagasi Thela arutles teemal "Elu võimalikkusest maal", siis võin ma tema arutelu täiendada omapoolse tõdemusega, et elu maal on pea võimatu, kui ei ole neljarattalist pereliiget...

Kevade esimene päev

Ilm on kergelt pilves. Aeg-ajalt piilub mõni päikesekiir ka alla paksu lumega kaetud maale.

Saatsin Susanale sünnipäevatervituse. Ta oli öösel vastanud ja mis selgus - ta oli veetnud perega koos terve päeva Atlandi ookeani ääres rannal. Õhutemperatuur oli olnud ...... +26 kraadi!!!!!!!!
Ega´s midagi - tervitusi -4 kraadiga lumme uppunud Eestist :((((

Varem ikka arvasime, et vaatamata külmale talvele ja vastikult porisele sügisele elame heas kohas siin maamuna peal. Ei tea midagi! Alles see oli, kui Soomes maa värises ja tervelt 2,8 magnituudine oli see värin. Kui palju me nüüd selle jumala selja taga oleme, see on küsitav. Vaevalt, et maavärinad riigipiire tunnustavad. Tsunaamide ohtu ehk tõesti pole. Läänemeri väike ja madal, Taani väinadest midagi ägedamat läbi ka ei mahu. Hää seegi!

Kui kevadisi-suviseid riideid võib aprilli alguses Itaalias vaja minna, seda ei oska praegu küll välja peilida. Ilmaprognoos, mida jälgin, näitas eile Isernias maksimaalselt 15 kraadi. No võib-olla oli tegelikult kuskil 17-18 kraadi.

Üks vajalik heegeldamise mustriskeem

Üks vajalik muster kaua laagerdunud idee teostamise tarbeks. Ähk läeb taris.... kunagi.
Heegeldamise muster

Laupäeva, 12. märtsi tegemised

Pikeerisin tomatitaimi, tegin paar lilleseemnete külvi - siis sai aga muld otsa.

Eile tegin Liilia retseptikogust leitud Brita-torti. Oh sa juttas! No oli see vast maitsev tort!
Täna küpsetasin teist korda tavalist saia. Algselt oli plaan õppida leiba küpsetama, aga siis leidsin saia tegemise õpetuse ning valisin hakatuseks selle.

1 suur (röstsaia mõõtu) sai:

450 g nisujahu
1 tl soola
1 pakk kuivpärmi
3 dl sooja vett
0,5 dl õli
1 spl vedelat mett
1 muna

Sega jahu, kuivpärm ja sool. Sega mõõtekannus soe vesi, õli, mesi ja enamus lahtiklopitud munast (jäta veidi muna määrimiseks). Kalla kuivainete hulka ning sega ja sõtku ühtlaseks.
Kata tainakauss puhta köögirätikuga ning lase soojas kohas kaetult umbes 30 minutit kerkida.
Sõtku tainas kergelt läbi, vormi piklikuks pätsiks ning tõsta küpsetuspaberiga vooderdatud 30 cm piklikusse leivavormi. Lase veel kaetult 30 minutit kerkida.
Pintselda saiapäts pealt ülejäänud munaga ning küpseta 200-kraadise ahju allosas 30-35 minutit, kuni sai on kenasti kerkinud ja pealt kuldne.
Lase rätiku all jahtuda.

Ma tegin kolm saia (kolm vormi mahuvad täpselt elektripliidi küpsetusplaadile).
Kuivpärmist ei tea ma midagi. Kolme saia jaoks kulus 1 presspärm (see suurem).
Mee asemel panin õige veidike suhkrut.

Esimesel korral tundus väga võõrana pärmitaigna tegemine veega. Lisasin siis sortsukese piima ka (noh, kasvõi "lõhnaks" või nii). Täna tegin puhtalt veega, nagu retsept ette nägi.
Kas nüüd sellest või millest iganes, aga tänane saiategu õnnestus paremini ses mõttes, et sai on paremini lõigatav. Esimesel korral oli sai nii õhu-õhuline, et olime lõikamisega püstihädas.

Aga see sai on ikka hää küll!
Järgmiseks tahaks ikkagi katsetada leivateoga ka. Siin on aga suurimaks takistuseks-probleemisks juuretis... Kust seda saada? Kuidas seda teha? Kui saaks ise juuretist teha, oleks järgnev leivategu vaid ettevõtmise asi.
Aga varem või hiljem selle tembu ära teen küll!

Ära karda talve,...

....karda talve poega.
Ja õige ta on. Tulebki karta.

Juba eile kulges autoga sõitmine väga vaheldusrikkal teel. Kohati oli asfalt kuiv, kohati olid ääretud-põhjatud veeväljad (lumevallid ei lase sulavetel ära voolata), kohati tuli sõita/"ujuda" jäärajal..... ja mis kõikse koledam - ei tea kust, aga ühel hetkel oli auto nina ees suur ja kõrge tuisuvaal. Joonelt üle sõidutee.
Ja õhtul ning öösel ulgus õues selline torm, et aeg-ajalt käisin ukse peal vaatamas, kui suured on tormikahjud. Vahtrapuud ju sellised suht rabedad.

Noh ja hommikul hakkas action jälle otsast peale. Meite külatee oli absoluutselt perfektses korras, kuni Oruni samuti, aga vot siis hakkas peale... Oru 1km ja Sepiku vahe oli nii hullusti täis tuisanud, et tea, kas talvel sellist nalja üldse juhtusin nägema. Kõige hullem oli prügimäe teeots, kus sõitmiseks oli üks jäljerida, renni laiuseks napp auto laius ja nii me siis kulgesime. Vastu sõita soovija ootas, kuni teisel renn läbitud ja läks siis ise.

Veidi enne Äksi peale keeramist nägin tee peal üsna uue näoga autot, mis miskipärast oli leidnud, et üsna asjakohane oleks vahelduse mõttes rattad taeva poole keerata. Seisis teine seal risti üle tee, katus lõsakil-loppis auto raskuse all. Kõik autod möödusid sellest õnnetust väga aeglaselt, et näha, kas abi vajatakse. Õnneks oli juhil õnnestunud end mingil moel küljeaknast välja vinnata. Tellis parajasti abiväge kohale.

Töölt tulles oli rohkem aega vaadata, mis siis õigupoolest oli juhtunud. Too auto oli kõrget lumevalli mitu korda ramminud ja alles siis selili keeranud ning vakka jäänud. Ja ilmselt nägin ära ka põhjuse - üks ratas sõitis puhtal asfaldil, teine ratas "ujus" pehmes lumeplödis. Kui nüüd lisada neile oludele paras annus üleliigset kiirust, siis nii ta läks...
Muidugi olid koju sõitmise ajaks teed korralikult lahti lükatud.

Pärastlõunal ilm päikeseline, tuul suht tugev, õhutemperatuur +4 kraadi. Kevad - ta tuleb siiski.
... Aga kuhu see lume sulamisest tekkiv vesi ära paigutatakse???

Uus parlament valitud

Järgmisel neljal aastal toimetab Toompeal Riigikogus järgmine koossseis:

Eesti Reformierakond: 33 kohta

Eesti Keskkerakond: 26 kohta

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit: 23 kohta

Sotsiaaldemokraatlik Erakond: 19 kohta

Päikeseloojang märtsikuu algupoolel

Kell on 17.50. Pilt on tehtud välguta. Tegelikult nii hämar veel ei ole. Aga taevas on küll intensiivsetes toonides, kuigi pildil ehk veidi liiga kollane. Tegelikult on taevas pigem fuksiaroosa .

Veel mõned tikitud kotikesed

..., kuid seekord kaelas kandmiseks, et pidevalt kaduma kippuv mobiil, prillid või kasvõi võtmekimp kindlas kohas ja pidevalt silma all oleks :)

Mõned tikitud nõelapadjad

Mõned hiljuti tikitud nõelapadjad. Mulle tegelikult meeldib too kibuvitsaõiega nõelapadi kõige rohkem, aga punased-roosad lõngad on tõsine kitsaskoht. Saati siis veel nendes toonides peenvillased tikkimislõngad.

Mõned tikitud kotikesed

Hetkel on tikkimise periood ...

Ikka õhtuti teleri vaatamise/kuulamise kõrval toimetatud. Täna siis õmblesin kokku. Oi, kuidas oleks uut õmblusmasinat vaja! "ON-OFF" reklaambulketis üks selline ka olemas, aga ..... hapu....
Tuleb vana masinaga läbi ajada. Muidu pole ju väga viga, aga kole palju kulub niiti ja kole palju kulub närve :)

Lootsin, et jõuan pildid teha päevavalguses, aga jäin ajahätta... Nii ei paistagi kergelt kroogitud suudega kotid eriti efektsetena.
Üritasin igale riidetükile ikka erineva pildi joonistada, aga nüüd vaatan, et tegelikult on nad kõik suht ühte nägu.

Mõned külvid ja pikeerimine

Reedel külastasime üle pika aja Hansapalanti Rohelist Kaubamaja Tallinna ringtee lähedal. Ostsime mõned suvikute seemned, kahte erinevat sorti nelgiseemneid (püsikud), kuukingale suurema poti ning orhideemulla koti. Ümber istutada kuukinga hetkel ei saa, sest ta, sinder, õitseb kui hull. Aga muld oli püsikliendikaardiga soodukas, nii ta ära tõimegi. Küll ühel hetkel vaja läheb!

5. märtsil:
pikeeritud paprikad
külvatud:
Kahte sorti lobeeliad
Kahte sorti salveid
petuuniad
Balsamiiniga sain pügada - kui selles pakis oli 2-3 udupeent seemnekest, siis oli neid juba väga palju :( Pettumus missugune!

5. märtsi varahommik

Kella poole kuue paiku oli taevas veel selge, kuid kella seitsmeks oli ilm üsna pilves. Hiljem vilksatas vaid hetkeks paar päikesekiirt lund säratama, kuid nüüd on ilm jälle morni näoga.

Meie linnurestoranis käib vahel hommikuti ka orav. Ega tema vist sihvkadest suurt ei hooli, aga vot kamaratükk on see peibutis, mis metslooma otse maja ukse ette toob.

Tuiskab!

Täna, 3. märtsi hommikul on ilm pilves, taevas on vajunud suisa puude latvadeni. Vimpel masti otsas on tikksirge ja näitab, et tuul puhub lõunast. Ja see tuul on ikka õite vali!

Tuiskab. Tuisuvihurid on kõrged ja üsna vihase moega. Näis, kui kinni on teed kititud tööpäeva lõpuks.

27. veebruar õues

Kahe Holmenkolleni teleülekande vahel käisime jõe peal jalutamas.
Õhutemperatuur napp -2 kuni -3 kraadi. Päike paistab.

Potsu muidugi arvas, et me läheme autoga sõitma ja kihutas joonelt auto ümber hüplema, aga võta näpust - täna oli plaanis jalutamine. Ja seekord jõe peal.Otsatutel lumeväljadel valitseb talverahu. Lumi on säravvalge ning sätendab päikese paistel silmipimestavalt. Millal see lumi ometi sulama hakkab? Preagu tundub küll, et Ice Age on käes.Kivikõrbe järsul kaldanõlval leidsime vahva liurenni. Ju meie Potsu on siin oma vastlaliu teinud.
Lumekuhja alla mattunud saunapurre on ilmselt mingi treffpunkt - jälgede järgi võib arvata, et siin on sageli lustimas käidud. Potsu ja Hugobert??? Potsu ja mõni metsaelanik???Puutumatuna näivas jäätunud maailmas on ikka üksikuid eluilminguid ka näha - kellegi jäljemuster.
Üks imepisike märk kaugelt-kaugelt siiapoole suunduvast kevadest - vähestes, veel väga vähestes kohtades on lumevallid lume suhtes risti paistvate päikesekiirte soojuses pitsiliseks sulanud.

Kummaliselt soe on

Ilm on hukas! No kuhu on kadunud enam kui kahe nädala jooksul nii harjumuspäraseks saanud -28 ja -30 kraadi? Ehh? Eile hilisõhtul oli kõigest -7 ja nii ka laupäeva hommikul. Ilm on pilves. Momendil õnneks ei saja midagi.

Eilne tööpäev oleks küll võinud olemata olla - mul oli vaid üks laps klassis ja ega teistelgi rohkem ei olnud. Eile hommikul näitas termomeeter - 28,7.

Aga üldiselt tundub, et mõiste "külmapüha" tuleb õpilaste terminoloogiast maha kustutada. Seda nii või teisiti ei peeta, seega - marss kooli. Niimoodi kaks nädalat paari-kolme lapsega tunnis olla - no jama ju. Kusjuures iga päev need lapsed vahelduvad. Pigem olgu kõik koolis. Pangu soojemad riided selga ning saaksime hakkama küll. Nüüd aga vaata, kuidas materjalidega järje peale jõuda.

Tubli tulemus Holmenkolleni sprindivõistluselt

Holmenkolleni MM-il 24. veebruaril:

Naiste sprindi võitis Marit Björgen, kes tõi Norrale ühtlasi 100-nda kuldmedali.

Björgen on Björgen, aga et Petter Northug meeste sprinti ei võitnud, on juba imestamist väärt.
Aga Eesti sai oma seni parima koha sprindivõistlustel:
Peeter Kümmel sõitis finaalis ja sai 6. koha. See aga tähendab, et ta on õhtusel autasustamisel asjaosaline!
Palju õnne sünnipäevaks, Eesti!

Tomatiseemnete külv

24. veebruaril külvasin tomati "Moneymaker" seemneid. Pakk on mitu aastat vana, eks näis, kuidas seemned idanevad.