Kuna Hilise blogis kommenteerida ei õnnestu, siis kirjutan oma õnnesoovid siia.
PALJU, PALJU ÕNNE!
POLE USTAVAMAT SÕPRA KUI KOER JA SUUR POISS SAAB ÕIGE PEA ARU, ET PAREMAT PERET TAL KUSKIL MUJAL POLEKS LEIDA ÕNNESTUNUDKI!
Kindlasti vaatab vana berna teie toimetusi, liputab väärika rahuga oma saba ja noogutab rahulolevalt!
pühapäev, 27. november 2011
laupäev, 26. november 2011
Lihtsad nipid - hüva nõu
Kopeeritud Maalehe kööginippide rubriigist.
Põhjakõrbenud panni puhastamiseks kasuta Coca-Colat. Lihtsalt vala pannile ja tunni aja pärast pese pann kerge vaevaga puhtaks.
Kõik katkised sokid pese pesumasinas puhtaks ja hiljem on neid hea kapist tolmulappideks võtta. Tõmbad soki kätte ja koristamine on imelihtne! Samuti on head tolmulapid ka tükkideks lõigatud T-särgid.
Kamina ukse klaasi saab kõige paremini puhtaks kaminast võetud tuhaga. Tee niiske lapp tuhaga kokku ja hõõru lapiga ukse klaasi.
Pesumasina puhastamiseks kasuta tavalist Fairyt.Puhastab imehästi.
Kraanikauss läheb puhtaks pesupulbriga hõõrudes.
Segistilt vee plekke saab puhastada kuiva ajalehega hõõrudes.
Äädikakärbestest saab vabaneda neid tolmuimejasse tõmmates.
Kui kraanikauss on umbes,vala kraanikausi august soodat sisse ja peale äädikat. Kui kraanikausis on kihisemine lõppenud, lase kraanist vett peale. Niimoodi saab ummistusest lahti.
Hõbelusikad puhtaks: Läheb vaja fooliumit, keeva vett, soola ja soodat.Pane suurema kausi põhja fooliumit, pane lusikas fooliumi peale, lase vesi keema ja vala kaussi, seejärel pane soola ja soodat.
Veekeetja katlakivist puhtaks: Vala kannu 1l vett ja 50-100g äädikat lase keema. Kui esimese korraga ei tulnud lahti, korda protsessi.
Küpsetuspaber koogivormi: Koogivormi on raske küpsetuspaberit panna. Võta paber ja kortsuta see palliks ja lase korraks küpsetuspaber vee alt läbi, siis on temaga kergem tegutseda.
Toidulõhnade vastu külmkapis aitavad 2 asja:
1. Kortsuta ajaleht kokku ja pane külmkappi
2. Pane leivaviil külmkappi-see imab kõik lõhnad hetkega endasse.
Roostevabast terasest läikivatele metallpindadele (nt külmkapp, võileivagrill, veekeetja) jäävad kergelt igasugused näpujäljed jms peale. Et pindu kaitsta, võta pehme kuiv lapp ning veidi beebiõli ja määri pinnad kokku. Võid kindel olla, et ei näe enam kunagi külmikuuksel koledaid näpujälgi ega pea oma aega pidevale poleerimisele kulutama.
Mikrolaineahju saab kergelt puhtaks sidruni ja veega. Võta üks kauss (mis talub kuuma), pane sinna sisse vesi ja pigista ka sidrunimahl ja pane ka sidrunikoor sisse. Lase mikrolaineahjul töötada umbes 3-5 min. Võta kuiv lapp või paberkäterätik ja pühi mikrolaineahju seinad puhtaks. Kõik mustus tuleb ilusti maha ja jääb veel hea lõhn ka.
Põhjakõrbenud panni puhastamiseks kasuta Coca-Colat. Lihtsalt vala pannile ja tunni aja pärast pese pann kerge vaevaga puhtaks.
Kõik katkised sokid pese pesumasinas puhtaks ja hiljem on neid hea kapist tolmulappideks võtta. Tõmbad soki kätte ja koristamine on imelihtne! Samuti on head tolmulapid ka tükkideks lõigatud T-särgid.
Kamina ukse klaasi saab kõige paremini puhtaks kaminast võetud tuhaga. Tee niiske lapp tuhaga kokku ja hõõru lapiga ukse klaasi.
Pesumasina puhastamiseks kasuta tavalist Fairyt.Puhastab imehästi.
Kraanikauss läheb puhtaks pesupulbriga hõõrudes.
Segistilt vee plekke saab puhastada kuiva ajalehega hõõrudes.
Äädikakärbestest saab vabaneda neid tolmuimejasse tõmmates.
Kui kraanikauss on umbes,vala kraanikausi august soodat sisse ja peale äädikat. Kui kraanikausis on kihisemine lõppenud, lase kraanist vett peale. Niimoodi saab ummistusest lahti.
Hõbelusikad puhtaks: Läheb vaja fooliumit, keeva vett, soola ja soodat.Pane suurema kausi põhja fooliumit, pane lusikas fooliumi peale, lase vesi keema ja vala kaussi, seejärel pane soola ja soodat.
Veekeetja katlakivist puhtaks: Vala kannu 1l vett ja 50-100g äädikat lase keema. Kui esimese korraga ei tulnud lahti, korda protsessi.
Küpsetuspaber koogivormi: Koogivormi on raske küpsetuspaberit panna. Võta paber ja kortsuta see palliks ja lase korraks küpsetuspaber vee alt läbi, siis on temaga kergem tegutseda.
Toidulõhnade vastu külmkapis aitavad 2 asja:
1. Kortsuta ajaleht kokku ja pane külmkappi
2. Pane leivaviil külmkappi-see imab kõik lõhnad hetkega endasse.
Roostevabast terasest läikivatele metallpindadele (nt külmkapp, võileivagrill, veekeetja) jäävad kergelt igasugused näpujäljed jms peale. Et pindu kaitsta, võta pehme kuiv lapp ning veidi beebiõli ja määri pinnad kokku. Võid kindel olla, et ei näe enam kunagi külmikuuksel koledaid näpujälgi ega pea oma aega pidevale poleerimisele kulutama.
Mikrolaineahju saab kergelt puhtaks sidruni ja veega. Võta üks kauss (mis talub kuuma), pane sinna sisse vesi ja pigista ka sidrunimahl ja pane ka sidrunikoor sisse. Lase mikrolaineahjul töötada umbes 3-5 min. Võta kuiv lapp või paberkäterätik ja pühi mikrolaineahju seinad puhtaks. Kõik mustus tuleb ilusti maha ja jääb veel hea lõhn ka.
esmaspäev, 21. november 2011
Esimene lumi
Tegelikult polnud see tänane vähemalt meite kandis miski lumi. Sama paks kui seda on härmatis hallaöödel, kuid teda jätkus ka asfaldile ja kruusale.
Lpsed muidugi suures vaimustuses. Ise tahaks aga kiruda, et jälle see va WFS kohal.
Hilisõhtul oli vaja üks sõit teha. Ei tea millal ta jõudis, aga sulale oli läinud ja räästad solisesid päris valjuhäälselt. Ja oi, küll teed olid libedad! Eriti just kruusateed.
Lpsed muidugi suures vaimustuses. Ise tahaks aga kiruda, et jälle see va WFS kohal.
Hilisõhtul oli vaja üks sõit teha. Ei tea millal ta jõudis, aga sulale oli läinud ja räästad solisesid päris valjuhäälselt. Ja oi, küll teed olid libedad! Eriti just kruusateed.
pühapäev, 20. november 2011
20. november
Hommikul -4,9 kraadi. Maa härmas, kuid lund veel õnneks ei ole. Kella 10 paiku hommikul üritab päike end pilvede vahelt läbi nügida. Kohati see nagu õnnestub, samas jälle mitte.
Lihtsalt meenutuseks:
20. november 2008
20. november 2009 Läbi akna tehtud fotol on näha, et lund siis veel ei olnud (aga peagi oli platsis)
2010. aasta 20. novembril pole ühtegi postitust. Küll aga leidsin 7. novembri postituse (mis on küll masendav, aga hullem on alles ees, nimelt)....28. novembril oli juba õudus kuubis.
Vihma puhul on pea 100% kindel, et kui on meeles vihmavari kaasa võtta, siis vihma kindlasti ei tule. Loodame lume puhul sama - ostsime lumelabidatele lisaks ka vähe laiema saha moodi moodustise. Ehk on abiks lume koguse mõjutamisel.
Lihtsalt meenutuseks:
20. november 2008
20. november 2009 Läbi akna tehtud fotol on näha, et lund siis veel ei olnud (aga peagi oli platsis)
2010. aasta 20. novembril pole ühtegi postitust. Küll aga leidsin 7. novembri postituse (mis on küll masendav, aga hullem on alles ees, nimelt)....28. novembril oli juba õudus kuubis.
Vihma puhul on pea 100% kindel, et kui on meeles vihmavari kaasa võtta, siis vihma kindlasti ei tule. Loodame lume puhul sama - ostsime lumelabidatele lisaks ka vähe laiema saha moodi moodustise. Ehk on abiks lume koguse mõjutamisel.
laupäev, 12. november 2011
Punane ja valge
Detsember ei ole enam mägede taga ja midagi punast aksessuaarideks kulub siis marjaks ära. Materjaliks küpspunane efektlõng.
Veidi näputööd
Maalehe käsitöönurgast inspireerituna tegin ühe kettsalli, selle juurde sobivad kõrvarõngad (konksud siin veel lisamata) ja käevõru. Materjaliks teisele ringile läinud kirju villane lõng.
Aastaid tagasi ostetud pehme mööbli komplekti juurde kuulusid ka kaks kollast patja. Nüüd on aeg oma töö teinud ja asjad hakkavad kuluma. Et patjadele veidi uuemat nägu anda, heegeldasin sellised kettad. Mõneks ajaks asjadel uuem jume.
Aastaid tagasi ostetud pehme mööbli komplekti juurde kuulusid ka kaks kollast patja. Nüüd on aeg oma töö teinud ja asjad hakkavad kuluma. Et patjadele veidi uuemat nägu anda, heegeldasin sellised kettad. Mõneks ajaks asjadel uuem jume.
reede, 11. november 2011
neljapäev, 10. november 2011
Kui mart külmetab, siis...
... kadri...
Noh, eks seda saame siis näha, kui kadripäev käes, aga täna hommikul oli tervelt -7 kraadi. Eile hommikul -3. Hakkab peale see jama!
Noh, eks seda saame siis näha, kui kadripäev käes, aga täna hommikul oli tervelt -7 kraadi. Eile hommikul -3. Hakkab peale see jama!
reede, 4. november 2011
4. november
Ilm päikeseline. Pärastlõunal varjus +12 kraadi.
Ilmaprognoos lubab veel vähemasti 11. novembrini samasugust sooja. Kuskilt kuulsin, et isegi Soome põhjaaladel pole talve tulekust veel ei kippu ega kõppu.
Aga minu isiklikud vaenlased - metskitsed - on juba hallis talvekasukas. Meie kandis on neid elukaid liikvel vähemasti üks neljaliikmeline punt. Hoidku nad, põrgulised, sõiduteest ja auto esitulede valgusvihust sündsasse kaugusesse!
Ilmaprognoos lubab veel vähemasti 11. novembrini samasugust sooja. Kuskilt kuulsin, et isegi Soome põhjaaladel pole talve tulekust veel ei kippu ega kõppu.
Aga minu isiklikud vaenlased - metskitsed - on juba hallis talvekasukas. Meie kandis on neid elukaid liikvel vähemasti üks neljaliikmeline punt. Hoidku nad, põrgulised, sõiduteest ja auto esitulede valgusvihust sündsasse kaugusesse!
teisipäev, 1. november 2011
Algas november - talvekuu
Ilm on endiselt väga vahvalt soe, kuigi täna tibas vaevumärgatavat udukat. Pumbamaja kiviktaimlas õitseb pisikelluke.
Annaks loodusjõud meile veel pikalt sellist sooja aega!
Annaks loodusjõud meile veel pikalt sellist sooja aega!
pühapäev, 30. oktoober 2011
Ehk tuleb seekord pehme talv?
Ilm on oktoobri lõpu kohta erakordselt mõnus ja soe. See asjaolu on pannud mõtteid mõlgutama saabuva talve üle. Mitte ei taha, et tuleb jälle selline külm ja lumerohke talv, nagu kaks viimast olid. See on maakoha tingimustes liiiiiga stressirohke katsumus!
Nüüd leidsin e-ajalehest artikli, mis annab veidike lootust, et ehk tänavu Talvetaat halastab...
Euroopa meteoroloogid ennustavad, et tänavune talv tuleb mõõduka lumega ning mitte nii külm kui mullune.....
AccuWeatheri meteoroloogide graafiku kohaselt jääb Eesti "normaalse lumesaju" piirkonda, mis tähendab, et esialgsete ennustuste kohaselt ei ole lumeuputust oodata. Ka temperatuurid jäävad keskmise piiresse ega lange ekstreemsusteni.
Poolas ja Venemaa lääneosas valitsevad valdavalt soojemad temperatuurid. Vanemmeteoroloog Alan Reppert hindab, et piirkonda on paaril korral oodata ilmselt ka lumetormi, mis peaks soojema ilma taas normaaltemperatuurideni viima.
Inglismaa, kus mullu tekitas lumi probleeme üle riigi, lepib sel talvel peamiselt vihmase ja lörtsise ilmaga. Oodatavalt on riigis temperatuurid veidi üle keskmise.
Suurem külm talve alguses
Meteoroloog Georg Muelleri sõnul on meil talve esimesel poolel (s.o november-detsember) oodata külmemaid ilmasid ehk – tali tuleb suure külmaga, kuid leebub uuel aastal. "Novembri esimene pool ja detsembri esimene pool võivad olla tavalisest külmemad," ütles ta Reutersile.
Jaanuarist edasi valitseb Euroopa põhjaosas sajurohke ja muutlik ilm keskmise piiresse jäävate kraadidega.
Mueller rõhutab, et tegu on üksnes esialgse prognoosiga, kuna detailselt on ilma võimalik ette ennustada vaid kahe nädala jagu.
Ja ikkagi tahaks, et Eesti kohal oleks ka see "much above"...
Nüüd leidsin e-ajalehest artikli, mis annab veidike lootust, et ehk tänavu Talvetaat halastab...
Euroopa meteoroloogid ennustavad, et tänavune talv tuleb mõõduka lumega ning mitte nii külm kui mullune.....
AccuWeatheri meteoroloogide graafiku kohaselt jääb Eesti "normaalse lumesaju" piirkonda, mis tähendab, et esialgsete ennustuste kohaselt ei ole lumeuputust oodata. Ka temperatuurid jäävad keskmise piiresse ega lange ekstreemsusteni.
Poolas ja Venemaa lääneosas valitsevad valdavalt soojemad temperatuurid. Vanemmeteoroloog Alan Reppert hindab, et piirkonda on paaril korral oodata ilmselt ka lumetormi, mis peaks soojema ilma taas normaaltemperatuurideni viima.
Inglismaa, kus mullu tekitas lumi probleeme üle riigi, lepib sel talvel peamiselt vihmase ja lörtsise ilmaga. Oodatavalt on riigis temperatuurid veidi üle keskmise.
Suurem külm talve alguses
Meteoroloog Georg Muelleri sõnul on meil talve esimesel poolel (s.o november-detsember) oodata külmemaid ilmasid ehk – tali tuleb suure külmaga, kuid leebub uuel aastal. "Novembri esimene pool ja detsembri esimene pool võivad olla tavalisest külmemad," ütles ta Reutersile.
Jaanuarist edasi valitseb Euroopa põhjaosas sajurohke ja muutlik ilm keskmise piiresse jäävate kraadidega.
Mueller rõhutab, et tegu on üksnes esialgse prognoosiga, kuna detailselt on ilma võimalik ette ennustada vaid kahe nädala jagu.
Ja ikkagi tahaks, et Eesti kohal oleks ka see "much above"...
reede, 28. oktoober 2011
Ressursid vähenevad, rahvaarv suureneb
Mõne päeva pärast pidavat maailma rahvastiku koguarv ületama 7 miljardi piiri. BBC kodulehelt on selline link
kolmapäev, 5. oktoober 2011
Köögikatale!
Üks väike rõõm las olla igas päevas,
ja oma teelt sa võta üles ta.
Üks sõna soe,
või killukene taevast,
või lõhnav õis,
sa ikka leia ta.
Palju, palju õnne saabuva sünnipäeva puhul!
reede, 30. september 2011
Vahva idee... kett-sall
Ajalehest Maaleht
Värvilise kett-sall muudab iga riietuse põnevamaks.
- Salli pikkus: u 130 cm
- Lõng: eri värvi lõngu soovitatavalt Novita sarjast “7 venda”, kokku umbes 200 grammi (näidissalli puhul on kasutatud 12 värvi lõnga)
- Sukavardad: nr 5 ½–6
- Muster: parempidine kude (sile kude, kus vahelduvad parem- ja pahempidiste silmuste read)
- Tihedus: 16 silmust = 10 cm
Töö käik
Looge keti esimese lüli jaoks 20 silmust ja kuduge 30 cm parempidist (siledat) kude. Lõpetage silmused ja jätke lõngaots kinniõmblemise jaoks. Ühendage tüki algus- ja lõpuserv õmmeldes või silmustega. Sile parem pool jätke peale. Kinnitage lõngaotsad ja laske servadel vabalt rulli tõmbuda. Kuduge järgmine lüli samal viisil, kuid pistke lüli enne kokkuõmblemist eelmisest lülist läbi. Kuduge niimoodi 12 lüli ja ühendage salliks.
Värvilise kett-sall muudab iga riietuse põnevamaks.
- Salli pikkus: u 130 cm
- Lõng: eri värvi lõngu soovitatavalt Novita sarjast “7 venda”, kokku umbes 200 grammi (näidissalli puhul on kasutatud 12 värvi lõnga)
- Sukavardad: nr 5 ½–6
- Muster: parempidine kude (sile kude, kus vahelduvad parem- ja pahempidiste silmuste read)
- Tihedus: 16 silmust = 10 cm
Töö käik
Looge keti esimese lüli jaoks 20 silmust ja kuduge 30 cm parempidist (siledat) kude. Lõpetage silmused ja jätke lõngaots kinniõmblemise jaoks. Ühendage tüki algus- ja lõpuserv õmmeldes või silmustega. Sile parem pool jätke peale. Kinnitage lõngaotsad ja laske servadel vabalt rulli tõmbuda. Kuduge järgmine lüli samal viisil, kuid pistke lüli enne kokkuõmblemist eelmisest lülist läbi. Kuduge niimoodi 12 lüli ja ühendage salliks.
laupäev, 24. september 2011
Õhulised kaerahelbeküpsised
Muidu üldiselt kaerehalbeküpsised eriti peale ei lähe, aga vot selle retsepti järgi valminud küpsised viivad küll keele alla.
100 g kaerahelbeid
75 g võid sulatada (originaalis on öeldud, et ajada suisa keema)ja valada kaerahelvestele. Lasta seista (kaerahelbed muutuvad pehmaks).
1 spl jahu ja 1 tl küpsetuspulbrit segada
100 g suhkrut ja 1 muna kloppida tugevaks vahuks.
Jahu ja küpsetuspulbri segu lisada kaerahelveste hulka. Segada ühtlaseks. Lõpuks lisada vahustatud muna.
Lusikaga tõstetud pätsikesed küpsetusplaadile. Koogikestele jäta suur vahe!
100 g kaerahelbeid
75 g võid sulatada (originaalis on öeldud, et ajada suisa keema)ja valada kaerahelvestele. Lasta seista (kaerahelbed muutuvad pehmaks).
1 spl jahu ja 1 tl küpsetuspulbrit segada
100 g suhkrut ja 1 muna kloppida tugevaks vahuks.
Jahu ja küpsetuspulbri segu lisada kaerahelveste hulka. Segada ühtlaseks. Lõpuks lisada vahustatud muna.
Lusikaga tõstetud pätsikesed küpsetusplaadile. Koogikestele jäta suur vahe!
teisipäev, 20. september 2011
laupäev, 17. september 2011
Laupäevased tegemised
Küpsetasin seene-sibulapiruka.
Põhi:
100 g toasooja pehmet võid
100 g riivitud porgandeid
1 dl jahu
1 dl kaerahelbeid
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
Täidis:
3 sibulat
1 spl õli
1 dl piima
1 muna
1 küüslauguküüs
2 dl riivitud juustu
0,5 tl soola
0,5 tl valget pipart
0,5 tl rosmariini
200 g seeni
Valmistamine:
1. Sega pehme või ja riivitud porgand.
2. Sega omavahel jahu, kaerahelbed, küpsetuspulber ja sool ning lisa või-porgandi segule.
3. Sega ühtlaseks tainaks.
4. Suru tainas võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Küpseta 225°C juures ahjus 10 minutit.
5. Lõika sibulad rõngasteks ja haki seened.
6. Hauta õlis pehmeks.
7. Sega kausis piim, muna, juust ja purustatud küüslauguküüs.
8. Lisa seene-sibulamass.
9. Kalla täidis põhjale ja küpseta 200°C juures praeahjus 20-25 minutit.
Olude sunnil sai pirukas tehtud küpsetuspulbrita, Valge pipar sai asendatud sidrunpipraga ja rosmariini ka polnud. Seenteks olid eile oma pargist leitud üksikud kaseriisikad.
Sellele vaatamata sai pirukas nii hea, et ainult hetk ja otsast ta oligi.
Tasub teine kordki teha!
Kartul on sorteeritud! Tundub, et sellest kogusest jätkub tõesti uudseni. Kui meil oleksid sead, siis need jääksid küll nälga - pisikesi seakartuleid saime ainult kolm ämbritäit.
Sorteerimata kartulikuhi oli keldri eesruumis. Leidsime kuhjast mitu konna, kes ilmselt arvasid, et see kartulikuhi on täitsa sobilik paik talvitumiseks. Konnad said küll õue suunatud uut talvekorterit otsima, aga nad olid parajad jäärapead ja tulid korduvalt keldrisse tagasi.
Üldse on see natuke liiga varane aeg talvituma jäämiseks. Küllap loodus teab, mis meid ees ootab. Kärekülma talve ennustavad ka pilgeni täis pihlapuud, tõrurohked tammed ja loomulikult sarapuud, mille oksad olid murdumise äärel. Küllap Metsavana tahab oma lapsukestele märku anda, et tuleb usinasti talvevarusid korjata ja rasva koguda.
Ja ega meil endilgi vähem selliseid kahtlasevõitu märke ei ole...
Põhi:
100 g toasooja pehmet võid
100 g riivitud porgandeid
1 dl jahu
1 dl kaerahelbeid
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
Täidis:
3 sibulat
1 spl õli
1 dl piima
1 muna
1 küüslauguküüs
2 dl riivitud juustu
0,5 tl soola
0,5 tl valget pipart
0,5 tl rosmariini
200 g seeni
Valmistamine:
1. Sega pehme või ja riivitud porgand.
2. Sega omavahel jahu, kaerahelbed, küpsetuspulber ja sool ning lisa või-porgandi segule.
3. Sega ühtlaseks tainaks.
4. Suru tainas võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Küpseta 225°C juures ahjus 10 minutit.
5. Lõika sibulad rõngasteks ja haki seened.
6. Hauta õlis pehmeks.
7. Sega kausis piim, muna, juust ja purustatud küüslauguküüs.
8. Lisa seene-sibulamass.
9. Kalla täidis põhjale ja küpseta 200°C juures praeahjus 20-25 minutit.
Olude sunnil sai pirukas tehtud küpsetuspulbrita, Valge pipar sai asendatud sidrunpipraga ja rosmariini ka polnud. Seenteks olid eile oma pargist leitud üksikud kaseriisikad.
Sellele vaatamata sai pirukas nii hea, et ainult hetk ja otsast ta oligi.
Tasub teine kordki teha!
Kartul on sorteeritud! Tundub, et sellest kogusest jätkub tõesti uudseni. Kui meil oleksid sead, siis need jääksid küll nälga - pisikesi seakartuleid saime ainult kolm ämbritäit.
Sorteerimata kartulikuhi oli keldri eesruumis. Leidsime kuhjast mitu konna, kes ilmselt arvasid, et see kartulikuhi on täitsa sobilik paik talvitumiseks. Konnad said küll õue suunatud uut talvekorterit otsima, aga nad olid parajad jäärapead ja tulid korduvalt keldrisse tagasi.
Üldse on see natuke liiga varane aeg talvituma jäämiseks. Küllap loodus teab, mis meid ees ootab. Kärekülma talve ennustavad ka pilgeni täis pihlapuud, tõrurohked tammed ja loomulikult sarapuud, mille oksad olid murdumise äärel. Küllap Metsavana tahab oma lapsukestele märku anda, et tuleb usinasti talvevarusid korjata ja rasva koguda.
Ja ega meil endilgi vähem selliseid kahtlasevõitu märke ei ole...
laupäev, 10. september 2011
Viimane uus õitseja
Juba mõnda aega õitseb Pikas peenras üks uus püsik. Seekord siis viimane uustulnuk meie aias. Helenium autumnale - sügisheleenium
Ahjaa! Koolitusel tuletati rangelt meelde, et taim on küll elus, kuid kokkuleppeliselt öeldakse tema kohta siisku "mis", mitte "kes". Lastelt tuleb nõuda korrektset keelekasutust.
Ilmast:
Vahelduv pilvisus. Kord paistab päike, kord sajab sünkmustast pilvest hoovihma. Sügis mis sügis.
Kartul sai sel nädalal üles. Saak on hea. Näis, kas tuleme selle portsuga välja ka uudseni. Praegu mugulad veidi tahenevad, siis saab hakata sorteerima.
PS! Kohutav väsimus, nagu oleks kuu aega ühegi puhkepäevata tööl käidud.
Ahjaa! Koolitusel tuletati rangelt meelde, et taim on küll elus, kuid kokkuleppeliselt öeldakse tema kohta siisku "mis", mitte "kes". Lastelt tuleb nõuda korrektset keelekasutust.
Ilmast:
Vahelduv pilvisus. Kord paistab päike, kord sajab sünkmustast pilvest hoovihma. Sügis mis sügis.
Kartul sai sel nädalal üles. Saak on hea. Näis, kas tuleme selle portsuga välja ka uudseni. Praegu mugulad veidi tahenevad, siis saab hakata sorteerima.
PS! Kohutav väsimus, nagu oleks kuu aega ühegi puhkepäevata tööl käidud.
laupäev, 3. september 2011
Viimane hoidistamine... vist(?)
Nonii! See soos ja soosaartel ämbriga patseerimine hakkas juba patoloogilist ilmet võtma. Õnneks mõjus tervendavalt tõsiasi, et parim kollaste seente aeg hakkab ümber saama. Üksikuid seeni otsides kadus hasart ära kuskile soomätaste vahele...
Noh, aga pole hullu - tänane miinimumprogramm nägigi ette veidike jõhvikaid korjata ja sutsuke oli vaja seeni. Need ka saime ja tuleb välja, et täpselt parasjagu.
Pooltooretest jõhvikatest sain 6 pooleliitrist purki moosi.(Moos hakkas kausikeses tarretuma juba leigena.)
Seened läksid potti koos kapsastega. Väga hea salat sai! Kokku 10 pooleliitrist ja 3 0,7-liitrist purki. Seda võib talvisel ajal (kui kohalikus külapoes enam lahtist šaslõkki ei müüda) kasutada "hiinakas". Nimelt tuleb šaslõki puudusel kasutada kanafileed ja siis oleks vähe krepkam lisand kasuks.
Tolles hoidises läks vaja 1 kg porgandeid, 1 kg sibulaid, 2 kg kapsast, 1 klaas õli, 1 klaas tomatipastat või riivitud tomateid, 2 spl suhkrut, 1-2 spl äädikat, jämedat soola, peenikest pipart,loorberit ja muidugi seeni (palju aga juhtub olema).
Enamasti muutuvad tegemise käigus kõik retseptid. Nii ka seekord. Porgandi lõikasin seibideks, tomatid lisasin tükeldatult.
Noh ja eks vahepeal sai ikka üksiti seentega tegeldud. Sai tükeldatult sügavkülma, sai marineeritud, hapnema pandud ning seeneseljanka põhja keedetud (sain 9 purki). Selle seljankapõhja üle on eriti hea meel, sest mitmel viimasel aastal pole selle tarvis piisavalt seeni saanud. Nüüd siis jälle.
Vannun,(veidi kõhklev-kahtlevalt) et sel sügisel rohkem enam hoidiseid ei tee! Vot!
Loomulikult ei käi hoidistamise mõiste alla õunamahla tegemine ja kunagi hiljem sügisel jõhvikale minek :)
Noh, aga pole hullu - tänane miinimumprogramm nägigi ette veidike jõhvikaid korjata ja sutsuke oli vaja seeni. Need ka saime ja tuleb välja, et täpselt parasjagu.
Pooltooretest jõhvikatest sain 6 pooleliitrist purki moosi.(Moos hakkas kausikeses tarretuma juba leigena.)
Seened läksid potti koos kapsastega. Väga hea salat sai! Kokku 10 pooleliitrist ja 3 0,7-liitrist purki. Seda võib talvisel ajal (kui kohalikus külapoes enam lahtist šaslõkki ei müüda) kasutada "hiinakas". Nimelt tuleb šaslõki puudusel kasutada kanafileed ja siis oleks vähe krepkam lisand kasuks.
Tolles hoidises läks vaja 1 kg porgandeid, 1 kg sibulaid, 2 kg kapsast, 1 klaas õli, 1 klaas tomatipastat või riivitud tomateid, 2 spl suhkrut, 1-2 spl äädikat, jämedat soola, peenikest pipart,loorberit ja muidugi seeni (palju aga juhtub olema).
Enamasti muutuvad tegemise käigus kõik retseptid. Nii ka seekord. Porgandi lõikasin seibideks, tomatid lisasin tükeldatult.
Noh ja eks vahepeal sai ikka üksiti seentega tegeldud. Sai tükeldatult sügavkülma, sai marineeritud, hapnema pandud ning seeneseljanka põhja keedetud (sain 9 purki). Selle seljankapõhja üle on eriti hea meel, sest mitmel viimasel aastal pole selle tarvis piisavalt seeni saanud. Nüüd siis jälle.
Vannun,(veidi kõhklev-kahtlevalt) et sel sügisel rohkem enam hoidiseid ei tee! Vot!
Loomulikult ei käi hoidistamise mõiste alla õunamahla tegemine ja kunagi hiljem sügisel jõhvikale minek :)
Tellimine:
Postitused (Atom)