Reede, 22. aprilli toimetused

Täna on vaba päev. Suur reede ju. Huvitav on see, et kui antakse kaks vaba päeva, siis ei jõua suurt midagi ära teha. Kui aga juhtub kolm vaba päeva järjest, vot siis on töötahe kohe mitmekordne.

Poisid, va sindrinahad, kergitasid mõlemad hommikul end kööki ajades kulme ja imestasid: "Täna ju reede. Sa tööl ei peaks olema vää?" No tere, tore! Sai neile siis veidi pühakirja sisu meelde tuletatud. Üldharivas mõttes või nii.

• Kuna mul vaja paari kõrvitsaseemet, siis ei kannatanud enam kauem edasi lükata ja lõin kõrvitsale noa sisse. Valisin selle retsepti, mis soovitab kõrvitsatükke vee ja äädika lahuses hoida. (Päeva ajal pole rohkem aega köögis nokitseda). Las nad siis seisavad nüüd terviseks!
• Kõrvitsaseemned mulda.
• Riisisalat tehtud.
• Jäätisetort, mis näeb välja rohkem nagu..... noh, aga süüa sündis küll ja üsna hästi kohe :)
• Kuna jäätisetordi tarvis besee -teost jäi üle munakollaseid, siis sai tehtud kodust jäätist - mis osutus üliväga-megaheaks!
• Kuna aga jäätisetordi tarvis ostsin ühe biskviidipõhja, siis jäi muidugi ka suurem osa biskviidipõhjast üle. Seega vaja veel üks tordiline kokku keerata. Sellel kasutasin toda koduse jäätise massi (külmutamata muidugi) ning mustsõstramoosi. Kiideti heaks ja pisteti hommikukohvi kõrval pintslisse.

• Mehed saevad küttepuid.
• Kõrvitsasalat tehtud.
  

21. aprill kasvuhoones

Varahommikul tassisin tomatitaimed toast aknalaualt kasvuhoonesse.
Pärastlõunal oli aega toimetada.

38 tomatitaime istutatud.
Kasvuhoonekurgi seemned külvatud.
Õhukesekoorelise salatikurgi seemned külvatud.
Avamaakurgi seemned külvatud.
Kõik kasvuhoonesse tehtud külvid kastetud.

Leivategu on tõsiselt plaanis. Üritan "iseenese tarkusest" juuretise tegemisega hakkama saada. Miiiiidagi seal ju on kah, aga...... noh, eks see ole varsti näha...

Kõvitsasalat

Kõrvits on. Tahtmine salatit teha on ka. Eriti hästi õnnestunud salatiteo kogemust ei ole (tükid on kippunud veidi pehmeks minema).
Veebist leidsin mõned retseptid. Silma jäid nendest kaks:
1. KÕRVITSASALAT
2,2 kg tükeldatud kõrvitsaid
2 l vett
7-8 sl 30% äädikat
650 g suhkrut
12 nelgitera
12 vürtsitera
3-4 kaneelipulka
Kõrvitsatükid vee ja äädikaga üheks ööks likku (nii jääb kõrvits krõmpsuks). Seejärel lisada ülejäänud komponendid. Keeta, kuni kõrvitsatükid on klaasjad. Kuumalt purki.

2. KÕRVITSASALAT
2,5 kg kõrvitsatükke
2,5 l vett
300 g suhkrut
6 sl äädikat
maitsevürtse: pipart, vürtsi, nelki, kaneelikoort
Keeda veest, äädikast ja maitseainetest marinaad. Tulise marinaadi sisse vala kõrvitsatükid. Lase seista 5-6 h, aegajalt segades. Salat purki.

Üks ütleb, et kindlasti tuleb igasse purki panna üks nelgitera. Teine ütleb, et vürtsid tuleks marińaadi keetes marlikotikeses hoida, et need purki ei satuks (teevad kõrvitsatükid pruuniks).

Äkki leidub kolme vaba päeva sees see ajake, mille jookul kõrvitsa salatiks muundada saan.

Esimesed arglikud õitsejad

Sinilill Rootsi Teel
Paiselehed jõe kivisel kaldal

Pühapäeva, 17. aprilli toimetamised aiarindel

Ilm on ilus. Kuskil poole üheteistkümne paiku tuli päike ka välja. Õhukese pilvehaga tõttu on tänane päikesepaiste selline looritatud. Temperatuur kell 12 päeval 12 kraadi varjus. Kasvuhoones on suvesoe. Eksperimendi-tomatitaim on OK, aga ega öösel ju ka miinuskraade ei olnud.

Tehtud:

• Taimede pikeerimine
• Istutamine
• Külvamine
• Maasikad puhastatud, veidi väetist taimede turgutuseks peenrale siputatud
• Pojengide ala korrastatud
• Kasvuhoone otsapeenar korrastatud
• Imepeenar korrastatud
• Veel üks murulapp korrastatud
  

Kevad - ta tuleb siiski

Pildid on tehtud pühapäeval, 10. aprillil. Tänaseks on lund muidugi märksa vähem alles jäänud.

Puud vanas pargis leotavad "varbaid" puhtas lumesulavees.Veesilm Imepeenra kõrval. Ajutine kahjuks.Mutt ei ole looma nimi! Või kui on, siis on ta kindlasti saatanast. No küll on neil olnud tore paksu lumavaiba all külmumata mullas tõnguda ja pahandust teha. Nagu kuumaastik! Mitte jägegi murust... Et susi neid sööks! Et vihm neid kastaks!Meie jõgi on jälle kenasti veerohke. Luiged Orus põllu-järvel.Eluvaim hakkab tagasi tulema. Täna toimetasime juba õue peal. Esimene lapike murugi juba riisutud. Veidi puid lõigatud. Mulluseid taimevarsi lõigatud. Ja mis kõige olulisem - lõkkesuits tõi õue peale mõnusa kevadtööde lõhna. Aiandusaasta 2011 võib alata!

Küll need haned on ikka jutukad! Ise lendavad, aga naabriga on vaja kogu aeg midagi lobiseda. Taevaalune on haneparvesid täis!
Nägin kiivitajaid ja linavästrikku. Kuldnokk pidi ka kohal olema. Näinud veel ei ole. Ah jaa!Minu lemmikud - sookured lauglesid metsa kohal!

Kell viis õhtul 10 kraadi varjus!

Never say "never".

Olen vaadanud käsitööhuviliste veebipesades pilte käistest või kätisest või varrukatest või noh, nendest "ma -ei-tea-mis-need-on-idest" ja isegi asja uurinud, et kus ja millal neid siis kah kantakse....

Nüüd olen ise hädas. Vot see on see asi, et kui ühte asja näed, siis kohe tekivad seosed teiste asjadega ja nüüd oleks mul tõesti vaja mustrit, et sellised kudumid teha. Ise omast tarkusest arvan (mis näitekirjandusest tuntuna ei pruugi see kõige parem variant olla), et kooks need varrukad (?) randmest küünarnukini. Või on ikkagi vaja ka pöidlaava kududa nii-öelda "istumise" tagamiseks?
Kustpoolt oleks parem kuduma hakata - randme või küünarnuki poolt? Eeldan, et mingil määral ju kasvatamist -kahandamist ka vaja läheb... kuigi vahet ju pole - krokodill on peat sabani sama pikk kui sabast peani....Igal juhul jääb Isernia vanalinna väikesest poekesest ostetud huvitava kraega pontšo ootama kootud aksessuaare. Praegu on just sellised ilmad, kus autoinimesel sooja jopet vaja ei lähe ja kätised+pontšo oleksid omal kohal, aga...... pole lõnga, pole kudumismustrit, pole aega, karta on, et pole ka oskusi (no igal juhul pole vastavat kogemust), seega - jääme tõenäoliselt "stand-by" režiimile, mis eesti keeli tähendab suvist korralist puhkust :)......

Üks pilt ka vihjeks/meeldetuletuseks/idee genereerimiseks

Taas sadas valget lund......

Täna hommikul jõudsin napilt vallaka peale - läbi paksu värskelt sadanud lume sumpamine võttis sedavõrd kauem aega. Enne bussi sisenemist tegin ka ühe pildi. Ilus, kui tegemist oleks detsembri või jaanuariga.

29.11?...29.12?...29.01?...29.02?... Ei, 29.03...

See on nüüd siis kevad....

Elame, oleme, tegutseme...

On kevad või ei ole? Ei ole. Ja kas tuleb, see pole ka veel päris kindel.
Igal juhul on viimased neli päeva tuisanud ja möllanud, et vähe pole. Täna hommikul oma kohustuslikku a 3 km kõmpides tuli üsna uhketest tuisuvaaludest üle ukerdada.
No ma ei tea, mis imepaikades elavad need aiandajad, kes juba lumikellukesi presenteerida saavad ja rooside talvise tervisliku seisundiga kursis on.... Ma saan ainult näpuga näidata, et jah, roosid on kuskil seal... paksu lume all.

Läbi aastate on sookurg meite maile saabunud 22. ja 25. märtsi vahel. Hiljemalt 26. märtsil. Praegu aga..... isegi põldlõokest pole. Ja kuhu tal oleks ka jalgu toetada? Jäätunud lumeväljadele? Vaevalt. Eile möödunud aasta loodusvaatlusi lugedes selgus, et täpselt aasta tagasi oli kohal isegi kiivitaja. Varasematest saabujatest rääkimata. Ometi oli ju ka see eelmine talv pikk, külm ja lumerohke.
Täna õhtul klassis tööd tehes kuulsin, et pargis tegi rähn "kuik-kuik". Ei miskit muud kevadet meenutavat häält!

Igal juhul on õõõõõudne talvetülpimus peal ja selle vastu on ainus ravi - marss soojemale maale! Sinna, kus pole mitte suvekuumus, vaid normaalne kevad. Laupäeva varahommikul see reis algabki. Comeniuse projekti viimane kokkusaamine. Mis aga tähendab, et oi-oi-oi..... see ei saa kerge olema. Igal juhul oleme me peaaegu valmis, et välja panna oma tööde näitus (pildid nendest plakatitest-albumitest tulevad hiljem).

Reis on pikk, väsitav ja pingeline. Kogu lugu tipneb Dante "Jumaliku komöödia" esitusega.

Kõige muu hulgas tuleb õpilastele järgmise nädala tunnid ka ette valmistada. Suuremas osas on see töö juba ka tehtud, vaid neile kõige pisematele tuleb midagi põnevat leida. Aga noh, küll seegi tehtud saab.

Kui mõnda aega tagasi Thela arutles teemal "Elu võimalikkusest maal", siis võin ma tema arutelu täiendada omapoolse tõdemusega, et elu maal on pea võimatu, kui ei ole neljarattalist pereliiget...

Kevade esimene päev

Ilm on kergelt pilves. Aeg-ajalt piilub mõni päikesekiir ka alla paksu lumega kaetud maale.

Saatsin Susanale sünnipäevatervituse. Ta oli öösel vastanud ja mis selgus - ta oli veetnud perega koos terve päeva Atlandi ookeani ääres rannal. Õhutemperatuur oli olnud ...... +26 kraadi!!!!!!!!
Ega´s midagi - tervitusi -4 kraadiga lumme uppunud Eestist :((((

Varem ikka arvasime, et vaatamata külmale talvele ja vastikult porisele sügisele elame heas kohas siin maamuna peal. Ei tea midagi! Alles see oli, kui Soomes maa värises ja tervelt 2,8 magnituudine oli see värin. Kui palju me nüüd selle jumala selja taga oleme, see on küsitav. Vaevalt, et maavärinad riigipiire tunnustavad. Tsunaamide ohtu ehk tõesti pole. Läänemeri väike ja madal, Taani väinadest midagi ägedamat läbi ka ei mahu. Hää seegi!

Kui kevadisi-suviseid riideid võib aprilli alguses Itaalias vaja minna, seda ei oska praegu küll välja peilida. Ilmaprognoos, mida jälgin, näitas eile Isernias maksimaalselt 15 kraadi. No võib-olla oli tegelikult kuskil 17-18 kraadi.

Üks vajalik heegeldamise mustriskeem

Üks vajalik muster kaua laagerdunud idee teostamise tarbeks. Ähk läeb taris.... kunagi.
Heegeldamise muster

Laupäeva, 12. märtsi tegemised

Pikeerisin tomatitaimi, tegin paar lilleseemnete külvi - siis sai aga muld otsa.

Eile tegin Liilia retseptikogust leitud Brita-torti. Oh sa juttas! No oli see vast maitsev tort!
Täna küpsetasin teist korda tavalist saia. Algselt oli plaan õppida leiba küpsetama, aga siis leidsin saia tegemise õpetuse ning valisin hakatuseks selle.

1 suur (röstsaia mõõtu) sai:

450 g nisujahu
1 tl soola
1 pakk kuivpärmi
3 dl sooja vett
0,5 dl õli
1 spl vedelat mett
1 muna

Sega jahu, kuivpärm ja sool. Sega mõõtekannus soe vesi, õli, mesi ja enamus lahtiklopitud munast (jäta veidi muna määrimiseks). Kalla kuivainete hulka ning sega ja sõtku ühtlaseks.
Kata tainakauss puhta köögirätikuga ning lase soojas kohas kaetult umbes 30 minutit kerkida.
Sõtku tainas kergelt läbi, vormi piklikuks pätsiks ning tõsta küpsetuspaberiga vooderdatud 30 cm piklikusse leivavormi. Lase veel kaetult 30 minutit kerkida.
Pintselda saiapäts pealt ülejäänud munaga ning küpseta 200-kraadise ahju allosas 30-35 minutit, kuni sai on kenasti kerkinud ja pealt kuldne.
Lase rätiku all jahtuda.

Ma tegin kolm saia (kolm vormi mahuvad täpselt elektripliidi küpsetusplaadile).
Kuivpärmist ei tea ma midagi. Kolme saia jaoks kulus 1 presspärm (see suurem).
Mee asemel panin õige veidike suhkrut.

Esimesel korral tundus väga võõrana pärmitaigna tegemine veega. Lisasin siis sortsukese piima ka (noh, kasvõi "lõhnaks" või nii). Täna tegin puhtalt veega, nagu retsept ette nägi.
Kas nüüd sellest või millest iganes, aga tänane saiategu õnnestus paremini ses mõttes, et sai on paremini lõigatav. Esimesel korral oli sai nii õhu-õhuline, et olime lõikamisega püstihädas.

Aga see sai on ikka hää küll!
Järgmiseks tahaks ikkagi katsetada leivateoga ka. Siin on aga suurimaks takistuseks-probleemisks juuretis... Kust seda saada? Kuidas seda teha? Kui saaks ise juuretist teha, oleks järgnev leivategu vaid ettevõtmise asi.
Aga varem või hiljem selle tembu ära teen küll!

Ära karda talve,...

....karda talve poega.
Ja õige ta on. Tulebki karta.

Juba eile kulges autoga sõitmine väga vaheldusrikkal teel. Kohati oli asfalt kuiv, kohati olid ääretud-põhjatud veeväljad (lumevallid ei lase sulavetel ära voolata), kohati tuli sõita/"ujuda" jäärajal..... ja mis kõikse koledam - ei tea kust, aga ühel hetkel oli auto nina ees suur ja kõrge tuisuvaal. Joonelt üle sõidutee.
Ja õhtul ning öösel ulgus õues selline torm, et aeg-ajalt käisin ukse peal vaatamas, kui suured on tormikahjud. Vahtrapuud ju sellised suht rabedad.

Noh ja hommikul hakkas action jälle otsast peale. Meite külatee oli absoluutselt perfektses korras, kuni Oruni samuti, aga vot siis hakkas peale... Oru 1km ja Sepiku vahe oli nii hullusti täis tuisanud, et tea, kas talvel sellist nalja üldse juhtusin nägema. Kõige hullem oli prügimäe teeots, kus sõitmiseks oli üks jäljerida, renni laiuseks napp auto laius ja nii me siis kulgesime. Vastu sõita soovija ootas, kuni teisel renn läbitud ja läks siis ise.

Veidi enne Äksi peale keeramist nägin tee peal üsna uue näoga autot, mis miskipärast oli leidnud, et üsna asjakohane oleks vahelduse mõttes rattad taeva poole keerata. Seisis teine seal risti üle tee, katus lõsakil-loppis auto raskuse all. Kõik autod möödusid sellest õnnetust väga aeglaselt, et näha, kas abi vajatakse. Õnneks oli juhil õnnestunud end mingil moel küljeaknast välja vinnata. Tellis parajasti abiväge kohale.

Töölt tulles oli rohkem aega vaadata, mis siis õigupoolest oli juhtunud. Too auto oli kõrget lumevalli mitu korda ramminud ja alles siis selili keeranud ning vakka jäänud. Ja ilmselt nägin ära ka põhjuse - üks ratas sõitis puhtal asfaldil, teine ratas "ujus" pehmes lumeplödis. Kui nüüd lisada neile oludele paras annus üleliigset kiirust, siis nii ta läks...
Muidugi olid koju sõitmise ajaks teed korralikult lahti lükatud.

Pärastlõunal ilm päikeseline, tuul suht tugev, õhutemperatuur +4 kraadi. Kevad - ta tuleb siiski.
... Aga kuhu see lume sulamisest tekkiv vesi ära paigutatakse???

Uus parlament valitud

Järgmisel neljal aastal toimetab Toompeal Riigikogus järgmine koossseis:

Eesti Reformierakond: 33 kohta

Eesti Keskkerakond: 26 kohta

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit: 23 kohta

Sotsiaaldemokraatlik Erakond: 19 kohta

Päikeseloojang märtsikuu algupoolel

Kell on 17.50. Pilt on tehtud välguta. Tegelikult nii hämar veel ei ole. Aga taevas on küll intensiivsetes toonides, kuigi pildil ehk veidi liiga kollane. Tegelikult on taevas pigem fuksiaroosa .

Veel mõned tikitud kotikesed

..., kuid seekord kaelas kandmiseks, et pidevalt kaduma kippuv mobiil, prillid või kasvõi võtmekimp kindlas kohas ja pidevalt silma all oleks :)

Mõned tikitud nõelapadjad

Mõned hiljuti tikitud nõelapadjad. Mulle tegelikult meeldib too kibuvitsaõiega nõelapadi kõige rohkem, aga punased-roosad lõngad on tõsine kitsaskoht. Saati siis veel nendes toonides peenvillased tikkimislõngad.

Mõned tikitud kotikesed

Hetkel on tikkimise periood ...

Ikka õhtuti teleri vaatamise/kuulamise kõrval toimetatud. Täna siis õmblesin kokku. Oi, kuidas oleks uut õmblusmasinat vaja! "ON-OFF" reklaambulketis üks selline ka olemas, aga ..... hapu....
Tuleb vana masinaga läbi ajada. Muidu pole ju väga viga, aga kole palju kulub niiti ja kole palju kulub närve :)

Lootsin, et jõuan pildid teha päevavalguses, aga jäin ajahätta... Nii ei paistagi kergelt kroogitud suudega kotid eriti efektsetena.
Üritasin igale riidetükile ikka erineva pildi joonistada, aga nüüd vaatan, et tegelikult on nad kõik suht ühte nägu.

Mõned külvid ja pikeerimine

Reedel külastasime üle pika aja Hansapalanti Rohelist Kaubamaja Tallinna ringtee lähedal. Ostsime mõned suvikute seemned, kahte erinevat sorti nelgiseemneid (püsikud), kuukingale suurema poti ning orhideemulla koti. Ümber istutada kuukinga hetkel ei saa, sest ta, sinder, õitseb kui hull. Aga muld oli püsikliendikaardiga soodukas, nii ta ära tõimegi. Küll ühel hetkel vaja läheb!

5. märtsil:
pikeeritud paprikad
külvatud:
Kahte sorti lobeeliad
Kahte sorti salveid
petuuniad
Balsamiiniga sain pügada - kui selles pakis oli 2-3 udupeent seemnekest, siis oli neid juba väga palju :( Pettumus missugune!

5. märtsi varahommik

Kella poole kuue paiku oli taevas veel selge, kuid kella seitsmeks oli ilm üsna pilves. Hiljem vilksatas vaid hetkeks paar päikesekiirt lund säratama, kuid nüüd on ilm jälle morni näoga.

Meie linnurestoranis käib vahel hommikuti ka orav. Ega tema vist sihvkadest suurt ei hooli, aga vot kamaratükk on see peibutis, mis metslooma otse maja ukse ette toob.

Tuiskab!

Täna, 3. märtsi hommikul on ilm pilves, taevas on vajunud suisa puude latvadeni. Vimpel masti otsas on tikksirge ja näitab, et tuul puhub lõunast. Ja see tuul on ikka õite vali!

Tuiskab. Tuisuvihurid on kõrged ja üsna vihase moega. Näis, kui kinni on teed kititud tööpäeva lõpuks.

27. veebruar õues

Kahe Holmenkolleni teleülekande vahel käisime jõe peal jalutamas.
Õhutemperatuur napp -2 kuni -3 kraadi. Päike paistab.

Potsu muidugi arvas, et me läheme autoga sõitma ja kihutas joonelt auto ümber hüplema, aga võta näpust - täna oli plaanis jalutamine. Ja seekord jõe peal.Otsatutel lumeväljadel valitseb talverahu. Lumi on säravvalge ning sätendab päikese paistel silmipimestavalt. Millal see lumi ometi sulama hakkab? Preagu tundub küll, et Ice Age on käes.Kivikõrbe järsul kaldanõlval leidsime vahva liurenni. Ju meie Potsu on siin oma vastlaliu teinud.
Lumekuhja alla mattunud saunapurre on ilmselt mingi treffpunkt - jälgede järgi võib arvata, et siin on sageli lustimas käidud. Potsu ja Hugobert??? Potsu ja mõni metsaelanik???Puutumatuna näivas jäätunud maailmas on ikka üksikuid eluilminguid ka näha - kellegi jäljemuster.
Üks imepisike märk kaugelt-kaugelt siiapoole suunduvast kevadest - vähestes, veel väga vähestes kohtades on lumevallid lume suhtes risti paistvate päikesekiirte soojuses pitsiliseks sulanud.

Kummaliselt soe on

Ilm on hukas! No kuhu on kadunud enam kui kahe nädala jooksul nii harjumuspäraseks saanud -28 ja -30 kraadi? Ehh? Eile hilisõhtul oli kõigest -7 ja nii ka laupäeva hommikul. Ilm on pilves. Momendil õnneks ei saja midagi.

Eilne tööpäev oleks küll võinud olemata olla - mul oli vaid üks laps klassis ja ega teistelgi rohkem ei olnud. Eile hommikul näitas termomeeter - 28,7.

Aga üldiselt tundub, et mõiste "külmapüha" tuleb õpilaste terminoloogiast maha kustutada. Seda nii või teisiti ei peeta, seega - marss kooli. Niimoodi kaks nädalat paari-kolme lapsega tunnis olla - no jama ju. Kusjuures iga päev need lapsed vahelduvad. Pigem olgu kõik koolis. Pangu soojemad riided selga ning saaksime hakkama küll. Nüüd aga vaata, kuidas materjalidega järje peale jõuda.

Tubli tulemus Holmenkolleni sprindivõistluselt

Holmenkolleni MM-il 24. veebruaril:

Naiste sprindi võitis Marit Björgen, kes tõi Norrale ühtlasi 100-nda kuldmedali.

Björgen on Björgen, aga et Petter Northug meeste sprinti ei võitnud, on juba imestamist väärt.
Aga Eesti sai oma seni parima koha sprindivõistlustel:
Peeter Kümmel sõitis finaalis ja sai 6. koha. See aga tähendab, et ta on õhtusel autasustamisel asjaosaline!
Palju õnne sünnipäevaks, Eesti!

Tomatiseemnete külv

24. veebruaril külvasin tomati "Moneymaker" seemneid. Pakk on mitu aastat vana, eks näis, kuidas seemned idanevad.

Eesti Vabariigi aastapäev

Eesti Vabariik 93
24. veebruar 2011: Hommikul õhutemperatuur - 28, selgest taevast sadas imepisikesi sätendavaid jääkristalle. Täiskuust on väike tükike "ära hammustatud". Kevad on veel väga kaugel....

Üks väga peenelt tikitud rukkilille õis Muhutikandilt.

Meelde tuletati

Koolivenna tütardel on ebatavlised ja huvitavad nimed.
Ühe nimi - Gyrcelea-Ithaka-Maria - on hästi meeles püsinud, kuid teise tüdruku nime puhul ei tekkinud mingit seost esimese nime ja ülejäänud nimede vahel. Nüüd aga lehest lugesin - no oli jah õigustatult keeruline seda meeles pidada: Egerthylea-Rhe-Danoa-Ishtar.

Täitsa huvitav, kuidas "meie ajal" selliseid ebatavalisi nimesid üldse panna lubati.

Prrrrrr!

Nüüd on see siis käes. Eelmise talve külmarekord meite auulis on löödud pika puuga!
Kell 4.30 - 29,4 Päikesetõusuks on kindlalt üle 30.

Aga nagu prognoositakse, jätkub seda jama veel järgmiselgi nädalal.
Aitab! Enam ei jaksa öösiti mitu korda autot käivitamas käia. Ise küll ei käi, aga magada ju ikkagi ei saa. Päeva ajal ei taha silmad enam lahti püsida...
Tänane öö tuleb aga minu kord õue vahet traavida. Kole küll!

Ja tööl olles süda valutab, et ega ometi maja üle ei köeta,...

Laupäeva, pühapäeva, esmaspäeva ööseks lubatakse -35 kraadi, teisipäevaks -33 kraadi!!!

Ma kardan, et nii madalad temperatuurid võivad kaasa tuua nii mõnegi külmumise. Kas kõik tänavatel elavad inimesed saavad öömajadesse... vaevalt.

Ja see hullumeelne plaan Tartu maraton vaatamata külmale ikkagi läbi viia...

Saaremaal on kõik sadamad umbjääs. Eile olid meremehed ühelt laevalt üle kolme meremiili kõmpinud, et saarele jõuda toiduvarusid täiendama. Meenutab juba natuke tuntud filmi "A Day After Tomorrow"

Ilmarindel muutusteta

või siiski - aina hullemaks läheb ju.... (http://www.emhi.ee) Ka norrakate nädalaprognoos hirmutab seninägematute kraadidega. See pikk talv on minu silmis ammu oma võlu kaotanud ja nüüd siis veel selline pikka aega kestev külmalaine ka. See on tõesti-tõesti juba liiast. Reede 18.02 Öö -31..-16 °C Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt idatuul 1-7, saartel kuni10 m/s. Külma on 22..28°C, kohati 31, saartel 16...21°C. Päev -19..-13 °C Vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 1-7, saartel kuni 10 m/s. Külma on 13..19°C. Laupäev 19.02 Öö -32..-21 °C Vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 1-7 m/s. Külma on 21..28, kohati30..32°C. Päev -18..-11 °C Vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 1-7 m/s. Külma on 11..18°C. Pühapäev 20.02 Öö -32..-21 °C Vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Külma on 21..28, kohati 30..32°C. Päev -18..-11 °C Vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Külma on 11..18°C. Esmaspäev 21.02 Öö -30..-20 °C Vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub idakaare tuul 2-8 m/s. Külma on 20..28,kohati 30°C. Päev -18..-11 °C Vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub idakaare tuul 2-8 m/s. Külma on 11..18°C.

Külm kogub tuure

15. veebruari varahommikul kell 4.00 - 28 kraadi.

Kopeeritud ajalehest Postimees:

Haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo sõnul ei hakanud nad juba eelmisel aastal koolidele ettekirjutusi tegema või reegleid lahti seletama, selle asemel soovitati nii koolijuhtidel kui ka lapsevanematel lähtuda tervest mõistusest ja eelkõige pidada silmas laste tervist. Niimoodi soovitatakse käituda tänavugi.

Kui varem oli külmapühade piiriks vastavalt lapse vanusele kas 20 või 25 miinuskraadi, siis 2007. aastast tuleb arvesse võtta ka tuule kiirust, temperatuuri ja niiskust, kuigi kraadid jäid samaks.

Tuulekülma indeksiga saab tutvuda terviseameti koduleheküljelt.

Oi-oi kui külm!

Kogu tööpäeva jooksul ei suutnud sooja naha vahele saada. Varbad külmetavad, sõrmed on külmast kanged... Prrrrrr!

Külm on!

13. veebruari temperatuurid:

7.00 - 16, 9 Auto on 24 h õues seisnud ja käima ei läinud. Töömees saab koju alles lõunaks, kui buss meite auulist läbi sõidab. Kui sõidab.
8.00 - 17, 8
8.30 - 18, 3
9.30 - 16, 5
11.00 - 14, 8
~18.00 - 19, 6
18.15 - 21, 2 !!!!
22.00 -22, 2
Ja hullemaks veel pidi minema! Kuidas ma sel juhul tööle saan???

Ja valgust jätkub kauemaks

12. veebruariks on päikeseloojang jõudnud kuuri ja sauna vahele.Päev läbi on rohkem või vähem sadanud... hmmm ... pilvitust taevast ja muidugi ..... tuisanud. Pinnatuisk oleks selle nähtuse kohta ikka väga tagasihoidlik nimetus.
Õhk ähvardab külma. Kas homme hommikul auto käima ka saan, seda veel ei tea.

Äratus, aiapidaja! :D

No nii! Marss, jalad istumise alt välja ja tegutsema!
Ükskord see kevad tuleb niikuinii ja siis on õite hää, kui noored taimekesed omast käest võtta on.

Esimene külv aiandusaastal 2011:
maguspipar. Külvatud 11. veebruaril.

Midagi huvitavat, mis silma jäi

Selline lugu siis selle luuvalupäevaga http://triangel.wordpress.com/2011/02/09/tana-ei-tohi-tood-teha/ Noh ja mis sa kostad - täna oskasin õpilase põrandal laiutavast koolikotist mööda laveerides kuidagi niimoodi lauajala vastu/peale/... ? ... astuda, et varvas ei kannata nüüd üldse ei astumist, siduripedaali tallamist ega miskit - töötrauma selline :) Ja kui arvestada ülalmainitud lingi taga oleva tarkusega, on see varvas ja võib-olla mõni teine veel lisaks terve järgmise aasta tuld täis. Ei noh, tore jah!

Teine huvitav lugu on selline: http://lendavkonn.blogspot.com/2011/02/opetaja-helmi-hellad-kaed.html
Too on ikka üks huvitav säädusekonks küll, et üks võib teha, mida aga hallid ajukäärud välja suudavad/viitsivad/oskavad mõelda, samas see teine on kaitsetu ja jääbki selleks. Eks muidugi suuresti oleneb selle õpetaja jäämine või mitte-jäämine ka lastevanemate ja dire mõtteviisist.
Loodetavasti saavad lastevanemad oma sõna ikka maksma panna ja õpetaja õigusteta olekut vähe toekama õigusega kindlustada.

Aitäh mõlemale autorile!

Kevad hinges

Nädalavahetus hakkab varsti lõppema, aga kus on sokid, kus on kindad? Netu! Mida pole, seda pole. Isegi lõngakerade korv kössitab hüljatuna nurgas, nagu viimane patune.
Hing kisub hoopis kasvuhoone poole. Seemnevarude karp sai välja otsitud ja mis selgus - paprikaseemneid veel on. Mida aga pole, see on kasvusubstraat. Vaja poodi minna ja järgi kaeda, kas seda juba müügil on või ei ole.
Kolleeg juba õrritaski, et ta pidavat paprikaid külvama hakkama. Noh, et alati on ta minust samm tagapool olnud... nüüd üritab ennetada. Paprikaga on see lugu küll, et mul kipuvad taimed kasvuhoonesse istutamise hetkel liiga pisikesed olema. Olen kuulnud, et paprikataime jaoks on õige istustusaeg siis, kui esimesed õienupud juba näha on. Oh jah, vaja tegutsema hakata!

Tihased on ka kuidagi väga häälekaks muutunud ja aeg-ajalt kostab väljast koledat krobinat ja sahinat, kui jälle mõni vintskappide vahelt lahti sulanud jääkamakas katuselt alla libiseb.

Tegelikult tuleks üks asjake valmis teha küll, et meie legendaarset eesti keele ja kirjanduse õpetajat kuu keskel saabuva juubeli puhul tervitama minna. Aga, ... teisi olen küll kange sundima ja takka utsitama, aga no vot endast jagu ei saa. Tee, mis tahad!

Temperatuur kesk päeva +1. Aeg-ajalt üritab päike ennast pilvede tagant välja nügida, aga suht ebaõnnestunult siiski. Tuul on nõrk.

Lendvaga oleme ka ühele poole saanud. Nooremal poisil oli ühel päeval palavik "40, peoga peale". Töölt tulles siis selline üllatus ees. Kiirmenetusega saime asja joonde. Keegi teine pole siruli jäänud. Poiss ka homme kooli.

Ja veel!
Küünlakuu 8.päeval peab oma 70.juubelit meie armastatud klassijuhataja TIIU
LEISMANN. Tallinna 10. Keskkooli (praeguse Nõmme Gümnaasiumi) 45. lennu super-klassijuhataja! Palju õnne ja tervist meie õpetajale!

Vaatasin klassipilte ja arvutasin, kui vana õpetaja meie abituuriumiaastal siis oli. Uskumatu! Isegi nüüd, mil ise ju enam 18-aastane ei ole, isegi nüüd paneb imestama, et kas siis nii noor õps meil oligi. Oh seda nõukaaega, mis inimestel vanem välja laskis paista, kui see aastate järgi oli. Ja 55-aastased naised saadeti siis pensionile! Pensionile läheb vana (sorry- vanem) inimene. 55- aastane daam ei ole vana! Vanapagana vanamoor põrgus on vana!

Ja mu isa oleks täna saanud 83-aastaseks...

Küünlakuu ilm

Ajalehest Postimees:

Veebruari ilm tuleb tavalisest soojem, ent sageli lõõtsub tugev tuul, prognoosib alanud kuuks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.

Tänavu veebruaris määravad sageli ilma läänetsüklonid või nende lohud, mis ületavad Skandinaavia ja Läänemeremaad. Valitsevad edelatuuled kannavad sadusid ja suhteliselt sooja õhku Atlandilt.

Sageli on tuuline, aeg-ajalt on tuuleiilid väga tugevad. Kõige soojemat ilma on oodata kuu esimeses ja viimases kolmandikus. Üldise sooja ilma foonil on oodata ka lühiajalisi külmenemisi.

Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb tõenäoliselt kõrgem kui norm, mis jääb -2,1 ja -6,2 kraadi vahele.

Sademete hulk on normilähedane, kohati ka suurem (veebruari norm on 23-42 mm).

Kui edelatormid, siis pole hullu - teid katastroofiliselt umbe ei mätsi.