| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
neljapäev, 17. veebruar 2011
Ilmarindel muutusteta
teisipäev, 15. veebruar 2011
Külm kogub tuure
15. veebruari varahommikul kell 4.00 - 28 kraadi.Haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo sõnul ei hakanud nad juba eelmisel aastal koolidele ettekirjutusi tegema või reegleid lahti seletama, selle asemel soovitati nii koolijuhtidel kui ka lapsevanematel lähtuda tervest mõistusest ja eelkõige pidada silmas laste tervist. Niimoodi soovitatakse käituda tänavugi.
Kui varem oli külmapühade piiriks vastavalt lapse vanusele kas 20 või 25 miinuskraadi, siis 2007. aastast tuleb arvesse võtta ka tuule kiirust, temperatuuri ja niiskust, kuigi kraadid jäid samaks.
Tuulekülma indeksiga saab tutvuda terviseameti koduleheküljelt.
esmaspäev, 14. veebruar 2011
Oi-oi kui külm!
Kogu tööpäeva jooksul ei suutnud sooja naha vahele saada. Varbad külmetavad, sõrmed on külmast kanged... Prrrrrr!
pühapäev, 13. veebruar 2011
Külm on!
13. veebruari temperatuurid:
7.00 - 16, 9 Auto on 24 h õues seisnud ja käima ei läinud. Töömees saab koju alles lõunaks, kui buss meite auulist läbi sõidab. Kui sõidab.
8.00 - 17, 8
8.30 - 18, 3
9.30 - 16, 5
11.00 - 14, 8
~18.00 - 19, 6
18.15 - 21, 2 !!!!
22.00 -22, 2
Ja hullemaks veel pidi minema! Kuidas ma sel juhul tööle saan???
7.00 - 16, 9 Auto on 24 h õues seisnud ja käima ei läinud. Töömees saab koju alles lõunaks, kui buss meite auulist läbi sõidab. Kui sõidab.
8.00 - 17, 8
8.30 - 18, 3
9.30 - 16, 5
11.00 - 14, 8
~18.00 - 19, 6
18.15 - 21, 2 !!!!
22.00 -22, 2
Ja hullemaks veel pidi minema! Kuidas ma sel juhul tööle saan???
laupäev, 12. veebruar 2011
Ja valgust jätkub kauemaks
12. veebruariks on päikeseloojang jõudnud kuuri ja sauna vahele.
Päev läbi on rohkem või vähem sadanud... hmmm ... pilvitust taevast ja muidugi ..... tuisanud. Pinnatuisk oleks selle nähtuse kohta ikka väga tagasihoidlik nimetus.
Õhk ähvardab külma. Kas homme hommikul auto käima ka saan, seda veel ei tea.
Päev läbi on rohkem või vähem sadanud... hmmm ... pilvitust taevast ja muidugi ..... tuisanud. Pinnatuisk oleks selle nähtuse kohta ikka väga tagasihoidlik nimetus.Õhk ähvardab külma. Kas homme hommikul auto käima ka saan, seda veel ei tea.
reede, 11. veebruar 2011
Äratus, aiapidaja! :D
No nii! Marss, jalad istumise alt välja ja tegutsema!
Ükskord see kevad tuleb niikuinii ja siis on õite hää, kui noored taimekesed omast käest võtta on.
Esimene külv aiandusaastal 2011:
maguspipar. Külvatud 11. veebruaril.
Ükskord see kevad tuleb niikuinii ja siis on õite hää, kui noored taimekesed omast käest võtta on.
Esimene külv aiandusaastal 2011:
maguspipar. Külvatud 11. veebruaril.
kolmapäev, 9. veebruar 2011
Midagi huvitavat, mis silma jäi
Selline lugu siis selle luuvalupäevaga http://triangel.wordpress.com/2011/02/09/tana-ei-tohi-tood-teha/ Noh ja mis sa kostad - täna oskasin õpilase põrandal laiutavast koolikotist mööda laveerides kuidagi niimoodi lauajala vastu/peale/... ? ... astuda, et varvas ei kannata nüüd üldse ei astumist, siduripedaali tallamist ega miskit - töötrauma selline :) Ja kui arvestada ülalmainitud lingi taga oleva tarkusega, on see varvas ja võib-olla mõni teine veel lisaks terve järgmise aasta tuld täis. Ei noh, tore jah!
Teine huvitav lugu on selline: http://lendavkonn.blogspot.com/2011/02/opetaja-helmi-hellad-kaed.html
Too on ikka üks huvitav säädusekonks küll, et üks võib teha, mida aga hallid ajukäärud välja suudavad/viitsivad/oskavad mõelda, samas see teine on kaitsetu ja jääbki selleks. Eks muidugi suuresti oleneb selle õpetaja jäämine või mitte-jäämine ka lastevanemate ja dire mõtteviisist.
Loodetavasti saavad lastevanemad oma sõna ikka maksma panna ja õpetaja õigusteta olekut vähe toekama õigusega kindlustada.
Aitäh mõlemale autorile!
Teine huvitav lugu on selline: http://lendavkonn.blogspot.com/2011/02/opetaja-helmi-hellad-kaed.html
Too on ikka üks huvitav säädusekonks küll, et üks võib teha, mida aga hallid ajukäärud välja suudavad/viitsivad/oskavad mõelda, samas see teine on kaitsetu ja jääbki selleks. Eks muidugi suuresti oleneb selle õpetaja jäämine või mitte-jäämine ka lastevanemate ja dire mõtteviisist.
Loodetavasti saavad lastevanemad oma sõna ikka maksma panna ja õpetaja õigusteta olekut vähe toekama õigusega kindlustada.
Aitäh mõlemale autorile!
pühapäev, 6. veebruar 2011
Kevad hinges
Nädalavahetus hakkab varsti lõppema, aga kus on sokid, kus on kindad? Netu! Mida pole, seda pole. Isegi lõngakerade korv kössitab hüljatuna nurgas, nagu viimane patune.
Hing kisub hoopis kasvuhoone poole. Seemnevarude karp sai välja otsitud ja mis selgus - paprikaseemneid veel on. Mida aga pole, see on kasvusubstraat. Vaja poodi minna ja järgi kaeda, kas seda juba müügil on või ei ole.
Kolleeg juba õrritaski, et ta pidavat paprikaid külvama hakkama. Noh, et alati on ta minust samm tagapool olnud... nüüd üritab ennetada. Paprikaga on see lugu küll, et mul kipuvad taimed kasvuhoonesse istutamise hetkel liiga pisikesed olema. Olen kuulnud, et paprikataime jaoks on õige istustusaeg siis, kui esimesed õienupud juba näha on. Oh jah, vaja tegutsema hakata!
Tihased on ka kuidagi väga häälekaks muutunud ja aeg-ajalt kostab väljast koledat krobinat ja sahinat, kui jälle mõni vintskappide vahelt lahti sulanud jääkamakas katuselt alla libiseb.
Tegelikult tuleks üks asjake valmis teha küll, et meie legendaarset eesti keele ja kirjanduse õpetajat kuu keskel saabuva juubeli puhul tervitama minna. Aga, ... teisi olen küll kange sundima ja takka utsitama, aga no vot endast jagu ei saa. Tee, mis tahad!
Temperatuur kesk päeva +1. Aeg-ajalt üritab päike ennast pilvede tagant välja nügida, aga suht ebaõnnestunult siiski. Tuul on nõrk.
Lendvaga oleme ka ühele poole saanud. Nooremal poisil oli ühel päeval palavik "40, peoga peale". Töölt tulles siis selline üllatus ees. Kiirmenetusega saime asja joonde. Keegi teine pole siruli jäänud. Poiss ka homme kooli.
Ja veel!
Küünlakuu 8.päeval peab oma 70.juubelit meie armastatud klassijuhataja TIIU
LEISMANN. Tallinna 10. Keskkooli (praeguse Nõmme Gümnaasiumi) 45. lennu super-klassijuhataja! Palju õnne ja tervist meie õpetajale!
Vaatasin klassipilte ja arvutasin, kui vana õpetaja meie abituuriumiaastal siis oli. Uskumatu! Isegi nüüd, mil ise ju enam 18-aastane ei ole, isegi nüüd paneb imestama, et kas siis nii noor õps meil oligi. Oh seda nõukaaega, mis inimestel vanem välja laskis paista, kui see aastate järgi oli. Ja 55-aastased naised saadeti siis pensionile! Pensionile läheb vana (sorry- vanem) inimene. 55- aastane daam ei ole vana! Vanapagana vanamoor põrgus on vana!
Ja mu isa oleks täna saanud 83-aastaseks...
Hing kisub hoopis kasvuhoone poole. Seemnevarude karp sai välja otsitud ja mis selgus - paprikaseemneid veel on. Mida aga pole, see on kasvusubstraat. Vaja poodi minna ja järgi kaeda, kas seda juba müügil on või ei ole.
Kolleeg juba õrritaski, et ta pidavat paprikaid külvama hakkama. Noh, et alati on ta minust samm tagapool olnud... nüüd üritab ennetada. Paprikaga on see lugu küll, et mul kipuvad taimed kasvuhoonesse istutamise hetkel liiga pisikesed olema. Olen kuulnud, et paprikataime jaoks on õige istustusaeg siis, kui esimesed õienupud juba näha on. Oh jah, vaja tegutsema hakata!
Tihased on ka kuidagi väga häälekaks muutunud ja aeg-ajalt kostab väljast koledat krobinat ja sahinat, kui jälle mõni vintskappide vahelt lahti sulanud jääkamakas katuselt alla libiseb.
Tegelikult tuleks üks asjake valmis teha küll, et meie legendaarset eesti keele ja kirjanduse õpetajat kuu keskel saabuva juubeli puhul tervitama minna. Aga, ... teisi olen küll kange sundima ja takka utsitama, aga no vot endast jagu ei saa. Tee, mis tahad!
Temperatuur kesk päeva +1. Aeg-ajalt üritab päike ennast pilvede tagant välja nügida, aga suht ebaõnnestunult siiski. Tuul on nõrk.
Lendvaga oleme ka ühele poole saanud. Nooremal poisil oli ühel päeval palavik "40, peoga peale". Töölt tulles siis selline üllatus ees. Kiirmenetusega saime asja joonde. Keegi teine pole siruli jäänud. Poiss ka homme kooli.
Ja veel!
Küünlakuu 8.päeval peab oma 70.juubelit meie armastatud klassijuhataja TIIU
LEISMANN. Tallinna 10. Keskkooli (praeguse Nõmme Gümnaasiumi) 45. lennu super-klassijuhataja! Palju õnne ja tervist meie õpetajale!
Vaatasin klassipilte ja arvutasin, kui vana õpetaja meie abituuriumiaastal siis oli. Uskumatu! Isegi nüüd, mil ise ju enam 18-aastane ei ole, isegi nüüd paneb imestama, et kas siis nii noor õps meil oligi. Oh seda nõukaaega, mis inimestel vanem välja laskis paista, kui see aastate järgi oli. Ja 55-aastased naised saadeti siis pensionile! Pensionile läheb vana (sorry- vanem) inimene. 55- aastane daam ei ole vana! Vanapagana vanamoor põrgus on vana!
Ja mu isa oleks täna saanud 83-aastaseks...
teisipäev, 1. veebruar 2011
Küünlakuu ilm
Ajalehest Postimees:
Veebruari ilm tuleb tavalisest soojem, ent sageli lõõtsub tugev tuul, prognoosib alanud kuuks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.
Tänavu veebruaris määravad sageli ilma läänetsüklonid või nende lohud, mis ületavad Skandinaavia ja Läänemeremaad. Valitsevad edelatuuled kannavad sadusid ja suhteliselt sooja õhku Atlandilt.
Sageli on tuuline, aeg-ajalt on tuuleiilid väga tugevad. Kõige soojemat ilma on oodata kuu esimeses ja viimases kolmandikus. Üldise sooja ilma foonil on oodata ka lühiajalisi külmenemisi.
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb tõenäoliselt kõrgem kui norm, mis jääb -2,1 ja -6,2 kraadi vahele.
Sademete hulk on normilähedane, kohati ka suurem (veebruari norm on 23-42 mm).
Kui edelatormid, siis pole hullu - teid katastroofiliselt umbe ei mätsi.
pühapäev, 30. jaanuar 2011
Koemustrilised labakud
Õrnlillaka tooniga lõngakera seisis korvis ning ootas oma järge. Sai teda ikka käes veeretatud, et mida teha..., aga õiget mõtet justkui ei tulnud.
Täna siis lõpuks lõin varrastele silmused üles, tegin ripskoelise serva ning hakkasin mustrit sättima. Sellised kindad kukkusid välja.:)
Täna siis lõpuks lõin varrastele silmused üles, tegin ripskoelise serva ning hakkasin mustrit sättima. Sellised kindad kukkusid välja.:)
30. jaanuar õues
Tuiskab. Hullult tuiskab. Ümberringi on vaid valjuhäälne kohin ning mühin. Õnneks on tuul seekord meid soosivast kaarest ja jääb teispool jõge kõrguvate puude taha.
Aga Otepääl juunioride MM-il koguneb žürii, et nõu pidada kahevõistluse meeskondlike hüpete toimumise või edasilükkamise osas. Neil seal on ilm väga tormine.
Kahte järgmist pilti vaadates meenus Juhan Liivi luuletus, mis asjaolusid arvestades sobib veidi muuta: igav lumi ja tühi väli.... Terav silm näeb põllu tagumises osas kõrget tuisuvihurit.
Meie jaoks kõige ohtlikum kant. Kui tuul sellest suurest põllust üle tuiskab, on külatee totaalselt umbes ja muidugi ka meie sissesõidutee. Õnneks täna pole tuul kirdest.
Vaade jõele seekord hiiglasuurte hangede tagant. Fotoka tõstsin kõrgele, et üle hange saaks pilti teha :)
Aga Otepääl juunioride MM-il koguneb žürii, et nõu pidada kahevõistluse meeskondlike hüpete toimumise või edasilükkamise osas. Neil seal on ilm väga tormine.
Kahte järgmist pilti vaadates meenus Juhan Liivi luuletus, mis asjaolusid arvestades sobib veidi muuta: igav lumi ja tühi väli.... Terav silm näeb põllu tagumises osas kõrget tuisuvihurit.
Meie jaoks kõige ohtlikum kant. Kui tuul sellest suurest põllust üle tuiskab, on külatee totaalselt umbes ja muidugi ka meie sissesõidutee. Õnneks täna pole tuul kirdest.
Vaade jõele seekord hiiglasuurte hangede tagant. Fotoka tõstsin kõrgele, et üle hange saaks pilti teha :)
Viimaseid näputöid
Kindad pisikesele käele.
Pitsikoeline krae. (Lapse mõõtudes)
Noh ja veel ühed suured kräämutriipu sõrmikud.
Näis, millal sukavardaid nähes süda pahaks läheb... :)
Pitsikoeline krae. (Lapse mõõtudes)
Noh ja veel ühed suured kräämutriipu sõrmikud.
Näis, millal sukavardaid nähes süda pahaks läheb... :)
Tuleb veeuputus või ei tule?
Arutleks väheke...
Veeuputust ei tule, kui
a) lund on vähe
b) lund on küll palju, aga lumi sulab päikese mõjul aeglaselt
Veeuputus tuleb, kui
a) lund on küll vähe, aga maa on sügavalt külmunud
b) lund on palju, aga maa on sügavalt külmunud
c) lund on vähe, aga sulamise ajal tuleb palju vihma (olgu maa külmunud või mitte)
d) lund on palju, maapind on sula, aga pilgeni vett täis imbunud
e) sula tuleb järsku väga kõrgete õhuteperatuuride ja vihmaga
Meite kandis on olukord selline: lund on palju, maapind on sula, maapind on vett täis (jõgi kohiseb, mis tähendab, et rabades veed liiguvad). Mis me sellest järeldada võime? Uputus tuleb :)
30. jaanuari ilmast viimaste aastate jooksul (hommikused andmed):
2011 selge, -2,4
2010 pilves, -12,5
2009 (ei jäänud näppu)
2008 pilves, +2,1
2007 pilves, -6,1 (õhtuks -18)
2006 pilves, +2,4
...
2003 pilves, -14
Õhus on kevade lõhna. Noh, Ok, OK, ülivarakevade lõhna, noh!
Veeuputust ei tule, kui
a) lund on vähe
b) lund on küll palju, aga lumi sulab päikese mõjul aeglaselt
Veeuputus tuleb, kui
a) lund on küll vähe, aga maa on sügavalt külmunud
b) lund on palju, aga maa on sügavalt külmunud
c) lund on vähe, aga sulamise ajal tuleb palju vihma (olgu maa külmunud või mitte)
d) lund on palju, maapind on sula, aga pilgeni vett täis imbunud
e) sula tuleb järsku väga kõrgete õhuteperatuuride ja vihmaga
Meite kandis on olukord selline: lund on palju, maapind on sula, maapind on vett täis (jõgi kohiseb, mis tähendab, et rabades veed liiguvad). Mis me sellest järeldada võime? Uputus tuleb :)
30. jaanuari ilmast viimaste aastate jooksul (hommikused andmed):
2011 selge, -2,4
2010 pilves, -12,5
2009 (ei jäänud näppu)
2008 pilves, +2,1
2007 pilves, -6,1 (õhtuks -18)
2006 pilves, +2,4
...
2003 pilves, -14
Õhus on kevade lõhna. Noh, Ok, OK, ülivarakevade lõhna, noh!
pühapäev, 23. jaanuar 2011
Töökindad - sõrmikud
Eelmisel pühapäeval kudusin mustad sõrmikud sinnamaale, et mõlemal kindal sai üks sõrm kootud. Edasi seisid vardad laua peal terve töönädala....
Sel nädalavahetusel sain laupäeva hilisõhtuks valmis selle, mis pildil.
Kräämukindad on mingist ülimalt imelikust, aga tugevast lõngast. Loodan, et nad peavad kevadistel õuetöödel kenasti vastu.
Et edaspidi argipäevaõhtuid lihtsalt maha ei magaks, registreerusin uuele e-koolitusele. :) Kui koolitus läbi, on ilm juba tükkis valgem ja kevad jälle sutsukese lähemal.
Taliharjapäeval sai talve selgroog murtud, küünlapäeval pidavat talvel süda lõhki minema.... Edasine on ainult aja küsimus - pikk ja vaevane agoonia.
Hetkel sajab akna taga ilusat laia jõululund. (Kui nüüd ainult tuult ei tõstaks ja tuisule ei läheks!) Temperatuur -7 kraadi.
Sel nädalavahetusel sain laupäeva hilisõhtuks valmis selle, mis pildil.
Kräämukindad on mingist ülimalt imelikust, aga tugevast lõngast. Loodan, et nad peavad kevadistel õuetöödel kenasti vastu.
Et edaspidi argipäevaõhtuid lihtsalt maha ei magaks, registreerusin uuele e-koolitusele. :) Kui koolitus läbi, on ilm juba tükkis valgem ja kevad jälle sutsukese lähemal.Taliharjapäeval sai talve selgroog murtud, küünlapäeval pidavat talvel süda lõhki minema.... Edasine on ainult aja küsimus - pikk ja vaevane agoonia.
Hetkel sajab akna taga ilusat laia jõululund. (Kui nüüd ainult tuult ei tõstaks ja tuisule ei läheks!) Temperatuur -7 kraadi.
pühapäev, 16. jaanuar 2011
Kindad-sokid
Pidin sukavardad ära panema, aga ei raatsinud.
Eelmisel (vaheaja viimasel) nädalavahetusel kudusin kaks paari sõrmkindaid. Teine paar on veidi pooleli - vajab veel mõne sõrme kudumist, siis on valmis. Nädala sees on seis selline, et mitte midagi ei suuda õhtul enam teha. Nii vedelesidki vardad pooliku tööga terve nädala diivaninurgas. Polnud, kes kooks. Alles laupäeva hommikuks on argipäevamured nurka surutud ning tööd ja tegemised lendavad käes.
Kaks paari igapäevaseid töökindaid meesperele.
Kaks paari väga suuri sokke. Laual olid reas pisikesed kerakesed ja lõnganutsakad, mis siis enam-vähem sobivasse triipu said aetud. Kuni viimase hetkeni polnud selge, kas sama rütmiga kannatab lõpuni kududa. No ei oska seda materjalikulu arvestada!
Sinised on hästi paksud - hää kasutada varakevadisel ajal, kui kummikuid enam ei taheta kanda ja kasutusse tulevad kalossid. Maakate värk, noh :)
Eelmisel (vaheaja viimasel) nädalavahetusel kudusin kaks paari sõrmkindaid. Teine paar on veidi pooleli - vajab veel mõne sõrme kudumist, siis on valmis. Nädala sees on seis selline, et mitte midagi ei suuda õhtul enam teha. Nii vedelesidki vardad pooliku tööga terve nädala diivaninurgas. Polnud, kes kooks. Alles laupäeva hommikuks on argipäevamured nurka surutud ning tööd ja tegemised lendavad käes.
Kaks paari igapäevaseid töökindaid meesperele.
Kaks paari väga suuri sokke. Laual olid reas pisikesed kerakesed ja lõnganutsakad, mis siis enam-vähem sobivasse triipu said aetud. Kuni viimase hetkeni polnud selge, kas sama rütmiga kannatab lõpuni kududa. No ei oska seda materjalikulu arvestada!
Sinised on hästi paksud - hää kasutada varakevadisel ajal, kui kummikuid enam ei taheta kanda ja kasutusse tulevad kalossid. Maakate värk, noh :)
Hommik
Külm jaanuarihommik. Kell on 8.50. Temperatuur -17 kraadi.
Kakskümmend minutit hiljem on taevas pilves, ei jälgegi päikesetõusust.
Pilves peabki olema, kuidas muidu ühe päeva jooksul 15-kraadi soojemaks saaks minna.
Kakskümmend minutit hiljem on taevas pilves, ei jälgegi päikesetõusust.
Pilves peabki olema, kuidas muidu ühe päeva jooksul 15-kraadi soojemaks saaks minna.
laupäev, 15. jaanuar 2011
15.01.11. - natuke teistmoodi ilm
Ühel nädalavahetusel saime traktori abiga õue enda alla matta ähvardavad lumekuhjad veidi korrale kutsuda. Nüüd on see tehnika abil teisaldatud lumi jäätunud ning moodustanud tugeva müüri (ilmselt jaanipäevani). Ronisime Potsuga tehismäe otsa (ulatusin käega küüni räästani).
Pildil vaade jõele ja Kivikõrbele. Nii külm ei ole sel talvel olnud, et meie jõele korraliku jää peale võtaks. Ikka kas vesi jääkirme peal või suisa jäävabad lahvatused siin ja seal.
Pildil vaade jõele ja Kivikõrbele. Nii külm ei ole sel talvel olnud, et meie jõele korraliku jää peale võtaks. Ikka kas vesi jääkirme peal või suisa jäävabad lahvatused siin ja seal.
Tammist allapoole jääb kärestikuline jõgi, mida jääkaane all olevana näinud ei olegi. Talvel näeme seal vahetevahel vesipappi, suvel jäälindu. Rootsi Tee jõe kaldal on rohkem või vähem kõrgetest tuisuvaaludest lumeteki all.
Tegelikult meelitas õue päike, mis oli end keskpäevaks enam-vähem selgesse taevasse särama sättinud.
Kui miski muu peatsest kevade saabumisest märku ei anna, siis vähemasti pilved on juba natuke teist nägu - täna oli taevas sõudmas suuremaid ja vähemaid valgeid pilvetupse.
Tahaks juba midagi kasulikku teha! Iiiiiigav on!
Temperatuur keskpäeval - 11 kraadi.
Kell 19.00 on juba -17 kraadi.
Kell 21.00 on juba - 21 kraadi.
Liberecis (Tšehhi) sprindivõistlustel mäenõlvad rohelised, temperatuur +6 kraadi.
neljapäev, 13. jaanuar 2011
Teeolud on ülimalt keerulised
Paar päeva kestnud sula järel saabunud külmakraadid muutsid teed jäärennideks.
Üleeile hommikul oli maha sadanud õhuke lumekiht, mis jääd natuke krobelisemaks suutis muuta - oli päris normaalne sõita. Kuigi jah - talvisel ajal tavaline pooletunnine autosõit venis kolmveerandtunniseks. Suurelt teelt kooli poole alla keerates pööras auto tagumise otsa Kose poole... ja seda tempu ei teinud mitte ainult minu auto.
Eile hommikul olid teeolud halvemaks muutunud. Kuskil Kirivalla vahel kippus auto päris pikal lõigul omatahtsi "ujuma". Õnneks oli tee lai. Mul jäi üle vaid kõigevägevama abile loota, et ta hoiaks tee vaba vastu sõitvatest autodest. Õnneks läks!
Täna olid teeolud jälle uued. Öösel oli päris paras kogus vesist lund sadanud. Ettevaatlikult (40 -45 km/h) sõites oli võimalik autot teel otse hoida.
Töölt koju saamine polnud enam nii lihtne. Kõigepealt oli auto parkla külge kinni külmunud ja isegi kahe inimesega lükates tuli tükk aega "jõurata", et liikuma saada. Sõiduteed (nii asfalt kui ka kruusateed) olid ülilibedad! Kolmas käik oli juba liigne eblakus, mis tihtipeale päädis teel vänderdamise ja "Oot-oot, kuhu nüüd?" siunamise saatel rooli kruttimisega.
Victoria tuli tagasi kodus veedetud jõulupuhkuselt ja rääkis, et Berliinis on juba peaaegu kevad. Ilmateade lubavat seal lähipäeviks juba kuni +10 kraadi sooja ja linnatänavad on lumevabad ning kuivad. Ega´s muud - tere tulemast Põhjamaale, Saksamaa tüdruk!
Milla ometi see talv lõpeb?
Homme on talihari. Sealt alates võiks ilm hakata tubli lennuga kevadesse rühkima. Aga looda sa! Kindlasti on talvetaadil meie jaoks veel umbes poole meetri jagu lund varuks ning viimati isegi mõned nädalad krõbedamaid külmakraade.
Mul on talvest villand! Täiega!
Üleeile hommikul oli maha sadanud õhuke lumekiht, mis jääd natuke krobelisemaks suutis muuta - oli päris normaalne sõita. Kuigi jah - talvisel ajal tavaline pooletunnine autosõit venis kolmveerandtunniseks. Suurelt teelt kooli poole alla keerates pööras auto tagumise otsa Kose poole... ja seda tempu ei teinud mitte ainult minu auto.
Eile hommikul olid teeolud halvemaks muutunud. Kuskil Kirivalla vahel kippus auto päris pikal lõigul omatahtsi "ujuma". Õnneks oli tee lai. Mul jäi üle vaid kõigevägevama abile loota, et ta hoiaks tee vaba vastu sõitvatest autodest. Õnneks läks!
Täna olid teeolud jälle uued. Öösel oli päris paras kogus vesist lund sadanud. Ettevaatlikult (40 -45 km/h) sõites oli võimalik autot teel otse hoida.
Töölt koju saamine polnud enam nii lihtne. Kõigepealt oli auto parkla külge kinni külmunud ja isegi kahe inimesega lükates tuli tükk aega "jõurata", et liikuma saada. Sõiduteed (nii asfalt kui ka kruusateed) olid ülilibedad! Kolmas käik oli juba liigne eblakus, mis tihtipeale päädis teel vänderdamise ja "Oot-oot, kuhu nüüd?" siunamise saatel rooli kruttimisega.
Victoria tuli tagasi kodus veedetud jõulupuhkuselt ja rääkis, et Berliinis on juba peaaegu kevad. Ilmateade lubavat seal lähipäeviks juba kuni +10 kraadi sooja ja linnatänavad on lumevabad ning kuivad. Ega´s muud - tere tulemast Põhjamaale, Saksamaa tüdruk!
Milla ometi see talv lõpeb?
Homme on talihari. Sealt alates võiks ilm hakata tubli lennuga kevadesse rühkima. Aga looda sa! Kindlasti on talvetaadil meie jaoks veel umbes poole meetri jagu lund varuks ning viimati isegi mõned nädalad krõbedamaid külmakraade.
Mul on talvest villand! Täiega!
pühapäev, 9. jaanuar 2011
Nädalavahetuse näputööd
Veel kaks paari suuri sõrmkindaid.
Edaspidi hakkab näputööga tegelemine venima. Tundide ettevalmistus võtab suurema osa vabast ajast.
Edaspidi hakkab näputööga tegelemine venima. Tundide ettevalmistus võtab suurema osa vabast ajast.
Sula
Ilmateade pani seekord täkkesse. Täna, 9. jaanuari hommikul tervitas ärkajaid suur sula. Räästad tilguvad ja aknaklaasid on vihmamärjad. Pool kümme hommikul on +1 kraadi sooja. Kui sellest ilmast nüüd muud kasu ei ole, siis vajutab selline soe ilm lume natukenegi madalamaks ja tihedamaks (väike lootus, et ehk siis ei tuiska). Mis aga teedest saab siis, kui selle sula järel jälle külmetama hakkab, sellele ei taha mitte mõeldagi.
Eile Kiili sõites vaatasime, kuidas päike pani sillerdama tuisutaadi lihvitud hiiglaslikud lumeväljad. Õhk oli hoopis teistsugune, kui võrrelda detsembrikuuga. Õhus on kevadelõhna! Vähemasti on seda kena endale sisendada.
Mõnes kohas oli sahk lükanud asfaldi välja. Siis selgus, et me sõidame vastasuunavööndis! Tee sõidetav osa on nii kitsas ja tuisuvaalud on ära määranud talvise tee asukoha...
Homme algab kolmas õppeveerand. See on aeg, mil iga esmaspäeva hommikul märkad, kuidas päev on jälle paar kukesammukest pikemaks veninud. Nädala sees ei pane sellist muutust tähele, aga kahe vaba päeva järel on võrdlusmoment täiesti olemas.
Elame üks päev korraga ja loodame parimat!
Eile Kiili sõites vaatasime, kuidas päike pani sillerdama tuisutaadi lihvitud hiiglaslikud lumeväljad. Õhk oli hoopis teistsugune, kui võrrelda detsembrikuuga. Õhus on kevadelõhna! Vähemasti on seda kena endale sisendada.
Mõnes kohas oli sahk lükanud asfaldi välja. Siis selgus, et me sõidame vastasuunavööndis! Tee sõidetav osa on nii kitsas ja tuisuvaalud on ära määranud talvise tee asukoha...
Homme algab kolmas õppeveerand. See on aeg, mil iga esmaspäeva hommikul märkad, kuidas päev on jälle paar kukesammukest pikemaks veninud. Nädala sees ei pane sellist muutust tähele, aga kahe vaba päeva järel on võrdlusmoment täiesti olemas.
Elame üks päev korraga ja loodame parimat!
reede, 7. jaanuar 2011
Suured sõrmikud
Näputöö sai otsa... Mõtlesin ja mõtlesin ning.... välja mõtlesin.
Aastaid tagasi sai tumesinisest lõngast kootud suured sõrmkindad. Õigupoolest üks sõrmkinnas. Seegi jäi pooleli. Mitte ei mäleta, miks teine kinnas kudumata jäi. Nii saigi näputöö-vaevas natuke tuustitud ja tuhlatud ning ehhee - üles leidsin. Häda aga selles, et tol ammusel ajal olid mul teistsugused vardad. Nii tuligi tehtu sootuks üles harutada ning kindapaariga otsast alata. Niisugused nad siis said.
Kuna aeg on edasi läinud, siis nüüd saavad need kindad ühele poisile.
Aastaid tagasi sai tumesinisest lõngast kootud suured sõrmkindad. Õigupoolest üks sõrmkinnas. Seegi jäi pooleli. Mitte ei mäleta, miks teine kinnas kudumata jäi. Nii saigi näputöö-vaevas natuke tuustitud ja tuhlatud ning ehhee - üles leidsin. Häda aga selles, et tol ammusel ajal olid mul teistsugused vardad. Nii tuligi tehtu sootuks üles harutada ning kindapaariga otsast alata. Niisugused nad siis said.
Kuna aeg on edasi läinud, siis nüüd saavad need kindad ühele poisile.
kolmapäev, 5. jaanuar 2011
Neli kollast kassi
Selline töö mulle sobib - ei ole vaja kahte täpselt ühesugust asja teha. Kindaid-sokke saab ikka paarikaupa kootud, et need täpselt ühesugused tuleksid :)
teisipäev, 4. jaanuar 2011
Selle aasta esimesed
... näputööd.
Veel kolm paari lambahalle lihtsaid sokke. Nüüd on halli lõnga veel ainult triipude jagu järgi jäänud.
Üks uus katsetus ka.
Ei ole päris rahul.
a) Vist ikka ei raatsi kulutada niigi nappi "õiget" villast lõnga selliste pallikeste kudumiseks. Tuleb leida mingi muu ja rohkem valge lõng.
b) Muster tahab natuke kohendamist. Et pall oleks rohkem proportsioonis (ümaram), tuleb keskosa silmuste arvu veidi suurendada (hetkel laius 14, kõgus 19 silmust)
Praegu on selline mõte, et sukavardad lähevad mõneks ajaks puhkusele. Vedru käis lihtsalt maha.
Tikkimine tõuseb jälle päevakorda.
Veel kolm paari lambahalle lihtsaid sokke. Nüüd on halli lõnga veel ainult triipude jagu järgi jäänud.
Üks uus katsetus ka.
Ei ole päris rahul.
a) Vist ikka ei raatsi kulutada niigi nappi "õiget" villast lõnga selliste pallikeste kudumiseks. Tuleb leida mingi muu ja rohkem valge lõng.
b) Muster tahab natuke kohendamist. Et pall oleks rohkem proportsioonis (ümaram), tuleb keskosa silmuste arvu veidi suurendada (hetkel laius 14, kõgus 19 silmust)
Praegu on selline mõte, et sukavardad lähevad mõneks ajaks puhkusele. Vedru käis lihtsalt maha.
Tikkimine tõuseb jälle päevakorda.
esmaspäev, 3. jaanuar 2011
Uue aasta algusest
Uus ja natuke nagu teisem aasta on juba kolm päeva kohal olnud.
Esimesed euro-muljed.... Uudishimu ajas juba 1. jaanuari hommikul internetipangas kontojääki vaatama. See oli kole! Sellise numbri nägemine oli ikka natuke ehmatav küll, mis sellest, et konventeerimise kurss oli teada. Ikkagi oli kontol toime pandud koletu röövimine :)
Poodi pole veel sisse astunud. Mis on ka hea. Tervelt kolm säästupäeva juba kasumis! Viimased kroonid ja krooni-sendid tuleb veel millekski materiaalseks muundada. Ilmselt suuname sel puhul tähelepanu tiibadega pugudele ning ostame Oru poest neile sihvkasid. Õnneks on ikka veel selliseid väikesi poode, kus kliendile kaalutakse kaupa just rahale vastav kogus.
Ilm...
Temperatuur kogu päeva enam- vähem -10 kraadi ümber. Sajab. Lund muidugi. Lakkamatult sajab. Tänane lumesadu oli selline, mille kohta sobiks öelda: imeilus. Aga vot ei ütle! Seda lund on juba talumatult palju. Kui nüüd ülejäänud talve jooksul rohkem lund ei sajaks, võiks selle talve ju veel välja kannatada, aga.... looda sa.
Meie kohal oli külatee ikka jube-jube. Kuskil allpool märkisin, et plaanisin selle laiust lumelabida varrega võrrelda. Ilmselt keegi helistas, kuhu vaja. Nüüd on tee nii korras, kuivõrd see selliste ilmastikuolude puhul võimalik on. See-eest Oru-Kolu vahel oli tee selline, mille kohta uudistesaadetes öeldakse "läbimatu". Ainult üks jäljerada. Kui teine auto vastu juhtus tulema, oli üksteisest möödumine paras täpsusmäng... Loodetavasti homseks on sinna mõni sahk saadetud.
Pildil selleks talveks kaks õisikuvart kasvatanud kuuking.
Esimesed euro-muljed.... Uudishimu ajas juba 1. jaanuari hommikul internetipangas kontojääki vaatama. See oli kole! Sellise numbri nägemine oli ikka natuke ehmatav küll, mis sellest, et konventeerimise kurss oli teada. Ikkagi oli kontol toime pandud koletu röövimine :)
Poodi pole veel sisse astunud. Mis on ka hea. Tervelt kolm säästupäeva juba kasumis! Viimased kroonid ja krooni-sendid tuleb veel millekski materiaalseks muundada. Ilmselt suuname sel puhul tähelepanu tiibadega pugudele ning ostame Oru poest neile sihvkasid. Õnneks on ikka veel selliseid väikesi poode, kus kliendile kaalutakse kaupa just rahale vastav kogus.
Ilm...
Temperatuur kogu päeva enam- vähem -10 kraadi ümber. Sajab. Lund muidugi. Lakkamatult sajab. Tänane lumesadu oli selline, mille kohta sobiks öelda: imeilus. Aga vot ei ütle! Seda lund on juba talumatult palju. Kui nüüd ülejäänud talve jooksul rohkem lund ei sajaks, võiks selle talve ju veel välja kannatada, aga.... looda sa.
Meie kohal oli külatee ikka jube-jube. Kuskil allpool märkisin, et plaanisin selle laiust lumelabida varrega võrrelda. Ilmselt keegi helistas, kuhu vaja. Nüüd on tee nii korras, kuivõrd see selliste ilmastikuolude puhul võimalik on. See-eest Oru-Kolu vahel oli tee selline, mille kohta uudistesaadetes öeldakse "läbimatu". Ainult üks jäljerada. Kui teine auto vastu juhtus tulema, oli üksteisest möödumine paras täpsusmäng... Loodetavasti homseks on sinna mõni sahk saadetud.
Pildil selleks talveks kaks õisikuvart kasvatanud kuuking.
pühapäev, 2. jaanuar 2011
Aasta lind 2011 on suitsupääsuke
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul. Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.
Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata.
Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades. Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.
Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis.
Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.
Artikkel ajalehest Maaleht
laupäev, 1. jaanuar 2011
Kuningas on surnud! Elagu kuningas!
Eesti ajalugu muutus 1. jaanuaril 2011. Eesti ühines eurotsooniga.
Hüvasti, 1992. aastast alates käibel olnud omariikluse sümbol - EESTI KROON!
Tere tulemast, Euroopa ühisraha, EURO!
Hüvasti, 1992. aastast alates käibel olnud omariikluse sümbol - EESTI KROON!
Tere tulemast, Euroopa ühisraha, EURO!
UUS AASTA SAABUS!
Olgu see uus aasta ilusam kui eelmine, toogu ta hingerahu, tööd ja leiba, uusi ideesid, mida rõõmuga teostama asuda ning kindlasti õnne, õnne ja tervist kõigile!
reede, 31. detsember 2010
2010. aasta viimased sokid :)
Et "arvepidamine" ikka akuraat oleks, panen üles pildi 2010. aasta viimastest (näpu)töödest.
Need on nüüd need sokid, kus kummastki paarist üks eksemplar sai valmis ning siis selgus, et "tuu es läe mette" - lõngad olid suts ernevad. Nii saigi täiesti plaaniväliselt kaks ühe mustriga sokipaari.
Need on nüüd need sokid, kus kummastki paarist üks eksemplar sai valmis ning siis selgus, et "tuu es läe mette" - lõngad olid suts ernevad. Nii saigi täiesti plaaniväliselt kaks ühe mustriga sokipaari.
neljapäev, 30. detsember 2010
Aasta 2010 piltides
Aasta 2010 hakkab lõppema. Järgnevalt väike kokkuvõte aastast piltides.
Jaanuar. Lund ei ole veel tapvalt palju, kuid kõik on veel ees....
Veebruar. Kuu ajaga on sadanud maha väga paks lumi. Ei mäletagi, millal viimati nii palju lund oli. Aastatetagune 36 cm lumepaksuse rekordina sai löödud pika puuga.
Märts. Kannatamatult kevadet oodates sai terrassile väike lumevaba lapike loodud. Hää seegi. Ja tuulevaikses nurgas oli mõnus päikest nautida.
Aprill. Lõpuks hakkab see meeletu lumekogus ära sulama. Maja ümbert sai teda ka kõvasti ära veetud. Murul on ohtralt lumiseene kahjustusi.
Mai. Lõpuks ometi mõni lilleõis! Vahepeal tundus, et seekord päris kevad ei tulegi.
Juuni. Rohumaad niidetud, aiatöö käib täie hooga. On suvi! Juunikuu küll erilise suvesoojaga ei hiilga, aga küll aeg annab arutust...
Küll on ilus see Eestimaa lühike suvi!
Juuli. Oh sa juttas, kus meil oli kuumust! ja kui on palav, siis on ka tugevad äikesetormid. Selliseid, silmaga nähtavaid frontide saabumisi õnnestus suve jooksul mitmel korral jälgida. Äike mulle meeldib! Muidugi, kui ta oskab sündsat distantsi hoida.
August. Aiasõprade kokkutulek Thela ilusas aias. Ja see aed on kiviviske kaugusel merest! Meri on ilus!
September. Sügis tuleb. ja tuleb kuidagi väga järsku.
Oktoober. Hallaööd olid varakult kohal. Pildil näha, et ka jõele võttis jääkaane peale.
November. Tuiskab. Lumi tuli ja .... jäigi maha. (pilt kadus millegipärast ära)
Detsember. Appi! Me upume lumme! Suurematele tsüklonitele on hakatud nimesid panema. Meid on kimbutamas käinud Monika ja Scarlett. Tujukad ja vähe nagu õelavõitu on need tuisudaamid :) Infrastruktuurid kipuvad üles ütlema ja seda isegi suurtes linnades, mis siis veel väikestest omavalitsustest rääkida. Lund on, raha eriti nagu pole. Kondiaur - vot see peab nüüd topeltvungiga töötama.
Jaanuar. Lund ei ole veel tapvalt palju, kuid kõik on veel ees....
Veebruar. Kuu ajaga on sadanud maha väga paks lumi. Ei mäletagi, millal viimati nii palju lund oli. Aastatetagune 36 cm lumepaksuse rekordina sai löödud pika puuga.
Märts. Kannatamatult kevadet oodates sai terrassile väike lumevaba lapike loodud. Hää seegi. Ja tuulevaikses nurgas oli mõnus päikest nautida.
Aprill. Lõpuks hakkab see meeletu lumekogus ära sulama. Maja ümbert sai teda ka kõvasti ära veetud. Murul on ohtralt lumiseene kahjustusi.
Mai. Lõpuks ometi mõni lilleõis! Vahepeal tundus, et seekord päris kevad ei tulegi.
Juuni. Rohumaad niidetud, aiatöö käib täie hooga. On suvi! Juunikuu küll erilise suvesoojaga ei hiilga, aga küll aeg annab arutust...
Küll on ilus see Eestimaa lühike suvi!
Juuli. Oh sa juttas, kus meil oli kuumust! ja kui on palav, siis on ka tugevad äikesetormid. Selliseid, silmaga nähtavaid frontide saabumisi õnnestus suve jooksul mitmel korral jälgida. Äike mulle meeldib! Muidugi, kui ta oskab sündsat distantsi hoida.
August. Aiasõprade kokkutulek Thela ilusas aias. Ja see aed on kiviviske kaugusel merest! Meri on ilus!
September. Sügis tuleb. ja tuleb kuidagi väga järsku.
Oktoober. Hallaööd olid varakult kohal. Pildil näha, et ka jõele võttis jääkaane peale.
November. Tuiskab. Lumi tuli ja .... jäigi maha. (pilt kadus millegipärast ära)
Detsember. Appi! Me upume lumme! Suurematele tsüklonitele on hakatud nimesid panema. Meid on kimbutamas käinud Monika ja Scarlett. Tujukad ja vähe nagu õelavõitu on need tuisudaamid :) Infrastruktuurid kipuvad üles ütlema ja seda isegi suurtes linnades, mis siis veel väikestest omavalitsustest rääkida. Lund on, raha eriti nagu pole. Kondiaur - vot see peab nüüd topeltvungiga töötama.
Tellimine:
Postitused (Atom)