esmaspäev, 29. november 2010
Külm. Nii külm.
Varahommikul -24 kraadi. Ei mäleta, et kunagi varem novembrikuus pakane külmapüha-kraadideni välja oleks venitanud.
pühapäev, 28. november 2010
Talve nii et tapab!
Talve ametliku alguseni on aega veel maa ja ilm ning tegelikult on alles novembrikuu, aga.... mul on juba kõrini. Tõsiselt! Kui ikka teid lahti ei lükata või kui lükatakse, siis suht suvalisel ajal, mis tavakodanikke- tööl ja koolis käivaid inimesi mitte ei aita, siis on ikka väga raske toime tulla.
Praeguseks ajahetkeks on parkla serva lükatud lumevallid ehk natu-natuke madalamad, kui nad seda eelmise talve teisel poolel olid. Kui see jama niimoodi samas vaimus jätkuda kavatseb, siis saame meetrise lume asemel nii umbes-täpselt kahemeetrise lumekatte maha.
Põhja - ja kirdetuisk on voolinud uhke tuisuvaalu parkla ja jõe vahele.
Ja muidugi tuleb alustada kasvuhoone päästeakstioonidega, et vana ja vaevatud karkass lumeraskuse all kokku ei kukuks.
Talv on ilus? On küll, kui poleks igapäevast muret, kas saame või ei saa tööle-kooli-koju.
Tegelikult on talv üks pikk ja vaevaline kannatuste jada ja seda ainuüksi selle WFS pärast. Ja tegelikult pidavat meite kandis see lumekuhi üks naljalugu olema. Tallinnas olevat lõputu lumesadu ja lumeuputus totaalne.
Täna, pühapäeval, on olnud meitel kogu päeva päikesepaisteline (niivõrd-kuivõrd seda päikest üle metsa üldse näha on), temperatuur lõuna paiku -8 kraadi.
Praeguseks ajahetkeks on parkla serva lükatud lumevallid ehk natu-natuke madalamad, kui nad seda eelmise talve teisel poolel olid. Kui see jama niimoodi samas vaimus jätkuda kavatseb, siis saame meetrise lume asemel nii umbes-täpselt kahemeetrise lumekatte maha.
Põhja - ja kirdetuisk on voolinud uhke tuisuvaalu parkla ja jõe vahele.
Ja muidugi tuleb alustada kasvuhoone päästeakstioonidega, et vana ja vaevatud karkass lumeraskuse all kokku ei kukuks.
Talv on ilus? On küll, kui poleks igapäevast muret, kas saame või ei saa tööle-kooli-koju.Tegelikult on talv üks pikk ja vaevaline kannatuste jada ja seda ainuüksi selle WFS pärast. Ja tegelikult pidavat meite kandis see lumekuhi üks naljalugu olema. Tallinnas olevat lõputu lumesadu ja lumeuputus totaalne.
Täna, pühapäeval, on olnud meitel kogu päeva päikesepaisteline (niivõrd-kuivõrd seda päikest üle metsa üldse näha on), temperatuur lõuna paiku -8 kraadi.
Huvitav leid
Teadsin, et vallaametnik A.M. oma valla kaugemasse nurka kena maja ehitas (olen selle kerkimist autoga sõites vilksamisi jälginud), aga et pere tegeleb ka niiiii vahvasti käsitööga, vot see oli uudiseks. Koduleht on nende talul ka: http://mannikutalu.weebly.com
Ma ei viitsi/ei raatsi/ ei jaksa/ jne..... (paha siga, mitu viga) kuidagi end töövälisel ajal kodust välja minema sundida, aga mõte selgeks õppida vilditud esemete valmistamine...... vot seda tahaks nüüd küll. Mingi algklassiõpetajate koolituse käigus olen viltimise algtõed kätte saanud, aga ei midagi enamat.
Ma ei viitsi/ei raatsi/ ei jaksa/ jne..... (paha siga, mitu viga) kuidagi end töövälisel ajal kodust välja minema sundida, aga mõte selgeks õppida vilditud esemete valmistamine...... vot seda tahaks nüüd küll. Mingi algklassiõpetajate koolituse käigus olen viltimise algtõed kätte saanud, aga ei midagi enamat.
reede, 26. november 2010
kolmapäev, 24. november 2010
Eestimaa lumekaart 24. novembril 2010.
See ei saa olla võimalik. Aga kahjuks on..... juba kuni 24 cm....
Hakkab peale!
Eile pärastlõunal hakkas tuul väge koguma ning õhtuks oli ta end nii pahuraks keeranud, et maja ümber möllas ehtne purgaa.
Süda valutas ja ega mure tööle pääsemise pärast ei lasknud ka magada. Kõigele lisaks võttis tuul ka elektri. Mis kasu sellest nelja kaabli ühe jurakaga asendamisest siis oli, kui ikka iga väiksemgi tuul elektri ära võtab? Ilmselt ei ole metsaomanikud eriti agarad oma metsa kuivakaid maha võtma.
Meie küla ei peeta selle vääriliseks, et hommikul vallabuss sealt läbi sõidaks. Nii tulebki kolm kilomeetrit vantsida, et bussi peale saada. Buss väljub 7.16. Arvestades ekstreemseid ilmaolusid, hakkasin juba kell kuus sumpama. Ja just sumpama, sest tuuled põhja-kirde kaarest toovad suurtelt ja lagedatelt põldudelt lume just meie poole. Vaevaline oli see teekond.... ikka samm pea põlvini lumme, siis teine jalg lumest välja sikutada ning uus samm teha. Kohale jõudsin, aga jube pikk oli see Kolgata tee....
Buss oli iga peatuse järel hädas, et minema saada. Ikka paar korda tagurdamist ja edasi rammimist, siis sai minema.
Kosel vaatasin seda tsirkust ka tükk aega - tee on minimaalse laiusega lahti aetud. Vallamaja ees oli plats puhas, samas aga panga ja juuksuri ukseesisest polnud keegi hoolinud. Ja lume sulamise peale pole vist ka mõtet loota, ilm pidi sootuks külmaks kätte minema.
Eelmine talv tekitas raskekujulise lume- ja talveallergia ning paistab, et tänavu ei saa see viis kuud teps mitte kergem olema....
Õnneks algab tänane tööpäev alles kolmanda tunniga. Selleks ajaks on "matkaväsimus" juba kadunud.
Süda valutas ja ega mure tööle pääsemise pärast ei lasknud ka magada. Kõigele lisaks võttis tuul ka elektri. Mis kasu sellest nelja kaabli ühe jurakaga asendamisest siis oli, kui ikka iga väiksemgi tuul elektri ära võtab? Ilmselt ei ole metsaomanikud eriti agarad oma metsa kuivakaid maha võtma.
Meie küla ei peeta selle vääriliseks, et hommikul vallabuss sealt läbi sõidaks. Nii tulebki kolm kilomeetrit vantsida, et bussi peale saada. Buss väljub 7.16. Arvestades ekstreemseid ilmaolusid, hakkasin juba kell kuus sumpama. Ja just sumpama, sest tuuled põhja-kirde kaarest toovad suurtelt ja lagedatelt põldudelt lume just meie poole. Vaevaline oli see teekond.... ikka samm pea põlvini lumme, siis teine jalg lumest välja sikutada ning uus samm teha. Kohale jõudsin, aga jube pikk oli see Kolgata tee....
Buss oli iga peatuse järel hädas, et minema saada. Ikka paar korda tagurdamist ja edasi rammimist, siis sai minema.
Kosel vaatasin seda tsirkust ka tükk aega - tee on minimaalse laiusega lahti aetud. Vallamaja ees oli plats puhas, samas aga panga ja juuksuri ukseesisest polnud keegi hoolinud. Ja lume sulamise peale pole vist ka mõtet loota, ilm pidi sootuks külmaks kätte minema.
Eelmine talv tekitas raskekujulise lume- ja talveallergia ning paistab, et tänavu ei saa see viis kuud teps mitte kergem olema....
Õnneks algab tänane tööpäev alles kolmanda tunniga. Selleks ajaks on "matkaväsimus" juba kadunud.
pühapäev, 14. november 2010
Talvekülma ennustamisest
Läinud valge mees sügisel indiaanipealiku juurde uurima, kas tuleb ka külm talv.
"Ei mina tea", vastanud pealik.
Valge mees varunud igaks juhuks kõvasti küttepuid.
Aga hing ei andnud rahu, läinud tagasi ja küsinud uuesti.
"Noh, võib-olla tõesti tuleb natuke üle keskmise külm", öelnud pealik seekord, aga ei rohkemat. Valge mees läks koju ja tegi veel puid.
Lõpuks läks kolmat korda pinnima, et mis siis talv endaga kaasa toob.
Pealik põrnitsenud lõkkesse, tõmmanud piipu ja pobisenud: "Paistab, et seekord tuleb tõesti väga külm talv".
"Aga mille järgi sa seda ennustad?"
"Vaatan, et valge mees varub kõvasti küttepuid".
"Ei mina tea", vastanud pealik.
Valge mees varunud igaks juhuks kõvasti küttepuid.
Aga hing ei andnud rahu, läinud tagasi ja küsinud uuesti.
"Noh, võib-olla tõesti tuleb natuke üle keskmise külm", öelnud pealik seekord, aga ei rohkemat. Valge mees läks koju ja tegi veel puid.
Lõpuks läks kolmat korda pinnima, et mis siis talv endaga kaasa toob.
Pealik põrnitsenud lõkkesse, tõmmanud piipu ja pobisenud: "Paistab, et seekord tuleb tõesti väga külm talv".
"Aga mille järgi sa seda ennustad?"
"Vaatan, et valge mees varub kõvasti küttepuid".
pühapäev, 7. november 2010
Lumine pühapäevahommik
Pühapäeva hommik üllatas valge maaga.
Ja mõni meist vaevleb samal ajahetkel Küprosel suure palavuse käes.
Siin aga tervelt seitse pikka kuud veel, enne kui kliima jälle kord sobivaks muutub.
Ja mõni meist vaevleb samal ajahetkel Küprosel suure palavuse käes.
Siin aga tervelt seitse pikka kuud veel, enne kui kliima jälle kord sobivaks muutub.
laupäev, 6. november 2010
Sisekujunduse element
Kas ainult tundub või ongi nii, et tavalisest plekktünnist on tehtud kapp-kummut????
Inimestel ikka jätkub seda fantaasiat!
Huvitav, kuidas on sellises kummutis kinnitatud riiulite tugiliistud?
Foto kodu on siin: LINK
reede, 5. november 2010
Imeilus idee kevad-suveks
Hetkel valitseb kaamos ja igasugune tegevus nõuab meeletut enesesundi. Seega näputöö tegemine on hetkel täielikult "out". Äkki läheb mingil hetkel sügismasendus üle ja saab midagi ka tegema hakatud. Selleks puhuks üks väike ideehakatis (mida muidugi soovi korral saaks teostada ka mõne teise mustriga):
Roosad ristpistes või poolristpistes tikitud tulbid
ja need tulbid suvisel kotil. 
Fotode kodu on siin: LINK
kolmapäev, 3. november 2010
Pisuke nokitsemine säästuajal
Tee ise vanadest ajalehtedest korv
Asju, mis vajaksid lihtsat hoiupaika, on kodus ilmselt kõigil. Vanapaberist punutud korv sobib nii puhastustarvete kui ka nõelumist ootavate sokkide tarbeks ning isegi koogikese või marjade külakostiks viimiseks. Suureks plussiks on see, et kui korv aja möödudes väsib, saab seda kasutada ahjus tule süütamiseks. Ei mingeid jääke, mis loodust koormaks!
Vanapaberist korvi valmistamiseks läheb vaja vanu ajalehti, kääre, liimi või klammerdajat, kaunistuseks näiteks krepp-paberit ja paela ning tibake aega ja kannatust.
Lõika vanast ajalehest ribad. Ribade laius vali vastavalt oma soovile, kuid arvesta, et iga riba tuleks voltida pikkupidi vähemalt kolmeks, et korv tugevam jääks. Mida peenemad ja paksemad ribad teha, seda tugevam korv tuleb. Kui soovid suuremat korvi lõika ribad välja ajalehe pikemast küljest, kui väiksemat korvi, siis ajalehe lühemast küljest. Suurema korvi ühe laiema riba tegemiseks võib kasutada ka tervet lehte ilma lõikamata. Väiksemale korvile kulub ligikaudu 20 riba.
Kui ribad on valmis, alusta korvi põhja punumist. Selle protsessi suund on keskelt väljapoole. Töö juures on kindlasti abiks liim või klammerdaja, millega saab liikuma kippuvaid ribasid üksteise külge kinnitada. Punu ribadest endale sobiva suurusega korvi põhi.
Kui korvi põhja suurus on sobilik, murra ribade lahtised otsad 90-kraadise nurga all üles. Võta uus leheriba ning alusta korvi külgede punumist. Esimese ribaga oleks mõistlik alustada pigem külje keskelt kui nurgast. Põimi edasi ikka üks riba pealt ja teine alt. Siingi on abiks klammerdaja või liim. Kui riba saab otsa, võid seda julgelt liimi abil uue ribaga jätkata. Kui rea lõpus jääb riba üle, siis lõika üleliigne osa ära ning kinnita serv taas liimi või klammerdajaga.
Kui korv on saavutanud sobiva kõrguse, siis tuleks serva tugevdamiseks vertikaalsete ribade otsad tagasi murda ning kinni kleepida. Et ülevalt äär tuleks tugevam, võib viimase riba punuda teist korda üle. Nii saab ka ära peita otsad, mis vertikaalsetest ribadest üle jäid.
Lõpetuseks võib igaüks kaunistada korvi vastavalt oma maitsele – lisada näiteks ülemisele servale krepppaberit, paela või siis põimida värvilist paela ettevaatlikult mõne alumise rea vahele.
Aega võiks algaja korvi punumiseks varuda tunni jagu, vilunum punuja saab hakkama kiiremini.
Link pildigaleriile.
Allikas: Kultuurirosin
Asju, mis vajaksid lihtsat hoiupaika, on kodus ilmselt kõigil. Vanapaberist punutud korv sobib nii puhastustarvete kui ka nõelumist ootavate sokkide tarbeks ning isegi koogikese või marjade külakostiks viimiseks. Suureks plussiks on see, et kui korv aja möödudes väsib, saab seda kasutada ahjus tule süütamiseks. Ei mingeid jääke, mis loodust koormaks!
Vanapaberist korvi valmistamiseks läheb vaja vanu ajalehti, kääre, liimi või klammerdajat, kaunistuseks näiteks krepp-paberit ja paela ning tibake aega ja kannatust.
Lõika vanast ajalehest ribad. Ribade laius vali vastavalt oma soovile, kuid arvesta, et iga riba tuleks voltida pikkupidi vähemalt kolmeks, et korv tugevam jääks. Mida peenemad ja paksemad ribad teha, seda tugevam korv tuleb. Kui soovid suuremat korvi lõika ribad välja ajalehe pikemast küljest, kui väiksemat korvi, siis ajalehe lühemast küljest. Suurema korvi ühe laiema riba tegemiseks võib kasutada ka tervet lehte ilma lõikamata. Väiksemale korvile kulub ligikaudu 20 riba.
Kui ribad on valmis, alusta korvi põhja punumist. Selle protsessi suund on keskelt väljapoole. Töö juures on kindlasti abiks liim või klammerdaja, millega saab liikuma kippuvaid ribasid üksteise külge kinnitada. Punu ribadest endale sobiva suurusega korvi põhi.
Kui korvi põhja suurus on sobilik, murra ribade lahtised otsad 90-kraadise nurga all üles. Võta uus leheriba ning alusta korvi külgede punumist. Esimese ribaga oleks mõistlik alustada pigem külje keskelt kui nurgast. Põimi edasi ikka üks riba pealt ja teine alt. Siingi on abiks klammerdaja või liim. Kui riba saab otsa, võid seda julgelt liimi abil uue ribaga jätkata. Kui rea lõpus jääb riba üle, siis lõika üleliigne osa ära ning kinnita serv taas liimi või klammerdajaga.
Kui korv on saavutanud sobiva kõrguse, siis tuleks serva tugevdamiseks vertikaalsete ribade otsad tagasi murda ning kinni kleepida. Et ülevalt äär tuleks tugevam, võib viimase riba punuda teist korda üle. Nii saab ka ära peita otsad, mis vertikaalsetest ribadest üle jäid.
Lõpetuseks võib igaüks kaunistada korvi vastavalt oma maitsele – lisada näiteks ülemisele servale krepppaberit, paela või siis põimida värvilist paela ettevaatlikult mõne alumise rea vahele.
Aega võiks algaja korvi punumiseks varuda tunni jagu, vilunum punuja saab hakkama kiiremini.
Link pildigaleriile.
Allikas: Kultuurirosin
laupäev, 30. oktoober 2010
Küüslaugudraama
Taustaks: Meie projektikoosoleku päevad olid väga tihedalt sisustatud. Võõral maal viibides tahaks aga midagi kaasa ka osta. Kahjuks on Kreekas komme, et poed on avatud 9.00-14.00 ning siis 17.00 - 21.00. Osadel päevadel poode õhtul enam lahti ei tehtagi. 28. 10. oli lisaks ka püha ning mitte ainukesti poekest me avatuna ei leidnud. Nii saimegi oma väikesed sisseostud teha peamiselt terminaalides.
Budapesti terminaalis ostsid mitmed meist pisikese purgikese küüslauku marinaadis. Purgike pakiti mingi plastmassist võrgukese sisse. Minu ees seisnud inimene küsis müüjalt: "Is it OK?" ja müüja vastas, et on küll OK. Sama tehti ka meie inimeste purgikestega. Küsiti pardakaarti ning kõik oli justkui korras.
Jõudsime Helsingisse. Olime justkui transfer-reisijad, kuid ikkagi saadeti turvakontrollist läbi - ikka nii, et läptop kotist välja, kaas lahti, kingad ka jalast ning "piiksumasinast" läbi. Ja siis algas meie draama....
Ühe poisi kotist leiti see küüslaugupurk. Uuriti seda siis ikka üht- ja siis teistpidi. Selgitasime, et ostsime selle Budapesti terminaalist. Midagi ei aidanud. Taheti ära visata. Me siis mangusime, et pliiiiiiz, see on kingitus emale. Poisile juhtus lahke turvaonu - see läks ja valas marinaadi purgist välja (Oh seda lennuohutuse süsteemi!) ning poiss sai oma purgi tagasi. Aga teistel nii hästi ei läinud. Kaks ülejäänud onu olid väga järeleandmatud ning kahel meie inimesel läksid küüslaugupurgid prügikasti. Lisaks juhtus neil olema ka samas mõõdus purgike mingi paprikamoosiga (mis isegi polnud see paha "liquid".)
Olime väga nördinud ning sisisesime päris tõsiselt.
Bussiga lennuki peale sõites otsustasime, et nüüd hakkame 29. oktoobril tähistama küüslaugu mälestuspäeva. Selle purgi, mis meile alles jäeti, seadsime ikooni staatusesse. Lõpuks naersime nii, et pisarad silmis.
Ega asi sellega piirdunud. Trapi juures sabas seistes rääkisid ühed, et peaks kasutama viimast võimalust ning vaataks järgi, kuidas näeb välja lennuki tualettruum. Samal ajal teised jälle kartsid, et äkki on meie pagas vahepeal Euroopa lennuliinide võrgus ära kadunud.
Nii sattuski kokku järgmine dialoog:
X: "Võib-olla ma ei jõuagi selle ajaga seal ära käia?" (Lend lühike ja äkki ei lastagi tualetti)
Y: "Oh, pole viga, küll nad saadavad selle sulle paari päeva jooksul koju". (Kadunud pagas tuuakse lõpuks koju kätte. Kui ikka üles leitakse.)
Situatsiooni arvestades kõlas see nii, et kui lühikese lennu ajal tualetti ei jõuagi, siis pole hullu, see tualett saadetakse paari päeva jookul koju kätte. Meie jälle naerust kõveras. Lõpuks otsustasime, et kuss! - see asi hästi ei lõpe - me pole veel Tallinnas.
Aga see Tallinna ja Helsingi vahet lendamine on naljakas küll - vaevalt jõuab lennuk õhku tõusta ja end horisontaalasendisse sättida, kui juba tuleb alustada laskumisega.
Lugedes Postimeest, saan nüüd aru küll, miks mei küüslaugud konfiskeeriti. LINK.
Budapesti terminaalis ostsid mitmed meist pisikese purgikese küüslauku marinaadis. Purgike pakiti mingi plastmassist võrgukese sisse. Minu ees seisnud inimene küsis müüjalt: "Is it OK?" ja müüja vastas, et on küll OK. Sama tehti ka meie inimeste purgikestega. Küsiti pardakaarti ning kõik oli justkui korras.
Jõudsime Helsingisse. Olime justkui transfer-reisijad, kuid ikkagi saadeti turvakontrollist läbi - ikka nii, et läptop kotist välja, kaas lahti, kingad ka jalast ning "piiksumasinast" läbi. Ja siis algas meie draama....
Ühe poisi kotist leiti see küüslaugupurk. Uuriti seda siis ikka üht- ja siis teistpidi. Selgitasime, et ostsime selle Budapesti terminaalist. Midagi ei aidanud. Taheti ära visata. Me siis mangusime, et pliiiiiiz, see on kingitus emale. Poisile juhtus lahke turvaonu - see läks ja valas marinaadi purgist välja (Oh seda lennuohutuse süsteemi!) ning poiss sai oma purgi tagasi. Aga teistel nii hästi ei läinud. Kaks ülejäänud onu olid väga järeleandmatud ning kahel meie inimesel läksid küüslaugupurgid prügikasti. Lisaks juhtus neil olema ka samas mõõdus purgike mingi paprikamoosiga (mis isegi polnud see paha "liquid".)
Olime väga nördinud ning sisisesime päris tõsiselt.
Bussiga lennuki peale sõites otsustasime, et nüüd hakkame 29. oktoobril tähistama küüslaugu mälestuspäeva. Selle purgi, mis meile alles jäeti, seadsime ikooni staatusesse. Lõpuks naersime nii, et pisarad silmis.
Ega asi sellega piirdunud. Trapi juures sabas seistes rääkisid ühed, et peaks kasutama viimast võimalust ning vaataks järgi, kuidas näeb välja lennuki tualettruum. Samal ajal teised jälle kartsid, et äkki on meie pagas vahepeal Euroopa lennuliinide võrgus ära kadunud.
Nii sattuski kokku järgmine dialoog:
X: "Võib-olla ma ei jõuagi selle ajaga seal ära käia?" (Lend lühike ja äkki ei lastagi tualetti)
Y: "Oh, pole viga, küll nad saadavad selle sulle paari päeva jooksul koju". (Kadunud pagas tuuakse lõpuks koju kätte. Kui ikka üles leitakse.)
Situatsiooni arvestades kõlas see nii, et kui lühikese lennu ajal tualetti ei jõuagi, siis pole hullu, see tualett saadetakse paari päeva jookul koju kätte. Meie jälle naerust kõveras. Lõpuks otsustasime, et kuss! - see asi hästi ei lõpe - me pole veel Tallinnas.
Aga see Tallinna ja Helsingi vahet lendamine on naljakas küll - vaevalt jõuab lennuk õhku tõusta ja end horisontaalasendisse sättida, kui juba tuleb alustada laskumisega.
Lugedes Postimeest, saan nüüd aru küll, miks mei küüslaugud konfiskeeriti. LINK.
pühapäev, 17. oktoober 2010
Oh seda ilmakest!
Küll tänavu jäi sügis lühikeseks! Tali kipub juba oktoobri keskel näitama, mida kõike ta oskab.
Lumekirmetis on maas...
Ja nagu sellest lumest veel vähe oleks, on külmakraadid ka jõe peal toimetanud. Õhuke jääkirme, aga asjaks ju seegi...
Tali tuleb! Kus on suusad? Kus on uisud?
Reaalne elurütm on näidanud, et me peaksime oma aiatööd sügisel varakult ära lõpetama. Pole ju selle aiailu imetlejaid, kui hommikul hämaras lähed ja õhtul hämaras tuled. Praegu on tunne, et juurin pikast peenrast välja selle kõrge sügisastra - oktoober on tublisti oma teises pooles, aga õitsema ei kavatse see taim mitte hakata. Ainult lamandunud varred turritavad laiali üle muru ja kõnnitee.
Korrastasin veel veidi peenraid, kuid kaua vastu ei pidanud - sõrmed sinakaspunased ja kanged - tee siis tööd või miskit. No ei saa mina aru nendest kinnastest, kus sõrmeotsad kudumata - minul on just sellised mardisandi küüned, mis koledasti külmetavad ja suisa ära kukkuda ähvardavad, kui sooja ei saa :) Prrrr! Kus on puud - kähku kütma!
Lumekirmetis on maas...
Ja nagu sellest lumest veel vähe oleks, on külmakraadid ka jõe peal toimetanud. Õhuke jääkirme, aga asjaks ju seegi...
Tali tuleb! Kus on suusad? Kus on uisud?Reaalne elurütm on näidanud, et me peaksime oma aiatööd sügisel varakult ära lõpetama. Pole ju selle aiailu imetlejaid, kui hommikul hämaras lähed ja õhtul hämaras tuled. Praegu on tunne, et juurin pikast peenrast välja selle kõrge sügisastra - oktoober on tublisti oma teises pooles, aga õitsema ei kavatse see taim mitte hakata. Ainult lamandunud varred turritavad laiali üle muru ja kõnnitee.
Korrastasin veel veidi peenraid, kuid kaua vastu ei pidanud - sõrmed sinakaspunased ja kanged - tee siis tööd või miskit. No ei saa mina aru nendest kinnastest, kus sõrmeotsad kudumata - minul on just sellised mardisandi küüned, mis koledasti külmetavad ja suisa ära kukkuda ähvardavad, kui sooja ei saa :) Prrrr! Kus on puud - kähku kütma!
reede, 15. oktoober 2010
Oh sa juttas - lund sajab!
Hommikul oli meite kandis ilm selline torssis moega - tuul puhkis ja pahises ümber maja ning loopis asju, millest jõud üle käis. (Nagu õhtul selgus, oli ta isegi ühe laua küüni seinast lahti kangutanud ning kahjurõõmsalt huilates parkla servale sättinud).
Tööle sõites muutus loodus aina talvisemaks ning alates Alansist olid põllud ja majakatused juba valged. Töö juures aknast välja vaadates tuli tõdeda, et see paganama lumi ei kavatsenud ka päeva jooksul ära sulada.
Käisin linnas. Ühistranspordiga linna vahet seerimine pole küll suurem asi ajaviide - bussigraafik on muutunud ja ülimalt harva bussiliinide teenuse kasutajana polnud aimugi, millal linna või millal linnast koju pääsen. Ja oi, küll oli linnas külm!
Kodus selgus, et Tapa ja Kadrina vahel oli täna paks lumi maas ning rabamatk tuli olude sunnil asendada matkaga vähe kindlamal ja kõrgemal pinnasel. Aga vallavalitsuse ja volikogu saksad said end argimuredest tuulutada ning hea huumorisoonega matkajuhi lora kuulates oma igapäevased vallamured hetkeksi unustada.
Koju sõites olid ilmaolud olnud järgmised: kuni Jänedani - lumesadu, kuni Alavereni "kruubisadu", kuni Koseni lörtsisadu, edasi vihmasadu. Uhh! Küll on kole see hilissügisene aeg!
Vallaleht on sel kuul päris huvitav. Võib ju öelda, et leheruumi pole mõtet huumorile kulutada, aga samas on see üks mõnus lugemismaterjal. See pole ju ometi halb, kui inimesel lugedes suunurgad muigele kisuvad!
Kahju oli lugeda ikka ja jälle juttu valusal teema - haridusasutused vallas. Neid on ju vaja! Ja just nimelt kõiki nelja. See oleks ikka väga jõhker, kui üks või teine kaoks. Kõik, mida tehakse ja kasvõi tegevuses hoitakse laste pärast, on hästi tehtud ja hästi hoitud. Kui perel on raske, siis ju ei kärbita kulusid laste pealt. Kõike muud, aga mitte seda!
Tööle sõites muutus loodus aina talvisemaks ning alates Alansist olid põllud ja majakatused juba valged. Töö juures aknast välja vaadates tuli tõdeda, et see paganama lumi ei kavatsenud ka päeva jooksul ära sulada.
Käisin linnas. Ühistranspordiga linna vahet seerimine pole küll suurem asi ajaviide - bussigraafik on muutunud ja ülimalt harva bussiliinide teenuse kasutajana polnud aimugi, millal linna või millal linnast koju pääsen. Ja oi, küll oli linnas külm!
Kodus selgus, et Tapa ja Kadrina vahel oli täna paks lumi maas ning rabamatk tuli olude sunnil asendada matkaga vähe kindlamal ja kõrgemal pinnasel. Aga vallavalitsuse ja volikogu saksad said end argimuredest tuulutada ning hea huumorisoonega matkajuhi lora kuulates oma igapäevased vallamured hetkeksi unustada.
Koju sõites olid ilmaolud olnud järgmised: kuni Jänedani - lumesadu, kuni Alavereni "kruubisadu", kuni Koseni lörtsisadu, edasi vihmasadu. Uhh! Küll on kole see hilissügisene aeg!
Vallaleht on sel kuul päris huvitav. Võib ju öelda, et leheruumi pole mõtet huumorile kulutada, aga samas on see üks mõnus lugemismaterjal. See pole ju ometi halb, kui inimesel lugedes suunurgad muigele kisuvad!
Kahju oli lugeda ikka ja jälle juttu valusal teema - haridusasutused vallas. Neid on ju vaja! Ja just nimelt kõiki nelja. See oleks ikka väga jõhker, kui üks või teine kaoks. Kõik, mida tehakse ja kasvõi tegevuses hoitakse laste pärast, on hästi tehtud ja hästi hoitud. Kui perel on raske, siis ju ei kärbita kulusid laste pealt. Kõike muud, aga mitte seda!
neljapäev, 14. oktoober 2010
Kolletamispäev
Läbi aastate on kolletamispäev siin meite kandis olnud selleks tärminiks, millest alates võib öelda, et mets on raagus. Tänavu veel ei ole. Vähemalt haavad meie metsas on veel kollased. Uue pargi noored haavad on veidi teist tüüpi - nende lehed lähevad kiiresti pruuniks ning praeguseks ajahetkeks on puud täiesti raagus. Nädala alguse tormituuled rappisid meie suuri vahtrapuid üsna armutult ja nii on nemadki nüüd kurvalt lehetud.
Kuidagi järsku on ilm pimedaks ja hilissügiseselt süngeks muutunud. Praegu sajab midagi vihma ja lörtsi segu moodi ollust ning tuul mühiseb ümber maja üsna koleda vihinaga.
Kuid on olnud ka hullemaid kolletamispäevi. Aastaid tagasi oli tänase kuupäeva hommikutundidel paks lumi maas ning veel eelmisel päeval peenras säranud daaliate õied piilusid lumest välja üsna ehmunud ilmel.
Tänane tööpäev oli tavalistest päevadest veidi erinev- lapsed tegid selgeks, et täna kohe mitte ei sobi tavalist tõsist tööd teha. Noh, eks me siis võtsimegi natuke kergemalt - pidasime väikest viisi pidu, maiustasime ja arutasime muidu tähtsaid ilmaasju,
Väga vahvalt õnnestus ajaloos jumalate joonistamine. (Millegipärast tahtsid kõik tingimata Anubist joonistada). Eesti keeles lõpetasime piltjutustuse. Pidin vastama õpilaste üsna trotslikule küsimusele: "Miks üldse inimesed raamatuid lugema peavad?" Esimese üllatusega ei osanud selle peale nagu midagi öelda. Siis jutustasin lastele loo kilplastest, kes mäe nõlval metsa langetasid ning rasked palgid õlgadel mäest alla tassisid (lapsed kujutasid väga hästi ette, kui raske säärane töö võis olla). Siis aga keegi komistas ning õlalt maha kukkunud palk veeres mäest alla. Lapsed turtsatasid üsna põlastavalt, kui kuulsid, et kilplased nüüd suure hurraaga kõik mäe jalamile tassitud palgid taas mäkke vedisid ning siis mäest alla veeretasid. Minu jutustusele pani "punkti" pärast hetkelist vaikust lausutud otsus: "Lollakad!" Nüüd sain võimaluse lahti seletada võrdlus "nagu kilplane" ning ühtlasi teha laste jaoks väga ebahuvitav avaldus, mille kohaselt just raamatute lugemine rikastab inimeste sõnavara ning keelepruuki.
Inglise keel oli mõlemal klassil ainus "karm" tund, kus hinnaalandust ei olnud ning homme ootab neid ees test (koos kaasneva hoiatusega, et ei ole enam mõtet oma veerandihindega mängida - hinde parandamise aega ei pruugi eriti jääda). Loodetavasti on lapsed tublid veerandi lõpuni ning mingeid ootamatuid ekstsesse ette ei tule.
Kuidagi järsku on ilm pimedaks ja hilissügiseselt süngeks muutunud. Praegu sajab midagi vihma ja lörtsi segu moodi ollust ning tuul mühiseb ümber maja üsna koleda vihinaga.
Kuid on olnud ka hullemaid kolletamispäevi. Aastaid tagasi oli tänase kuupäeva hommikutundidel paks lumi maas ning veel eelmisel päeval peenras säranud daaliate õied piilusid lumest välja üsna ehmunud ilmel.
Tänane tööpäev oli tavalistest päevadest veidi erinev- lapsed tegid selgeks, et täna kohe mitte ei sobi tavalist tõsist tööd teha. Noh, eks me siis võtsimegi natuke kergemalt - pidasime väikest viisi pidu, maiustasime ja arutasime muidu tähtsaid ilmaasju,
Väga vahvalt õnnestus ajaloos jumalate joonistamine. (Millegipärast tahtsid kõik tingimata Anubist joonistada). Eesti keeles lõpetasime piltjutustuse. Pidin vastama õpilaste üsna trotslikule küsimusele: "Miks üldse inimesed raamatuid lugema peavad?" Esimese üllatusega ei osanud selle peale nagu midagi öelda. Siis jutustasin lastele loo kilplastest, kes mäe nõlval metsa langetasid ning rasked palgid õlgadel mäest alla tassisid (lapsed kujutasid väga hästi ette, kui raske säärane töö võis olla). Siis aga keegi komistas ning õlalt maha kukkunud palk veeres mäest alla. Lapsed turtsatasid üsna põlastavalt, kui kuulsid, et kilplased nüüd suure hurraaga kõik mäe jalamile tassitud palgid taas mäkke vedisid ning siis mäest alla veeretasid. Minu jutustusele pani "punkti" pärast hetkelist vaikust lausutud otsus: "Lollakad!" Nüüd sain võimaluse lahti seletada võrdlus "nagu kilplane" ning ühtlasi teha laste jaoks väga ebahuvitav avaldus, mille kohaselt just raamatute lugemine rikastab inimeste sõnavara ning keelepruuki.
Inglise keel oli mõlemal klassil ainus "karm" tund, kus hinnaalandust ei olnud ning homme ootab neid ees test (koos kaasneva hoiatusega, et ei ole enam mõtet oma veerandihindega mängida - hinde parandamise aega ei pruugi eriti jääda). Loodetavasti on lapsed tublid veerandi lõpuni ning mingeid ootamatuid ekstsesse ette ei tule.
kolmapäev, 13. oktoober 2010
Kirju soki muster
Soki muster /Halliste (14 silma vardale)
Seda võiks katsetada. Halliste mustrist saab küll X-muster sobilike värvitoonide puudumise tõttu.
Seda võiks katsetada. Halliste mustrist saab küll X-muster sobilike värvitoonide puudumise tõttu.teisipäev, 12. oktoober 2010
Kõrgpeenrast
Artikkel pärineb ajakirjast Kodukiri
Kõrgpeenra ehitamise mõte tuleb tavaliselt siis, kui on vaja luua eritingimusi mõnele taimele – kuivalembestele alpitaimedele või ürtidele, hapulembestele kanarbikele ja rododele või rammusamat mulda vajavatele tarbetaimedele.
Samuti võimaldab kõrgpeenar vaadet huvitavamaks muuta: peenra tõstmisega saab ehitada aeda eri tasapindu, viia kokku eri kõrgusel olevaid pindu, kasutada taimestamiseks kaldpindu, muutes need astmelisteks terrassideks.
Kõrgpeenral plussid:
•Märja ja vihmase kevadega võimaldab kõrgpeenar alustada taimede kasvatamist varem – kõrgemad kohad saavad varem jagu liigniiskusest.
•Kõrgpeenras saab kasvatada niiskust pelgavaid taimi.
•Väga hästi kasvavad kõrgpeenras kuivust taluvad taimed.
•Kõrgemale tõstetud peenraid on mugavam ja lihtsam hooldada.
•Väiksemad taimed on kõrgemal paremini nähtavad.
•Eraldatud peenrasse saame luua taimedele kergemini sobivad tingimused.
Materjalid
•Looduskivid – maakivid, õhemad või paksemad paekivitükid.
•Puidust servad – puitprussid, paksemad lauad, puitliiprid, pakud, puitvaiad.
•Välistingimustesse sobivad tellised.
•Servaks võivad olla ka hao- või oksapunutised.
•Moodsama kujunduse juures kasutatakse betooni, metallserva – nii roostevaba kui ka juba roostes – või kividega täidetud metallvõrestikke.
ALPITAIMED
armastavad sooja kasvukohta ja kuivemat pinnast. Nad kannatavad küll talvist külma, kuid mitte niiskust. Neile on vaja väga hea drenaažiga kasvukohta. Sobiva aluspinnasega kõrgpeenar on just alpitaimedele sobiv ja vajalike tingimustega koht.
Alpitaimede jaoks võiks peenar olla maapinnast vähemalt 25 cm kõrgem. Põhi tuleks täita killustiku või suuremate kividega umbes kolmandiku ulatuses. Kasvukohaks valida päikesepaisteline lõunapoolne koht, kuhu päike paistab enamuse päevast. Kuna vee läbilaskmine on alpitaimedele väga oluline, siis võib lisada kolmandiku osas killustikku või kruusa ka kasvumullale.
HAPULEMBESED TAIMED
Turbapeenra rajamiseks on kõige lihtsam viis teha aeda kõrgpeenar. Turbaala ääristatakse puupakkude, maakivide, puitserva või turbapätsidega. Hapulembeste taimede puhul ei tohi kasutada peenraäärena pinnast aluseliseks muutvat paekivi. Hapulembeste taimede jaoks võiks peenra põhja muust pinnasest eraldada. Selleks tuleb vooderdada kõrgpeenra põhi vett läbilaskva peenravaiba või geotekstiiliga ja täita peenar turba või hapulembeste taimede jaoks segatud mullaseguga.
TARBETAIMED
Kõrgpeenra võib rajada ka taimejäätmete peale, korralikult vormistatud servadega peenra kõige alumisse kihti pannakse kõigepealt veidi peeneks hakitud oksajäätmeid, siis peale tagurpidi keeratud rohumättaid või taimejäätmed, puulehti ja sõelumata kompostmulda. Pealmisesse kihti panna sõelutud kompostmulda, kuhu saab juba istutada või külvata taimi. Sellisel viisil rajatud kõrgpeenras saab kasvatada veidi rammusamat pinnast vajavaid tarbetaimi – köögivilju, salateid, supirohelist ning maasikaid.
TEE NII:
Planeeri
•Selle järgi, milliseid taimi soovid kõrgpeenras kasvatada, vali kasvukoht, taimede valgusvajadus ning mulla koostis.
•Sobita kõrgpeenra kuju ja suurus ülejäänud aia kujundusega.
•Esimeseks käeharjutuseks ära vali liialt kõrget peenraserva – juba 25–45 cm kõrgune serv on päris nähtava kõrgustevahega ja seisab lihtsamini püsti.
Ehita
•Madalamad kivimüürid looduskivist laotakse killustikpadjale kuivmüürina – ilma mördita, kividevahelised vuugid täidetakse mulla või liivaga. Külmakergituste vältimiseks tehakse kõrgpeenra serva alla tihendatud killustikust või kruusast 20–30 cm paksune aluskiht. Kivide alumine serv võiks ulatuda veidi maapinna alla. Kõrgpeenar täidetakse seest istutusmullaga. Kasvumulla alla kõrgpeenra sisse pannakse killustikust või kruusast dreeniv kiht.
•Müüri paksus oleneb natuke kõrgusest ja võiks olla 1/3 kuni ¼ valmis müüri kõrgusest. Tavaliselt laotakse müürid ja tugimüürid väikese, 10–15% kaldega, nii et müür oleks alt veidi laiem.
•Maakividest kuivmüüril laotakse suuremad kivid alla, väiksemad pealepoole. Lihtsama ja madalama kõrgpeenra jaoks on optimaalne umbes 3–4 rida kive. Vahedesse pannakse mulda ja ka keskelt täidetakse peenar mullaga.
•Puitservadega peenra servad kinnitatakse omavahel ja toestatakse nurkadest ning ka umbes 60 cm tagant maa sisse löödud puidust vaiadega. Mullaga kokkupuutes olev puit tuleb töödelda niiskuskaitsevahendiga. Kui kasvatame peenras tarbetaimi, ei soovitata kasutada mürgiseid immutusvahendeid.
Istuta
•Vali kõrgpeenrasse ühesuguseid kasvutingimusi vajavad taimed.
•Taimed istutatakse sisse pärast müüri valmimist. Müüri külgedele kivipragudesse tehakse pulgaga ette diagonaalselt auk, kuhu istutatakse taim, et juured jõuaksid kõrgpeenra keskele sügavamasse mulda. Kõrgpeenart kastetakse keskelt. Leota taimi enne istutamist vees, et mullapall oleks piisavalt märg. Pärast istutamist kasta taimi kindlasti.
HEA MÕTE:
Kividevahelistesse aukudesse saab istutada vähest mulda vajavaid taimi. Paljud taimed otsivad seal ise laienedes ja kasvades endale kinnituskoha või kasvatavad vartele lisajuured kohtades, kus vars toetub mullale. Selleks sobib hästi enamik kiviktaimlas kasvavaid liike.
Kõrgpeenra ehitamise mõte tuleb tavaliselt siis, kui on vaja luua eritingimusi mõnele taimele – kuivalembestele alpitaimedele või ürtidele, hapulembestele kanarbikele ja rododele või rammusamat mulda vajavatele tarbetaimedele.
Samuti võimaldab kõrgpeenar vaadet huvitavamaks muuta: peenra tõstmisega saab ehitada aeda eri tasapindu, viia kokku eri kõrgusel olevaid pindu, kasutada taimestamiseks kaldpindu, muutes need astmelisteks terrassideks.
Kõrgpeenral plussid:
•Märja ja vihmase kevadega võimaldab kõrgpeenar alustada taimede kasvatamist varem – kõrgemad kohad saavad varem jagu liigniiskusest.
•Kõrgpeenras saab kasvatada niiskust pelgavaid taimi.
•Väga hästi kasvavad kõrgpeenras kuivust taluvad taimed.
•Kõrgemale tõstetud peenraid on mugavam ja lihtsam hooldada.
•Väiksemad taimed on kõrgemal paremini nähtavad.
•Eraldatud peenrasse saame luua taimedele kergemini sobivad tingimused.
Materjalid
•Looduskivid – maakivid, õhemad või paksemad paekivitükid.
•Puidust servad – puitprussid, paksemad lauad, puitliiprid, pakud, puitvaiad.
•Välistingimustesse sobivad tellised.
•Servaks võivad olla ka hao- või oksapunutised.
•Moodsama kujunduse juures kasutatakse betooni, metallserva – nii roostevaba kui ka juba roostes – või kividega täidetud metallvõrestikke.
ALPITAIMED
armastavad sooja kasvukohta ja kuivemat pinnast. Nad kannatavad küll talvist külma, kuid mitte niiskust. Neile on vaja väga hea drenaažiga kasvukohta. Sobiva aluspinnasega kõrgpeenar on just alpitaimedele sobiv ja vajalike tingimustega koht.
Alpitaimede jaoks võiks peenar olla maapinnast vähemalt 25 cm kõrgem. Põhi tuleks täita killustiku või suuremate kividega umbes kolmandiku ulatuses. Kasvukohaks valida päikesepaisteline lõunapoolne koht, kuhu päike paistab enamuse päevast. Kuna vee läbilaskmine on alpitaimedele väga oluline, siis võib lisada kolmandiku osas killustikku või kruusa ka kasvumullale.
HAPULEMBESED TAIMED
Turbapeenra rajamiseks on kõige lihtsam viis teha aeda kõrgpeenar. Turbaala ääristatakse puupakkude, maakivide, puitserva või turbapätsidega. Hapulembeste taimede puhul ei tohi kasutada peenraäärena pinnast aluseliseks muutvat paekivi. Hapulembeste taimede jaoks võiks peenra põhja muust pinnasest eraldada. Selleks tuleb vooderdada kõrgpeenra põhi vett läbilaskva peenravaiba või geotekstiiliga ja täita peenar turba või hapulembeste taimede jaoks segatud mullaseguga.
TARBETAIMED
Kõrgpeenra võib rajada ka taimejäätmete peale, korralikult vormistatud servadega peenra kõige alumisse kihti pannakse kõigepealt veidi peeneks hakitud oksajäätmeid, siis peale tagurpidi keeratud rohumättaid või taimejäätmed, puulehti ja sõelumata kompostmulda. Pealmisesse kihti panna sõelutud kompostmulda, kuhu saab juba istutada või külvata taimi. Sellisel viisil rajatud kõrgpeenras saab kasvatada veidi rammusamat pinnast vajavaid tarbetaimi – köögivilju, salateid, supirohelist ning maasikaid.
TEE NII:
Planeeri
•Selle järgi, milliseid taimi soovid kõrgpeenras kasvatada, vali kasvukoht, taimede valgusvajadus ning mulla koostis.
•Sobita kõrgpeenra kuju ja suurus ülejäänud aia kujundusega.
•Esimeseks käeharjutuseks ära vali liialt kõrget peenraserva – juba 25–45 cm kõrgune serv on päris nähtava kõrgustevahega ja seisab lihtsamini püsti.
Ehita
•Madalamad kivimüürid looduskivist laotakse killustikpadjale kuivmüürina – ilma mördita, kividevahelised vuugid täidetakse mulla või liivaga. Külmakergituste vältimiseks tehakse kõrgpeenra serva alla tihendatud killustikust või kruusast 20–30 cm paksune aluskiht. Kivide alumine serv võiks ulatuda veidi maapinna alla. Kõrgpeenar täidetakse seest istutusmullaga. Kasvumulla alla kõrgpeenra sisse pannakse killustikust või kruusast dreeniv kiht.
•Müüri paksus oleneb natuke kõrgusest ja võiks olla 1/3 kuni ¼ valmis müüri kõrgusest. Tavaliselt laotakse müürid ja tugimüürid väikese, 10–15% kaldega, nii et müür oleks alt veidi laiem.
•Maakividest kuivmüüril laotakse suuremad kivid alla, väiksemad pealepoole. Lihtsama ja madalama kõrgpeenra jaoks on optimaalne umbes 3–4 rida kive. Vahedesse pannakse mulda ja ka keskelt täidetakse peenar mullaga.
•Puitservadega peenra servad kinnitatakse omavahel ja toestatakse nurkadest ning ka umbes 60 cm tagant maa sisse löödud puidust vaiadega. Mullaga kokkupuutes olev puit tuleb töödelda niiskuskaitsevahendiga. Kui kasvatame peenras tarbetaimi, ei soovitata kasutada mürgiseid immutusvahendeid.
Istuta
•Vali kõrgpeenrasse ühesuguseid kasvutingimusi vajavad taimed.
•Taimed istutatakse sisse pärast müüri valmimist. Müüri külgedele kivipragudesse tehakse pulgaga ette diagonaalselt auk, kuhu istutatakse taim, et juured jõuaksid kõrgpeenra keskele sügavamasse mulda. Kõrgpeenart kastetakse keskelt. Leota taimi enne istutamist vees, et mullapall oleks piisavalt märg. Pärast istutamist kasta taimi kindlasti.
HEA MÕTE:
Kividevahelistesse aukudesse saab istutada vähest mulda vajavaid taimi. Paljud taimed otsivad seal ise laienedes ja kasvades endale kinnituskoha või kasvatavad vartele lisajuured kohtades, kus vars toetub mullale. Selleks sobib hästi enamik kiviktaimlas kasvavaid liike.
Sügavkülmutatud toiduainetest
Väga mõtlemapanev artikkel Maalehest:
Toiduainete sügavkülmutamine on tänapäeval nii tavaline, et enam ei mõeldagi, kui kaua need seal tegelikult säilivad või kas kõik asjad üldse sobivad külmutamiseks.
Mis saab näiteks viimasel säilivuskuupäeval ostetud ja sügavkülma pistetud hakklihast? Üks soovitus on hakkliha eelnevalt ära praadida ja alles siis külmutada. (Sellise nipi peale poleks küll tulnud!) Õige oleks aga kõik toiduained, nii köögiviljad, marjad kui ka liha sügavkülma panna võimalikult värskena. Ja mitte neid sinna määramatuks ajaks jätta.
Näiteks liha külmutamisel on rusikareegel, et mida rasvasem tükk, seda lühemat aega see säilib. Hakkliha kasutusaega võib toorelt külmutades pikendada 1-2 kuu võrra. Väherasvane liha säilib parimal juhul 8 kuud, kala vaid 1-3 kuud.
Ka küpsetiste puhul määrab säilivusaja nende rasvasus. Väherasvane saiake võib söödav olla veel 9 kuu pärast, kuid rasvasemad küpsetised, näiteks muffinid, tuleb ära süüa kiiremini.
Marjade ja juurviljade kasutusaeg on umbes aasta ehk ühest saagist järgmiseni.
(See on toiminud)
Veel soovitatakse mitte pakkida liiga suurtesse karpidesse - väiksemas pakendis külmuvad toiduained kiiremini ja ka säilivad paremini. Elektrikatkestuse korral tasub teada, et sügavkülmakamber püsib külmana ööpäeva. (Kirstkülmik oma suuruse tõttu ehk veidi kauem?)
Mida teha, kui leiad külmikupõhjast möödunud aasta kuupäevaga toiduaineid ja mõtled, kas need kõlbavad või mitte. Kui külmiku temperatuur on püsinud kogu aja stabiilsena, siis marju ja juurvilju võib veel tarbida, liha ja kala tasub aga ära visata. Lisaks sellele, et säilivuskuupäeva ületanud toiduained võivad halvasti mõjuda tervisele, tasub mõelda ka sellele, et toit peaks olema hea maitsega ja nauditav. (Seentega olen alati hädas - neid korjata, säilitamiseks ette valmistada meeldib, kuid toidu valmistamisel sügavkülmutatud seeni ei kipu. Nii rändavadki need seened tihtipeale kompostihunnikusse. No ei saa üle seenemürgistuse hirmust!)
Allikas: YLE
Toiduainete sügavkülmutamine on tänapäeval nii tavaline, et enam ei mõeldagi, kui kaua need seal tegelikult säilivad või kas kõik asjad üldse sobivad külmutamiseks.
Mis saab näiteks viimasel säilivuskuupäeval ostetud ja sügavkülma pistetud hakklihast? Üks soovitus on hakkliha eelnevalt ära praadida ja alles siis külmutada. (Sellise nipi peale poleks küll tulnud!) Õige oleks aga kõik toiduained, nii köögiviljad, marjad kui ka liha sügavkülma panna võimalikult värskena. Ja mitte neid sinna määramatuks ajaks jätta.
Näiteks liha külmutamisel on rusikareegel, et mida rasvasem tükk, seda lühemat aega see säilib. Hakkliha kasutusaega võib toorelt külmutades pikendada 1-2 kuu võrra. Väherasvane liha säilib parimal juhul 8 kuud, kala vaid 1-3 kuud.
Ka küpsetiste puhul määrab säilivusaja nende rasvasus. Väherasvane saiake võib söödav olla veel 9 kuu pärast, kuid rasvasemad küpsetised, näiteks muffinid, tuleb ära süüa kiiremini.
Marjade ja juurviljade kasutusaeg on umbes aasta ehk ühest saagist järgmiseni.
(See on toiminud)
Veel soovitatakse mitte pakkida liiga suurtesse karpidesse - väiksemas pakendis külmuvad toiduained kiiremini ja ka säilivad paremini. Elektrikatkestuse korral tasub teada, et sügavkülmakamber püsib külmana ööpäeva. (Kirstkülmik oma suuruse tõttu ehk veidi kauem?)
Mida teha, kui leiad külmikupõhjast möödunud aasta kuupäevaga toiduaineid ja mõtled, kas need kõlbavad või mitte. Kui külmiku temperatuur on püsinud kogu aja stabiilsena, siis marju ja juurvilju võib veel tarbida, liha ja kala tasub aga ära visata. Lisaks sellele, et säilivuskuupäeva ületanud toiduained võivad halvasti mõjuda tervisele, tasub mõelda ka sellele, et toit peaks olema hea maitsega ja nauditav. (Seentega olen alati hädas - neid korjata, säilitamiseks ette valmistada meeldib, kuid toidu valmistamisel sügavkülmutatud seeni ei kipu. Nii rändavadki need seened tihtipeale kompostihunnikusse. No ei saa üle seenemürgistuse hirmust!)
Allikas: YLE
Hilissügis
Hommikul olid taevas sünkmustad vihmapilved, mis hooti külma ja peenepiisalist vihma endaga kaasa tõid. Päeva peale tuli päike välja ja aknast õue vaadates võis päikese lahke ilme nii mõnegi kergeuskliku ära petta - säravale ilmale vaatamata lõõtsus õues külm tuul.
Pärastlõunaks olid vihmapilved asendunud väheke heledamate pilvedega, millest sadas midagi, mis hirmsasti lund meenutas. Sadu oli küll lühiajaline, kuid tuletas meelde, et sügise rajad on vääramatult talve suunda keeranud.
Pärastlõunaks olid vihmapilved asendunud väheke heledamate pilvedega, millest sadas midagi, mis hirmsasti lund meenutas. Sadu oli küll lühiajaline, kuid tuletas meelde, et sügise rajad on vääramatult talve suunda keeranud.
Tellimine:
Postitused (Atom)