teisipäev, 28. september 2010

Õpetaja: märkus; õpilane: vastus märkusele

Väga huvitav märkuse kirjutamise, sellele reageerimise ning hinnangu andmise vorm probleemi lahendamisele/ lahendamatusele:

pühapäev, 26. september 2010

Külm - sügis ju!

Tänane päev ei ole eilse vend. No mitte kuidagi kohe ei ole! Eile päikesepaiste ja +20 kraadi sooja, täna udune, pilves ja +10 kraadi. No mitte ei venitanud rohkem välja!

Tubased tööd. Kappide korrastamine. Poisid tundsid huvi, kas ma mitte juba esmaspäeval kuskile lendama ei hakka, et selline tuuseldamine käib. Oh ei, ilm lihtsalt selline, et vaja juba ka soojemad vatid vähe käepärasemalt paigutada.
Nüüd hakkab juba hämarduma, aga akende pesemiseni täna ikka veel ei jõudnud.

Vihma on meil nüüd nii palju sadanud, et jõgi on jälle ilusasti vett täis. Kohe suisa tammi ülaservani. Ja tammi taga madalamas osas on ka kivid kenasti kaetud - sealgi on jõgi jälle vooluveekogu. Tegelikult on isegi natuke nagu kõhe vaadata seda veega täitunud jõesängi. Uskumatu, kui kiiresti võib inimene kohaneda looduse vempudega - purukuiv jõgi oli lõpuks täiesti tavaline nähtus, justkui peakski nii olema.Potsu ei jää ju muidugi mõista sammugi maha - tema ka tammil ukerdamas.
Mõnel meist algas tänasest kolmenädalane puhkus. Kadedaks teeb kohe! Mul oleks ka n+1 tööd aias ja toas teha.

Täna oli loodusmatkade giidil tööpäev. Käis noortega Järlepa järve ääres. Alguses me teadsime, et matkasellid on Kose G-st, aga selgus, et oli olnud ka harmikaid ja ardukaid. Meie omad olid giidi ka tundnud. Küsisin, kas teretada ka osati. Oli osatud, kiitis giid lapsi.

laupäev, 25. september 2010

Suvesoe sügispäev

Täna on olnud kogu päeva võrratu ilm! Temperatuuri maksimum ulatus 20 kraadini.

Leidsin koha, kus on info ilma kohta kuu aja pärast meie comeniuslasi huvitavas paigas.

Ioannina ilm
Thessaloniki ilm
Aga meie sõprade juures Kreeta saarel Heraklionis on veel suur suvi.

Lõiguke ajalehest

Kopeeritud Postimehe artiklist:
"Sündimas on kodanikuliikumine, mis mitte ainult ei või minna ühtse rusikana järgmistele valimistele, vaid võib lammutada ka selle valla. 1990ndate lõpus liidetud Otepää linn ja vald on väidetavalt üks ebaõnnestunumaid vabatahtliku haldusreformi näiteid. Kaks kogukonda pole kokku sulanud ei päriselus ega ka volikogus, ja sealt ka pinged.

Eesti inimesed on hakanud mõistma, et kui asjad on väga korrast ära, siis tuleb meelt avaldada. Iga selline mäss toob omavalitsejad ja nende puudused üleriigilise meedia pilti ja mõjutab protsesse. Eestis on veel küllaldaselt omavalitsusi, mida valitseb hästi turvatud rumalus ja ahnus. Pühajärvelased tegid otsa lahti ja loodetavasti leidub neil ka järgijaid."

Rõhutatud laused on need, mis panid mõtlema ning analooge otsima/leidma.

neljapäev, 23. september 2010

Va seadusesepad - ehmatavad vaest inimest!

1. jaanuaril 2011 jõustub uus liiklusseadus. Nüüd on sisse kirjutatud tervisetõendi nõue ja õigus peatada mootorsõiduki juhtimisõigus tõendi aegumisel.
Oh sa sinine sitikas! Kus on mu tervisetõend? Olemas? Kadunud? ......... Uhh - alles on! Õnneks see veel kehtib ka! Ja kohe õige mitu-mitu aastat kehtib veel!
Karmid "seaduseknihvid" on lihtinimeste keelde pandud siin.

Loodus on vägagi sügise nägu

Lugesin Muhediku blogist, et lõunaosariikides loodus veel suviselt roheline. Tegin vastukaaluks meite kandi looduse seisust mõned pildid.

Pärnad on meil kollased
vahtrad, kes rohkem, kes vähem punased
toomingad päris raagus
kased on väga hõredas leherüüs
saared on oma leherüü sootuks maha ajanud
On ju suur see meie Eestimaa! Kliima erinev, loodus sellest johtuvalt samuti erinev. Ma suudaks ehk selle sügise ja talve natuke kergemini üle elada, kui sügis tuleks hilja ja talv tuleks veelgi hiljem ning läheks minema võimalikult vara.
Aga...... kus sa sellega!

teisipäev, 21. september 2010

Jamad lood haridusmaastikul

Väga kurb on olnud lugeda erinevatest meediakanalitest koolijuhi Miia Pallase lugu.
Õnneks on maakonna koolijuhid kolleegi kaitseks välja astunud. Artikkel Valgamaalasest.
Vallavanem on omakorda esinenud vastulausega. Artikkel Valgamaalasest.
Üks huvitav kommentaar viimasele artiklile:
"Kui see ongi pôhjus, siis tuleks ju Pallast hoopis premeerida. Eelarvesse on kirjutatud- seega planeeritud- kulutada tunduvalt suurem summa. Täpset arvu öelda ei saa, kuid see on 45 000 +.
Direktor vallandatakse ligi 9000.- krooni kokkuhoiu eest????!!!!!

Kui praegu on sôlmitud leping FIE-ga, kes juba 9 aastat asjaga tegeleb, milles on siis mingi vähempakkumise môte?
KAS: 1) sokutada sôbrad-tuttavad kogu eelarves planeeritud raha eest ise "asja ajama"
2) kulutada vôimalikult palju valla/kooli raha?
3) hävitada vôimalikult palju rajatud haljastusest?
Paraku ei ole tegemist ainult muru niitmisega. Taimedega tegelemine nôuab lisaks teadmistele-oskustele tôsist hoolt. Deviisiga "kus metsa raiutakse..." kvaliteethaljastuses kaugele ei jôua.

Ja endise koomeistrina vôtan endale ôiguse panna ka hindeid. Hr. A. Matt 'i teadmised ja oskused on hinnatud järgnevalt:
1.Organisatsiooni juhtimine -"nôrk"
2. Organisatsioonikäitumine ja -kultuur - "puudulik"
2. Majandusarvestus- "nôrk"
3. Bioloogia- "nôrk"
4. Rehkendus- "puudulik"

Ja nüüd, kulla poiss, polegi muud kui pôhikooli tagasi! Puuduolevat tarkust omandama. Hea, et see kool Pühajärvel ikka olemas on, vähemalt koht, kuhu minna. Gümnaasiumi on nende teadmiste juures pisut palju.
HEAD KOOLITEED!

pühapäev, 19. september 2010

Kui Muhhamed ei lähe mäe juurde, siis....

...mägi läheb Muhhamedi juurde. Selline huvitav vanasõna araabiamaade kandist.

Kohalikus kontekstis tähendab see vanasõna, et kui ikka inimene on seesamune... topograafiline... hmm ....kretiin ja seetõttu üksi metsa minna ei julge, siis..... No kes ei tahaks rikkalikul seeneajal metsas käia? Ma tahaks ka. Aga, nagu ikka, ei ole mu kaasal kas aega või on ta tööl - no ei ole ma veel metsa saanud sel sügisel. Seega seened (mägi) tulevadki ise koju kätte.

Meil on ju uus park ja vana park. Ja nii palju seeni, nagu tänavu, pole ma seal varem näinudki. Mis mul nüüd viga! Läksin täna lihtsalt jalutama, anumat kaasa ei võtnud, kuna arvasin, et kaseriisikate aeg on ümber saanud. Aga ei veel! Sain kaseriisikaid ja üllatus oli suur, kui leidsin, et meie pargi seente loetellu on lisandunud kollased võiseened ja oranžid kuuseriisikad.

Hakkasin juba Rootsi Tee poole liikuma ja käigu pealt korjasin veel viimaseid kuuseriisika nöpse, kui äkki silmasin seenemetsa kaunitare - punaseid kärbseseeni. Neid oli noorte kuuskede all tervelt viis. Kahjuks kõigist viiest korraga head pilti ei saanud, aga kaks uhket punakübarat on küll pildil poseerimas.

Aiatööd sügisvihmas

Prrrr! Külm on! Prrrrrrrrrr! Märg on!
Aga midagi pole parata, tuleb vihmast ilma trotsida, sest taimekesed on vaja maha istutada ja homme on jälle tööpäev.
Peenar, kus aastaid kasvasid roosad pojengid, seisis tükk aega tühjana ja ootas uusi asukaid. Kuna tegemist sellise poolvarjulise alaga, siis olin mõnda aega nõutu - kes seal kasvada võiks. Nüüd on kaks kärbest korraga tabatud: varjuline peenar sai omale asukad ja mina sain hulgaliselt juurde astilbesid. Pildil on näha ka uus terrass, mille edasine menetlemine seisab mitme asjaolu taga: pole aega; kui aega on, siis pole kuiva ilma ning mis kõige hullem - pole höövelmasinat, mida aga järgmise etapi läbimiseks hädasti vaja oleks. Noh ja muidugi võtab omajagu aega ka imeliku nurga alla plaanitud trepi projekteermine.Pärast väikest vahepausi soojas toas said omale uue kasvukoha
kolm delfiiniumit
hallid nelgid
valgekirjulehelised hostad
siniseleheline hostatita
krüsanteem
varased ja vähe hilisemad iirised

Hetkel on tunne, et rohkem täna välja ei lähe - juuksed tilguvad vihmast, jope on läbimärg ja kummikud lirtsuvad. Ja... kurk annab teada, et ta on olemas.... Haigeks jääda ei tohi mitte mingil juhul! Nüüd tass kuuma teed meega ja tubaste tegemistega puhkepäeva kaunistama! Õhtul vaja veel ka homsed tunnid ette valmistada.

Ahjaa! Kui astilbepeenart kaevasin, nägin maja poole lippavat nugist. Ilus pruun loomake! Ei tea, kas ta plaanis minna maja alla hiirteväge harvendama, aga igal juhul jäi tema plaan seekord soiku. Loomake märkas mind, seisatas hetkeks ning jooksis tagasi. Sel hetkel nägi Potsu "sissetungijat". Küll siis algas klaperjaht! Potsu ei või mitte kannatada, et igasugused nahhaalid tema territooriumil patseerivad!
........
Oh mind ja minu varahommikust eluviisi!
Kell kaks päeval on sadu läbi, päike särab (Oi, kui madalal juba!) ja jopega on suisa palav. Kõik taimed on istutatud! Veelkord suur tänu Tii`le taimede eest!!!!
Nüüd võin rahuliku südamega töönädalale vastu minna.

Juba ootan uut kevadet ja uut puhkust, et jätkata uue istutusala laiendamisega!

laupäev, 18. september 2010

Aitäh, aitäh, aitäh!

Suvel Thela aias kohtusin vahvate aiasõpradega. Aia-inimesed on täiesti erilised inimesed! Taimed vajavadki just erilisi inimesi - ainult siis on nad õnnelikud ja kasvavad hästi. Täna käisime järjekordsel taimeretkel, kust saime autotäie vahvaid ja vahvamaid taimekesi.

Kohe õhtul istutasime maha kaks erinevat sorti põõsasmaranat. Ülejäänud taimed jäävad pühapäevast päeva ootama.

Suur-suur aitäh Tii`le ja tema kaasale toreda õhtupooliku eest!

pühapäev, 12. september 2010

Pühapäev

Hommikul pahaaimamatult e-Postimeest avades kukkus suu ehmatusest lahti. See pole võimalik! Aga kahjuks ikka vist on... Kuulitõukaja Taavi Peetre on järjekordne noor Eestimaa mees, kelle vesi võttis. Kohutavalt kahju!

Kõige koledam, et see oli juba teine samalaadne surmateade ühe nädala sees. See on ikka liig mis liig!

Kahjuks kujunes ka tänane puhkepäev selliseks, et metsa ei saanudki. Ega siis muud - jälle oma parki! Ja seenesaak ikka endiselt suur! Sellegipoolest tahaks metsa. Just männimetsa. Lapsepõlve seenemetsad jäid Klooga kanti ja saagiks olid seal imeilusad männiriisika - seenenööbikesed. Ma ei tunnista ühtegi teist seent marineerimise kõlbulikuks.

Mis siis veel tehtud sai - pumbamaja korrastatud. Purgid, mis heauskselt olid jäetud õunamahla ootama, said nüüd talvekorterisse pakitud. Mida ikka ei ole, need on õunad. Väikesed ubinavissid kukkusid maha ja nii ta läks. Põud.
Prahti sai põletatud.
Tänane ilm ei olnud eilse vend - soe ja päikeseline ning parajalt tuuline. Kolm masinatäit hilpe jõudsid peaagu ära kuivada, alles vastu õhtut hakkas udutama.

Ühe pildi tegin ka. Mulle nii väga meeldivad kikkapuud, kui nad on roosasse pitsivahtu mähkunud.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmajaam sooja ja mõnusat varasügisest ilmakest. Saame näha!

laupäev, 11. september 2010

Vihmane laupäev

Tööpäevad mööduvad nii kiiresti ja 100% töötähe all, et muud huvitavat nagu polegi praegu. Neljapäeval uurisime e-kooli ning siis leidsin, et kui juba on pikalt koolimajja jäädud, siis võiks ka vihikud siinsamas üle vaadata. Mis neist ikka koju vedida.
Lõpuks jäin hullult hilja peale ja pidin kribinal-krabinal oma kodinad kokku korjama, et enne minema saaks, kui hariduskomisjon majja tuleb.

Reedel oli ilus, justkui matkapäevaks tellitud ilm.

Tänase päeva kohta oskasid ilmaennustajad väga täpse prognoosi anda: lauspilves ja kuskil peale ühtteist hakkas ka sadama. Ja sajab kohe ikka kõvasti!

Lugesin vallalehte ja leidsin sealt ühe sobiva kuulutuse. Aga kahjuks ei saa mitte katsetadagi - hetkel on kohustusi, mis vajavad täitmist...

Kangesti tahaks metsa seenele minna. Üksi ma ei lähe, aga kahekesi minekuks aega ei ole. Aga õnneks on meil kaks parki! Ja oi, küll seal on seeni! Minu lemmikud on roosad narmalised kaseriisikad. Lisaks on seal hullult palju mingeid puravikulisi. Määraja järgi hääd söögiseened. Nimi ei jäänud meelde. Nii saigi eile tehtud seenekastet. Õige hea tuli välja! Panin ka rohkelt paprikat seente hulka.

Täna on küpsetamise päev: lahtine seenepirukas, õuna-kakao-kaneelirull, porgandipirukas. Nämma :)

teisipäev, 7. september 2010

Vahtral on sügisel sünnipäev

Tööpäevad on nii kiired, et pole mitte aega ringi vaadata. Igapäevasel teel kodu ja kooli vahet sõites ei jää silme ette suuri vahtrapuid. Või vähemasti ei pane neid tähele. Täna aga sõitsin keset päeva hoopis teises suunas ning oh imet - Ojasoo mõisa ümber on vahtrapuud juba punasekirjud! Päike paistis, taevas oli eresinine ning siis need vahtrad! Kuldne sügis on käes - vahtrapuu sünnipäev!

Raadio hommikprogrammi ilmateates öeldi, et tehku inimesed oma vajalikud aiatööd ära nädala sees ning vihmasel nädalavahetusel puhaku. Nu daa...... teen ma jah midagi nädala sees! Täna sain koju napilt enne üheksat (erandlik muidugi), kuid ega muidu ka õhtul õue ei jõua. Kui nüüd nädalavahetusel ka ilma kihva keerab, siis tuleb lihtsalt leppida ning oodata uut kevadet. Lõppude lõpuks, ega siis oma kodus pole tööde puhul vaja tähtaegu taga ajada, ikka omaks rõõmuks tuleb tegutseda.

Tegelikult tahaks hoopis metsa minna. Meie kandis pole seentega just laiutada - eks suvine põud annab siingi tunda, kuid natu-natuke ikka midagi leiaks. Äkki ikkagi annab vähemasti ühe vihmavaba puhkepäeva.

pühapäev, 5. september 2010

Sügis kodupargis

Tegin väikese jalutuskäigu vanas ja uues pargis.
Jõe kaldal on mõned nooremad vesikanepi taimed õitema hakanud. Väike kaasik sauna ümber on kollasekirju.
Kikkapuu uue istutusala otsas on kenasti roosaks värvunud.
Uue pargi haavikust sain ka mõned seened. Üks on kindlasti haavapuravik. Ülejäänute puhul loodan, et tegemist on võiseentega. Vähemasti on nad söödavad - piima eraldumise järgi arvan nii. Ma olen seente osas ikka võhik. Pildil tunnen, looduses hakkan kahtlema :)
Igal juhul on seened kindel märk sellest, et suvi on läbi ja käes on sügis. Tahame me seda või ei taha, aga ta on kohal.

laupäev, 4. september 2010

Istikud Juhani Puukoolist

Nüüd on mõnda aega vihma sadanud ning maa peaks piisavalt niiske olema, et julgeksime põõsaid istutada. Käisime Lagedil Juhani Puukoolis. Seal praegu suured allahindlused!
Saagiks saime
4 punasesõstra istikut "Jonkheer van Tets".
Päritolumaa: Taani.
Varajane sort. Püstise kasvuga, oksad suhteliselt haprad. Marjad tumepunased, suured. Kobarad pikkade tarjadega. Marjad õhukesekestalised, mahlakad, meeldivalt magushapukad.
Põõsad on saagikad, talve - ning haiguskindlad.

1 viinamarja istik "Fabel".
Marjad punased, magusa mahlaga, seemneteta. Kobarad on suured.

teisipäev, 31. august 2010

Meie aia neli roosikest

Ma pole juba tükil ajal ühtegi pilti teinud. Aga täna, vahetult hämaruse hakul tegin pildid meie neljast pinnakatteroosist.


pühapäev, 29. august 2010

Suutera

Lugesin aiablogisid ning sain ühe uue sõna võrra targemaks. SUUTERA - ma polnud säänset sõnagi kuulnud, saati siis veel lillenimena.
Eks siis googeldasin veidi ja leidsingi üles! Tuleb välja, et on teine selline kannatlik ja kõigetaluja taimeke. Väegade huvitav! Nii põnev on kogu aeg midagi uut teada saada - inimene õpib ju kogu elu.

Sügisene suvelõpp

Nüüd kipub see ilmake ikka väga sügisese näoga meid vaatama! Taevas sõuavad pilved, milliseid suvel kunagi näha polnud. Vahetevahel paistab ka päike, kuid soe on ainult otse päikese käes, muidu lõõtsuvad kaunikesti jahedad sügistuuled, mis olemise jahedaks teevad.
Keset päeva on õhutemperatuur kõigest napp 11 kraadi!

Täna ei aidanud miskit muud, kui tegime kaminasse tule. Kas saab sooja või ei saa?!?!

laupäev, 28. august 2010

Hilissuvi Hansaplantis

Käisime Hansaplantis uudistamas.

Konkreetselt soovisime osta punase sõstra istikuid. Sort peaks kindlasti olema Jonkheer van Tets. Oli olemas kolm istikut, aga kaunikesti rääbaka olemisega. Ostmata nad jäidki. Huvitav, kus kaugel see Juhani Puukool asub? Pidavat kuskil Lagedi kandis olema.

Lisaks imetlesime aedhortensia istikuid. Meil on puishortensiad olemas, aga ühe või paar aedhortensiat tahaks ikka ka.

Põõsasmaranaid oli erkkollaseid, valgeid, valkjaskollaseid, roosasid. Kui õnnestuks välja mõelda, kuhu me õitsevate põõsaste ala rajaksime, siis tahaks igast värvitoonist ühe omale ka. Aga lihtsalt kuskile maha istutada, et oleks olemas - see ei lähe kohe teps mitte. Seega, kuna kõik seisab paneelide taga, siis praegu jäävad plaanid "ootele".

neljapäev, 26. august 2010

Hüva nõu püsilillepeenra rajamiseks

Suve lõpus, kui ilmad on jahedamad ning õhus ja mullas rohkem niiskust, on parim aeg rajada uus püsilillepeenar.

Kevadel rajatud püsilillepeenra puudus on see, et esimesel suvel pole seal õisi ja taimed on veel väikesed. Südasuvel võib põud kasvu takistada, sajusel aastal seda muret muidugi pole.

Kus on õige koht?

Ärge tehke peenart sinna, kus vähe käiakse. Kaunis lilleväli peab olema kohal, kus seda saaks imetleda aknast vaadates, aias istudes ja jalutades. Kui teete peenra vastu maja seina, siis toas olles te seda ei näe.

Parim asupaik on põõsarinde või heki ees, mis on heaks taustaks ja ühtlasi kaitsevad tuule eest. Peenra võib teha ka keset muru, aga seal pole fooni, mis lillede ilu paremini välja toob.

Suurel lillepeenral on nii palju värve ja vorme, et ta vajab selle külluse tasakaalustamiseks enda ette rahulikku muru või pinnatud ala.

Alati toimivad hästi järgmised proportsioonid: 1/3 peenrale ja 2/3 murule; või siis 3/5 ja 2/5. Suhe 1/2 ja 1/2 on omal kohal aga pigem regulaar­se kujundusega aias.

Kui võimalik, valige peenrale niiskem ja kerge poolvarjuga koht. Puude ja põõsaste kerged varjud toovad lillede ilu eriti hästi esile ja tekitavad meeleolu.

Kindlasti peab asukoht olema tuule eest varjatud, sest tugev tuul sasib puhmikud segamini. Tuulekindlaid püsililli on kahjuks vähe.

Kui suur ja milline kuju?

Püsilillepeenar pääseb mõjule vaid siis, kui see on piisavalt lai – vähemalt 2–3 meetrit. Väikeses aias laiutada muidugi ei saa.

Peenar võib olla vaadeldav igast küljest või ainult ühelt poolt. Esimesel juhul ei saa keskel kasutada nii kõrgeid liike kui üksnes ette avaneval peenral. Väike peenar ei tohi olla liiga kõrge, muidu pole ta ümbritsevaga proportsioonis.

Peenar võib olla ümar, ovaalne, ruudu- või ristkülikukujuline. Liiga keerulist kuju ei maksa teha, sest vorm ei tohi domineerida sisu üle. Heki äärde võib teha sirgete servadega ristkülikukujulise peenra, serva võib kujundada ka looklevana.

Peenra kuju märkige murule nööri või kastmisvooliku abil. Seda liigutades saate kergesti teha uusi variante ja vaadata, kuidas need mõjuvad, kuni lõpuks leiate sobivaima.

Ideaalne on teha peenar tõusvale nõlvale, sest tagumise rinde taimed tunduvad seal veelgi kõrgemad, lausa mitme meetri kõrgused. Istutusala peab olema sel juhul muidugi parajalt lai, et efekt end välja mängiks.

Kui maapind langeb, jääb peenra esiserv kõrgemale kui tagumine. Peenar kaotab kogu oma võlu, kui tagumine rinne on liiga madalal.

Kuidas teha peenra alus?

Tavaliselt koorivad inimesed tulevase peenra kohalt ära kogu murukamara, kaevavad maa läbi ja nopivad mulla umbrohujuurtest puhtaks. See on päris vaevarikas töö.

Aga saab ka lihtsamalt, kiiremini ja vähema vaevaga.

- Kui maapinnale on peenra joonis maha märgitud, eemaldage mätas vaid servadest. Kamar koorige nii õhukeselt kui võimalik, et mitte mulda asjatult ära viia.

- Mättaid ärge viige kompostihunnikusse, vaid kasutage ära peenra tagumise või keskmise osa tõstmiseks.

- Esiserv katke mitmekordselt ajalehega, et takistada soovimatute taimede kasvu.

- Seejärel katke kogu ala mulla või istutusseguga. Servast kaugemal jätke murukamar alles. Selle võib katta ajalehtedega või pöörata igaks juhuks tagurpidi. Praktika on aga näidanud, et 20–30 cm paksune mullakiht on enamasti nii tõhus, et rohttaimed sellest läbi ei tungi. Umbrohu lämmatamiseks tasub ajalehti kasutada ka haritud aiamullale peenart tehes. Ajaleht kõduneb ära aastaga.

- Kasutage vaid kvaliteetset mulda, mis on viljakas, kobe ega sisalda püsiumbrohtude juuri. Heale aiamullale segage juurde komposti. Ideaalne oleks kasutada müügil olevaid spetsiaalseid istutussegusid. Et tuleks odavam, võib neid segada olemasoleva mullaga.

- Peenra nõlvad kujundage diagonaal­selt tõusvaks. Ülalt siluge pind tasaseks, et vihmavesi valguks peenrasse.

- Peenra võite ääristada kraavikesega, et takistada muru sissetungi. Seda tuleb aeg-ajalt labidaga korrastada.

- Ärge kasutage plastist peenraääriseid, mis mõjuvad võõrkehana.

- Maad võib ette valmistada ka nii, et kuhjate sügisel sellele paksult lehti. Kevadeks on lehehunnik kokku vajunud, murukamar kõdunenud ja muld kobe.

Rinded ja suured rühmad

Kõiki lilli näeb korraga vaid siis, kui on mitu rinnet: madal, keskmine ja kõrge. Esiossa sobivad taimed kõrgusega 10–60 cm, keskmisesse 50–130 cm ja tagumisse, kõige kõrgemasse, 100–150 cm.

Kõrgused peavad osaliselt kattuma, sest siis tekib rinnete vahel sujuv üleminek. Kui esimene rinne on liiga madal, jääb kõrguste vahe liiga kontrastne. Seepärast ei sobi ette näiteks mägisibulad, madalad kukeharjad ja kaljunelgid.

Mõjule pääsevad vaid suured rühmad, kus on mitu ühest liigist-sordist taime.

Meisterlikult kokku pandud kooslus mõjub juhuslikult, kuigi on tegelikult põhjalikult läbi mõeldud. “Juhuslikkust” saab tekitada nii, kui istutate mõne kõrge taimerühma poolkõrgete sekka ja poetate poolkõrgeid madalate hulka. See muudab peenra vaheldusrikkamaks ja tekitab rütmi.

Istutamise nipid

- Lillerühmade asukohad joonistage esmalt paberile, et leida sobivaim paigutus. Mullale märkige piirjooned liivaga.

- Enne istutamist laske taimedel end korralikult vett täis imeda. Potid võivad kas või öö otsa vees olla. Naabrilt saadud suur puhmik jagage alati väiksemaks, sest suurt püsilille on mõttetu ümber istutada – taim on ju vana. Eriti kehtib see astilbede, hostade ja kobarpeade kohta.

- Asetage taimed peenral olevale joonisele ja sättige õigetele vahekaugustele (need leiate käsiraamatust). Laias laastus läheb ühele ruutmeetrile 3–6 kõrget, 9–12 keskmise kõrgusega ja 20–25 madalat püsikut. Rühmade vahe jätke veidi suurem.

- Potist välja võttes vaadake iga taime juurepall üle, keerdus juured tõmmake laiali.

- Põua ajal võtke istikutelt suuremaid lehti vähemaks. Kindlasti eemaldage kõik õied koos varrega, see soodustab juurdumist. Kui õied on ära võetud, hakkavad kohe arenema uued lehed.

- Pärast istutamist kastke peenar üle, et muld tiheneks juurte ümber.

- Seejärel multšige pind 5–10 cm paksuselt okaspuu-koorepuruga. Kuival ajal võib mõne päeva pärast uuesti kasta, ja kui paar nädalat ei tule tilkagi vihma, võiks veel kord kasta.

ajalehest Maaleht