teisipäev, 31. august 2010

Meie aia neli roosikest

Ma pole juba tükil ajal ühtegi pilti teinud. Aga täna, vahetult hämaruse hakul tegin pildid meie neljast pinnakatteroosist.


pühapäev, 29. august 2010

Suutera

Lugesin aiablogisid ning sain ühe uue sõna võrra targemaks. SUUTERA - ma polnud säänset sõnagi kuulnud, saati siis veel lillenimena.
Eks siis googeldasin veidi ja leidsingi üles! Tuleb välja, et on teine selline kannatlik ja kõigetaluja taimeke. Väegade huvitav! Nii põnev on kogu aeg midagi uut teada saada - inimene õpib ju kogu elu.

Sügisene suvelõpp

Nüüd kipub see ilmake ikka väga sügisese näoga meid vaatama! Taevas sõuavad pilved, milliseid suvel kunagi näha polnud. Vahetevahel paistab ka päike, kuid soe on ainult otse päikese käes, muidu lõõtsuvad kaunikesti jahedad sügistuuled, mis olemise jahedaks teevad.
Keset päeva on õhutemperatuur kõigest napp 11 kraadi!

Täna ei aidanud miskit muud, kui tegime kaminasse tule. Kas saab sooja või ei saa?!?!

laupäev, 28. august 2010

Hilissuvi Hansaplantis

Käisime Hansaplantis uudistamas.

Konkreetselt soovisime osta punase sõstra istikuid. Sort peaks kindlasti olema Jonkheer van Tets. Oli olemas kolm istikut, aga kaunikesti rääbaka olemisega. Ostmata nad jäidki. Huvitav, kus kaugel see Juhani Puukool asub? Pidavat kuskil Lagedi kandis olema.

Lisaks imetlesime aedhortensia istikuid. Meil on puishortensiad olemas, aga ühe või paar aedhortensiat tahaks ikka ka.

Põõsasmaranaid oli erkkollaseid, valgeid, valkjaskollaseid, roosasid. Kui õnnestuks välja mõelda, kuhu me õitsevate põõsaste ala rajaksime, siis tahaks igast värvitoonist ühe omale ka. Aga lihtsalt kuskile maha istutada, et oleks olemas - see ei lähe kohe teps mitte. Seega, kuna kõik seisab paneelide taga, siis praegu jäävad plaanid "ootele".

neljapäev, 26. august 2010

Hüva nõu püsilillepeenra rajamiseks

Suve lõpus, kui ilmad on jahedamad ning õhus ja mullas rohkem niiskust, on parim aeg rajada uus püsilillepeenar.

Kevadel rajatud püsilillepeenra puudus on see, et esimesel suvel pole seal õisi ja taimed on veel väikesed. Südasuvel võib põud kasvu takistada, sajusel aastal seda muret muidugi pole.

Kus on õige koht?

Ärge tehke peenart sinna, kus vähe käiakse. Kaunis lilleväli peab olema kohal, kus seda saaks imetleda aknast vaadates, aias istudes ja jalutades. Kui teete peenra vastu maja seina, siis toas olles te seda ei näe.

Parim asupaik on põõsarinde või heki ees, mis on heaks taustaks ja ühtlasi kaitsevad tuule eest. Peenra võib teha ka keset muru, aga seal pole fooni, mis lillede ilu paremini välja toob.

Suurel lillepeenral on nii palju värve ja vorme, et ta vajab selle külluse tasakaalustamiseks enda ette rahulikku muru või pinnatud ala.

Alati toimivad hästi järgmised proportsioonid: 1/3 peenrale ja 2/3 murule; või siis 3/5 ja 2/5. Suhe 1/2 ja 1/2 on omal kohal aga pigem regulaar­se kujundusega aias.

Kui võimalik, valige peenrale niiskem ja kerge poolvarjuga koht. Puude ja põõsaste kerged varjud toovad lillede ilu eriti hästi esile ja tekitavad meeleolu.

Kindlasti peab asukoht olema tuule eest varjatud, sest tugev tuul sasib puhmikud segamini. Tuulekindlaid püsililli on kahjuks vähe.

Kui suur ja milline kuju?

Püsilillepeenar pääseb mõjule vaid siis, kui see on piisavalt lai – vähemalt 2–3 meetrit. Väikeses aias laiutada muidugi ei saa.

Peenar võib olla vaadeldav igast küljest või ainult ühelt poolt. Esimesel juhul ei saa keskel kasutada nii kõrgeid liike kui üksnes ette avaneval peenral. Väike peenar ei tohi olla liiga kõrge, muidu pole ta ümbritsevaga proportsioonis.

Peenar võib olla ümar, ovaalne, ruudu- või ristkülikukujuline. Liiga keerulist kuju ei maksa teha, sest vorm ei tohi domineerida sisu üle. Heki äärde võib teha sirgete servadega ristkülikukujulise peenra, serva võib kujundada ka looklevana.

Peenra kuju märkige murule nööri või kastmisvooliku abil. Seda liigutades saate kergesti teha uusi variante ja vaadata, kuidas need mõjuvad, kuni lõpuks leiate sobivaima.

Ideaalne on teha peenar tõusvale nõlvale, sest tagumise rinde taimed tunduvad seal veelgi kõrgemad, lausa mitme meetri kõrgused. Istutusala peab olema sel juhul muidugi parajalt lai, et efekt end välja mängiks.

Kui maapind langeb, jääb peenra esiserv kõrgemale kui tagumine. Peenar kaotab kogu oma võlu, kui tagumine rinne on liiga madalal.

Kuidas teha peenra alus?

Tavaliselt koorivad inimesed tulevase peenra kohalt ära kogu murukamara, kaevavad maa läbi ja nopivad mulla umbrohujuurtest puhtaks. See on päris vaevarikas töö.

Aga saab ka lihtsamalt, kiiremini ja vähema vaevaga.

- Kui maapinnale on peenra joonis maha märgitud, eemaldage mätas vaid servadest. Kamar koorige nii õhukeselt kui võimalik, et mitte mulda asjatult ära viia.

- Mättaid ärge viige kompostihunnikusse, vaid kasutage ära peenra tagumise või keskmise osa tõstmiseks.

- Esiserv katke mitmekordselt ajalehega, et takistada soovimatute taimede kasvu.

- Seejärel katke kogu ala mulla või istutusseguga. Servast kaugemal jätke murukamar alles. Selle võib katta ajalehtedega või pöörata igaks juhuks tagurpidi. Praktika on aga näidanud, et 20–30 cm paksune mullakiht on enamasti nii tõhus, et rohttaimed sellest läbi ei tungi. Umbrohu lämmatamiseks tasub ajalehti kasutada ka haritud aiamullale peenart tehes. Ajaleht kõduneb ära aastaga.

- Kasutage vaid kvaliteetset mulda, mis on viljakas, kobe ega sisalda püsiumbrohtude juuri. Heale aiamullale segage juurde komposti. Ideaalne oleks kasutada müügil olevaid spetsiaalseid istutussegusid. Et tuleks odavam, võib neid segada olemasoleva mullaga.

- Peenra nõlvad kujundage diagonaal­selt tõusvaks. Ülalt siluge pind tasaseks, et vihmavesi valguks peenrasse.

- Peenra võite ääristada kraavikesega, et takistada muru sissetungi. Seda tuleb aeg-ajalt labidaga korrastada.

- Ärge kasutage plastist peenraääriseid, mis mõjuvad võõrkehana.

- Maad võib ette valmistada ka nii, et kuhjate sügisel sellele paksult lehti. Kevadeks on lehehunnik kokku vajunud, murukamar kõdunenud ja muld kobe.

Rinded ja suured rühmad

Kõiki lilli näeb korraga vaid siis, kui on mitu rinnet: madal, keskmine ja kõrge. Esiossa sobivad taimed kõrgusega 10–60 cm, keskmisesse 50–130 cm ja tagumisse, kõige kõrgemasse, 100–150 cm.

Kõrgused peavad osaliselt kattuma, sest siis tekib rinnete vahel sujuv üleminek. Kui esimene rinne on liiga madal, jääb kõrguste vahe liiga kontrastne. Seepärast ei sobi ette näiteks mägisibulad, madalad kukeharjad ja kaljunelgid.

Mõjule pääsevad vaid suured rühmad, kus on mitu ühest liigist-sordist taime.

Meisterlikult kokku pandud kooslus mõjub juhuslikult, kuigi on tegelikult põhjalikult läbi mõeldud. “Juhuslikkust” saab tekitada nii, kui istutate mõne kõrge taimerühma poolkõrgete sekka ja poetate poolkõrgeid madalate hulka. See muudab peenra vaheldusrikkamaks ja tekitab rütmi.

Istutamise nipid

- Lillerühmade asukohad joonistage esmalt paberile, et leida sobivaim paigutus. Mullale märkige piirjooned liivaga.

- Enne istutamist laske taimedel end korralikult vett täis imeda. Potid võivad kas või öö otsa vees olla. Naabrilt saadud suur puhmik jagage alati väiksemaks, sest suurt püsilille on mõttetu ümber istutada – taim on ju vana. Eriti kehtib see astilbede, hostade ja kobarpeade kohta.

- Asetage taimed peenral olevale joonisele ja sättige õigetele vahekaugustele (need leiate käsiraamatust). Laias laastus läheb ühele ruutmeetrile 3–6 kõrget, 9–12 keskmise kõrgusega ja 20–25 madalat püsikut. Rühmade vahe jätke veidi suurem.

- Potist välja võttes vaadake iga taime juurepall üle, keerdus juured tõmmake laiali.

- Põua ajal võtke istikutelt suuremaid lehti vähemaks. Kindlasti eemaldage kõik õied koos varrega, see soodustab juurdumist. Kui õied on ära võetud, hakkavad kohe arenema uued lehed.

- Pärast istutamist kastke peenar üle, et muld tiheneks juurte ümber.

- Seejärel multšige pind 5–10 cm paksuselt okaspuu-koorepuruga. Kuival ajal võib mõne päeva pärast uuesti kasta, ja kui paar nädalat ei tule tilkagi vihma, võiks veel kord kasta.

ajalehest Maaleht

kolmapäev, 25. august 2010

Mida taimed väljendavad

Symbolic Meanings of Herbs, Flowers and Trees

Aloe -Healing, protection, affection
Angelica - Inspiration
Arborvitae - Unchanging friendship
Bachelor's button -Single blessedness
Basil - Good wishes, love
Bay - Glory
Black-eyed Susan -Justice
Carnation - Alas for my poor heart
Chamomile - Patience
Chives - Usefulness
Clover, white - Think of me
Coriander - Hidden worth
Cumin - Fidelity
Fennel - Flattery
Fern - Sincerity
Geranium, oak-leaved - True friendship
Goldenrod - Encouragement
Heliotrope - Eternal love
Holly - Hope
Hollyhock - Ambition
Honeysuckle - Bonds of love
Horehound - Health
Hyssop - Sacrifice, cleanliness
Ivy - Friendship, continuity
Lady's-mantle - Comforting
Lavender - Devotion, virtue
Lemon balm - Sympathy
Marjoram - Joy, happiness
Mint - Eternal refreshment
Morning glory - Affectation
Nasturtium - Patriotism
Oak - Strength
Oregano - Substance
Pansy - Thoughts
Parsley - Festivity
Pine - Humility
Poppy, red - Consolation
Rose - Love
Rosemary - Remembrance
Rue - Grace, clear vision
Sage - Wisdom, immortality
Salvia, blue - I think of you
Salvia, red - Forever mine
Savory - Spice, interest
Sorrel - Affection
Southernwood - Constancy, jest
Sweet pea - Pleasures
Sweet woodruff - Humility
Tansy - Hostile thoughts
Tarragon - Lasting interest
Thyme - Courage, strength
Valerian - Readiness
Violet - Loyalty, devotion
Violet, blue - Faithfulness
Violet, yellow - Rural happiness
Willow - Sadness
Zinnia - Thoughts of absent friends

Allikas.

teisipäev, 24. august 2010

Ja läbi ta saabki...

... see imekaunis suvi 2010.

Öeldakse küll, et vanasti olnud rohi rohelisem, taevas sinisem, inimesed töökamad ja mida kõike veel. No ma arvan, et oli nende muude asjadega, kuidas oli, aga nii ilusat suve ei olnud isegi mitte sel õndsal vanal ajal.

Mingil seletamatul moel juhtus nii, et suvepuhkus sattus just sel suvel niisugune hästi pikk olema. Rohkem sellist puhkust ei tule kunagi. Ja just samale ajale juhtus selline soe ja päikeserohke suvi.
Minusugusele külmavaresele olid need kolmekümne külje alla ulatuvad temperatuurid väga meelt mööda. Vaid siis, kui kraadiklaas kippus 35 kraadi näitama, läks vist sutsu liiale küll. Noh ja aiapidaja unelmate suvi, kus paaril ööl nädalas sajab ning päeval särab päike - seda oleks vist natuke ulmeline loota ja oodata. Ilmataat pole ka kõikvõimas.

Olgu selle kauni suve sepitsemise taga globaalne soojenemine, saabuv uus jääaeg, vanajumal, ilmataat või rahvusvaheline imperialism, igal juhul olen ma talle tänulik. Möödunud suvekuid meenutades on ehk natukenegi kergem üle elada kuut pimedat, külma ning kõledat kuud, mis paljude meelest meie laiuskraadile just selle erilise võlu annavad. No ei oska mina näha pimeduses ja külmas midagi võluvat! Isegi täna oli toas jahe ning ma-ei-tea-miks, aga justkui kiusteks ma kaminasse tuld üles ei saanudki.

Lisaks imelisele suveilmale oli suvi ka üsna tegus. Kohaliku tähtsusega majanduskriis maja teisele poolele uut voodrit panna ei lasknud (oli viga sellele tobedale avaldusele alla kirjutada), aga kui ei saa üht, tuleb teha teist. Nii ongi meil nüüd uus ringpeenar, millel kasvavad neli pinnakatteroosi. (Ma juba praegu närveerin, kas oskan ja suudan nad ka üle talve pidada). Täiesti võimatuna tundunud plaan rajada kiviktaimla istutusala peaaegu absurdsesse kohta, sai reaalsuseks. Aastaid seisnud ning võsastunud kivikangur on jälle välja prepareeritud. Imepeenra sain kontrolli alla. Teise ukse all saab terrass ka hiljemalt septembrikuus valmis. No mida sa hing veel tahta võid ühelt suvelt! Labidaga vehkida ma oskan, aga vot saagijat, hööveldajat, lihvijat ja mis kõige hullem - projekteerijat minust küll ei ole. Ja mitte igaühel pole mitme kuu pikkust puhkust, et iga jumala päev koduseid asju toimetada. Isegi hästi oleme toime tulnud!

Oli tõeliselt tore ja unustamatu suvi!
Kui nüüd tööasjad ka kenasti "jooksma" saaks, võiks eluga edasi minna. Mis võiks, tulebki minna! Ja juba neljapäeval.
Homme siis viimane puhkusepäev. Kurb, aga tõsi.

Veel kaks päeva

...puhkust :S

Hommikul kell 6 oli ilm peaaegu selge ja metsa tagant tõusnud päike pimestas silmi.
Uuesti peale üheksat üles ärgates krõbistas akna taga vihm. Vihm! Kuivanud ja janune maa saab enne talve tulekut endasse veidikenegi vett koguda.

Eile toimetasin pika peenraga. Jõudsin järeldusele, et antud juhul ei mängi välja, et kõigepealt üks peenar, siis teine. Selgus, et tuleb korraga ette võtta pikk peenar, Naadipeenar ja lõpuks (ning kõige olulisemana) ka kiviktaimla pikendus kikkapuu suunas. Kuna aga viimases on mättad endiselt välja soputamata, jäi töö seisku. Ja nüüd sajab...

Tuleb tubaste töödega tegeleda. Ei tea, kus on 5. ja 6. klassi inglise keele õpikud? Hmm.... Kas tööga tegelemiseks ka vaim valmis on, seda tuleb alles tuvastama hakata.
....
Muudkui sajab. Külm on ka, hakka või kütma! Minusugune külmavares igatseb taga 28 - 32-kraadist suvesooja. Ehk järgmisel suvel jälle!

esmaspäev, 23. august 2010

Veel kolm päeva

... puhkust.

Eile õhtul jõudis vihm lõpuks ka meieni. Kuskil südaöö paiku sadas mõni minut lausa padukat!
Hommikul taevas pilvitu, temperatuur kella poole üheksa ajal 14 kraadi.

pühapäev, 22. august 2010

Välikemps

Ega see aeg polegi nii väga kauges minevikus, kui majasisene kuivkäimla sai vee peale ümber ehitatud. Ja minusuguse "linnatibi" jaoks oli õue ehitatud asjal käimise majake ikka väga päh-päh :)
Aga ajad muutuvad ja arusaamad koos ajaga.
Maaparanduse aegadest on meie pargis mitu kännuhunnikut, millel praeguseks ajahetkeks paras võpsik peal kasvab. Ühte nendest "küngastest" oleme mõnda aega sihikul hoidnud plaaniga sinna üks välikemps ehitada. Mõtteks see seni jäänud on.
Õnneks on nõukaajast pärit kõõrdivaatamine välikempsudele muutunud ning väärt ehitis lisaks proosalisele vajalikkusele muundunud disainikunsti väljundiks ühel või teisel moel.

Meie kevadised aiatööd algavad tavaliselt õite vara, kui kummikute ümber on veel kleepuvad mudaplõrakad ning lõpevad sügisel pea samades oludes. Lisaks on meil ka aeg-ajalt "laagerdajaid". Seega vajadus ühe praktilist otstarvet omava väikeehitise järele on olemas. Koht ju ka olemas. Esialgne "võiks teha" plaan ka olemas.

Tuhlasin natuke internetis ning panin üles mõned silma hakanud näidised. Noh, et oleks põhjust järele mõelda, puitmaterjaliga läbi rääkida ning mis kõige olulisem, ehitamiseks aeg leida.

Ehk kõige tavapärasem majake:
Väegade peen, samas meie oludesse sobiv, kui veel trepp ka juurde organiseerida.
Veidi arusaamatu ja sürrealistlik lahendus:
Tünnisaun. Tünnipeldik?
Veel üks telgikujuline ehitis.
Lihtne. Korrektne.
Väga korralik ehitis oma servatud vooderdisega ning "kunstigaleriiga". Liigne luksus meie oludesse.

Ja lõpuks lemmik! Nii keerulist ehitist kindlasti ei tule, kuid trepi idee arendamiseks on siin hea alge olemas.
Projekti joonestamine ja muu mõttetöö jääb pikka ja pimedasse talve. Meistrimehel kuumalaine ajal seiskunud projektitööd vaja lõpetada ja muud vanemad kodused projektid ootavad oma järjekorda.

Lubage esitleda: kiviktaimla!

Täna öösel oli veidi sadanud ja nii võtsingi kätte ning istutasin kiviktaimlasse ära ka alpi astrad, mis olid Imepeenras selle suvega väga tublisti kasvanud. Nüüd on vaja veel paari-kolma taime (mille hulka võiks kindlasti kuuluda ka kirjulehine hosta) ning esimese etapi võin lõpetatuks lugeda. Selline ta siis meil tuli ja olgu ta abikaasale sünnipäevakingiks!



Kiiduavaldused. Kestvad kiiduavaldused. Kiiduavaldused, mis paisusid ovatsioonideks (Lenini teosed) :DDD

Pühapäeva hommik

Öösel on meite kohal olnud vihmapilv! Ja isegi nii tugevasti on sadanud, et vahtra all on kõnnitee märg. Praegu on taevas täiesti pilvitu. Tuleb vist ka suht normaalse temperatuuriga päev.

Kaks viimast päeva lihtsalt olin. Ei teinud midagi märkimisväärset. Vedru on täiesti maha käinud ja kole väsimus on kallal. Suvi läbi sai rassitud, aga nüüd lõpuks on viimanegi tahtmine miskit korda saata .... kadunud. Järgmise nädala teises pooles vaja juba tööle ka minna. Eks see peatselt tööle minemise sundus on ka üks meeleolu ja töötahte hukutaja.Tööle minemine tähendab sügise saabumist. Sügis ja talv on aga aastaajad, mida ma ei salli. Kohe üldse mitte.

Hommikul küpsetasin kaks banaanirulli põhja ning panin pärmitaigna kerkima.
Sünnipäevalapsel täna vaba päev ja asus kohe usinasti terrassi karkassi materjale valima. Saaks ikka enne sügise saabumist asjaga ühele poole!

laupäev, 21. august 2010

Tee ise mosaiiklaud

Vanast õmblusmasinalauast ja katkistest portselannõudest saate aeda kena mosaiiklaua.

Lisaks õmblusmasinalauale sobib jalaks ka näiteks rotanglaud. Mosaiigitükid saate teha vanadest taldrikutest ja muudest tasapinnalistest portselannõudest.

Lauaplaadiks võite võtta 12–20 mm paksuse veekindla (fenool- ehk filmikihiga kaetud) vineeritüki. Tavaline vineer või puitlaastplaat õue ei kõlba, sest need paisuvad niiskuse käes ja mosaiigipind murdub.

Saagige lauaplaati tikksaega, kasutades metalli saagimiseks mõeldud saelehte.

Vaja läheb ...

- veekindlat vineeri

- vanu taldrikuid jt portselannõusid

- plaatimissegu

- vuugitäitesegu

- roostetõrjevahendit

- läikivat või poolläikivat metallivärvi

- haamrit või kummihaamrit

- hammasspaatlit

- kummispaatlit

- svammi ja lappi

- plastämbrit ja pulka segamiseks

- liivapaberit

- kaitseprille

Töö käik
Laud

1. Kasutage taldrikuid ja muid võimalikult tasapinnalisi nõusid. Pange portselan tugeva aluse peale laotatud paberile ja lööge haamriga väikesteks tükkideks. Püüdke jätta ilusad kujundid terveks. Kaitseprillid ette!

2. Laotage tükid tulevase laua plaadile laiali. Varuge tükke tublisti, et neist keset kinnitustööd puudu ei tuleks.

3. Mosaiigitükid on harva ühepaksused, seega kasutage liimi asemel plaatimissegu. Segage pakis oleva juhendi järgi segu valmis. Kandke see hammasspaatli abil lauaplaadile. Juhendist saate teada, kui kaua teil on aega asetada tükke kohale. Pildil olev segu kuivas poole tunniga.

4. Alustage servadest. Pildil oleva laua puhul jäävad servad metall-liistu alla, mistõttu mosaiigiservad ei pruugi olla nii sirged.

5. Keskele on asetatud vanast taldrikust väljalöödud roos, millest saab laua pilgupüüdja. Viimased tükid laduge servade suunas, nagu laoksite puslet.

6. Laske mosaiigil ööpäev läbi kuivada, enne kui asute liitekohti täitma. Segage pakis oleva juhendi järgi valmis vuugitäitesegu. Kandke mass kummispaatli abil laiali.

7. Pühkige segu mosaiigitükkide pealt ära niiske svammiga. Jälgige, et liitekohtadesse jääks segu alles. Oodake, kuni vuugitäide on kuivanud sedavõrd, et pinnale on tekkinud kõva kile. Nüüd pühkige pind niiske lapiga üle.

8. Hõõruge metalljalgadelt liivapaberi abil roosteplekid ja töödelge neid roostetõrjevahendiga. Värvige jalad üle läikiva või poolläikiva värviga. Sobib ka spreivärv.

9. Asetage lauaplaat paigale. Kinnitamiseks võite kasutada plaatimissegu. Täitke metallraami ja lauaplaadi serva vahe vuugitäitega. Kui raami pole, tehke servad mosaiigitükkidest.

Ajakirjast Viherpiha refereerinud Vivika Veski

reede, 20. august 2010

Külm öö, külm hommik

Täna, 20. augusti varahommikul kell 5.30 oli meite kandis kõigest +4 kraadi sooja. Isegi koer põrkas välisukse pealt tagasi :), küllap tundus selline jahedus isegi temale ehmatavana. Praegu, kell 8.30 on +10 kraadi. Päike paistab ja Kivikõrbe peal on näha, kuidas seal, kuhu päike peale paistab, on muru roheline, kuid kuuri ning kaskede varjus on muru valkjas. Silmaga nähtav külm kaste on maas. Napilt pääsesime hallaööst.

neljapäev, 19. august 2010

Vihmavesi - kus liiga palju, kus üldse mitte

Kummaline on see Eestimaa ilm! Uudistes näidati, kuidas tohutud vihmaveed olid Otepääl hea tüki nõlvast ära uhtunud. Räpinas on mitu päeva ühtesoodu sadanud, Hiiumaal on öösel tugev sadu olnud ja ilmselt mujalgi Eestimaal. Meil ka eile "sadas". Kohe terve päeva oli tunda, et justkui tibab, aga riided märjaks ei saanud ja pesu kuivas nööril sama kiiresti, nagu ikka põua ajal. Tänaste istutustööde juurde kuulus ka kastmisvee vedamine. Pump on jõest välja võetud, kuna kasutada seda seal enam ei saa. Vedasin vett kastekannuga. Vett jões nii palju ei ole, et kastekannu korraga täis saaks. Tuleb kasutada liitrist kannu ja sellega veenatukest kastekannu tõsta.
Millal ometi lõpeb see kole põud siin Tallinna naabruses???? Kusjuures Tallinnas ju ka ometi sajab aegajalt! Mis asi see on meie kohal taevas, mis vihmapilved meie kohalt kõrvale juhib?

Neljapäev aias

Eile sai vist aias tegutsemisega üle pingutatud. Igal juhul tänane tööpäev algas küll väga vaevaliselt - ikka ühte jalga vaevaliselt teise järel lohistades...
  • Kella üheksaks oli meil kivikangur võsast välja prepareeritud.
  • Okste põletamine.
  • Hiljem saagisid mehed saadud puud ära ning nüüd on kuuris jälle jupike lisakütet talveks 2011/12.
  • Vahetasin amplites ja pajas taimed välja. Nüüd on nendes ahtalehine tagetes.
  • Veel mõned toalilled said suuremasse potti ümber istutatud.
  • Istutasin uuele alale Köögikata saadetud taimed. Aitäh! Aitäh! Aitäh! Potid-kastid viin ükspäev Kosele tagasi.
  • Uue terrassi ees hostade peenar pikendatud ja kaks uue terrassi alla jäävat hostat ümber istutatud.
  • Pikas peenras püsikute juurde, ära ja ümber istutamine. Valmis on 1/3.

Püsikupeenardest

Varahommikul kõigest 13 kraadi. Vähemasti tundub, et tuleb väheke valgem päev, kui eilne - taevas on poolpilves.

Eile õhtul oli viimaseks tööks pika peenra ümberkorraldustega tegelemine. Pooleli jäi. Vaja ju kord päevas ka uudiseid vaadata ning "Õhtusööki viiele" ei raatsi ka vaatamata jätta. Saate lõppedes tuli aga konstateerida fakti, et õues enam tööd teha ei saa - pime. Seega on õues toimetamise aeg lühenenud tervelt kaks ja pool tundi. Katsu siis miskit ära teha!

Ei tea, kas siilikübar ongi selline taim, mille puhmas kergesti osadeks laguneb, aga ühest purpur siilikübarast sai nüüd kuus puhmakest.
Püüan püsikud istutada nii, et vahelduksid suve algupoolel ja suve teises pooles õitsevad taimed.

Olen juba mõnda aega isekeskis mõtisklenud püsilillepeenarde üle. Kui hakkasin selles talus iluaeda rajama, oli püsililli väga vähe. Kevadeti märtsikellukesed, nartsissid ja tulbid. Suveks külvasin erinevaid suvikuid. Miks polnud püsikupuhmaid? Paljude aastate tagant mäletan, et ema sai kuskilt ilusa säravroosa astilbepuhma (meie suur lemmik). Küll see puhmas oli kohutaval kombel umbrohujuurtega läbi põimunud! Harutasime puhma peaaegu algosakesteks. Tundus, et saime puhtaks, aga kui olime taime maha istutanud, selgus, et ikkagi on rohkem orasheina kui astilbet. Ja mis kõige jubedam, umbrohud hakkasid salakavalalt ka peenras paljunema. Tulemus - astilbe sai välja kaevatud ja kole küll, aga ära põletatud. Lisaks tuli veel suur osa peenrast "pea peale" pöörata. Lisaks sellisele šokile olin näinud paljusid püsikupeenraid, mis väga sarnanesid meie õnnetu astilbega. Sõnaga - ma olin täiesti kindel, et püsikuid ma oma aeda ei muretse, sest nende alla ja sisse kogunevad hullud umbrohud, millest lahti ei saa ja ilu asemel on ainult õudus, mis perenaisele au küll ei tee. Lisaks olid nähtud peenardes taimed üksteiset läbi kasvanud ja üldse hooldamata ja õnnetus seisus. No pole ju selline asi stiimuliks, et püsikupeenart rajada!
Proovikiviks sai Imepeenar, mis ekstreemsesse kohta rajamise tõttu sellist nimegi kannab. Alguses kasvasid seal suvikud. Siis pikkamööda hakkasin katsetama kaheaastaste taimedega. Hakkama sain! Iga suvega ikka paremini. Kuna "enesetesti" tulemustega jäin lõpuks rahule, muutuski Imepeenar püsikupeenraks. Sellele lisaks ka pikk peenar ja Naadipeenar (milles siiani kipuvad naadid pead tõstma, kui seal pidevalt valves ei oleks).

Õhtul, kui väljas enam toimetada ei saanud, otsisin internetist ühe teatava aiandusalase märksõna abil infot ja juhendeid ning sattusin huvitavale materjalile. Mulle üldiselt meeldib, kui varjunime taga on ka reaalne inimene oma nimega. Tundsin fotol ära kuuseheki varju rajatud suure hostade istutusala ühes lõunaosariikide ilusas aias :). Minu silmis imeinimene sai lisaks varjunimele ka päris nime! :D

kolmapäev, 18. august 2010

Sügisenäoline kolmapäev

Tänane päev on juba väga sügise nägu - hallides pilvedes, niiske ja hämar. Natuke nagu tibutab ka.

Tänased tööd:

  • meeste tööde nimekirjast on valminud teine terrassipost

  • ära õitsenud ja ennast ammendanud suvelilled peenrast välja kaksatud

  • osa toalilledest ümber istutatud ja tuppa tagasi kolitud
    Edasi läks põnevamaks.

  • alustasime kivikangru tuunimisega
Tuunimine jäi pooleli. Mõnel meist on vallaasju ka vaja vahepeal ajada.
  • paprikad tükeldatud ja sügavkülmas
  • petersellilehed tükeldatud ja sügavkülmas
  • okste põletamine

Hea mees, kes lubabki

Hakkab aga jälle peale! Enne valimisi on kõik kangeid ilusaid lubadusi andma, aga pärast valimisi on need kas ununenud või tehakse nägu, et pole kuulnud, pole näinud. KOV valimiste eel, ajal ja nüüd oli/on seda ju näha.

esmaspäev, 16. august 2010

Veel kümme päeva

.... ja läbi saabki sellesuvine hiiglama pikk puhkus.
Nüüd tuleb ennast liigutama hakata, sest nagu arvata võis, hakkab ajanappus kätte tulema. Uskumatu, aga tõsi. Nimelt pole ma sel suvel mitte kõige vähematki tööasjadega tegelenud. Tegelikult oli see ju ka õige valik - nii tulebki puhata. Aga... On asju, mis tuleks ära teha juba enne 1. septembrit. Nagu eelnevad sügised on näidanud, muutub tööle minnes kodune töövõime nullilähedaseks. Ja pealegi sobib just selle algava õppeaasta puhul kasutada vana ja kulunud fraasi: "Kõik on uus septembrikuus".

Ilmarindel on ka muutused toimumas. Varahommikune ilmaprognoos ähvardab juba selle nädala neljapäevaseid temperatuure alla 20 kraadi jäävat. Sealjuures on see alla kahekümnene temperatuur päevasel ajal, mitte öösel! Oi, küll saab raske olema see jahedusega harjumine, kui jaanipäevajärgsest ajast siiani on olnud troopiline suvi!

Mis siis veel teha tuleb:

  • Pika peenra ümberkorraldamine (tõnnikesed "noorendada" , Imepeenrast need tohutult edenenud kukeharjad jaotada ning pikale peenrale sättida, purpur siilikübar mitmeks jagada, jätta peenrasse kohad valgetele siilikübaratele ning kollastele päevakübaratele).
  • Uuele istutusalale taimede istutamine x
  • Naadipeenrast sinised siberi iirised välja kaevata, (Ei tea küll, mis väega see küll peaks õnnestuma!), puhmad "noorendada" ning uuele kasvukohale ümber istutada. (Lugesin Thela blogist, et vähese õitsemise põhjus võib olla risoomide liiga tihedalt läbipõimumine).
  • Suurte kivide hunniku (maaparanduse jäänuk) ümbruse tuunimine
  • Tulevase rosaariumi ala puhastamine kuivanud umbrohu sodist
  • Uue istutusala pikenduse-laienduse jätkamine visuaalselt rahuldava suuruse ja kuju saavutamiseni.
  • Kartul üles võtta X
  • Kasvuhoone korrastada x
  • Väike kartulimaa kaevata (porgand jääb veel peenrasse). X
  • Inglise keele tööplaanid 5. ja 6. klassile.
Mehed:
  • Uus terrass ehitada
  • Kartulipealsed maha trimmerdada X
  • Korstnad parandada
  • Paneelide-case!!!
Nojah! Neid minu töid sai tubli 10 punkti :S On ju õigus, et ajanappusesse kipun jääma! Ja need on ainult õuetööd. Sel nädalal lähen ühel päeval koolimajja oma klassi sättima, lisaks võtavad oma aja ka tavalised tubased tööd, millest ühelgi perenaisel pääsu pole. Oh, jah! Marss tööle!

Esmaspäeval tehtud tööd:
  • Uuele istutusalale taimi istutatud (jätkub)
  • Küüslaugud välja kaevatud
  • Maasikapeenar korrastatud - väädid lõigatud, muld kaevatud
  • Köögikatalt saadud elulõnga-tited pottidest oma kasvukohale istutatud
  • Kasvuhoones kurgitaimi "rapitud" - aga veel tuleb kurke, ei saa taimi välja visata
  • Tillilehed hakitud ja sügavkülmas
  • Väike aiamaa kaevatud