pühapäev, 1. august 2010
Koduaedade külastus - tiigid
1. august
Minu meelest on kõige koledam see, et vaatamata kolhoosirahva hõivatusele kibedal saagikoristuse ajal leidus ikkagi rohkelt uudishimulikke, kes karjakaupa kogunesid teiste õnnetust vaatama ja parastama (Ikka tore ju, kui teisel läheb halvemini kui sul endal. Paradoks, aga kahjuks nii see oli. Võib-olla on ka praegu, kes teab?)
Veel nüüdki, kui hiljaaegu sireleid välja juurisime, tuli mulla sügavamatest kihtidest välja söestunud puutükke. Küll see võis ikka perele hirmus tragöödia olla, kui alles jäävad vaid riided, mis hetkel seljas juhtusid olema. Ei kujuta sellist olukorda päris hästi ettegi.
Kuigi mind otseselt see õnnetus ei puudutanud, on sellest sündmusest kuuldud lood ikkagi sügava jälje jätnud. Nimelt kardan klaaspudeleid, eriti nende päikesekiiri koondavaid põhjasid. Ja pööningud kipuvad olema just need kõrvalised paigad, kuhu mittevajalikud, kuid "ähk läeb taris" asjad jalust ära pannakse. Eks tolgi korral oli päikesekiiri koondanud pudelipõhjal käepärast palju tänuväärset kergesti süttivat materjali ja nii ta läks....
Kahju, et mul ei ole olnud võimalust näha seda talu oma originaalsuuruses ja -planeeringus. Oli olnud päris ilus kahekorruseline taluhäärber.
....
Tänasest päevast.
Hommik on harjumatult jahe - kõigest 13 kraadi! Aga päike särab ja taevas on vaid üksikud kõrged kiudpilvede viirud.
Suvi kipub enamasti ikka selline olema, et mehe vabadest päevadest pole kodule mingit tolku. Ikka on palju muid ülesandeid. Ühel päeval helises minu mobiil ja võõra numbriga kõnet vastu võttes küsiti, kas sellelt telefonilt saaks mu mehega rääkida. Saaks küll, kui nimetatu kodus juhtuks olema. Hiljem helistati uuesti ja selgus, et Pikavere kooli uus juhataja tahab korraldada oma tiimile matka Paraspõllu sohu ja neil muidugi Arnet giidiks vaja.
Imelikke teid pidi käib see giidi otsimine! Kust võeti minu telefoninumber? Miks kohe giidi numbrit üles ei otsitud? Aga tühja sest, kust leiti - peaasi, et inimene saab minna ja tegeleda sellega, mis talle meeldib. Ja meeldib talle inimesi harida soo- ja raba asjus.
...
Igasugused nõiad, šamaanid, selgeltnägijad ja muidu teadmamehed on ennustanud augustist algavat väga musta stsenaariumiga perioodi maailmas ja sealjuures Eestis. Vaatame siis, mis tulema hakkab, kui hakkab.
laupäev, 31. juuli 2010
Juulikuu viimane päev
Ilm on päikeseline, taevas sõuavad üksikud valged rünkpilvetupsud. Tuul on tugev. Temperatuur 23 kraadi. Inimene jõuab kuumusega harjuda, muidu tavaliseks soojaks suveilmaks peetud ilm tundub praegu nii jahedana.
Tammiku floreaalile kogunenud inimestest oli enamusel jakid või joped kaasas.
...
Tuul on päeva peale aina hoogu kogunud ja nüüd vuhiseb ja ulub ümber maja kui meelest ära. Puhub nii tugevasti, et kõrvad laperdasid tuules ja iga natukese aja tagant oli tahtmine kontrollida, kas ehk marutuul pole neid endaga kaasa viinud. Lõpuks sai mõõt täis - ega`s inimene omas aias pole mingi pärisori, et varavalgest hilise õhtutunnini rügada tuleks. Tutkit brat - kaugel sellest. Nii korjasingi kodinad kokku ning läksin tuppa sooja. Vaja end vahetevahel telemaastiku hetkeseisuga ka kurssi viia.
reede, 30. juuli 2010
Tahan ka kiviktaimlat vol 2
Õhtul peale üheksat sain poisid kampa ja viskasime Rootsi Teele loobitud kivid kärusse ning transportisime minema. Aga töö käis pideva kätega vehkimise ja poiste suust kostvate vandesõnade saatel - tohutu hord pisikesi tüütuid putukaid lendas meie ümber ja ründas meid jultunult. Neid oli isegi nii palju, et osad jäid ripsmete vahele kinni! Ilmselt oli tegu kihulase-kurjamitega, kes Lihulast siiakanti olid jõudnud.
Muidu imemõnus pilvealune õhtu: parajalt soe, lakkamatu ritsikate saagimine, sookurgede kurluutamine, kuid siis see tõrvatilk pisikeste õelate putukate näol mõnusat meeleolu rikkumas.
Looduslikud vahendid köha ravimisel
Arstide sõnutsi kujutab köha endast tavaliselt iseparanevate viirushaiguste sümptomit, millest organism oma jõududega jagu saab.
Põdemise ajal aitavad enesetunnet paremaks muuta ravimtaimed.
- Sookalmus - mikroobidevastane ja röga lahtistav toime. Võtke 2 tl juuri, valage üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit, laske 3 tundi tõmmata, kurnake. Jooge ¼ klaasi 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.
- Nurmenukulehed - higistama ajav, röga lahtistav ja põletikuvastane toime. Valage 1 sl peenestatud lehti üle 1 klaasi keeva veega. Jooge soojalt ⅓ klaasi 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.
- Teeleht - valu vaigistav, röga lahtistav, bronhe laiendav ja mikroobidevastane toime. Võtke 1 sl kuivi peenestatud lehti, valage üle ühe klaasi keeva veega, laske 2 tundi tõmmata, kurnake. Võtke sisse 1 sl 4 korda päevas 20 minutit enne sööki.
- Mustrõigas - röga lahtistav ja mikroobidevastane toime. Pange rõikasse uuristatud avausse mett ning jätke sooja kohta 6 tunniks seisma. Valage tekkinud mahl nõusse ja võtke seda 4 korda päevas 1 sl.
- Männikasvud - röga lahtistav ja mikroobidevastane toime. Valage 1 sl kasve üle 1 klaasi keeva veega, keetke vesivannis 30 minutit, laske 10 minutit tõmmata, kurnake. Võtke pärast sööki 2 sl 3 korda päevas.
- Liivatee - põletiku- ja viirusevastane, röga lahtistav toime. Valage 2 sl peenestatud taimi üle 1 klaasi keeva veega, keetke vesivannis 30 minutit, laske 10 minutit seista, kurnake. Võtke 30 minutit enne sööki 1 sl 3 korda päevas.
- Aniis - bronhe laiendav, viirusevastane ja röga lahtistav toime. Valage 1 tl aniisivilju üle 1 klaasi keeva veega, keetke vesivannis 15 minutit, laske 45 minutit tõmmata, kurnake. Võtke ¼ klaasi 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.
- Kaselehed ja -pungad - mikroobidevastane toime. Valage 2 tl kaselehti üle 1 klaasi keeva veega. Laske 30 minutit tõmmata, kurnake. Lisage noaotsatäis söögisoodat. Võtke ¼ klaasi 3 korda päevas söögikordade vahel.
- Vägiheina õied - röga lahtistav, bronhe laiendav ja põletikuvastane toime. Valage 1 sl õisi üle 2 klaasi keeva veega, laske 4 tundi tõmmata, kurnake, lisage 4 tl suhkrut. Võtke 2 klaasi 2-3 korda päevas 30 minutit enne sööki.
- Pärnaõied - higistama ajav, põletikuvastane ja mikroobe hävitav toime. Valage 1 tl õisi üle 1 klaasi keeva veega, laske 45 minutit seista, kurnake. Jooge soojalt ½ klaasi 2 korda päevas 30 minutit enne sööki ning üks klaasitäis enne uinumist.
- Kortsleht - viiruse- ja põletikuvastane, verejooksu peatav ning röga lahtistav toime. Valage 4 tl purustatud lehti üle 1 klaasi keeva veega, laske termoses 4 tundi seista, kurnake, lisage 2 tl suhkrut. Võtke soojalt ½ klaasi 2-3 korda päevas 30 minutit enne sööki.
Teine võimalus. Keetke 3 sl kuivi purustatud lehti 5 minutit 2 klaasitäies kuivas punases viinamarjaveinis. Laske 1 ööpäev seista. Kurnake. Võtke 1 sl 3 korda päevas enne sööki.
- Salvei - põletiku- ja viirusevastane ning röga lahtistav toime. Valage 2 tl kuivi purustatud salveilehti üle 2 kl keeva veega. Laske tund aega seista. Kurnake. Võtke ⅓ klaasi 4 korda päevas soojalt 10-15 minutit enne sööki.
Ajakirjast Zdorovje refereerinud ENE JÄRV
Juulikuu eelviimane päev
Eile korjasin ühe pesukausitäie aedube, täna sain veel teisegi. Pärast kerget kupatamist hakkimine, parajateks kogusteks, kilekotti ning sügavkülma. Üks killuke talveks valmistumisest jälle tehtud.
neljapäev, 29. juuli 2010
Veidi teistmoodi
Täna vist julgeme mitu päeva põletamist oodanud oksad ära põletada.
....
Ehh! Vara hõiskasin! Kella poole üheksaks on juba jälle päike säramas ja tavapärane palavus käes.
Pojengihekk on aastaid ühe koha peal kasvanud ning aina võimsamaks sirgunud, kuid valgusrežiim on nende aastate jooksul kõvasti muutunud (majal teine korrus, vahtrad kõrgemad ja laiemad, õunapuu võra katab pooli pojenge.)
Täna on päev, mil pojengid kolivad uude kasvukohta.
Pojengid enne:
....ja nüüd:
Mis saab pojengidest vabanenud alaga, seda veel ei tea. Enne tuleb uue terrassi piirjooned tamiiliga maha märkida. Kõige olulisem uue terrassi juures saab olema trepp. Astmik tuleb teha lauge ja astmed ise madalad - vanaemal on praegusest trepist väga raske käia.
Mehed otsisid jõest mõnda sügavamat kohta ja lõpuks sättisid pumba keset jõge. Küll on mõnus kasta, kui ei pea kastekannuga tassima, vaid saan voolikust vett uhada. Mõnel pool sajab vihma, kusjuures saju kohta kasutatakse "kallab", "pladinal", "kohinal" ja teisi sääraseid kahtlasi sõnu, mis ilmselgelt viitavad rohkemale sajule kui see 3-5 piiska, mis meie kandis kombeks on. Palun meie kanti ka vihma, mis ikka kastaks ka!!!!!!!!!
- Võtsin sibulad üles. Putke läinud sibulaid on hoidise sisse vaja ja teistel sibulatel olid pealsed juba ammu pikali. Panin saagi varjulisse, kuid tuulisesse kohta pealseid närvetama.
- Petersellilehed hakitud ja sügavkülmas.
- Tomati-sibula salat keedetud.
- Oakaunad korjatud (homme jätkan).
kolmapäev, 28. juuli 2010
Koduaedasid kaemas
Üksikute piltidena on siin näha fotod, mis kõige rohkem muljet avaldasid. Ülejäänud fotod panen üles teemade järgi slaidiesitlusena.
See ei saa olla "päris", aga on. Korea nulg.Mööda Eestimaad ringi sõites otsin ma esmajärjekorras talusilte. Täna õnnestus näha vägagi huvitavaid:
Arukausi talu on olnud Muia Veetamme sünnikoduks.
Arukausi ja Metsanurga talusildid moodustavad teede ristumiskohal ühtse terviku.
Mõnus suvine puhkenurk.
Kaariku karkassil on grill.
See tõld avaneb oma tõelises ilus alles eemalt vaadatuna (või fotona).
Pisiasjadeni korrektselt viimistletud bassein.
Oli väga tore üritus. Aitäh Monikale organiseerimise eest ning Kadrile info vahendamise eest.
Vaid hetkeks pilvealune
Kõige rohkem hämmastab mind kukehari, mille puhma eelmisel suvel kolmeks jaotasin ning need kolm pusa ühte väiksemasse Imepeenra sektorisse istutasin. Nüüd on nad niiiii suured ja kogu Imepeenra kõige uhkemad taimed! Üritasin natuke ka uuel maa-alal kaevata, aga tuul on suunda muutnud ning tee pealt tulevad kõik autode tekitatud tolmupilved meie aeda. Päris talutav on olla, kui ümber pea on üsna lõdvalt kuivemaks väänatud rätik - mõnusad jahedad veenired voolavad kaelale ja seljale. Peaks tegema sellise ratsi, et mingi aiapritsi ballooni omale selga võtma ning kerge dušš jahedat vett võiks kogu aeg pähe sadada :)
Selle jutu trükkimise ajal tibas kolm, noh võib-olla neli, aga mitte üle viie vihmapiisa. Pärast nii "ränka sadu" paistab nüüd jälle päike :)
Troopiline ilm, troopilised elukad
Töömees oli hommikul oma vahetust lõpetamas, kui kuulis mingit imelikku kriiksuvat linnuhäält. Mõtles esimese hooga, et ju see üks päikesepiste saanud kajakas ikka on. Hääl oli aga väga lähedal ja lõpuks sundis uudishimu minema välja vaatama. Ja hääle tekitaja istuski baasi territooriumil suure kase otsas. Ja see laulja oli pesuehtne papagoi! Kodus asuti selle isendi pilti ja liiginime otsima. Just selline ta ongi.
Nüüd jääb veel oodata, millal meie jõgedesse ilmuvad krokodillid ja võsa vahele boamaod :)
Öösel oli Tallinnas kõuekõminat kuulda ning välkude sähvimist näha. Äike oli kuskil kaugemal. Meil see igatahes ei olnud. Poisid pidasid võrgupidu ning öösel väljas käies said nautida taevas sähvivaid hiigelsuuri välgu sik-sakke. Välkude juurde kuuluvat müristamist kuulda ei olnud.
Hommik on jälle tradistsiooniliselt palav - juba poole kümne ajal on 25 kraadi.
........
Ahjaa! Olen unustanud ühe kummalise seiga kirja panemata. See juhtus jälle mu mehe töö juures. Oli metsikult kuum ilm ja mehed otsisid õuest natukestki tuuleõhku - mere ääres peaks seda ju ometi olema. Ja siis nägid mehed seninägematut: väike varblane lendas, lendas.... ja korraga kukkus maha! Mehed läksid vaatama - kutu oli see väike linnuke. Oleme kuulnud, et hirmsa pakasega võivad väikesed linnud lennul surnuks külmuda, aga nüüd siis tuli näha, et sama võib juhtuda ka suvel kuumaga. Ja sellised asjad juhtuvad meil, parasvöötme põhjaosas!
teisipäev, 27. juuli 2010
Tahan ka kiviktaimlat!
Terve mõistus ütleb küll, et "ära jama selle kaevamisega lagipähe lõõskava päikese käes", aga tema (terve mõistuse) hääl on sel suvel üsna vagaseks jäänud. Siiski mõtlen midagi välja, et seal palavuse käes jätkata. Ilmselt võtan kaasa ämbri külma veega, kus siis aeg-ajalt saan pea ümber seotud rätikut niisutada. Põnev on, ei raatsi pooleli ka jätta.
Kasvuhoone otsapeenar komplekteeritud
Hommikuses suhtelises jaheduses asusin eile saadud lilli peenardesse istutama. Põhirõhk oli kasvuhoone otsapeenral, mõne taime istutasin ka pikka peenrasse. Vähe tihe see istutus sai, aga eks järgmisel aastal vaatan, kes kui kõrgeks kasvab ja kui jõudsalt kasvama hakkab.
Pojengidele mõeldud peenar jääb siiski pojengidele :)
esmaspäev, 26. juuli 2010
Esmaspäevast
- Mustsõstramoos keedetud
- Tomati-sibula salat keedetud
- Kurgid hapnema pandud
Eile õhtul kastsin roose ja tassisin selle tarbeks vett jõest. Jõgi on, aga veega on selles jões kole kitsas käes. Nii tuligi turnida mööda järsku ja mudast libedat kallast. Olin just lugenud Hilise tiigitaimedest ja sealjuures imetlenud luigelille pilti... Vot js siis järsust jõekaldast üles ukerdades haarasin ühest taimest kinni ning mis ma näen -taim, mis mulle pihku sattus, oligi luigelill! No selle koha peal on meie kanuu randumispaik olnud aastaid ja ei ole mina sellist taime seal varem näinud. Võib-olla sobib sellele taimele just praegune olukord, kus ta silmist saati vees ei pea olema.
Jälile sain! Kes kirjutama on hakanud, ei see kirjutamata saa olla -Tõnul on uus blogi uute ilusate piltidega ning sooja südamega kirjutatud sõnadega. Pealkirja all "Suvepostkaardid".
Aitäh Kadakale ja Köögikatale toreda õhtu ja rohkete taimede eest!
Hommikune äike
Teravat ja tugevat kõminat ei olnud. Arvatavasti oli pilv tunduvalt kõrgem, kui tavaliselt ning meenutas seega väikest troopilise äikese pilve. Tavaliselt meie laiuskraadil äikesepilve kõrgus ulatub umbes 10 km peale, seekordne võis isegi oma 15 km olla.
Tegime oodatavaks metsikuks äikesetormiks põhjalikke ettevalmistusi. Seejärel läksime õue loodusnähtust nautima.
Äike osutus oodatust märksa tagasihoidlikumaks ning liikus meist üle suhteliselt kiiresti. Ilmakaart näitas, et see pilv oli oma möllamised ära möllanud Türi kandis, kus oli sadanud ka 13mm vihma. Kas meil vihma tuli? Noh, natuke justkui tibas. Just nimelt tibas, mitte ei sadanud.
pühapäev, 25. juuli 2010
Kuum suvi jätkub
Hommikul alustasin eilsel tööpõllul - maa ootas kaevamist. Nüüd, lõunaks on see etapp ka valmis. Siia istutame pojengid. Ebajasmiin jääb siiski peenra serva. Thelal õnnestus vana põõsa uude elupaika istutamine ja see andis lootust, et ehk teeme sama, aga kui ikka sobivat kohta, "vot just siin peab ta kasvama" ei ole, siis las ta olla edasi seal, kuhu ta kunagi on kasvama pandud. Aga... ebajasmiinist ühele poole tulevad siis pojengid.OK! Teisel pool põõsast terrassi servas on siniladvad. Tundus, et asi pole ikka päris hea - niimoodi kaks peenrajuppi üksteise läheduses. Ühendasin need kaks ala omavahel ning ebajasmiin jäi neid kahte ala omavahel siduma. Mu meelest on tulemus päris hea. Lisaks on selles paigas murutraktoriga palju lihtsam niita.Raske oli see 30-kraadises palavuses müttamine, aga lõpp hea, kõik hea!
Mõtlesin küll, et enam õues ei tegutse, aga lõpuks leidsin end ikkagi musta sõstra põõsast. Üks ämbritäis marju saab homme moosiks keedetud.
Seda päikest oli ikka natuke liiga palju - sain paraja peavalu. Tean jah, et eriti tumedapäised inimesed peaksid päikese käes peakatet kandma, aga noh, siin kehtib see lugu, et: "Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi."
laupäev, 24. juuli 2010
Pilves ja jahe laupäev
Juba eile õhtul hakkas jahenema. Täiesti veidrana tundus otsida selga midagi pikkade varrukatega. Esimese ehmatusega tundus, et ei leiagi sellist hilpu. Noh ja niimoodi sai siis kuni pimeduse saabumiseni seda imelikku ilma (pilves ja jahe) vaadatud.
Öösel kostus läbi lahtise akna üks lühiajaline vihmakrabin. Hommikuks kõnniteed jälle kuivad. Aga jahe on! Poole kaheksa ajal kõigest 17 kraadi. Ja lauspilves. Aru ma ei saa, kuidas sellise jaheda ilmaga võiks äike tulla. Ju ta kuskil mujal möllas ja jaheduse saatis siiapoole.
Algas operatsioon "Sirelihekk", mis seisneb elutoa akende all kasvavate ja valgust varjavate sirelite juurimises. Võib-olla on nüüd see just see kaua otsitud koht, kuhu pojengid ümber istutada? Saame näha.
Sirelid olid juba eelnevalt lühemaks lõigatud tõestamaks, kui palju nad tuppa pääsevat valgust kinni pidasid.
Köndid on maha saetud ja lõkkeasemele veetud.Algab kõige rängem osa - juurimine. Poisid arvasid, et tubli näpuotsatäis dünamiiti oleks kindlasti abiks :)
Saime aga hakkama kangi, mingi raudjurakaga, mida jõuõlana kasutati, kirve ning labidaga. Ja jälle tuleb tõdeda, et on ikka jube hea küll, kui majas on kolm meest, kaks nendest veel verinoored ja jõudu täis mis kole. Ma püüdsin ennast ka kasulikuks teha, aga olin tegelikult rohkem jalus :)
Edasine on juba minu etteaste: ala tuleb läbi kaevata, piirid sirgeks lõigata, maa tasandada, kompost peale vedada ning mis kõige olulisem - kastmine peale. Muld on tuhkkuiv.
Nüüd on vähemasti võimalik tellinguid ehitada, kui maja teise poole voodrilaua löömiseks läheb. Ja äkki siiski need õnnetud pojengid tulevad siia?
...
On õhtu ja juba hakkab pimedaks minema, aga kuhu jäi vihm? Temperatuur on kogu päeva püsinud 17 kraadi peal. Pühapäevaks lubas ilmateade jälle kuskil kolmekümne kraadi kanti. Saame näha!
Vennapoeg tuli Tartust ja rääkis, et neil päikesepaisteline ja hirmus palav ning alles Mäo kandis oli taevas pilve läinud ning auto akendest hakkas sisse puhuma kahtlaselt külma õhku. Tuli meile ja imestas, kus põhjanabal me elame. Tarvastus oli samuti selge taevas ning temperatuur 33 kraadi. Aiablogidest oli lugeda, et mitmel pool sadas vihma, olgu siis koos tormiga või ilma, aga vähemasti kastis. Millal vihm meie kanti jõuab?
reede, 23. juuli 2010
23. juuli
Eks see on päeva peale näha, kas ilmajaama jutt äikese- ja trombiohust osutub õigeks.
...
Pärastlõunal endiselt päikeseline ja väga palav. Ei mingit vihma!
Kella viieks ilm pilves, temperatuur 23 kraadi.
Juba tükk aega on oma aega oodanud teine tekk, mis plaani järgi pidi saama omale lapitehnikas uue kuue. No ei olnud õmblemise vaimu peal! Õmblemise vaimu pole tänaseni, aga ega see kuum suvi lõputult kesta ja tekke võib varsti vaja minna. Igal juhul tehtud ta sai ja aega ei kulunudki õhtuni.
Keskpäeva paiku noppisin uue portsu saialilleõisi ning panin kenasti kuivama. Nüüd ma ei teagi, kuidas seda taimetee materjali säilitada. Riidest õmmeldud kotis? Kilekotis? Mingis klaasanumas?
neljapäev, 22. juuli 2010
Tomat "Vilma"
Kuna esimene ports taimi läks klassi aknalaual untsu, tegime kordusistutuse. Mis halvasti, see uuesti!
Omale jäi kolm taime. Kuna teised tomatitaimed istutasin kasvuhoonesse 24. aprillil, siis panin samal päeval ka need kolm suuremasse kasvukohta. Leidsin kuurirõdul neile sobiva koha - päike paistab sinna pikka aega, on suht soe koht.
Nüüd on nad "suureks" kasvanud. Kuuma suve tõttu on nad küll pidevalt veenäljas (vaatamata iga päev kastmisele) ja lehed on ka päikese käes veidi kõrbenud. Aga tomateid on palju. Enamus nendes puhma sees peidus. Osad hakkavad juba oranžikaks värvuma.
Ma südamest loodan, et ka mu õpilaste kodudes on väikestest taimehakatistest kasvanud lopsakad tomatipuhmad!
Tuuline, nii tuuline
Nad on meil nagu Boby ja Roby - suured sõbrad ja teevad alati kõike koos. Aga küll on tugev tuul! Pesu on alatihti nööri pealt lennus. Väiksemad vahtraoksad lendavad ja mööda külateed tormavad väikesed tolmukeerised.
Mis tehtud sai? Mitte midagi :S
Poiss juba naeris, et ma pakun täna taksoteenust: üks mees hommikul tööle viidud, teine töölt koju toodud, moositeoks suhkruvaru täiendatud ja sealt mitte koju, vaid poisile järgi. Nii see päev läks. Ehk õhtul tuleb jälle uus tegutsemislust peale. Muidu aias ikka kastmine ja kastmine. Jões on vesi hullult palju alanenud - pump mahub veel vaevu vette ära. Külili asendis ei ole see riistapuu aga ette nähtud töötama.
Midagi uut ka: uudsekartul ja uudsekurk :) Kartuleid on pesas 5-11.