Kella poole kahksa ajal on juba 21 kraadi sooja. Ja juba on parmud aktsioonis!
Taevas pilvitu, tuul väga nõrk.
Kell 10. 30. on 29, 6 kraadi!
Ausalt öeldes hakkab selline lebotamine mind väikest viisi ära tüütama ja ka väsitama. Aga kõrbekuumuses ei jaksa ja ei julge eriti pikalt teguseda.
Kõik kuivab, kõik kõrbeb. Isegi umbrohi ei jaksa kasvada.
teisipäev, 13. juuli 2010
esmaspäev, 12. juuli 2010
Erinevatest saunavihtadest
Ajakirjast Naisteleht
Vahtraviht
Millal teha?: Mai lõpus või juuni alguses, nii et tänavu olete juba hiljaks jäänud.
Kuidas säilitada?: Säilitatakse kuivatatuna.
Milleks hea?: Vanarahvas usub, et vahtravihaga vihtlemine rahustab hinge ja puhastab ning toniseerib nahka. Vahtralehed imavad hästi higi ja mahendavad leili kuumust ihul. Vahtraviha leotusvesi sobib välispidiseks põletikuvastaseks ravimiks.
Kuuseviht
Millal teha?: Igihalja okaspuu oksi võib vihaks korjata aasta läbi.
Kuidas säilitada?: Säilitada saab vaid külmutades, kuivatades langevad okkad maha.
Milleks hea?: Kuuseviht võtab ära väsimuse, aitab närvisüsteemi häirete korral, on puhastava ja põletikuvastase toimega. Vanarahvas usub, et okaspuuviht ergutab mõttelendu ja võtab ära needuse. Enne kasutamist tuleb vihta 20 minutit keeta.
Tammeviht
Millal teha?: Juulist augustini, soovitatavalt tihedast metsast.
Kuidas säilitada?: Säilitatakse kuivatatuna.
Milleks hea?: Tammeviht ravib nahahaigusi, annab elujõudu ja energiat. Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste haigustega inimesed ei tohiks tammevihta kasutada. Tammelehtedes leiduv tanniin peaks aitama liigesehaiguste korral. Viha leotusveega loputa juukseid – see annab neile kohevuse ja läike.
Nõgeseviht
Millal teha?: Mais või juunis.
Kuidas säilitada?: Kui säilitada, siis kuivatada, aga parim on siiski toores nõgeseviht.
Milleks hea?: Nõgeseviht ravib reumat, radikuliiti, liigese- ja lihasevalu ning põletikke. Nõgeseviha leotusvesi sobib väga hästi kosmeetiliste nahahaiguste raviks. Viht kastetakse enne kasutamist vaheldumisi kuuma ja külma vette. Nõgesevihaga ei vehelda nii vihaselt kui puuvihaga – tuleb õrnalt sopsutada, sest siis on tema mõju tugevam.
Sarapuuviht
Millal teha?: Juunis või juulis.
Kuidas säilitada?: Sarapuuviht kuivatatakse ja seejärel kasutatakse.
Milleks hea?: Aitab ravida veenilaiendeid, vähendab trombiohtu ja leevendab suhkruhaiguse avaldumist. Väidetavalt harutab sarapuuvihaga vihtlemine lahti ka konfliktid sisemaailmas ja aitab leida lahendusi keerulistele olukordadele.
Kaseviht
Millal teha?: Üks nädal enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva. Nii et viimane aeg!
Kuidas säilitada?: Lasta vilus kuivada.
Milleks hea?: Väidetavalt noorendab nahka, vaigistab valu ja parandab haavu, sest on mikroobidevastase toimega. Lehed sisaldavad A- ja C-vitamiini, seepärast peaks kasevihaga vihtlemine tugevdama immuunsüsteemi. Kasevihal usutakse olevat imeline vägi raskest haigusest toibuvate inimeste turgutamisel.
Kadakaviht
Millal teha?: Kadakaoksi on kõige targem korjata varakevadel, enne kuumade saabumist.
Kuidas säilitada?: Parim värskena, hädapärast võib ka külmutada.
Milleks hea?: Vanarahvas uskus, et kadakavihaga vihtlemine ja sellest vallanduv energia aitab inimesel kaetamisest ja teiste halbadest soovidest vabaneda. Sobib allergianähtude ja radikuliidi leevendamiseks, mõjub vereringele harukordselt ergutavalt. Ei kasutata nii tugevasti kui lehtpuuvihta.
Vahtraviht
Millal teha?: Mai lõpus või juuni alguses, nii et tänavu olete juba hiljaks jäänud.
Kuidas säilitada?: Säilitatakse kuivatatuna.
Milleks hea?: Vanarahvas usub, et vahtravihaga vihtlemine rahustab hinge ja puhastab ning toniseerib nahka. Vahtralehed imavad hästi higi ja mahendavad leili kuumust ihul. Vahtraviha leotusvesi sobib välispidiseks põletikuvastaseks ravimiks.
Kuuseviht
Millal teha?: Igihalja okaspuu oksi võib vihaks korjata aasta läbi.
Kuidas säilitada?: Säilitada saab vaid külmutades, kuivatades langevad okkad maha.
Milleks hea?: Kuuseviht võtab ära väsimuse, aitab närvisüsteemi häirete korral, on puhastava ja põletikuvastase toimega. Vanarahvas usub, et okaspuuviht ergutab mõttelendu ja võtab ära needuse. Enne kasutamist tuleb vihta 20 minutit keeta.
Tammeviht
Millal teha?: Juulist augustini, soovitatavalt tihedast metsast.
Kuidas säilitada?: Säilitatakse kuivatatuna.
Milleks hea?: Tammeviht ravib nahahaigusi, annab elujõudu ja energiat. Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste haigustega inimesed ei tohiks tammevihta kasutada. Tammelehtedes leiduv tanniin peaks aitama liigesehaiguste korral. Viha leotusveega loputa juukseid – see annab neile kohevuse ja läike.
Nõgeseviht
Millal teha?: Mais või juunis.
Kuidas säilitada?: Kui säilitada, siis kuivatada, aga parim on siiski toores nõgeseviht.
Milleks hea?: Nõgeseviht ravib reumat, radikuliiti, liigese- ja lihasevalu ning põletikke. Nõgeseviha leotusvesi sobib väga hästi kosmeetiliste nahahaiguste raviks. Viht kastetakse enne kasutamist vaheldumisi kuuma ja külma vette. Nõgesevihaga ei vehelda nii vihaselt kui puuvihaga – tuleb õrnalt sopsutada, sest siis on tema mõju tugevam.
Sarapuuviht
Millal teha?: Juunis või juulis.
Kuidas säilitada?: Sarapuuviht kuivatatakse ja seejärel kasutatakse.
Milleks hea?: Aitab ravida veenilaiendeid, vähendab trombiohtu ja leevendab suhkruhaiguse avaldumist. Väidetavalt harutab sarapuuvihaga vihtlemine lahti ka konfliktid sisemaailmas ja aitab leida lahendusi keerulistele olukordadele.
Kaseviht
Millal teha?: Üks nädal enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva. Nii et viimane aeg!
Kuidas säilitada?: Lasta vilus kuivada.
Milleks hea?: Väidetavalt noorendab nahka, vaigistab valu ja parandab haavu, sest on mikroobidevastase toimega. Lehed sisaldavad A- ja C-vitamiini, seepärast peaks kasevihaga vihtlemine tugevdama immuunsüsteemi. Kasevihal usutakse olevat imeline vägi raskest haigusest toibuvate inimeste turgutamisel.
Kadakaviht
Millal teha?: Kadakaoksi on kõige targem korjata varakevadel, enne kuumade saabumist.
Kuidas säilitada?: Parim värskena, hädapärast võib ka külmutada.
Milleks hea?: Vanarahvas uskus, et kadakavihaga vihtlemine ja sellest vallanduv energia aitab inimesel kaetamisest ja teiste halbadest soovidest vabaneda. Sobib allergianähtude ja radikuliidi leevendamiseks, mõjub vereringele harukordselt ergutavalt. Ei kasutata nii tugevasti kui lehtpuuvihta.
Astilbe
Olenevalt liigist ja sordist võib nende kasvukõrguseks olla 40-150 cm.
Valged, roosad, lillad või punased väikesed õied asuvad lehtedest kõrgemal ning on koondunud püstistesse külgharudega võrdlemisi pikkadesse õisikutesse, mis võivad olla 15-30 cm. Õitseaeg, mis samuti liigist sõltub, algab juunis ja kestab augustini. Liigist-sordist olenevalt varieerub veidi ka lehtede kuju ja värvus.
* Aiamullale astilbedel erilisi nõudmisi ei ole ja nad kasvavad võrdlemisi hästi mitmesugustel muldadel. Eelistatud on aga niiskepoolsed, huumus- ja toitaineterikkad aiamullad, mis on rikastatud kõdusõnniku ja hea kompostimullaga. Viimaseid võib kevadeti ka julgelt juurde anda.
* Astilbed kasvavad kenasti nii päikeselisel kasvukohal kui poolvarjus, taluvad hästi ka varju. Küll ei talu nad mullapinna läbikuivamist ja taimi tuleks vajadusel korralikult ja regulaarselt kasta. Niiskuse hoidmiseks on hea puhmaste ümbrust multšida. Kasvukohta ei tohiks pikaks ajaks koguneda ka sademeteveed ega kevadine lumesulamisvesi.
* Kuna astilbed jäävad ühele kasvukohale pikaks ajaks, siis tuleks muld enne istutamist hoolikalt puhastada tülikatest juurumbrohtudest (naat, orashein jt), sest nende hilisem kättesaamine on praktiliselt võimatu.
* Istutustihedus sõltub sordist ja jääb vahemikku 35-50cm. Astilbesid võib istutada murusse, müüride ja hekkide äärde nii üksiku taimena kui rühmadena. Neid võib istutada püsilillepeenraisse ja veesilmade (tiik, bassein) lähedusse. Vahvat värvidemängu saab, kui istutada kõrvuti erinevat värvi sorte.
* Kui astilbesid on vaja paljundada või ümber istutada (puhmad on liiga tihedaks kasvanud või seest tühjaks jäänud), siis see töö võetakse ette kevadel või sügisel, umbes 4-6 aasta tagant. Välja kaevatud risoom tükeldatakse terava noaga ning taimed istutatakse sobiva vahega ettevalmistatud kasvukohale.
* Nõuistikuid võib istutada kogu kasvuperioodi vältel. Taimedele tagada vaid piisav vee hulk, et nad saaksid korralikult juurduda.
* Kevadel alustavad astilbed oma kasvu võrdlemisi hilja ning lisaks sellele kardavad nad ka kevadisi öökülmasid. Et külm taimedele kahju ei teeks, tuleks neid külma eest näiteks kattelooriga kaitsta.
* Sügisel ei maksa astilbe varsi maha lõigata, nad aitavad koguda külmade kaitseks lund, mis aitab kaasa edukale talvitumisele. Üldiselt talvituvad astilbed võrdlemisi hästi.
Valged, roosad, lillad või punased väikesed õied asuvad lehtedest kõrgemal ning on koondunud püstistesse külgharudega võrdlemisi pikkadesse õisikutesse, mis võivad olla 15-30 cm. Õitseaeg, mis samuti liigist sõltub, algab juunis ja kestab augustini. Liigist-sordist olenevalt varieerub veidi ka lehtede kuju ja värvus.
* Aiamullale astilbedel erilisi nõudmisi ei ole ja nad kasvavad võrdlemisi hästi mitmesugustel muldadel. Eelistatud on aga niiskepoolsed, huumus- ja toitaineterikkad aiamullad, mis on rikastatud kõdusõnniku ja hea kompostimullaga. Viimaseid võib kevadeti ka julgelt juurde anda.
* Astilbed kasvavad kenasti nii päikeselisel kasvukohal kui poolvarjus, taluvad hästi ka varju. Küll ei talu nad mullapinna läbikuivamist ja taimi tuleks vajadusel korralikult ja regulaarselt kasta. Niiskuse hoidmiseks on hea puhmaste ümbrust multšida. Kasvukohta ei tohiks pikaks ajaks koguneda ka sademeteveed ega kevadine lumesulamisvesi.
* Kuna astilbed jäävad ühele kasvukohale pikaks ajaks, siis tuleks muld enne istutamist hoolikalt puhastada tülikatest juurumbrohtudest (naat, orashein jt), sest nende hilisem kättesaamine on praktiliselt võimatu.
* Istutustihedus sõltub sordist ja jääb vahemikku 35-50cm. Astilbesid võib istutada murusse, müüride ja hekkide äärde nii üksiku taimena kui rühmadena. Neid võib istutada püsilillepeenraisse ja veesilmade (tiik, bassein) lähedusse. Vahvat värvidemängu saab, kui istutada kõrvuti erinevat värvi sorte.
* Kui astilbesid on vaja paljundada või ümber istutada (puhmad on liiga tihedaks kasvanud või seest tühjaks jäänud), siis see töö võetakse ette kevadel või sügisel, umbes 4-6 aasta tagant. Välja kaevatud risoom tükeldatakse terava noaga ning taimed istutatakse sobiva vahega ettevalmistatud kasvukohale.
* Nõuistikuid võib istutada kogu kasvuperioodi vältel. Taimedele tagada vaid piisav vee hulk, et nad saaksid korralikult juurduda.
* Kevadel alustavad astilbed oma kasvu võrdlemisi hilja ning lisaks sellele kardavad nad ka kevadisi öökülmasid. Et külm taimedele kahju ei teeks, tuleks neid külma eest näiteks kattelooriga kaitsta.
* Sügisel ei maksa astilbe varsi maha lõigata, nad aitavad koguda külmade kaitseks lund, mis aitab kaasa edukale talvitumisele. Üldiselt talvituvad astilbed võrdlemisi hästi.
Kuum, nii kuum....
Hommikul pool kümme on varjus +26 kraadi. Kell pool kaksteist on + 30. Ikka varjus. Kell neli on 32 kraadi!
Konna-põnnad
Öö hakul, mil päevane kuumus veidikenegi järele on andnud, tulevad kärnkonnad oma jahedatest pelgupaikadest välja jahti pidama. Kohe-kohe saabuva auto ootuses said need tegelased sõidutee pealt kokku korjatud ning rohumaa peale toimetatud.
pühapäev, 11. juuli 2010
Päikeseloojang juulikuus
Oli järjekordne kuum päev. Päike lõõskas pilvitus taevas. Nüüd, veerand üheteistkümne ajal, sätib ta end loojuma. Ilus on see Eestimaa lühike suvi.
Harkjalapeenar komplekteeritud
Harilik linnupiim kasvas natuke õnnetus paigas ja oli suures ruumipuuduses. Nende uus asupaik on nüüd Harkjalapeenras ümber peenra keskel asuva kivi ning peenra servades. Eks näis, kuidas neile seal sobib. Võib-olla kaevan järgmisel aastal jälle välja ja leian neile veel uue koha. Dominantasukateks on aga neli pinnakatteroosi:
valge - Denise
heleroosa - Fairy
punane - Volare
tumedam roosa - Hildetraum? (nimelipikut ei leidnud)
valge - Denise
heleroosa - Fairy
punane - Volare
tumedam roosa - Hildetraum? (nimelipikut ei leidnud)
Rosmakor roosipäevad Kirivallas
Mart ja Mare Ojasalu koduaed on täis rooside aroomi, kodusoojust ja külalislahkust. Loomulikult ka külalisi. Esitasin perenaisele oma soovid, kirjeldasin peenart ning koos valisime välja neli esimest pinnakatteroosi meie aia uude nn algaja roosikasvataja peenrasse.
Ruumi kokkuhoiu mõttes panin pildid üles slaidiesitlusena. Rooside sekka sattus ka üks liiliate pilt. Neid liiliaid käin ma igal roosipäeval vaatamas. Mulle nad tohutult meeldivad. Täna tegin neist ka pererahvaga juttu. Tegemist on Hiinast pärit puhtalt loodusliku liigiga. Regale liilia. Pererahvas palus septembri alguses lahkesti läbi astuda ja siis on võimalik selle taime sibulat saada.
Eriliselt jäid meelde sellised roosisordid:
Regensberg - roosa õis
Goldelse - kollane
Sole Mio - kollane
Staatuspräsident Päts - valge Ei ole trükiviga :)
Ingli Puudutus - imeõrn helelilla
Nostalgia - roosa ja valge
Rhapsody in Blue - lilla, pooltäidisõiega
Charles de Gaulle - hele lillakas
Lavendel Dream - lihtõieline roosa
Fellow Ship - oranž
Ruumi kokkuhoiu mõttes panin pildid üles slaidiesitlusena. Rooside sekka sattus ka üks liiliate pilt. Neid liiliaid käin ma igal roosipäeval vaatamas. Mulle nad tohutult meeldivad. Täna tegin neist ka pererahvaga juttu. Tegemist on Hiinast pärit puhtalt loodusliku liigiga. Regale liilia. Pererahvas palus septembri alguses lahkesti läbi astuda ja siis on võimalik selle taime sibulat saada.
Eriliselt jäid meelde sellised roosisordid:
Regensberg - roosa õis
Goldelse - kollane
Sole Mio - kollane
Staatuspräsident Päts - valge Ei ole trükiviga :)
Ingli Puudutus - imeõrn helelilla
Nostalgia - roosa ja valge
Rhapsody in Blue - lilla, pooltäidisõiega
Charles de Gaulle - hele lillakas
Lavendel Dream - lihtõieline roosa
Fellow Ship - oranž
Väike puhkusereis
Vähemalt korra suve jooksul tuleb aeg maha võtta ja kodust välja sõita. Nii meiegi. Eestimaa meil ju nii suur, õde-venda saavad ikka üsna harva kokku. Seekord otsustasime, et kokku saame Nele pool. Ega temagi Savernast just tihti onu poole satu. Tittedega veel eriti. Vanaema-vanaisa tulid jällegi oma kodust lapselapsi vaatama. Ühtlasi sai Nele talu omale uue nimesildi.
Kokku saamiseks oli tegelikult veel teinegi põhjus. Nimelt neljal pereliikmel on viimase 12 kuu jooksul nulliga lõppev vanusenumber ette löönud, lisaks tähistavad noored ka oma pulma-aastapäeva.
Nalja sai ka. Rääkisin Nelele, kuidas Magnus reageeris, kui ütlesin talle, et Nele sai kolmkümmend. "Kolmkümmend? Ikka kohe kolm-kümmend või???? ...... Ei saa olla! Kolmkümmend???.... Ta ei ole siis ju enam noor!" Nii et Nele - tere tulemast vanade hulka :)))
Arutlesime Mairega mõiste "elukaaslane" üle. Käibel on kaks sõna: abikaasa, juhul kui inimesed on registreeritud abielus ja elukaaslane, kui inimesed elavad koos registreerimata. Elukaaslane on ikka see inimene, kellega elatakse koos läbi elu. Koos rikkuses ja vaesuses; rõõmus ja kurbuses; tervises ja haiguses. Elukaaslased käivad läbi elu koos. Koos kaaslasega. Elu lõpuni.
Käisime Oraval vanatädi Evi talus. Heldur ja Hendrik tegelevad tädi talu lauda seinale talusildi paigaldamisega.
Silt ise on selline.
Käisime Piusa liivakoobaste juures. Kaldapääsukeste kolooniat takseerivad Hendrik ja väike Kirsi- Mari.
Vaade Piusa liivaväljadele.
Tamula järves käisime ujumas. Oma kümme aastat pole ma seal käinud. Küll on vahepealsete aastate jooksul palju korrastatud järve kallast, seal on imeilus kaldapromenaad, istepingid, haljastus, riietuskabiinid jne, jne. Ilus! Hoolitsetud! Ja vesi oli soe!
Õhtuks jõudsime Maire ja Helduri poole Tarvastusse. 
Kokku sõitsime maha veidi üle kuuesaja kilomeetri.
Silt ise on selline.
Käisime Piusa liivakoobaste juures. Kaldapääsukeste kolooniat takseerivad Hendrik ja väike Kirsi- Mari.
Vaade Piusa liivaväljadele.
Tamula järves käisime ujumas. Oma kümme aastat pole ma seal käinud. Küll on vahepealsete aastate jooksul palju korrastatud järve kallast, seal on imeilus kaldapromenaad, istepingid, haljastus, riietuskabiinid jne, jne. Ilus! Hoolitsetud! Ja vesi oli soe!
Õhtuks jõudsime Maire ja Helduri poole Tarvastusse. Järgmised pildid on suurte tüdrukute Talvikese ja Heleri kunstialastest katsetustest.
Kokku sõitsime maha veidi üle kuuesaja kilomeetri. reede, 9. juuli 2010
Vana teki uus elu lapilisena
Vana ja kulunud tekk + kaltsukotis sisalduv = lapitekk
Pole juba palju aastaid lapitehnikat kätte võtnud, seepärast siis meeldetuletuseks selline lihtne 20x20 cm ruudustik.
Tekk oli juba peaaegu valmis, veel ainult viimane külg õmmelda ja siis - õmblusmasin otsustas vait jääda... Oli asi mootoris, oli asi pedaalis või tont teab veel milles, aga õhus oli väga suur oht masinast ilma jääda. Õnneks oskab meistrimees ka mitte millestki midagi teha, saati siis üks õmblusmasin taas elule puhuda pole. Natuke pusimist ja natuke kahtlemist, aga mu õmblusmasin nurrub jälle!
Nüüd julgen teise teki tarvis lappe lõikama asuda.
Pole juba palju aastaid lapitehnikat kätte võtnud, seepärast siis meeldetuletuseks selline lihtne 20x20 cm ruudustik.Tekk oli juba peaaegu valmis, veel ainult viimane külg õmmelda ja siis - õmblusmasin otsustas vait jääda... Oli asi mootoris, oli asi pedaalis või tont teab veel milles, aga õhus oli väga suur oht masinast ilma jääda. Õnneks oskab meistrimees ka mitte millestki midagi teha, saati siis üks õmblusmasin taas elule puhuda pole. Natuke pusimist ja natuke kahtlemist, aga mu õmblusmasin nurrub jälle!
Nüüd julgen teise teki tarvis lappe lõikama asuda.
Olukorrast marjaaias
Meie kandis eile äikest ei olnud, kuid ilmselt mõjus õhutemperatuurile Paide kandis möllanud äike - õhtul õhk oli ikka tunduvalt jahedam kui eelmistel päevadel, kõigest mingi 23 kraadi. Niimoodi võib ju külm hakata! :)
Ja kella poole kaheteistkümne ajal õhtul oli juba üsna hämar! Õues tööd teha enam ei näinud. Ja niimoodi see läheb: päev-päevalt ikka pimedamaks ja pimedamaks.
Vaatasin üle marjapõõsaste seisu. Tikreid tänavu veidi nagu on, mõni üksik juba isegi natuke värvunud.
Musta sõstart saame seekord vähe - tarjad on väga lühikesed. 
Marjade noppimiseni kulub vist oma paar nädalat - marjad on alles heledad ja samuti, nagu tikridki - mõni üksik on päris must. Ja marjad on kuivavõitu. Arvatavasti mahla nad vist eriti hästi välja ei anna. Mis aga mahla tegemisse puutub, siis jätkan eelmisel aastal alustatuga - mahl plastpudelitesse ja sügavkülma. Jube hea süsteem!
Õunad. Neid võib suure õunaaia peale leida vaid mõne üksiku ja needki on kõik ussitanud. Mõnel üks, mõnel kaks ussiauku...
Ja üldse on põõsastel lehed imelikud - mingid laigud või plekid on peal. Sellist asja pole ma meie aias varem näinud. Kas siin võib jälle näidata näpuga lumerohke talve peale, mil kõiksugu siplased ja muud pahad mõnusasti talvitusid paksu sooja lumevaiba all. Selle asemel, et talvel hävida.
Ilmselt tuleb ennast sääskedele annetada ning metsa marjule minna. Mustikamoos on ikka väegade hea moos!
Ja kella poole kaheteistkümne ajal õhtul oli juba üsna hämar! Õues tööd teha enam ei näinud. Ja niimoodi see läheb: päev-päevalt ikka pimedamaks ja pimedamaks.
Vaatasin üle marjapõõsaste seisu. Tikreid tänavu veidi nagu on, mõni üksik juba isegi natuke värvunud.
Musta sõstart saame seekord vähe - tarjad on väga lühikesed. 
Marjade noppimiseni kulub vist oma paar nädalat - marjad on alles heledad ja samuti, nagu tikridki - mõni üksik on päris must. Ja marjad on kuivavõitu. Arvatavasti mahla nad vist eriti hästi välja ei anna. Mis aga mahla tegemisse puutub, siis jätkan eelmisel aastal alustatuga - mahl plastpudelitesse ja sügavkülma. Jube hea süsteem!Õunad. Neid võib suure õunaaia peale leida vaid mõne üksiku ja needki on kõik ussitanud. Mõnel üks, mõnel kaks ussiauku...
Ja üldse on põõsastel lehed imelikud - mingid laigud või plekid on peal. Sellist asja pole ma meie aias varem näinud. Kas siin võib jälle näidata näpuga lumerohke talve peale, mil kõiksugu siplased ja muud pahad mõnusasti talvitusid paksu sooja lumevaiba all. Selle asemel, et talvel hävida.
Ilmselt tuleb ennast sääskedele annetada ning metsa marjule minna. Mustikamoos on ikka väegade hea moos!
neljapäev, 8. juuli 2010
Lämbe varahommik
Hommikul pool seitse on juba 20 kraadi sooja! Ilm oli veel kella viie ajal pilvs, kuid nüüd piilub päike aeg-ajalt pilve vahelt välja. Tuleb jälle üks palav päev! Kõik uksed ja aknad on ristseliti laht, kuid õhk ei liigu - kõikjal on ühtlane leiliruumi lõhn.
Ja puhkus on täie hoos - mul on ammu sassis, mitmes puhkusenädal käib. Raadio hommikuprogramm aitab meelde tuletada nädalapäeva ja arvuti desktop näitab kuupäeva.... Töö pole kohe üldse meelde tulnud, aga just niimoodi välja puhatud saabki.
Kasvuhoones ootas ees üllatus - esimene värvunud tomat! Lõpuks ometi! Tomatite valmimine tähendab aga seda, et varsti algab pitsahooaeg.
Ja puhkus on täie hoos - mul on ammu sassis, mitmes puhkusenädal käib. Raadio hommikuprogramm aitab meelde tuletada nädalapäeva ja arvuti desktop näitab kuupäeva.... Töö pole kohe üldse meelde tulnud, aga just niimoodi välja puhatud saabki.
Kasvuhoones ootas ees üllatus - esimene värvunud tomat! Lõpuks ometi! Tomatite valmimine tähendab aga seda, et varsti algab pitsahooaeg.
Sirvisin e-ajakirju Kodukiri ja Kodu ja Aed. Ohkama paneb...õhkama paneb.... Suvisel ajal vaatan juba aastaid meie pööningukorrust. Unistustes oleks seal mõlemas maja otsas katuseviilu all maast laeni aknad. Lisaks katuseaknad. Vähemalt idasuunal. Sellel nn kolmandal korrusel oleks vaid üks tuba - töötuba. Minu käsitöötuba, kuhu saaks koguda kõik lõngad, niidid, toorikud, kaltsukotid jne, jne. Unistustes oleks seal ka ema vanad kangasteljed. Isa kunagi tegi need teljed vanast pesuvaalimise asjandusest. Viimati olid telgede jupid kuuris laepennide peal, aga ma pole enam kindel, kas nad seal veel on. Nojah ja pole enam ka ema-isa, kes oskaks kangast käärida.... Mina seda kohe kindlasti ei oskaks. Minu oskused neil nelja tallalauaga kangastelgedel piirdusid vaid kahe tallalaua kasutamise ning labasekoelise kaltsuvaiba kudumisega. Ja needki oskused jäävad kuskile teismeliseaega. Kahju. Tegelikult olid eriti efektsed just need natuke tavatumast materjalist kootud vaibad. Väga vahva eseme saab kududa lambavillast. Seda annab ju värvida ning tulemus on vapustavalt pehme ning ilus. Kuna juurikad saarel, siis sai sealt koju toodud katkised kalavõrgud. Nendest sai vahva rüiuvaiba moodi "karvase" vaiba kududa.
Nojah, see selleks. Aga tegelikult see pööningukorrus jääb ka ainult unistuseks, sest paraku on meil sooja aega vaid heal juhul kolm ja pool kuud, ei rohkem. Aga unistada ju ikka võib...
kolmapäev, 7. juuli 2010
Kuumalaine on alles tulemas!
Kopeeritud artikkel Postimehest:
Järgmise nädala keskpaigaks lubab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) kuni 32-kraadist suvesooja, kuid see on alles kuumalaine algus.
«Kuumalaine alles tuleb, järgmise kahe nädala jooksul pole selle lõppu näha,» ütles EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain.
Tema sõnul võib õhutemperatuur järgmisel nädalal isegi 35 soojakraadini ehk Eestis mõõdetud absoluutse maksimumi lähedale küündida.
Pühapäeval või esmaspäeval, mil kuumalaine üksikasjad kindlad on, avaldab ilmajaam ka ametliku hoiatuse, et inimesed palavusega oma tervisele rohkem tähelepanu pööraksid.
«Ilmselt tuleb terves Euroopas jälle midagi 2003. aasta taolist,» arvas sünoptik rekordkuumale suvele viidates, mis nõudis enam kui 30 000 eurooplase elu.
«Nädalavahetusel veel ei ole nii hirmus palav, aga kellel vähegi võimalus on, peaks linnast ära minema,» soovitas Merilain. «Linn on kuumaga see kõige hukutavam koht.»
Sünoptiku sõnul kannatasid 2003. aastal Euroopa vallutanud kuumalaines kõige enam väikelapsed ja vanurid.
Palavaimat ilma on Merilaini sõnul ilmselt oodata Võrus, kust pärineb Eesti soojarekord, milleks on 35,6 plusskraadi (mõõdetud 1992. aasta 11. augustil).
Mis puutub EMHI nädalaprognoosi, siis homme on mandril oodata hoovihma ja äikese tõenäosus on suur. Päeval on sooja 21-27 kraadi.
Reedel ja laupäeval püsib kuiv ilm, päevasooja tuleb 22-28 kraadi. Kuuma ja kuiva ilma lubatakse ka pühapäevaks ja esmaspäevaks, mil sooja on 24-30 kraadi.
Järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval püsib väga palav ja kuiv ilm, päevane õhutemperatuur jääb 27-32 soojakraadi piiresse.
Oh sa jeerum! See võib ju tervise peale pahasti mõjuma hakata! Ja mis saab kõikidest nendest suurematest ja väiksematest plaanidest, mis tegemist ootavad? Saame näha, kui hulluks meite kandis see kuumus läheb. Küllap saab palju jões ligunetud.
Järgmise nädala keskpaigaks lubab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) kuni 32-kraadist suvesooja, kuid see on alles kuumalaine algus.
«Kuumalaine alles tuleb, järgmise kahe nädala jooksul pole selle lõppu näha,» ütles EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain.
Tema sõnul võib õhutemperatuur järgmisel nädalal isegi 35 soojakraadini ehk Eestis mõõdetud absoluutse maksimumi lähedale küündida.
Pühapäeval või esmaspäeval, mil kuumalaine üksikasjad kindlad on, avaldab ilmajaam ka ametliku hoiatuse, et inimesed palavusega oma tervisele rohkem tähelepanu pööraksid.
«Ilmselt tuleb terves Euroopas jälle midagi 2003. aasta taolist,» arvas sünoptik rekordkuumale suvele viidates, mis nõudis enam kui 30 000 eurooplase elu.
«Nädalavahetusel veel ei ole nii hirmus palav, aga kellel vähegi võimalus on, peaks linnast ära minema,» soovitas Merilain. «Linn on kuumaga see kõige hukutavam koht.»
Sünoptiku sõnul kannatasid 2003. aastal Euroopa vallutanud kuumalaines kõige enam väikelapsed ja vanurid.
Palavaimat ilma on Merilaini sõnul ilmselt oodata Võrus, kust pärineb Eesti soojarekord, milleks on 35,6 plusskraadi (mõõdetud 1992. aasta 11. augustil).
Mis puutub EMHI nädalaprognoosi, siis homme on mandril oodata hoovihma ja äikese tõenäosus on suur. Päeval on sooja 21-27 kraadi.
Reedel ja laupäeval püsib kuiv ilm, päevasooja tuleb 22-28 kraadi. Kuuma ja kuiva ilma lubatakse ka pühapäevaks ja esmaspäevaks, mil sooja on 24-30 kraadi.
Järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval püsib väga palav ja kuiv ilm, päevane õhutemperatuur jääb 27-32 soojakraadi piiresse.
Oh sa jeerum! See võib ju tervise peale pahasti mõjuma hakata! Ja mis saab kõikidest nendest suurematest ja väiksematest plaanidest, mis tegemist ootavad? Saame näha, kui hulluks meite kandis see kuumus läheb. Küllap saab palju jões ligunetud.
Pärast öist vihmasadu
Öösel sadas päris tugev sahmakas vihma, kuid hommikul vaatasime, et puude all on maa endiselt kuiv. Ju siis polnud ikka piisavalt tugev sadu.
Praegu on endiselt soe, kuid seejuures niiske ja soe. Justkui saunalaval. karta on, et õues toimetamine on endiselt suur vaev.
Hommikul:
Praegu on endiselt soe, kuid seejuures niiske ja soe. Justkui saunalaval. karta on, et õues toimetamine on endiselt suur vaev.
Hommikul:
- Kaevasin välja linnupiima sibulad. Need vaesed lillesibulad olid elanud ikka väga suures ruumipuuduses! Need sibulad lähevad nüüd uuele peenrale ümber kivi ja ilmselt ka servadesse - sibulaid on ikka väga palju.
- Tassisin uuele peenrale mulda, mille mutt öö jooksul maapinnale toimetanud.
- Kaevasin suure kivi juures maad uue peenra jaoks. Järsku kuulsin mingit kahtlast suminat... kaevasin edasi.... ei midagi..... märkisin labidaga maha tulevase peenra oletatavat piiri... ühest kohast haukasin mätta lahti ja siis................ oli seal korraga väga palju seninägematuid maaherilasi või -mesilasi. Ega ma ähmiga saanud (ja ei julgenud ka) neid pikemalt takseerima jääda, aga nad tundusid olema sellised ümarad(nii pikk kui lai), heledad, ütleks, et lausa valkjad putukad. Ja kus nad kukkusid tiirutama ja sumisema! Ma muidugi ei laskunud nendega pikemasse diskussiooni ja pistsin plagama... Nii palju siis vagast soovist veidi tööd teha.
Meie kõigil peenardel on nimed. Aga vot selle eile valminud peenra nimega olema natuke hädas. Ilmselt tuleb lasta ajal kulgeda ning vaadata, kuidas me seda peenart nimetama hakkama. Mitmed asjad kujunevad kuidagi iseenesest. Tegelikult enamus asjadest.
Leidsin väikese üllatuse: alles äsja terrassi serva istutatud sinladvad sätivad end õitsema!
Blogger jupsib - eile õhtul ja täna hommikulgi veel. Kommentaarium ei taha hästi töötada. Ei salvesta kommentaare, ei näita kommentaare. Seal, kus on kirjas 1 kommentaar, on tegelikult neli. Lugesin, et teistel on sama jama. Järelikult ei ole minu arvuti kuumaga lolliks läinud. Probleem on keskkonnasisene.
teisipäev, 6. juuli 2010
Vahva üritus
Ma ei saa isegi päris hästi aru, kuidas see nüüd niimoodi juhtus, et üks Krõõtade üritus toimus meite kandis.
Ega ma uskunud, et eriti palju inimesi tuleb - suvi ju ning igaühel omad tegemised. Aga enne kella viit oli meie külateel kahtlaselt palju autosid sõitmas. Ja kohale jõuti! Ju siis tee kirjeldus oli arusaadav.
Ja küll oli palju rahvast! Lausa uskumatu!
Kui hommikupoolikul ja veel keskpäevalgi oli ilm ikka väga kuum ja päikeseline, siis pealelõunaks oli kohal äike. Meie vihma ei saanud, kuid välku lõi ja müristas. Kuulasime pilve mühinat. See oli justkui madalahäälne lennukimürin. Kõhe hakkas! Loodus on ikka võimas küll! Arne pakkus välja, et see pilv möllab kuskil Vaida kandis. Ja nii oligi olnud.
No nii! Kui rahvas kohal, kohustuslikud kummikud jalas, pakkisime endid kahe auto peale. Kadri autosse mahtus rahvast kohe õige palju. Meie õue peal olles tulid üksikud vihmapiisad... paari kilomeetri pärast oli sadu tugev.... viie kilomeetri pärast väga tugev....
Jõudsime matka alguspunkti. Matkajuht oli väga seda meelt, et ei aita miskit, keerame tagasi ja läheme koju. Piisas autoukse paotamisest, kui juba olidki märg. Prrr!
Läksin teise auto rahva käest küsima, mis nad arvavad. Arvati, et rahvatantsijad on harjunud iga ilmaga, harjunud kannatama. Kinnitamaks oma valmisolekut kannatamiseks, kobisid kõik autost välja..... ja olid hetkega märjad :D
Me ei jõudnud ära imestada, et kõike näinud ja kõike kogenud eluaegne looduseinimene nii kangesti tahtis matka ära jätta. Selgus põhjus - matkajuht tundis, et vastutab matkaliste elu ja tervise eest. Selline ekstreemne ilm tekitas temas natuke muret. Aga me suutsime ta oma vihma trotsiva sõjakusega meelt muutma panna.
Matkal nägime mitmeid orhideeliike, koldjat selaginelli, soojumikat, siledat tondipead, soovõhka.
Nägime, et soos võib olla allikaoja, mis oma loogelises sängis peidab paljusid graniitkive. Oja kaldal oli väga uhke metssigade spa.
Metsast välja jõudes olime juba peaaegu kuivad.
Ahjaa! Üks autotäis inimesi jäid hiljaks ja nad olid ka ainsad, kes ära eksida oskasid. Ma ei saanudki lõpuks aru, kus nad valesti keerasid. Nemad jäid meile koju. Nende meelt lahutas meie vanaema.
Ja mis kõige huvitavam, meil ei sadanud. Oli hoopis ilus ilm! Soost tagasi sõites nägimegi tee peal, kus vihm oli justkui noaga lõigatud.
Õues jalutasime ringi, siis sättisime terrassile piknikulaua.
Vahva oli see, et vaatamata märjaks saamisele jäädi matkaga vägagi rahule.
Väga tore õhtu oli!
Ja veel. Vihm oli ikka nii hullult tugev, jätsin enne matka algust autosse käekella, mobiili ja fotoka. Me olime ikka tõesi lä-bi- mär-jad!
Ega ma uskunud, et eriti palju inimesi tuleb - suvi ju ning igaühel omad tegemised. Aga enne kella viit oli meie külateel kahtlaselt palju autosid sõitmas. Ja kohale jõuti! Ju siis tee kirjeldus oli arusaadav.
Ja küll oli palju rahvast! Lausa uskumatu!
Kui hommikupoolikul ja veel keskpäevalgi oli ilm ikka väga kuum ja päikeseline, siis pealelõunaks oli kohal äike. Meie vihma ei saanud, kuid välku lõi ja müristas. Kuulasime pilve mühinat. See oli justkui madalahäälne lennukimürin. Kõhe hakkas! Loodus on ikka võimas küll! Arne pakkus välja, et see pilv möllab kuskil Vaida kandis. Ja nii oligi olnud.
No nii! Kui rahvas kohal, kohustuslikud kummikud jalas, pakkisime endid kahe auto peale. Kadri autosse mahtus rahvast kohe õige palju. Meie õue peal olles tulid üksikud vihmapiisad... paari kilomeetri pärast oli sadu tugev.... viie kilomeetri pärast väga tugev....
Jõudsime matka alguspunkti. Matkajuht oli väga seda meelt, et ei aita miskit, keerame tagasi ja läheme koju. Piisas autoukse paotamisest, kui juba olidki märg. Prrr!
Läksin teise auto rahva käest küsima, mis nad arvavad. Arvati, et rahvatantsijad on harjunud iga ilmaga, harjunud kannatama. Kinnitamaks oma valmisolekut kannatamiseks, kobisid kõik autost välja..... ja olid hetkega märjad :D
Me ei jõudnud ära imestada, et kõike näinud ja kõike kogenud eluaegne looduseinimene nii kangesti tahtis matka ära jätta. Selgus põhjus - matkajuht tundis, et vastutab matkaliste elu ja tervise eest. Selline ekstreemne ilm tekitas temas natuke muret. Aga me suutsime ta oma vihma trotsiva sõjakusega meelt muutma panna.
Matkal nägime mitmeid orhideeliike, koldjat selaginelli, soojumikat, siledat tondipead, soovõhka.
Nägime, et soos võib olla allikaoja, mis oma loogelises sängis peidab paljusid graniitkive. Oja kaldal oli väga uhke metssigade spa.
Metsast välja jõudes olime juba peaaegu kuivad.
Ahjaa! Üks autotäis inimesi jäid hiljaks ja nad olid ka ainsad, kes ära eksida oskasid. Ma ei saanudki lõpuks aru, kus nad valesti keerasid. Nemad jäid meile koju. Nende meelt lahutas meie vanaema.
Ja mis kõige huvitavam, meil ei sadanud. Oli hoopis ilus ilm! Soost tagasi sõites nägimegi tee peal, kus vihm oli justkui noaga lõigatud.
Õues jalutasime ringi, siis sättisime terrassile piknikulaua.
Vahva oli see, et vaatamata märjaks saamisele jäädi matkaga vägagi rahule.
Väga tore õhtu oli!
Ja veel. Vihm oli ikka nii hullult tugev, jätsin enne matka algust autosse käekella, mobiili ja fotoka. Me olime ikka tõesi lä-bi- mär-jad!
Ringpeenra projekt menetluses
Hommikul kell 6 on Tallinnas 22 kraadi sooja!!!
Ilm on täna siiski veidi teisem- justkui mingi pilvevina on taevas. Õhk on mesikalõhnast paks.
Täna saab põnev päev olema! Üle mitme-setme aasta lähme kivihunnikuid revideerima. Tundub, et vähemalt Kivikõrbe ringpeenra projekt saab õige pea teoks. Kivide kohale vedimine on selle peenra valmimise jaoks kõige olulisem punkt.
Ilm on täna siiski veidi teisem- justkui mingi pilvevina on taevas. Õhk on mesikalõhnast paks.
Täna saab põnev päev olema! Üle mitme-setme aasta lähme kivihunnikuid revideerima. Tundub, et vähemalt Kivikõrbe ringpeenra projekt saab õige pea teoks. Kivide kohale vedimine on selle peenra valmimise jaoks kõige olulisem punkt.
Kivide otsimisel selgus mitu tõsiasja:
- Esiteks, kartsin, et kivikoristuse käigus on põllult korjatud ainult paekivilahmakauid, kuid õnneks oli hulgas ka üsna palju graniitkive.
- Teiseks, õiges suuruses graniitkivi leidmine ei olegi niisama lihtne. Kivid on natuke liiga väikesed.
- Kolmandaks - suure kivi projekt, mis kuumalaine tõttu soiku on jäänud, sai tänase kivihunnikus tuhlamise ajal uut hoogu juurde. Ma juba tean, kuidas saan peenra serva kindlustamisel ära kasutada ka neid suht väiksemaid graniitkive. Kuskil aiablogis oli pilt, kus peenra serv oli kaldu ning nii on võimalik ka väikesed kivid ära kasutada. Mõtlesin ka välja, kuidas vältida kaldserva kivide vahele pahalaste ilmumist. Selle asja ma veel puhkuse ajal ära teen!
Kui kiviring valmis, katsin peenra põhja ajalehtede kihiga. Järgnebs mullavedu.
Ja valmis ta ongi!!!
Mullavedu oli tegelikult hirmus. Mitmel korral oli selline tunne, et kohe-kohe kaob pilt eest ära. Samas, kes selles süüdi peaks olema? Ikka ise! On ju jõgi harkjala peenrast vaid ehk kümne sammu kaugusel. Kui on palav, siis karsumm vette ja enam pole palav. On suvi..., on väga-väga palav....
esmaspäev, 5. juuli 2010
Teeks tööd, aga see palavus...
Ega pidu ei parane, kui rahvas ei vähene. Sama lugu on töödega: ega need tehtud ei saa, kui tegijat pole.
Nii saigi Kivikõrbe harkjala ringpeenraga hakatust tehtud. Töö on veel pooleli - keskelt on mättad eraldamata ja see ring pole veel mingi ring, alles ringi hakatus. Ning tõenäoliselt tuleb see ring ka suuremaks teha, et servakivid saaks Kivikõrbele nime andnud kivipinna peale toetada.
Sellel kohal on oma lugu, nagu suuremal jaol meie rajatud aia osadel. See kiviväli (Kivikõrb) ei olnud ju teps mitte tasane. Vot ja ühe koha peal keset suurt ala oligi selline kivimuhk - tee mis tahad. Maaparandus oli meie lauda taha lükanud suure kivihunniku (enamus kividest suured kui maja). Sealt sai veeretatud üks kivi sellele üldisest tasapinnast üle turritavale kivimuhule. Nii see kivi seal seisis. Kohe mitu aastat seisis. Ühel päeval tõi mu metsamees koju huvitava kujuga tuulemurru kuusekuivaka. Mis sellega teha? Vaatasime ikka ühe külje pealt ja siis teise külje pealt, tõstsime püsti..... ja oligi selge - see harkjalg saab meie aias püsti seisma. Aga kus? Vaatasime ringi siin ja vaatasime ringi seal- lõpuks leidsime, et see suht väike kivi üksinda keset suurt Kivikõrbe on kuidagi üksildane. Nii saigi selline "kompositsioon" kivi ja puiduga. Ja meile meeldib!
Nii saigi Kivikõrbe harkjala ringpeenraga hakatust tehtud. Töö on veel pooleli - keskelt on mättad eraldamata ja see ring pole veel mingi ring, alles ringi hakatus. Ning tõenäoliselt tuleb see ring ka suuremaks teha, et servakivid saaks Kivikõrbele nime andnud kivipinna peale toetada.
Sellel kohal on oma lugu, nagu suuremal jaol meie rajatud aia osadel. See kiviväli (Kivikõrb) ei olnud ju teps mitte tasane. Vot ja ühe koha peal keset suurt ala oligi selline kivimuhk - tee mis tahad. Maaparandus oli meie lauda taha lükanud suure kivihunniku (enamus kividest suured kui maja). Sealt sai veeretatud üks kivi sellele üldisest tasapinnast üle turritavale kivimuhule. Nii see kivi seal seisis. Kohe mitu aastat seisis. Ühel päeval tõi mu metsamees koju huvitava kujuga tuulemurru kuusekuivaka. Mis sellega teha? Vaatasime ikka ühe külje pealt ja siis teise külje pealt, tõstsime püsti..... ja oligi selge - see harkjalg saab meie aias püsti seisma. Aga kus? Vaatasime ringi siin ja vaatasime ringi seal- lõpuks leidsime, et see suht väike kivi üksinda keset suurt Kivikõrbe on kuidagi üksildane. Nii saigi selline "kompositsioon" kivi ja puiduga. Ja meile meeldib! Miks siis nüüd järsku oli vaja see kompositsioon ära lõhkuda? Sellel on mitu põhjust. Esiteks ei saa sealt vahelt muru niita ja nii tuleb käsitsi lõigata. Teiseks oleks vaja keset suurt rohumaad üht värvilaiku. Noh ja mõni arvab, et keegi tahab omale rohitavat maad juurde.
Mutiga kahasse õnnestus nüüd lõpuks kõik Imepeenra sektorid peene ja puhta mullaga katta. Uuest töövõidust hõiskamise peale teatati: "Selge, siis võin muti maha lüüa!" No tere, tore! Kas siis nii julmalt koheldakse vaest looma, kes palehigis ja küüniseid murdes on tööd rüganud? Las loomake ikka elab ja tõngub edasi - see Imepeenar on üks lõputu mullaõgard. Pealegi tahab uus, too harkjala peenar ka mulda.
pühapäev, 4. juuli 2010
Väike heegeldustöö
Selles kuumuses ei aita muu, kui tuleb aias otsida see kõige jahedam ja tuulisem koht ning veidike näputööd teha. (Ning aiaga seotud uusi projekte üht- ja teistpidi vaagida.)
Kuna mu uues klassiruumis on rohelised seinad, siis tegin ühele lahustuva kohvi purgile sellise kesta ümber.
Tolle purgiga oli selline lugu, et kohe, kui Konsumis seda müügil nägin, teadsin, et ühel päeval ma selle ära ostan. Lahustuva kohvi elame ka üle, peaasi, kui niisuguse huvitava kujuga purgi kätte saan.
Peale aiaprojektide peale mõtlemise jõudsin vist (just "vist") selgusele, mida oma klassi jaoks meisterdada. Ma pole ju nii suurtega harjunud. Pole harjunud mitte aineõpetajana, vaid klassijuhatajana. Igasugune väikestele passiv ninnu-nännu on nüüd läbi.
Oleks üliväga hea, kui saaksin tolle klassiga seotud mõtte realiseerida juba suvel, (nagu eelmisel aastalgi), siis jääb jõulude eel rohkem aega muude asjadega tegelemiseks.
Aga see mõte vajab veel veidi laagerdumise aega... ja pealegi tuleb materjalidega läbirääkimisi pidada, et kas üldse mängib välja või mitte. Kõigest sellest täpsemalt kunagi hiljem.
Leitsak jätkub
Hommik on seda nägu, et taas tuleb üks palav suvepäev.
Huvitaval kombel on meie suvedel kaks äärmust: kas kümnekraadine sant suusailm või kuumus, mis laseb olla vaid kaelast saadik vees. Vees on muidugi need, kes vanniveest jahedamat vett kannatavad. Kes ei kannata, need .... oh, eks igaüks teab, kuidas end palavuse eest kaitsta. Sellist tavalist, kõigile inimestele ühtviisi hästi talutavat 20-22 kraadist ilma juhtub suht harva ette. Eks see on näha, kas täna ületab eilsed temperatuurid või jääb temperatuur samale tasemele.
Käisime jõel kanuuga sõitmas. Potsu keeldus vabatahtlikult kanuusse tulemast. küll aga oli ta väga endast ära, et pererahvas läheb kuskile ja teda kaasa ei võeta. Jooksis kaldal kuni piirikraavini, seal istus tötsti maha ning jäi meile järgi vaatama.
Vesi on jões soe. Isegi minu meelest on soe. Eelmisel suvel sellist vett polnud kordagi kogu suve jooksul. Tegin paar pilti ka.
Ussililled:
Huvitaval kombel on meie suvedel kaks äärmust: kas kümnekraadine sant suusailm või kuumus, mis laseb olla vaid kaelast saadik vees. Vees on muidugi need, kes vanniveest jahedamat vett kannatavad. Kes ei kannata, need .... oh, eks igaüks teab, kuidas end palavuse eest kaitsta. Sellist tavalist, kõigile inimestele ühtviisi hästi talutavat 20-22 kraadist ilma juhtub suht harva ette. Eks see on näha, kas täna ületab eilsed temperatuurid või jääb temperatuur samale tasemele.
Käisime jõel kanuuga sõitmas. Potsu keeldus vabatahtlikult kanuusse tulemast. küll aga oli ta väga endast ära, et pererahvas läheb kuskile ja teda kaasa ei võeta. Jooksis kaldal kuni piirikraavini, seal istus tötsti maha ning jäi meile järgi vaatama.
Vesi on jões soe. Isegi minu meelest on soe. Eelmisel suvel sellist vett polnud kordagi kogu suve jooksul. Tegin paar pilti ka.
Ussililled:
Konnaosjad:
Lugesin veebi Harju Elust artiklit, kus O.V. räägib negatiivse eelarve koostamise vajadusest.
Ma olen vist tudengipõlves majandusökonoomia loengutes (kui seal üldse paha kapitalismi hädadest räägiti) kõrvaliste asjadega tegelenud, aga mitte ei saa aru, kuidas saab üks eelarve negatiivne (miinustes) olla. Kohe üldse ei saa aru!
Kui suureks kuluartikliks oli talvel lume lükkamine (mida ju tõesti tuli palju teha) ja seda kulu kavatsetakse järgmisel talvel vähendada, siis....... lumerohke talve puhul saab küll jama olema.
Samas mäletan, et kiitsin oma teise valla (kahe "küla" koer, nagu ma olen) lumelükkamise korraldust möödunud talvel ikka korduvalt ja korduvalt. Kui hommikul tööle sõites tuli ühel teataval 13 km lõigul osal teest sõita vaid lootuses, et ehk on keegi enne mind sõitnud ja jäljeraja ette lükanud, siis pärast valla piiri ületamist sai juba lahket laadasõitu tehtud. Ja tihti mõtlesin, et need teed on isegi natuke liiga hästi lahti aetud. Suurepärased sahamehed tegid tööd!
Kas siis tõesti tuleb hakata tuleval talvel sõitmiseks kasutama suurt magistraali. Ehk ikka ei tule liiga lumerohket talve.
Ja see saneerimine. Kui seda tehakse vaid üheks eelarveaastaks, siis mis kasu sellest tõusta saaks? Ebarentaablitele ettevõtmistele kriips peale? Väikesed asutused?....... Millalgi lugesin, kuidas on vähenenud valla tööl käivete inimeste arv, siis ....... mis on kasulikum, kas töötav vallakodanik või töötu vallakodanik? Praeguses kontekstis loodetavasti ei kehti see "parim indiaanlane on surnud indiaanlane".
Aga suvi kestab, olgu see majanduselu positiivne või negatiivne. Isegi kägu kukub veel!
Kell 16. 30 on varjus + 28 kraadi!!! VARJUS! Kui palju siis päikese käes veel on?
laupäev, 3. juuli 2010
Kalender väidab, et on laupäev - ju siis ongi
Tõeline puhkus! Väga suuri raskusi on kuupäevade ja nädalapäevadega - no ja paljukest neid ühele puhkajale siis vaja peaks olemagi.
Kunagi kuskilt lugesin une kohta. Nimelt ette magada pole võimalik, samas tagantjärele magamine on täiesti arvestatav võimalus. Kontrollitud. See tagantjärele magamine. Tervelt kaks nädalat sai põhiliselt magatud. Nüüd pole mingi probleem ärgata hommikul poole kuue või kuue ajal. Valget aega ei raatsigi eriti heal meelel lihtsalt maha magada.
Täna on hommiku edenedes õige kiiresti palavaks läinud. Juba üheksa ajal oli nii palav, et anna aga olla. Ja need parmud! Üks vaga ja ontlik herilane on õela parmu kõrval ikka väga süütu putukas. Tuleb, vajadusel paneb oma sutsaka kirja ja läheb oma asju ajama. Aga need parmud! Need on jultunud, täiesti ilma viisakate kommeteta ülbikud. Jubedad elukad!
Tehtud:
Kunagi kuskilt lugesin une kohta. Nimelt ette magada pole võimalik, samas tagantjärele magamine on täiesti arvestatav võimalus. Kontrollitud. See tagantjärele magamine. Tervelt kaks nädalat sai põhiliselt magatud. Nüüd pole mingi probleem ärgata hommikul poole kuue või kuue ajal. Valget aega ei raatsigi eriti heal meelel lihtsalt maha magada.
Täna on hommiku edenedes õige kiiresti palavaks läinud. Juba üheksa ajal oli nii palav, et anna aga olla. Ja need parmud! Üks vaga ja ontlik herilane on õela parmu kõrval ikka väga süütu putukas. Tuleb, vajadusel paneb oma sutsaka kirja ja läheb oma asju ajama. Aga need parmud! Need on jultunud, täiesti ilma viisakate kommeteta ülbikud. Jubedad elukad!
Tehtud:
- Keldri taga noortel kuuskedel ladvad maha ja võra veidi kujundatud - kipuvad talusildi ette kasvama. Kiratsesid, mis nad kiratsesid seal kruusakünka otsas, aga nüüd on nad kasvamise hoo sisse saanud ja pikkust hakanud viskama.
- Loomulikult põhitegevus - niitmine. Seekord tänava äär. Ega traktori peale saa lootma jääda. Meite auulis kõik igaühe enda teha.
TIME OUT!
Väljas on +25 kraadi varjus, päike lõõskab taevas. Selline tunne on, et kahekümne viie kraadi asemel on vähemalt kolmkümmend viis. Täiesti talumatu! Aga EHMI ilmakaart ei näita mingit sellist kraadi. Tea, kus me täna asume?
Tellimine:
Postitused (Atom)