Kriimu-kräämu sõrmkindad

Täna kell 13.45 läks veidikeseks ajaks enam-vähem selgeks. Päike tuli pilvede tagant välja! Kohe oli selline tunne, et päev ongi juba pikemaks läinud. Nii hele ja rõõmus oli kõik ümberringi! Pea see taliharjapäevgi ei tule! Veel kaks kuud ja siis on juba õhus kevadet tunda!

Lihtsalt teadmiseks

Ajalehest Postimees. Foto autor: Henn Soodla

Tuleva, 2010. aasta puuks on valitud toomingas.
Portaal aiandus.ee vahendab, et ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kuke teatel valiti Eesti aasta puuks 2010 toomingas.

Aasta puu võib olla iga eesimaise puudeperekonna esindaja. Valitud puule pööratakse aasta jooksul teistest enam tähelepanu: ajakiri Eesti Loodus avaldab artikleid, viktoriine jne.

Aasta puud on valitud alates 1996. aastast ning idee autor on professor Viktor Masing. Praeguseks on peaaegu kõik kodumaised puuliigid juba aasta puu tiitlit kandnud.

Aasta puudeks on senini olnud:
kadakas (1996),
kuusk (1997),
tamm (1998),
kask (1999),
pihlakas (2000),
mänd (2001),
pärn (2002),
vaher (2003),
lepp (2004),
haab (2005),
paju (2006),
saar (2007),
jugapuu (2008),
sarapuu (2009).

Pühadejärgne pühapäev

Täna oli jälle üle mitme päeva äratus kell pool kuus. Pole midagi teha - keegi peab aga jälle mundri selga ajama ja tööle minema.
Küll oli varahommikul ilus lumesadu! Lehest loeme - siin ja seal hirmsad lumekuhjad; teed läbitamatud; Peterburi kohta öeldi, et see vana linn oleks peaaegu kollapsisse langenud suure lumeuputuse tõttu....
Meil - nojah, mingi õhuke kirme on tõesti maas. Tallinnaga polevat võrreldavgi. Isegi seal on lund märksa rohkem.
Nüüd siis varahommikul mõtlesin, et uuesti üles ärgates on ehk paks lumi maas. Mis ta nüüd paks on, aga kuna sadu oli tuulevaikuses, siis puud on tõesti ilusa lumeteki all. Varsti lähen teen õues paar pildiklõpsu ka.
Muidu on täna plaanis vardaid liigutada.

Teine jõulupüha

Täna hommikul istun kangekaelselt teleka ees ja ootan Rain Kelgu saadet "Sõida maale". Tahaks seda sel telehooajal ESIMEST korda ka vaadata. Alati on midagi muud teha olnud. Kahjuks.

Küpsetasin suure-suure vaagnatäie lihapirukaid. Noh, et jätkuks kohe mitmeks päevaks. Ei jätkunud.....

Kudusin veel teisegi paari pruune sokke.

Ilm esimesel jõulupühal

HMI veebilehel on "HOIATUS" lausa punasega kirjas! Eestimaa erinevais paigus möllavat suurem või väiksem purgaa. Meie kehitasime päeva ajal sellise jutu peale vaid õlgu...
Õhtul oli vaja üks väike sõit teha. Siis alles selgus, et meie elame kui vanajumala selja taga. Mujal oli selline tuisk, et kohati oli nähtavust vaid auto salongis. Väljaspool autot oli ühtlaselt valge lumemöll. Maja seinad naksuvad ka juba kurjakuulutavalt. Homme ilmselt ei ole pelgalt toas lebotamise päev. Tuleb kogu perega lumelabidatele tööd anda.
Hiljem....
Südaööks on purgaa ka meie õuele jõudnud!

Näputöö esimesel jõulupühal

Tänase teleka ees vedelemise päeva jooksul õnnestus valmis kududa üks sokipaar. Sellise töötempo juures võib küll nälga surra!

Esimene jõulupüha

Meie õueampel on ka kaunistatud! Ilusatest klaasjatest jääpurikatest on saanud omanäoline dekoratsioon.Päev läbi on looduskalendri metsakaameratel silma peal hoitud. Kaamera 2 on väga sea-rohkes piirkonnas. Kaamera 1 alal nägin täna vaid nelja siga. Foto on arvutiekraanilt maha pildistatud. Küll sel hetkel oli palju elajaid söödaplatsil! Arvan, et korraga oli sööma sattunud mitme karja loomad.

Jõululaupäeva pärastlõunal käisime Liiva kalmistul küünlaid süütamas. Siis tekkis mõte minna Kose kiriku asemel hoopis Juuru kirikusse. Mu abikaasa soovis kuulata endise kolleegi ja samas Magnuse klassijuhataja jutlust. Tauno on Tauno. Olgu ta siis koolis või kirikus. Vähemasti ei rääkinud ta sellise kirikuõpetajatele omase paatosega. Oli täiesti tavaline inimene.
Juuru kirikus ma polnud varem sees käinudki. See on ikka tunduvalt väiksem, võrreldes Kose kirikuga. Aga sama külm ja sama pungil täis kirikulisi.
Koju sõites läksime veel ka Tuhala kalmistult läbi. Koju jõudes olid kartulid keenud, praad soe. Poisid said oma ülesannetega kenasti hakkama.

Õhtul vaatasime telekast tavapärast "jõulufilmi" "Visa hing".

Jõulud. Minu jaoks on need pühad valguse pühad. Pühad, kus tähistame valguse võitu pimeduse üle. Päikese tagasi tulemise pühad.
Lapsed tulevad kooli alles 11. jaanuaril. Siis on päev juba õige mitu kukesammukset pikemaks veninud.
2. veebruar on minu jaoks juba aastaid olnud oluliseks tärminiks. Sel päeval on kell viis õhtul veel valge. Miks just see kuupäev? Lihtsalt sellepärast, et tol kuupäeval oli mu laste vana-vanaema sünnipäev. Istusime siis ikka pärast tööpäeva köögis laua taga ja sõime torti. Aknast jälgisime päikese loojumist. Ja panime kella viieks päeva pikkuse märgi maha.

Esimene püha. Sama mõttetu päev, nagu seda on 1. jaanuar. Süüa pole vaja teha, minna pole vaja kuskile. Ei poodi, ei tööle. Tahaks midagi kasulikku teha!!!!
Kütame kaminat ja oleskleme teleri ees. Huvitav, kas seekordne "Jõulutunnel" kogub rohkem annetusi, kui seda eelmisel aastal õnnestus teha? Ei usu! Igal aastal on eelmise aasta summa ületatud. Oletan, et seekord jääb tulemus palju kesisemaks. Ajad on rasked.

Kodused toimetused

Mõtlesin asja üle järele...
Oleks ju täiesti võimalik ennast säästa ning jõululauale kõik vajalik poest osta, aga.... Kord tegime nii, siis poisid ütlesid, et praad polnud hea ja ... ma ei mäletagi, mis veel viga oli.....

Nii ostsingi töölt tulles Oru poest lihakäntsaka ja tegin õhtul prae valmis. Rohke sinepi ja mädarõikaga.
Nüüd, hommikul panin 1l piimaga pärmitaigna kerkima. Tainas õnnestus seekord hästi, sh ka taigna sõtkumine. Tuli kenasti kausi küljest lahti.

Salatikartulid toon kööki. Jõuan need veel ka ära pesta ning potti panna. Keema esialgu ei pane. Lähen kohe Aruvalda bussile vastu. Siis arutame, kas läheme kohe otse poetretile või tahab mu mees enne veidi tööst puhata ja läheme hiljem.

Igal juhul tavapärasest jõulutordist ei pääse. Kas täna lihapirukaid ka küpsetan, seda veel ei tea. Unustasin hakkliha ostmata. Pirukatäidis tulnuks eile õhtul valmis teha.
Mingi kringli ikka teen.

Verivorsti ostan ka. Mis sest, et ainult ämm ja mina seda kahtlast kraami süüa julgeme.

Jõulud käes!

RAHULIKKU JÕULUAEGA NING HEAD VANA AASTA LÕPPU!

Pühade-eelne päev

Täna hommikul oli juba tõsiselt libe! Vähemasti vähese sõidetavusega kruusateedel. Esiklaasi kittis sõidu ajal mingit kleepuvat jääd täis. Nähtavus oli väga kaheldava väärtusega. Ühel hetkel nägin otse enda ees vastu sõitva auto tulesid. Järelikult ei olnud ma oma sõidurajal! Katsusin paremale pöörata, aga auto ei kuuletunud. Ilmselt sai teise auto juht aru, et ma olen hädas ja ta jäi seisma. Nii sain mina aega oma perutama hakanud metsalist taltsutada. Paremale pöörates oli kraav ohtlikult lähedal. Lõpuks vänderdasin auto otseks ja sain teisest mööda venida. See mu naha seekord päästis, et sõitsin kiirusega 40-45 km/h.

Koolis tegime klassid ja saali korda, jagasime laiali tunnistused ning läksime lõpuks jõululõunale.

Mitu päeva on läinud hommikul veerand seitsmest õhtul poole kümne-kümneni. Jõululauale pole üldse olnud aega mõelda. Mingit plaanigi pole tehtud!

Jõululumi meie mõisapargis

Saal ja lava on jõulupeoks valmis. Proov tehtud, kavalehed prinditud.
Ja juba hämardub...

Veel viimasel valgel hetkel tegin paar pilti.

Üks idee järgmiseks advendiajaks

Eelmisel nädalal oli töö juures laua peal üks "Käsitöö" number. Seal jäi silma üks vahva sokipuu. Tegemist oli ristpistes tikitud pildi mustriga, kus puu võra oli tikitud, puu küljes rippusid aga vahvad punased sokid.
Täna lappasin sama ajakirja Kose suures poes. Lehitsesin seda ja mõtlesin "Ostan ära!", minu teine mina oli aga järeleandmatu: "Ei osta siin midagi!". Selle teise mina sõna jäi seekord peale...
Koju sõites "töötlesin" mõttes seda mustrit omasoodu:

• Taustakangaks võiks olla kasvõi käsitööriie
• Puu teeksin aplikatsioonina
• Sokid võiks õmmelda punasest riidest (mul lihtsalt pole kudumiseks piisavalt palju punast lõnga)
• Kuidas seda sokipuud seinale kinnitada, see jäi välja mõtlemata (mu klassis on eriliselt nirud seinad). Ilmselt tuleb teha mingi puidust karkass või miskit selletaolist.
• Seda puud saaks kasutada läbi terve õppeaasta, mitte üksiti detsembrikuus.

Aga nojah, see mõte jääb esialgu pelgalt mõtteks. Kuni 1. märtsini. Siis on selge pilt, mis ja kuidas ja kas üldse...

Seniks aga - las see idee laagerdub!

Tuba on pühadeks korras, mis aga tähendab, et kõik lõngajupid, nõelad, riidetükid ja üleüldse kogu vajalik materjal on ..... jeerum, ma ei mäletagi, kuhu need kõik toppisin...

Nojah, aga teleka ees niisama ei istuta - vardad õnneks ei olnud veel kapi sügavusse peidetud. Nii saingi "Eesti otsib superstaari" finaali ajal hea jupi sokki kootud. Muideks - uus superstaar on Ott Lepland!

Ja mul on talvest JUBA villand! Tahaks, et oleks juba veebruari keskpaik ja saaksin paprika ning tomati seemned ära külvata.

Viimase advendipühapäeva toimetused

Eile oli kehv õhtu. Mehed olid kõik ära ja ma ei julgenud üksi olles eriti palju kütta. Ilmselt ikka liiast köetud ei olnud, sest isegi elutoas oli külm.
Tegeletud sai tikkimisega. Kuna menetluses olid mobiilikotid, siis oli ka natuke õmblemist - kotile oli ju ka voodrit vaja. Ahjaa! Tuba oli ikka külm küll - õmblusmasin oli põrandal ja õli nii paks, et masin ei tahtnud üldse jutule võtta. Õmmelda enne ei saanud, kui masin oli kamina ees üles soojendatud!

Tuba nii suur, et ühest kuusest on natuke nagu vähe. Toa teise poolde panin raagus oksa ja sellele ehted külge. Vahemaa kahe elemendi vahel on piisav, et nad teineteist dubleerima ei hakka. .... Vot natuke selline teistmoodi värk.

Nüüd on tuba jõuludeks kaunistatud. Mehed tundsid huvi, kui kaugel on jõulutunne.... Mitte mingit jõulutunnet ei ole lootagi enne, kui see metsik kappamine läbi saab. Seega on lootust ehk kolmapäeval. Siis kaks jõulupidude päeva läbi. Pikad jõulupühad ka ees ootamas. Õnneks seekord neli päeva järjest.

Nüüd on vaja hakata homse peo tehtud ja tegemata töid ritta ajama. Päkapikkude töötubade pärast ma ei pabista, see värk on täiesti valmis.

Vähemasti tunnistused on välja kirjutatud. Hää, et seegi töö õigeaegselt tehtud sai.

Mobiilikotid

Jää Tuhala jõel

On 19. detsember ja jõel on paks jääkaas peal. Läbi jää paistvate mullide sügavuse-kauguse põhjal võib seda jääd ikka kohe väga paksuks lugeda.

Mõned jääsiilid on kaldu, justkui jookseksid kagust loode suunas.
Enamasti näeb jää välja selline - läbipaistev, täis valgeid, suurema või väiksema diameetriga mullikesi.

Mõnes kohas on jää üleni kaetud kiiskava härmakihiga.

Kummalisel kombel on Heinassoo kraavis vee-/jäätase kõrgem kui jões.

Potsul oli väga palju uut ja huvitavat uudistada. Jõel oli enne teda kõndinud rebane, jänes, veel mingi väiksem tegelane, üle jõe olid läinud metskitsed. Kõik nad olid jätnud Potsule omad teated.

On üks väljend: "nagu lehm libedal jääl". Aga "nagu koer libedal jääl" pole ilmselt vähem naljakas. Lehma pole jääl näinud, aga Potsu oli küll veider, kui jooksis mulle vastu täiesti klaassiledal jääl, kus küünistel polnud kuskile haakuda. Ta, vaeseke, oli ikka tõsiselt hädas. Ja nägi ülimalt naljakas välja!

Vasakult voolab jää all rabaveetoiteline jõgi (peaaegu läbipaistmatult tumeda veega). Paremalt voolab allikatoitelise harukraavi vesi (läbipaistev ja suvi läbi kole külm) jõkke.

Laupäevased tegemised

Kell 5. 30 oli temperatuur meite kandis -21,6. Taevas oli täis tähesära - ilus! Aga kole külm!
Kell 9.00 aga -18.

Eile võtsin töö juurde kaasa viimati valminud nõelapadjad, et teha pildid ära päevavalguses. Kodus ju päevavalgust ei näe :(
Nagu ikka, astus just pildistamise ajal klassi üks mu kolleeg. "Oi, kas sa ise teed neid? On sul neid veel? Mida sa veel teed?" jne, jne.
Tänavu pidavat olema trendikas teha rahvuslikus stiilis jõulukingitusi...
Sain nädalavahetuseks mitu tellimust ja karmi käsu asjadele hind välja mõelda. Raske ja vastik ülesanne :( Kohe näha, et minust eraettevõtjat ei oleks :)))

Nõelapadjad

Reede, 18. detsember

Hommikul kell kuus on meie kandis temperatuur -23, 8 kraadi!!!!

Nonii! Paljud lastest külmapühal. Proovi teha ei saagi!

Mitte ei edene ehk loll pea on kere nuhtlus

Kui on VAJA midagi kindlasti teha, mõtteid koondada ning mingi materjal loogilises järjestuses kirja panna, vot siis on täielik must auk... ei ole ühtegi mõtet, saati siis veel loogilisi mõtteid.

Momendil istun juba tükimat aega laua taga ja põrnitsen Wordi lehte, millele olen suutnud vaid pealkirja trükkida. Aga tähtaeg tiksub.

Oleks siis miski hirmus keeruline kirjatükk! Asi kõigest klassi jõulupeo kavas. Aga.... ei kirjuta ju näidendeid, luuletusi ja laule lihtsalt ritta - vaja need asjad ka omavahel tervikuks kokku sõlmida.
Ja spikerdada pole kuskilt! Klassijuhataja failide kaust jäi vanast arvutist uude tõstmata ja nüüd häda käes - faile kätte ei saa! Vana arvuti on hingepõhjani solvunud ning ei võta mind enam üldse jutule :(

Aga tehtud see peab olema, sest homne poov on juba koos teadustamisega.

PS! Kuus väikest nõelapatja on tikitud ja kokku õmmeldud. Kui õhtul veel viitsimist juhtub olema, siis teen keerupaelad ka valmis.

Jõulurahu meite moodi

Nagu arvata oligi - ma võtan homme kaasa, ma teen homseks, mul pole millestki teha jne, jne...

Täna hakkas meil Juliaga esmaspäevase päeva visioon ilmet võtma.

Nüüd algab jõulukuu lõpuspurt:

• reedel ei saa koju enne, kui kontsert on lõppenud
• esmaspäeval ei saa koju enne, kui klassi jõulupidu on lõppenud
• teisipäeval ei saa koju enne, kui suur jõulupidu on lõppenud

Kiire! Kiire! Kiire!

Pakase vägiteod

Kuda see vanasõna pakasest ja jääsilla ehitamisest nüüd oligi, mitte ei löö ette, aga olgu selle vanasõnaga, kuidas on - jää on aus.
Mitu pakaselist ööd ja päeva on meie jõele "pahasti" mõjunud. Kui sellised ilmad edasi kestavad, siis nädalavahetusel lähme ja katsetame selle jää tugevuse ära. Sellise täiesti läbipaistva jääga on väga põnev jõe peal käia. Mäletan, et kui poisid olid sellised parajad jõnglased, siis käisime jää peal piilumas, kuidas lutsud elavad. Olime kõhuli jääl ja uudistasime veealust maailma. Põnev oli!

Õhtused mõtted ja tegemised

Ma pean ikka ja jälle mainima, et detsembrikuu on üks kole kuu. Eriti veel detsembri teine pool. Üks mure ajab teist taga. Teinekord on kaks-kolm muret suisa korraga päevakorral. Võta ikka üks ja viska teist.... Jõulude tulek...

Homme ja ülehomme tuleb asjaga saada sinnamaale, et võiksin enam-vähem kindel olla, et lapsed mängivad esmaspäeval ja teisipäeval oma rollid välja. Praegu meenus, et lasteaeda esinema ma oma lastega seekord ei jõudnudki :(
Vaja läheb meil kolme väikset kuuske. Need saan oma maa pealt. Kostüümide kontroll on homme. Kardan, et leidub nii mõnigi, kes ikkagi ütleb: "Ma unustasin koju!"
Esmaspäeval on need päkapikkude jõulutoad. Pidime homme kolleegiga arutama, mis me siis teeme oma meisterdamise töötoas.
Suure surmaga õppisin ühe voltimistöö tegemise selgeks. Oi, küll kulus paberit, et hakata aru saama, kuda see asi ikkagi käib! Aga maru ilus ja efektne on küll!
Homme tuleb lastel selgeks vaielda, millise etteastega me siis suurele jõulupeole läheme. Kas mõlemad klassid koos või kumbki eraldi. Lapsed tahavad muidugi eraldi. Eks näis, kuidas lõplik otsus tuleb.
Kui kohutavalt pikk esmaspäevane tööpäev ja siis ka teisipäev mööda saavad, siis äkki on juba aega mõelda, mismoodi see pühade värk saab olema.
Kurb on see, et esimest korda elus tuleb vana-aasta õhtu üksi teleka ees mööda saata. Noored sõprade pool ja keegi peab tööl olema - vahetustega töö puhul paratamatus. Vot siis vaatangi telekat, kuni viitsin ja magan uue aasta saabumise lihtsalt maha. Seekord siis sedamoodi. Ilmselt.

Õhtuti saab tikkimisega tegeldud. Pilte pole tükil ajal üles pannud. Seda ettekavatsetult. Koju ei jõua kunagi sellisel ajal, et pilte päevavalgel teha. Nii otsustasingi, et nädala sees tikin, nädalavahetusel õmblen ja teen pildid. Momendil on pooleli eeee.... loen kokku..... viis asjakest. Vot sedamoodi! Pildid nendest siis ilmselt alles kas laupäeval või isegi pühapeäval.

Külm teisipäev

Kell 6 hommikul oli -18,8 kraadi. Päikesetõusu ajaks langeb veelgi vähemalt paar-kolm kraadi.
Auto kapotikaanel ja esiklaasil oli öösel kasukas seljas. Käima läks auto ilma igasuguse protsetihääleta.

Hommikul oli veel jutt selline, et tuleb Pärnusse sõita. Maha jäävad lapsed tulevad kooli ja nendega siis tegeleb, kes just tegeleb.
Hiljem selgus, et rahvast on nimekirjas ikka natuke liiga palju. Ei mahu bussi. Jään vabatahtlikult maha. Mille üle maha jäävad lapsed olidkohe väga raul.
Oi, me saame homme palju kasulikke asju ära teha!
Pidu on esmaspäeva õhtul. Homme teeme kõik viimasedki rekvisiidid valmis. Neljapäeval tuleb proov täie rauaga! Olen sellise asjade käiguga kohe üliväga rahul!

Harjumatud talvised olud

Külmakraade aina lisandub... Praegu on kell pool üksteist õhtul ja temperatuur on -18, 7 kraadi.
Kui nii edasi läheb, siis on hommikuks külmapüha kraadid käes. Küll on harjumatu see talvine temperatuur!
Mehi kodus polnud ja nii tuli minul puude järel käia. See paar tiiru maja ja kuuri vahel oli justkui polaarekspeditsioon! Küll küüned külmetasid ja varbad valutasid!

Nõuded ontlikule koduperenaisele aastast 1955 (Ameerikas, mitte meil)

Ühes 1955-ndal aastal Ameerikas ilmunud ajalehe sissekandes õpetati naisi olema tõelised koduperenaised. Järgnevalt punktid, mida tuli naisel toona täita:

¤ Õhtusöök peab olema valmis enne armsama koju jõudmist, et viimane teaks, et naine on tema peale mõelnud.
¤ Kodu on puhas igal korralikul naisel ja eriti tähtis on tolmulapiga pinnad üle käia enne mehe saabumist.
¤ Ennast peab naine mehe naasmise ajaks kauniks tegema. Make up ja soeng on kohustuslikud, et mees näeks oma naises hoolitsust ja ilu.
¤ Naine peab olema mehele huvitav vestluspartner, seda eriti peale meespoole väsitavat tööpäeva.
¤ Külmemal aastaajal on naisel kohustus kamin küdema panna enne mehe saabumist, et mees kodusoojusest alati osa saaks. Mehele taolise mugavuse pakkumine peaks naisele vastutasuks rahulduse andma.
¤ Naine peab olema meest nähes alati õnnelik!
¤ Lapsed peavad mehe kodusoleku ajal olema pestud ja korrastatud ning samuti peab naine kindlustama selle, et lapsed oleksid vaiksed ja vaoshoitud.
¤ Lase mehel rääkida! Naine peab meeles pidama, et mehe sõnavõtud on alati tähtsamad kui naise omad.
¤ Pidev naeratamine on naisele kohustuslik!
¤ Kõik õhtud on mehe õhtud. Naine ei tohiks kunagi kaebelda, kui mees tuleb hilja koju või jääb üldse ööseks koju tulemata. See võib olla tema viis lõõgastuda.
¤ Naise mured ja probleemid kuuluvad vaid temale endale! Neid mehega ei jagata!
¤ Pärimine ajab mehed hulluks! Niisiis jäägu kõik küsimused naise enda teada.
¤ Naine peab hoidma serveerimisvalmis nii kuuma kui külma joogi, sest ootamine mehele ei meeldi.

Vot siis!

Krõbedad kraadid

Nüüd on ta siis kohal. See talv.
Täna sündis ka suur ime! Tööle sõites särasid taevas tähed ja päeval säras taevas päike. Tõeline päike! Ta pole ennast juba väga pikka aega meile ilmutanud. Nüüd ta tuli. Koos krõbekülma ilmaga. Noh, jah, kas see ilm nii krõbe ikka on.... aga me pole ju harjunud miinuskraadidega!
Tegin koolimaja trepil päikesekettast pilti ka. Käisime hommikul loomadele-lindudele toidupoolist viimas. Varbad hakkasid kohe külmetama!

Nädalavahetuse kokkuvõte

Tehtud ka sai midagi?
Hmm.... natuke ehk ikka sai ju kah.
See jõulumeeleolu.... Seda pole. Netu! Ilmselgeks tõenduseks selles osas on tõik, et alles õhtupoolikul tuli meelde, et täna juba kolmas adendipühapäev. Ei aita ka kulinatega oks mu töölaual. Nojah, aga ega selle töölaua taga pole ju ka istunud kahel viimasel päeval.

Tikitud sai. Selles osas nädalavahetusega väga rahul!
Telerist Eurospordi kanalilt ohjeldamatult erinevaid suusaalasid vaadatud.
ETV2 kanal näitab vanu retrohõngulisi saateid :)
Hea kild Peeter Volkonski suust: "Eestlaste jaoks eksisteerib vaid viis rahvust: eestlased, venelased, mustad, kilid ja välismaalased".

Tegin ühe töölehe Eesti maakondade kohta. Lisaks Harjumaa sümboolika ülesanne.
Tegelikult on veel üsna mitu ülesannet vaja ära teha, aga nendega tegelen üsna hilisõhtul. Kui miskit muud enam teha ei viitsi.
E-portfoolios täiendasin ühte lehekülge uuemate PowerPointidega.
Näis, kas homme tõesti on õues pakasekraadid. Pidime minema metsa loomadele toitu viima ja säraküünlaid põletama. Kui kole külm on, siis vist kaugele ei kõnni, piirdume oma pargi kaugema nurgaga.

Kahju on sellest, et Ardusse jõulukontserdile ei jõudnud. Teine kontsert tuleb meie majas. Sinna ehk ikka jõuan. Kui jõuan.

Aga üks tähelepanek on.
Talvel on elu hirmus igav! Just! Seda on siin päevikuski näha. Pole huvitavat tegevust, pole muljeid, pole plaane, pole suurt midagi oma kätega tehtud. Ainult rutiin. Mis on omajagu hea - tean, mida ja millal tuleb teha. Samas halb ka - teeb kuidagi loiuks. Ootame, ootame, küll see kevad ka ükskord tuleb! Ja siis saan jälle näpud mulda susata ja energia tuleb mis mühiseb!
Aga kõigepealt on vaja talv üle elada. Ta on juba peaaegu kohal. Köögi seinal termomeetri välistemperatuuri näit langeb kahtlaselt kiiresti. Näis, mis seis hommikul on!

Nõelapadjad

Mul on tõsiselt hea meel, et tikkimise vaim minus jälle üles on ärganud. Magas teine ikka väga tükk aega. Võib-olla oli isegi koomas?

Ma võin tikkida täiesti erinevaid mustreid, kuid "käekiri" on ikka ühesugune. Ilmselt ongi see inimeseti erinev. Mõtlesin selle üle juba muhupättide kursusel. Seal oli kahel kõige kiiremal tikandid valmis. Ja nii erinevad. Mitte mustri poolest. Ikka selle "käekirja"poolest.

Olen sel sügis-talvel juba üsna palju tikkinud. Mitte kõikide tööde pildid pole siin blogis üleval. Puuduvad need, mis olid konkreetsete inimeste poolt tellitud. Tehtud on kaks käsitöötarvete kotikest ja üks seinapilt. Raam oli, riie oli, aga mustrit ei olnud. Küsisin siis, et milline see võiks olla. .... Vastus: ilus (?!?!). Noh, tegin siis ühe pildi karikakarde, rukkilillede ning viljapeadega. Domineerisid karikakrad. Pilt jäi hele ja nagu tellija ütles: helge.
Jama läheb lahti siis, kui küsitakse: "Kui palju ma võlgnen?". Seda küsimust ma kardan alati. Ma ei oska oma lemmiktegevust rahasse ümber arvestada. Nii ongi kaup jäänud naturaalmajanduse peale: mina sulle seda, sina mulle teist. Kõik rahul.

Nõelapatjade tikkimisega alustasin seetõttu, et ühel päeval leidsin oma postkastist muhutikandi saadetud mustri. Oli teine pigem küll selline pusle moodi asi. Panin pusle kokku, postkasti kinni ja joonistasin oma mustri. See on näha allpool teise pildi peal - too maasikatega nõelakapadi. Süües kasvab isu. Tikkides kasvab tikkimise isu. Muudkui teeks ja teeks ja teeks.
Kolm viimast nõelapatja on sellised, nagu allpool näha. Pilte tuleb teha ikka päevavalguses. Jäävad selgemad. Kuigi värvid on ikkagi veidi moonutatud. Nõelapatjade taustaks on kõige tavalisem koopiapaberi leht. Pildil on teine aga selline sinakas...

Ja selle nädalavahetuse viimane nõelapadi. Pildistatud juba kunstliku valguse all.

Laupäevased toimetused

Päike täna välja ei tulnudki. Ikka endiselt pilves, kuigi need pilved on natu-natuke kõrgemale tõusnud ja maa on kergelt kahutanud.
Toimetasime natuke õues. Lõkke ümbert said pakud varju alla viidud. Natuke sodi ka jälle põletatud. Käisime Kiili Gümnaasiumis jõuluturul. Hästi vahvaid asju oli müügil! Tore, et lihtne ja armas näputöö on hakanud mitmeid aastaid püsinud varjusurmast üles ärkama!

Üle mitme-setme aasta uuendasin veidi oma jõuluträni. Paljud kulinad olen kooli viinud ja seal on nad enamasti ka oma loomuliku otsa leidnud. Nii tekkiski üks mõte, mis vajas võimalikult pisikesi kuuseehteid. Ühe suht normaalse komplekti saingi Kiilist.
Tõin ühe kikkapuu oksa ja mökerdasin selle PVA liimiga kokku. Puistasin üle soolaga. Sain sellise "lumise oksa". Selle oksa külge riputasin uued kuldsed kulinad. Kas lõppude-lõpuks saan jõulumeeleolule saba peale astutud või ikka veel ei saa? Eeeeee....... vist ikka ei saa.....või mine sa tea, äkki kuskil midagi juba virvendab?...

Pilte hommikusest loodusest ja ilmast

Jalutasin kodupargis ja tegin pilte oma lemmikutest. Lumekirme on nii imeõhuke! Puud kasvaksid justkui ümmarguse pruunika vaiba peal.

Kadakas:

Kuusk:

Lehis: Lepp:

Mänd:

Nulg:

Sarapuu: Tamm:

Täna hommikul said minu silmad imet näha! Kella veerand kümne paiku hakkas punane päikeseketas metsa tagant välja piiluma! Nägin päikesekettast ära umbes 1/3. Fotokat muidugi kaasas polnud :S

Koju jõudes tegin ikkagi ühe pildi ära. Päikest meie õuelt ei olnud näha - suur mets jääb ette. Aga roosakalt kumav taevavõlv jäi ikkagi pildile. Nüüd on kell pool üksteist. Kas päike on taevas? Tutkit ta on - jälle pilves! Aga vähemasti nägin ära, et ta (päike) on veel alles. Vahepeal hakkasin selles juba kahtlema :)

Töönädal läbi

Jälle on üks töönädal möödas. Kuidagi kiiresti, isegi liiga kiiresti on läinud - sisuliselt ju veel vaid üks nädal kõva tööd ning saamegi jõulusid vastu võtma hakata.
Jõulude eelne aeg pidavat olema vaikne tehtule tagasi vaatamise aeg, endasse vaatamise aeg. Koolis on need viimased paar nädalat enne veerandi lõppu aasta vaat et kõige hullem ja kiirem aeg. Nädalavahetusel tuleb läbi mõelda, milliseid rekvisiite meie jõulupeoks vaja võib minna. Lapsed said koduseks tööks ülesande valmis teha vajalikud kostüümid ning korrata oma rollide tekste.

Üks andekas jõuluidee

Üks imevahva ja imelihtne idee kodu jõuludeks kaunistamiseks.

Foto allkiri: "Jõulud". Autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja

Ettevalmistused jõulupeoks

Käivad kibekiired ettevalmistused jõulupeoks. Lapsed tahavad kangesti ka sel aastal klassi jõulupidu koos peredega. Ega siis pole muud - tuleb usinasti õppida. Ja lapsed ongi tublid! ühel päeval annan teksti kätte, järgmisel päeval on peas. Äkki jõuamegi veel?

Tegin paar jutukest pisikesteks näidenditeks.
Kass hakkab jõuluvanaks.
Metsapere ootab jõuluvana
Ja siin on üks väga vahva luulevormis lugu, mida annab ka dramatiseerida. Aastaajad Jagan teksti kõigi õpilaste vahel ära. Jõulude osaga seoses on üks plaan ka juba olemas. Läheb loosi!


Sain lõpuks valmis ühe suurema päkapikutüdruku.

Valged jõulud ikkagi tulevad!

Pilt on Õhtulehe artikli juurest.
Lõpuks ometi tuleb talv... Kui tuleb...
Artikkel Õhtulehe veebiversioonist on siin
Artikkel Postimehe veebiversioonist on siin

Talv ei ole üldse minu lemmikaastaaeg, aga siiski - selline mitmeid kuid kestnud hallus, pori, niiskus ja sügismasendus hakkavad juba ajudele käime. Viimane aeg midagi helgemat näha ja kogeda!

Kõige rohkem loodan, et saabuvad pakasekraadid hävitavad viimase kui gripiviiruse!

Harju Elust

Reedeses, 4. detsembri Harju Elus on artikkel vallavanemast.
Noor mees keerulisel ajal keerulisel ametipostil... Ega tal kerge ei ole. Ei tahaks tema nahas kohe mitte mingil juhul olla!

Muu hulgas köitsid tähelepanu kaks küsimust:
Kuidas on olukord valla eelarvega?
Vallas on kaks kooli, üsna väikese laste arvuga. Millised on plaanid koolide saatuse osas?
Nojah. Ega see aeg enam mägede taga ei olegi, kui teada saame! Loodame kõige paremat!

Muidu läheb meil kõik kenasti. Lapsed on tublid, haigeid on ülivähe! Peaks meie lapsed ja õpetajad ikka endiselt vapralt vastu möllavale gripilainele!

Unise pühapäeva tegemised

Tänane ilm ei ole enam eilse vend. Hoopis teised tuurid on ilmataat sisse lülitanud. Sajab midagi vaevumärgatavat, aga ära ta ei sula ja lõpuks on maas, õigemini küll katustel näha sellist õhkõrna valget kirmet. Ja õhk on jahe. Kuskil miinus nulli kandis. Kui pesu sai kuivama viidud, siis eelmine masinatäis oli juba kergelt kahutanud. Ja auto rataste all on tunda kerget .... noh, libeduse kanti olemist.

Kui säästuaeg, siis olgu täiega! Väikesele Triinule koon päkapiku. Sellise suurema ja sutsu nagu nuku moodi tegelase. Käte-jalgadega ja puha. Mõtlen veel, kas riided õmblen talle selga või hoopis koon. Esialgu on vaja keha valmis saada.
Pildil on seis sealmaal, et käte augud on sisse võetud. Nüüd koon kaks kätt, topin mahulise vatiini sisse ning õmblen kehale külge. Siis selgub, kas too tegelane on kah enam-vähem proportsioonis.

Pole midagi uut siin ilmas

Vaatasin täna, kuidas tihased muru peal ringi kepslesid. Kuidagi imelikult kepslesid.... justkui longates... või tantsiskledes...? Vaatasin terasemalt ja sain asjale pihta, miks linnud nii veidralt liikusid... Linnud (need pisikesed ja õhkkerged) vajusid muru sisse!!!!! maa on nii märg, nii vettinud, et muru ei kanna enam linnukestki. Mina käin oma aias nagu soos - ikka sulps-lurts-sulps-lurts....
Ja see on detsember!
Vaatasin siis eelmise aasta enam-vähem sama aja sissekandeid.
Leidsin, et kõik kordub aastast aastasse ikka ühtviisi. Kuigi igal aastal tundub, et just seekord on olukord eriti hull ja eriti enneolematu, aga pole see niimoodi teps mitte.
Sellest novembrikuisest postitusest selgub, et lumemöll oli justkui karistuseks eelmise aasta eest. Ju siis sel praeguseks üle-eelmisel hilissügisel ei tulnud samuti talvel meelde, et oleks aeg nagu kohustused üle võtta.
24. novembril 2008 olid purgaa tulemusel hanged sellised.
Eelmise aasta kadripäev.
4. detsembril 2008 oli postituse pealkiri "üleujutus" - paks lumi sulas soojas ilmas kiiresti.

Aga ometi on igal talvel lõpuks ikkagi see talv tulnud. Ei mäleta, millal see just oli (viimase 10 aasta sees kindlasti), aga kord sai lumelabidas välja otsitud alles veebruaris.
Elame-näeme, mis tänavu toimuma hakkab!

Laupäev tervisele

Täna hommikul ei sadanud ei pisikesi poisse, pussnuge ega isegi mitte lihtlabast vihma. Nii istusimegi autosse ning sõitsime Nõrava uudismaade taha, et minna omadega rappa...
Taevas oli selline kummaline - kohati vilksatas isegi midagi sinist. Oh sa heldeke! Kas taevas tegelikult ongi sinine? Selline värv on peaaegu ununenud juba!
Kõigepealt kõndisime Nõrava taga "kuivendatud" madalsoos.

Siis ületasime kopratammi ning jõudsime metsa.

Metsa taga algas Oru raba.Kokku ligikaudu 5 km pikkune jalutuskäik suht ekstreemsetes tingimustes.

Ülejäänud pildid on kergelt teemade kaupa minu looduse blogis "Loodus meie ümber"

Kauneid soo- ja rabavaateid

Rabataimi hilis-hilissügiseses soos

Koprad soos

Erinevaid märke loomadest

Ikka ilmast

Arutasime jälle selle sünge ilma üle ning keegi oli kuskilt lugenud, et terve novembrikuu jooksul oli olnud tervelt (:S) 15 tundi päikest!!!!! Kohutav! Niisugust päikesevaest kuud ei mäletagi. Ime siis, et kõik inimesed on selliste kurbade ja väsinud silmadega. Me pole ju mitte kuskilt vajalikku energiat saanud. Appi, appi! Ilmataat, palun anna meile päikest!

Väike lootusekiir

Täna varahommikul kuue paiku oli taevas selline hele - juba tekkis lootus, et päike tuleb päeva peale välja. Tegime juba plaane nädalavahetuseks, et läheme rabasse looduspilte tegema.
Siis aga tunni pärast sadas juba vihma. Autoga sõites oli aga üllatus suur, kui järsku hakkas sadama tihedat lörtsi! Nagu väikesed valged varblased lendasid õhus! Selline tunne oli, et suur taak langes seljast maha. Ometi natukenegi valgust ja puhtust ümberringi! See masendav hallus ja pidev vihmasadu on võtnud viimase positiivse mõtte peast! Kas nüüd lõpuks ometi hakkab olukord selginema?
6. klassile tegin rabataimede pildiesitluse. Peavad taime ära tundma ning seda kirjeldama. Kuidas toitub, millal õitseb, viljub jne.

Algas jõulukuu

Ja käes ta ongi - 2009. aasta viimane kuu. Kui aasta algab, siis tunduvad kõik oodatavad tärminid nii kole kaugel olevatena, et kole kohe. Kõikse olulisem tärmin ja mille nimel üldse elatud saab - see on korralise puhkuse alguse kuupäev. Olen ikka üritanud kohe tunnistuste kättejagamise järel puhkusele jääda, kuna jube mõnus on augustis tööl olla. Kui keegi soovib inglise keele lõpueksamit teha, siis tuleb välja tulla, olen olnud ikka selles komisjonis. Nüüd on neid inglise keele oskajaid rohkem, äkki pääsen seekord. Eelmisel kevadel olin isegi eesti keele eksamil kohal.

Täna kostab pimedusest sünget mühinat ja männiokste ampel kõigub ka tugevasti. Vist ei saja küll midagi, aga midagi eriti roosilist vist pole küll.

Õhtul kursusele ei jõua. Kahjuks. Seal teemaks jälle asi, mida eriti nagu ei oska. See pakkimise värk just eriti. Isegi pisikesi karpe ja karbikesi leidsin, aga teha pole nendega nüüd midagi.

Oli jube väsimus ja kange tahtmine magada. Nojah - eilne õhtu saigi maha magatud. Alates filmist "Südameasjad". Uudistesaadetest ei tea midagi. Koer muudkui urises suure akna poole - ju ta nägi seal klaasil enese peegeldust. Mul aga muidugi hirm naha vahel. Õnneks helistas poiss juba õite varakult, et tulgu ma talle Tartu maantee äärde järgi. Kui ikka ükski mees majas, kohe julgem olemine.

Täna saan ometi oma kaks vaba tundi kätte - polegi vaja asendada, kolleeg sai õnneks terveks.
Tänasteks vabadeks tundideks on tööd sisse planeeritud. Kas need ka tehtud saavad, seda näitab aeg. Olen suutnud ennast kenasti joone peal hoida ja tööd koju kaasa pole võtnud juba mõnda aega. Algul oli natuke imelik, et ei teegi poole ööni töö-tööd. Nüüd olen harjunud ja väga rahul - aega jääb kodu-töö jaoks, sh näputöö jaoks.

Uudistes räägiti just, et linnakassa on tühi ja vaja uusi makse sisse seada. Sellise jutu juures meenub mulle ikka multifilm "Robin Hood", kus maksude koguja marssis vaeste külaelanike ukse tagant ukse taha ja hõiskas: "On aeg makse maksta!"
Vastik olukord!