neljapäev, 24. detsember 2009

Kodused toimetused

Mõtlesin asja üle järele...
Oleks ju täiesti võimalik ennast säästa ning jõululauale kõik vajalik poest osta, aga.... Kord tegime nii, siis poisid ütlesid, et praad polnud hea ja ... ma ei mäletagi, mis veel viga oli.....

Nii ostsingi töölt tulles Oru poest lihakäntsaka ja tegin õhtul prae valmis. Rohke sinepi ja mädarõikaga.
Nüüd, hommikul panin 1l piimaga pärmitaigna kerkima. Tainas õnnestus seekord hästi, sh ka taigna sõtkumine. Tuli kenasti kausi küljest lahti.

Salatikartulid toon kööki. Jõuan need veel ka ära pesta ning potti panna. Keema esialgu ei pane. Lähen kohe Aruvalda bussile vastu. Siis arutame, kas läheme kohe otse poetretile või tahab mu mees enne veidi tööst puhata ja läheme hiljem.

Igal juhul tavapärasest jõulutordist ei pääse. Kas täna lihapirukaid ka küpsetan, seda veel ei tea. Unustasin hakkliha ostmata. Pirukatäidis tulnuks eile õhtul valmis teha.
Mingi kringli ikka teen.

Verivorsti ostan ka. Mis sest, et ainult ämm ja mina seda kahtlast kraami süüa julgeme.

kolmapäev, 23. detsember 2009

Jõulud käes!


RAHULIKKU JÕULUAEGA NING HEAD VANA AASTA LÕPPU!

Pühade-eelne päev

Täna hommikul oli juba tõsiselt libe! Vähemasti vähese sõidetavusega kruusateedel. Esiklaasi kittis sõidu ajal mingit kleepuvat jääd täis. Nähtavus oli väga kaheldava väärtusega. Ühel hetkel nägin otse enda ees vastu sõitva auto tulesid. Järelikult ei olnud ma oma sõidurajal! Katsusin paremale pöörata, aga auto ei kuuletunud. Ilmselt sai teise auto juht aru, et ma olen hädas ja ta jäi seisma. Nii sain mina aega oma perutama hakanud metsalist taltsutada. Paremale pöörates oli kraav ohtlikult lähedal. Lõpuks vänderdasin auto otseks ja sain teisest mööda venida. See mu naha seekord päästis, et sõitsin kiirusega 40-45 km/h.

Koolis tegime klassid ja saali korda, jagasime laiali tunnistused ning läksime lõpuks jõululõunale.

Mitu päeva on läinud hommikul veerand seitsmest õhtul poole kümne-kümneni. Jõululauale pole üldse olnud aega mõelda. Mingit plaanigi pole tehtud!

teisipäev, 22. detsember 2009

Jõululumi meie mõisapargis

Saal ja lava on jõulupeoks valmis. Proov tehtud, kavalehed prinditud.
Ja juba hämardub...

Veel viimasel valgel hetkel tegin paar pilti.

pühapäev, 20. detsember 2009

Üks idee järgmiseks advendiajaks

Eelmisel nädalal oli töö juures laua peal üks "Käsitöö" number. Seal jäi silma üks vahva sokipuu. Tegemist oli ristpistes tikitud pildi mustriga, kus puu võra oli tikitud, puu küljes rippusid aga vahvad punased sokid.
Täna lappasin sama ajakirja Kose suures poes. Lehitsesin seda ja mõtlesin "Ostan ära!", minu teine mina oli aga järeleandmatu: "Ei osta siin midagi!". Selle teise mina sõna jäi seekord peale...
Koju sõites "töötlesin" mõttes seda mustrit omasoodu:

  • Taustakangaks võiks olla kasvõi käsitööriie
  • Puu teeksin aplikatsioonina
  • Sokid võiks õmmelda punasest riidest (mul lihtsalt pole kudumiseks piisavalt palju punast lõnga)
  • Kuidas seda sokipuud seinale kinnitada, see jäi välja mõtlemata (mu klassis on eriliselt nirud seinad). Ilmselt tuleb teha mingi puidust karkass või miskit selletaolist.
  • Seda puud saaks kasutada läbi terve õppeaasta, mitte üksiti detsembrikuus.

Aga nojah, see mõte jääb esialgu pelgalt mõtteks. Kuni 1. märtsini. Siis on selge pilt, mis ja kuidas ja kas üldse...

Seniks aga - las see idee laagerdub!

Tuba on pühadeks korras, mis aga tähendab, et kõik lõngajupid, nõelad, riidetükid ja üleüldse kogu vajalik materjal on ..... jeerum, ma ei mäletagi, kuhu need kõik toppisin...

Nojah, aga teleka ees niisama ei istuta - vardad õnneks ei olnud veel kapi sügavusse peidetud. Nii saingi "Eesti otsib superstaari" finaali ajal hea jupi sokki kootud. Muideks - uus superstaar on Ott Lepland!

Ja mul on talvest JUBA villand! Tahaks, et oleks juba veebruari keskpaik ja saaksin paprika ning tomati seemned ära külvata.

Viimase advendipühapäeva toimetused

Eile oli kehv õhtu. Mehed olid kõik ära ja ma ei julgenud üksi olles eriti palju kütta. Ilmselt ikka liiast köetud ei olnud, sest isegi elutoas oli külm.
Tegeletud sai tikkimisega. Kuna menetluses olid mobiilikotid, siis oli ka natuke õmblemist - kotile oli ju ka voodrit vaja. Ahjaa! Tuba oli ikka külm küll - õmblusmasin oli põrandal ja õli nii paks, et masin ei tahtnud üldse jutule võtta. Õmmelda enne ei saanud, kui masin oli kamina ees üles soojendatud!

Tuba nii suur, et ühest kuusest on natuke nagu vähe. Toa teise poolde panin raagus oksa ja sellele ehted külge. Vahemaa kahe elemendi vahel on piisav, et nad teineteist dubleerima ei hakka. .... Vot natuke selline teistmoodi värk.

Nüüd on tuba jõuludeks kaunistatud. Mehed tundsid huvi, kui kaugel on jõulutunne.... Mitte mingit jõulutunnet ei ole lootagi enne, kui see metsik kappamine läbi saab. Seega on lootust ehk kolmapäeval. Siis kaks jõulupidude päeva läbi. Pikad jõulupühad ka ees ootamas. Õnneks seekord neli päeva järjest.

Nüüd on vaja hakata homse peo tehtud ja tegemata töid ritta ajama. Päkapikkude töötubade pärast ma ei pabista, see värk on täiesti valmis.

Vähemasti tunnistused on välja kirjutatud. Hää, et seegi töö õigeaegselt tehtud sai.

laupäev, 19. detsember 2009

Mobiilikotid



Jää Tuhala jõel

On 19. detsember ja jõel on paks jääkaas peal. Läbi jää paistvate mullide sügavuse-kauguse põhjal võib seda jääd ikka kohe väga paksuks lugeda.

Mõned jääsiilid on kaldu, justkui jookseksid kagust loode suunas.
Enamasti näeb jää välja selline - läbipaistev, täis valgeid, suurema või väiksema diameetriga mullikesi.
Mõnes kohas on jää üleni kaetud kiiskava härmakihiga.
Kummalisel kombel on Heinassoo kraavis vee-/jäätase kõrgem kui jões.
Potsul oli väga palju uut ja huvitavat uudistada. Jõel oli enne teda kõndinud rebane, jänes, veel mingi väiksem tegelane, üle jõe olid läinud metskitsed. Kõik nad olid jätnud Potsule omad teated.
On üks väljend: "nagu lehm libedal jääl". Aga "nagu koer libedal jääl" pole ilmselt vähem naljakas. Lehma pole jääl näinud, aga Potsu oli küll veider, kui jooksis mulle vastu täiesti klaassiledal jääl, kus küünistel polnud kuskile haakuda. Ta, vaeseke, oli ikka tõsiselt hädas. Ja nägi ülimalt naljakas välja!
Vasakult voolab jää all rabaveetoiteline jõgi (peaaegu läbipaistmatult tumeda veega). Paremalt voolab allikatoitelise harukraavi vesi (läbipaistev ja suvi läbi kole külm) jõkke.

Laupäevased tegemised

Kell 5. 30 oli temperatuur meite kandis -21,6. Taevas oli täis tähesära - ilus! Aga kole külm!
Kell 9.00 aga -18.

Eile võtsin töö juurde kaasa viimati valminud nõelapadjad, et teha pildid ära päevavalguses. Kodus ju päevavalgust ei näe :(
Nagu ikka, astus just pildistamise ajal klassi üks mu kolleeg. "Oi, kas sa ise teed neid? On sul neid veel? Mida sa veel teed?" jne, jne.
Tänavu pidavat olema trendikas teha rahvuslikus stiilis jõulukingitusi...
Sain nädalavahetuseks mitu tellimust ja karmi käsu asjadele hind välja mõelda. Raske ja vastik ülesanne :( Kohe näha, et minust eraettevõtjat ei oleks :)))

reede, 18. detsember 2009

Nõelapadjad





Reede, 18. detsember

Hommikul kell kuus on meie kandis temperatuur -23, 8 kraadi!!!!

Nonii! Paljud lastest külmapühal. Proovi teha ei saagi!

neljapäev, 17. detsember 2009

Mitte ei edene ehk loll pea on kere nuhtlus

Kui on VAJA midagi kindlasti teha, mõtteid koondada ning mingi materjal loogilises järjestuses kirja panna, vot siis on täielik must auk... ei ole ühtegi mõtet, saati siis veel loogilisi mõtteid.

Momendil istun juba tükimat aega laua taga ja põrnitsen Wordi lehte, millele olen suutnud vaid pealkirja trükkida. Aga tähtaeg tiksub.

Oleks siis miski hirmus keeruline kirjatükk! Asi kõigest klassi jõulupeo kavas. Aga.... ei kirjuta ju näidendeid, luuletusi ja laule lihtsalt ritta - vaja need asjad ka omavahel tervikuks kokku sõlmida.
Ja spikerdada pole kuskilt! Klassijuhataja failide kaust jäi vanast arvutist uude tõstmata ja nüüd häda käes - faile kätte ei saa! Vana arvuti on hingepõhjani solvunud ning ei võta mind enam üldse jutule :(

Aga tehtud see peab olema, sest homne poov on juba koos teadustamisega.

PS! Kuus väikest nõelapatja on tikitud ja kokku õmmeldud. Kui õhtul veel viitsimist juhtub olema, siis teen keerupaelad ka valmis.

Jõulurahu meite moodi

Nagu arvata oligi - ma võtan homme kaasa, ma teen homseks, mul pole millestki teha jne, jne...

Täna hakkas meil Juliaga esmaspäevase päeva visioon ilmet võtma.

Nüüd algab jõulukuu lõpuspurt:
  • reedel ei saa koju enne, kui kontsert on lõppenud
  • esmaspäeval ei saa koju enne, kui klassi jõulupidu on lõppenud
  • teisipäeval ei saa koju enne, kui suur jõulupidu on lõppenud

Kiire! Kiire! Kiire!

kolmapäev, 16. detsember 2009

Pakase vägiteod

Kuda see vanasõna pakasest ja jääsilla ehitamisest nüüd oligi, mitte ei löö ette, aga olgu selle vanasõnaga, kuidas on - jää on aus.
Mitu pakaselist ööd ja päeva on meie jõele "pahasti" mõjunud. Kui sellised ilmad edasi kestavad, siis nädalavahetusel lähme ja katsetame selle jää tugevuse ära. Sellise täiesti läbipaistva jääga on väga põnev jõe peal käia. Mäletan, et kui poisid olid sellised parajad jõnglased, siis käisime jää peal piilumas, kuidas lutsud elavad. Olime kõhuli jääl ja uudistasime veealust maailma. Põnev oli!

Õhtused mõtted ja tegemised

Ma pean ikka ja jälle mainima, et detsembrikuu on üks kole kuu. Eriti veel detsembri teine pool. Üks mure ajab teist taga. Teinekord on kaks-kolm muret suisa korraga päevakorral. Võta ikka üks ja viska teist.... Jõulude tulek...

Homme ja ülehomme tuleb asjaga saada sinnamaale, et võiksin enam-vähem kindel olla, et lapsed mängivad esmaspäeval ja teisipäeval oma rollid välja. Praegu meenus, et lasteaeda esinema ma oma lastega seekord ei jõudnudki :(
Vaja läheb meil kolme väikset kuuske. Need saan oma maa pealt. Kostüümide kontroll on homme. Kardan, et leidub nii mõnigi, kes ikkagi ütleb: "Ma unustasin koju!"
Esmaspäeval on need päkapikkude jõulutoad. Pidime homme kolleegiga arutama, mis me siis teeme oma meisterdamise töötoas.
Suure surmaga õppisin ühe voltimistöö tegemise selgeks. Oi, küll kulus paberit, et hakata aru saama, kuda see asi ikkagi käib! Aga maru ilus ja efektne on küll!
Homme tuleb lastel selgeks vaielda, millise etteastega me siis suurele jõulupeole läheme. Kas mõlemad klassid koos või kumbki eraldi. Lapsed tahavad muidugi eraldi. Eks näis, kuidas lõplik otsus tuleb.
Kui kohutavalt pikk esmaspäevane tööpäev ja siis ka teisipäev mööda saavad, siis äkki on juba aega mõelda, mismoodi see pühade värk saab olema.
Kurb on see, et esimest korda elus tuleb vana-aasta õhtu üksi teleka ees mööda saata. Noored sõprade pool ja keegi peab tööl olema - vahetustega töö puhul paratamatus. Vot siis vaatangi telekat, kuni viitsin ja magan uue aasta saabumise lihtsalt maha. Seekord siis sedamoodi. Ilmselt.

Õhtuti saab tikkimisega tegeldud. Pilte pole tükil ajal üles pannud. Seda ettekavatsetult. Koju ei jõua kunagi sellisel ajal, et pilte päevavalgel teha. Nii otsustasingi, et nädala sees tikin, nädalavahetusel õmblen ja teen pildid. Momendil on pooleli eeee.... loen kokku..... viis asjakest. Vot sedamoodi! Pildid nendest siis ilmselt alles kas laupäeval või isegi pühapeäval.

teisipäev, 15. detsember 2009

Külm teisipäev

Kell 6 hommikul oli -18,8 kraadi. Päikesetõusu ajaks langeb veelgi vähemalt paar-kolm kraadi.
Auto kapotikaanel ja esiklaasil oli öösel kasukas seljas. Käima läks auto ilma igasuguse protsetihääleta.

Hommikul oli veel jutt selline, et tuleb Pärnusse sõita. Maha jäävad lapsed tulevad kooli ja nendega siis tegeleb, kes just tegeleb.
Hiljem selgus, et rahvast on nimekirjas ikka natuke liiga palju. Ei mahu bussi. Jään vabatahtlikult maha. Mille üle maha jäävad lapsed olidkohe väga raul.
Oi, me saame homme palju kasulikke asju ära teha!
Pidu on esmaspäeva õhtul. Homme teeme kõik viimasedki rekvisiidid valmis. Neljapäeval tuleb proov täie rauaga! Olen sellise asjade käiguga kohe üliväga rahul!

esmaspäev, 14. detsember 2009

Harjumatud talvised olud

Külmakraade aina lisandub... Praegu on kell pool üksteist õhtul ja temperatuur on -18, 7 kraadi.
Kui nii edasi läheb, siis on hommikuks külmapüha kraadid käes. Küll on harjumatu see talvine temperatuur!
Mehi kodus polnud ja nii tuli minul puude järel käia. See paar tiiru maja ja kuuri vahel oli justkui polaarekspeditsioon! Küll küüned külmetasid ja varbad valutasid!

Nõuded ontlikule koduperenaisele aastast 1955 (Ameerikas, mitte meil)

Ühes 1955-ndal aastal Ameerikas ilmunud ajalehe sissekandes õpetati naisi olema tõelised koduperenaised. Järgnevalt punktid, mida tuli naisel toona täita:

¤ Õhtusöök peab olema valmis enne armsama koju jõudmist, et viimane teaks, et naine on tema peale mõelnud.
¤ Kodu on puhas igal korralikul naisel ja eriti tähtis on tolmulapiga pinnad üle käia enne mehe saabumist.
¤ Ennast peab naine mehe naasmise ajaks kauniks tegema. Make up ja soeng on kohustuslikud, et mees näeks oma naises hoolitsust ja ilu.
¤ Naine peab olema mehele huvitav vestluspartner, seda eriti peale meespoole väsitavat tööpäeva.
¤ Külmemal aastaajal on naisel kohustus kamin küdema panna enne mehe saabumist, et mees kodusoojusest alati osa saaks. Mehele taolise mugavuse pakkumine peaks naisele vastutasuks rahulduse andma.
¤ Naine peab olema meest nähes alati õnnelik!
¤ Lapsed peavad mehe kodusoleku ajal olema pestud ja korrastatud ning samuti peab naine kindlustama selle, et lapsed oleksid vaiksed ja vaoshoitud.
¤ Lase mehel rääkida! Naine peab meeles pidama, et mehe sõnavõtud on alati tähtsamad kui naise omad.
¤ Pidev naeratamine on naisele kohustuslik!
¤ Kõik õhtud on mehe õhtud. Naine ei tohiks kunagi kaebelda, kui mees tuleb hilja koju või jääb üldse ööseks koju tulemata. See võib olla tema viis lõõgastuda.
¤ Naise mured ja probleemid kuuluvad vaid temale endale! Neid mehega ei jagata!
¤ Pärimine ajab mehed hulluks! Niisiis jäägu kõik küsimused naise enda teada.
¤ Naine peab hoidma serveerimisvalmis nii kuuma kui külma joogi, sest ootamine mehele ei meeldi.

Vot siis!

Krõbedad kraadid

Nüüd on ta siis kohal. See talv.
Täna sündis ka suur ime! Tööle sõites särasid taevas tähed ja päeval säras taevas päike. Tõeline päike! Ta pole ennast juba väga pikka aega meile ilmutanud. Nüüd ta tuli. Koos krõbekülma ilmaga. Noh, jah, kas see ilm nii krõbe ikka on.... aga me pole ju harjunud miinuskraadidega!
Tegin koolimaja trepil päikesekettast pilti ka. Käisime hommikul loomadele-lindudele toidupoolist viimas. Varbad hakkasid kohe külmetama!

pühapäev, 13. detsember 2009

Nädalavahetuse kokkuvõte

Tehtud ka sai midagi?
Hmm.... natuke ehk ikka sai ju kah.
See jõulumeeleolu.... Seda pole. Netu! Ilmselgeks tõenduseks selles osas on tõik, et alles õhtupoolikul tuli meelde, et täna juba kolmas adendipühapäev. Ei aita ka kulinatega oks mu töölaual. Nojah, aga ega selle töölaua taga pole ju ka istunud kahel viimasel päeval.

Tikitud sai. Selles osas nädalavahetusega väga rahul!
Telerist Eurospordi kanalilt ohjeldamatult erinevaid suusaalasid vaadatud.
ETV2 kanal näitab vanu retrohõngulisi saateid :)
Hea kild Peeter Volkonski suust: "Eestlaste jaoks eksisteerib vaid viis rahvust: eestlased, venelased, mustad, kilid ja välismaalased".

Tegin ühe töölehe Eesti maakondade kohta. Lisaks Harjumaa sümboolika ülesanne.
Tegelikult on veel üsna mitu ülesannet vaja ära teha, aga nendega tegelen üsna hilisõhtul. Kui miskit muud enam teha ei viitsi.
E-portfoolios täiendasin ühte lehekülge uuemate PowerPointidega.
Näis, kas homme tõesti on õues pakasekraadid. Pidime minema metsa loomadele toitu viima ja säraküünlaid põletama. Kui kole külm on, siis vist kaugele ei kõnni, piirdume oma pargi kaugema nurgaga.

Kahju on sellest, et Ardusse jõulukontserdile ei jõudnud. Teine kontsert tuleb meie majas. Sinna ehk ikka jõuan. Kui jõuan.

Aga üks tähelepanek on.
Talvel on elu hirmus igav! Just! Seda on siin päevikuski näha. Pole huvitavat tegevust, pole muljeid, pole plaane, pole suurt midagi oma kätega tehtud. Ainult rutiin. Mis on omajagu hea - tean, mida ja millal tuleb teha. Samas halb ka - teeb kuidagi loiuks. Ootame, ootame, küll see kevad ka ükskord tuleb! Ja siis saan jälle näpud mulda susata ja energia tuleb mis mühiseb!
Aga kõigepealt on vaja talv üle elada. Ta on juba peaaegu kohal. Köögi seinal termomeetri välistemperatuuri näit langeb kahtlaselt kiiresti. Näis, mis seis hommikul on!