pühapäev, 18. oktoober 2009
Läbi sai...
Mu sõbrad teavad, et mulle meeldivad igasugused "kulinad": kõrvarõngad - lihtsad, aga see-eest originaalsed.
Homme on üks kole tihe päev ees ootamas.
Linna tuleb minna. Mul pole mitte midagi jalga panna! Pontsu on mu suvekingad pintslisse pistnud. Eurosid on ka vaja.
Ja siis kohvrit pakkima! Läpaka võtan reisile ikkagi kaasa. Fotoka mälukaart on küll suur, aga parem laen pildid kohe arvutisse. Võib-olla teen isegi kaustad eri päevade kohta. Ja reisipäevikut saan ju kirjutada ka internetita. Eks pärast ole aega Wordi failist copy-paste teha.
Võib-olla reisilt tagasi tulles suudan asjale positiivselt tagasi vaadata. Praegu küll mitte. Oleks ometi juba 24. oktoober ja me tagasi kodus!
Kõikse hullem on see, et seni on meile alati lennujaama vastu tuldud. Nüüd peame Portost omal käel bussiga kas Viseusse või ühte teise kohta (nime ei mäleta peast) sõitma. Alles seal kohtume Susanaga. Ja talle tuleb helistada. Teades eri rahvuste ja keelte puhul häälduste erinevust, võib telefonis inimesest aru saamine olla suht keeruline. Ja Balkani poolsaare rahvad ei ole millegipärast erilised inglise keele rääkijad. Meie Stephanie puhul on ju kuulda see häälduse värk.
Meie direktor teab, kui väga ma selle reisi pärast pabistan. Eks tema on ju ka meie pärast mures. Palus, et ma iga päev temaga ühendust võtaks. Kui internetti pole ja meili saata ei saa, siis helistada ju ometi on võimalik.
Vaatasime oma mõisamajas ringi. Nüüd, mil meile nii vajalik Mõisakoolide Ühenduse projekt volikogus kenasti-lahkesti maha hääletati - kas jätkub veel motivatsiooni edasi minekuks??? Millegipärast vaadatakse selle küsimuse puhul kohe minu poole... No ja kui palju ühel löödud kaardil seda motivatsiooni siis peaks olema? Tartust Arduni arutasime, mida kõike võiks teha ja peaks tegema. Nüüd aga: unustame ära, midagi pole räägitud!
reede, 16. oktoober 2009
Väiksed lapsed - väiksed mured, suured lapsed - suured mured
Oma lastega on muresid suht vähe olnud - head lapsed teised. Kõige rohkem kartsin noorte seas nii levinud joomise pärast, aga õnneks on poiste sõpruskond selline viinavaba. Vanem poiss jäi kevadel vahele suitsetamisega. Vanust üle kahekümne, öelda polnud mul suurt midagi. Tahtsin vaid teada, kui kaua siis juba. Vanem poiss veab ennast õhtul ikka normaalseks kellaajaks koju, aga selle nooremaga on natuke rohkem tegemist.
Nüüdki helistas, et ärgu ma muretsegu. Tema hakkavat kuskil kolme ajal liikuma. Pilkases pimeduses kaheksat kilomeetrit kõndida, see võtab ikka kauem aega kui normaalsetes oludes.
Soovitas juua tass teed ja magama minna. Ninatark selline!
Poistel tuleb kinni pidada kolmest reeglist:
a) no drugs, no alcohol
b) kui julged teha, julged ka vastutada
c) ükskõik, millega hakkama saad, vanemad kuulevad sellest sinu enda suust, mitte küla pealt
Õnneks küla peal lollusi ei tehta, aga südaööks võiks ikka koju tulla küll.
Naljanumber
Ja välja tuli see nii, et meie prantslanna uuris silte ja kiitis, et küll eestlased on ikka tublid - joovad alkoholivaba "alkoholi".
Monika naeris, et igal asjal on oma head küljed. Etiketi koha pealt pidavat olema "väga viis", kuna pooled on ju niikuinii roolis. Natuke tuleb siis homme korrektuure teha.
Tegin seda uut toitu - typical - ega ei aja küll näpuga rida, et mida kui palju täpselt. Ikka isemoodu. Natuke nagu puine see põhi tuli, kippus rulli keerates murduma. Aga ära söödi. Ma pidin Madisele tükikese jätmiseks "jõudu kasutama" :)))
neljapäev, 15. oktoober 2009
Kui kisub kiiva, siis ikka täiega!
Ja seda nüüd pimedas! Meie tuttav autoremondilukksepp on väljamaal. Mul kõik asjad auto peale pakitud. Homme tööpäev. Laupäeval pidu - ja autot ei ole. Ja seda siin kolkas!
Nutuvõru suu ümber - ja teha ei oska absoluutselt mitte midagi!!!!
Kogu meie pere igapäevased tegemised - kahel tööl, kahel koolis käimised toetuvad AINULT autole. Ilmselt tuleb mul varsti direktorile helistada ja teatada, et ma ei saa homme tööle tulla. ESIMEST KORDA nende aastate jooksul!!!
Täiesti tuima ükskõiksusega vorbin praegu järgmise nädala tundide tegevusi paberile. Isegi oma tunniplaani, mis muidu alati läpaka kasutu klaviatuuri peal on seisnud, olen suutnud ära kaotada! Broneerisin täna osa järgmise nädala tunde arvutiklassi. Nüüd aga ei mäleta sedagi, mis tunnid need olid!
Madisel ikkagi vedas. Sai sõbra autoga koju. Vennapoeg Siim tuli ka meile. Noh, et tema tuli kohe varakult kohale, las teised tulevad Tartust hiljem. Kõigil kolmel noorsandil homme koolist vaba päev. Pean neile vist veel vastu ööd paar rullbiskviiti küpsetama. Muidu mul homme neli näljast meest majas.
Aga auto seisab ikka veel!!! Ma ei tea, mis nüüd küll saab :(((((((
Kolm erineval teemal postitust tänase kuupäeva all ja KÕIK NEGATIIVSED. Mis pauk veel tulla võib? Ja kui kaugel on taluvuse piir? Kaugel ilmselt enam ei ole... Ma PEAN hommikul tööle saama, kas nui neljaks!!!!!!!
YESSSSSSSS!
Naabrimees tuli täna sõidust! Ta ka väikest viisi autode remontija. Vaatas meie auto üle ja vähemasti oskas öelda, milles viga. Süütelukk on tuksis! Minu pärast mingu see vana autoloks kasvõi juhtmete ühendamisega tööle, aga olgu olla! Ma ikkagi saan hommikul tööle! Arne viib mu tööle, ajab vahepeal omi asju, tuleb kell üks mulle järele, sõidame korra Kõuele, siis tagasi kooli, siis ...... ja siis polegi enam laupäev kuigi kaugel. Ma ei taha! Mulle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis! Palju parem on "nööre tõmmates" ise vaikselt itsitada ning madalat profiili hoida!
kolmapäev, 14. oktoober 2009
Torm
Õnneks on tormituul meile soodsast suunast, mis elektrit ära ei võta. Aga internetist jäime küll ilma - tuli teine tagasi alles kuskil kolmveerand kaheksa paiku. Ja seda ainult veerand tunniks. Uuesti saime interneti peale kümmet.
Ühel hetkel helises telefon. Helistas tädi Hilja. Ilmselt ei tundnud ta mind telefonis hääle järgi ära. Küsis, kas ikka olen mina. Ja siis laulis mulle terve pika laulu! Tädi Hilja on juba 86-aastane, aga laulab veel nii hea häälega! Terve minu teadliku elu on ta laulnud haridustöötajate naiskooris, võib-olla kauemgi. Pensionipõlves veel ka kuskil ansamblis. Imestan vaid, et tal oli meeles. Ja veel nii täpselt! Ja et tal üldse minu mobiili number olemas on! Üllatusi tänase päeva sees lausa jae ja hulgi!
This is it...
Klassi ma kohe ei pääsenudki. Poisid olid ukse peale valvama pandud ja mind saadeti tagasi: "Mine joo veel üks tass kohvi!" :)
No lõpuks olid nad siis valmis... Evelyn on teada oma alati otse ja keerutamata küsimustega: "Õpetaja, miks sa nutad?" Mis mul öelda oli? Vaid seda, et ei nuta - silmad on lihtsalt märja koha peal. Mis muidugi tuli ka kohe lahti seletada.
Lapsed olid peoks tõsiselt valmistunud. Suurema osa tänasest päevast veetsime kodundusklassis. Tegime pitsat ja kartulisalatit, maiustasime kirju koogi ja muffinitega. Mõnikord on niimoodi sisustatud tunnid ehk väärtuslikumadki, kui seda oleks tavaline eesti keele või matemaatika tund. Õppisime ju eluks vajalikku: kuidas kartulit ja porgandit koorida nii, et pool sellest prügiämbrisse ei satuks, mida teha, et sibul nutma ei ajaks, kuidas salatimaterjali peeneks tükeldada, kui vedel või paks on parim pitsataigen ja takkatippu veel ka küpsetamist. Lisaks muidugi ohutustehnika kogu selle sebimise juures.
Lapsed olid täna kuidagi üllatavalt armulikud ja lubasid salatit ja pitsat loodusõpetuse tunnis ka viiendikele-kuuendikele jagada.
Lapsed olid muusikatunnis ja mind kutsuti muusikaklassi. Millega nad mind seal üllatasid, selle võtsin videosse aga üles on see veel laadimata.
Tänane koolipäev näitas jälle, et väikesel koolil on oma võlu ja väärtus. Meie kuuekümnest õpilasest nelikümmend üheksa on kõik justkui minu lapsed. Praegused üheksandikud olid mu esimesed liitklassi neljandikud.
pühapäev, 11. oktoober 2009
Natuke tööd ka tehtud
Nojah, aga täna hommikul oli üsna krõbe külm. Kui siis päike hakkas puude võrasid soojendama, algas tõeline lehesadu. Vahtrad pildil olid veel eile täiesti kenasti lehes.
Poisid hakkasid vaarikaid istutama. Algul oli jutt, et ma ei lähe õue, aga siis tuldi ikka kauplema, et tule ikka näita, mis ja kuidas. Õue jäingi. Poisid kaevasid auke, mina torkasin istikuid maha.
Madis läheb homme kooli, Magnusel uue koolis jälle tsükliõpe ja järgmised kaks nädalat kooli pole. (Ma väga loodan, et anti süle ja seljaga koduseid ülesandeid). Magnus lubas homme istutustöödega jätkata.
Poisid tassisid terrassi pealt aiamööbli talvituma. Kurb - nii tühi see terrass nüüd.
Magnusel oli jube tihe koolinädal. Elas linnas Oru kooli aegse pinginaabri juures Mustamäel. Vähemasti alguses on ta uuest koolist ja erialast vaimustuses. (Seal saksa ärikeelt ei ole. See oligi põhjuseks, miks ta Säreverest ära tuli. Võõrkeelega peaks ikka alustama algusest). Sama hästi oleks võinud olla prantsuse ärikeel või mis iganes.
Poiss on õppimisest huvitatud puht majanduslikel kaalutlustel- kui hinded korras, hakatakse maksma stipendiumi. Tallinnlastest õpilastele 600 krooni, teistele 900 krooni. Poiss tegi natuke kalkulatsioone ja arvas, et siis saaks omale läpaka jaoks raha koguma hakata. Kaup jäi nii, et 3/4 eest hoolitseb poiss ise, 1/4 -ga toetame meie.
Noorem poiss mainis ka, et oli leidnud Tartu Ülikooli erialade hulgast midagi, mis teda huvitaks.
Esmakordselt on ta kooli suhtes positiivselt meelestatud.
Oru kooli 9 aastat olid koledad! Saaremaa meeldis väga, aga oli ikkagi liiga kaugel ja poiss ei ole ühikainimene. Nüüd siis see täiskasvanute gümnaasium. See õhtukooli värk mulle kohe üldse ei meeldi, aga kui poisile meeldib ja tal läheb seal hästi, siis las olla. Ma ainult loodan, et selleks ajaks, kui poiss lõpetab, pole matemaatika eksam kohustuslikuks tehtud ja et ta õpiks mingilgi moel kirjandit kirjutama. 9. klassi eesti keele eksam oli ideaalilähedane, aga see kirjand... 100-st 40 punkti on ikka kole palju. Poiss sai miinimumpunktid. Päris nulliring ei olnud. Kaja sõnade kohaselt oli see olnud 4. klassi tasemel. Aga teema oli ka hull: "Kooli kaks nägu" või midagi sinnakanti. Sel teemal kirjutaks ehk gümnaasiumi lõpetaja, mitte aga 15-aastane "jõnglane".
Tuhlates käsitöömaterjalide mappides...
Tegelikult ajendas neid vanu mappe lappama soov üles leida hea peotäis sussitikandi mustreid.
Kergesti mõjutatav :) nagu ma olen, ei anna rahu see sussikursus. See on asi, mida mu ema oskas, minul tol ajal polnud piisavalt kannatust, et ka õppida. Seega - loll mis loll! Ja kuna ma olen selle kursuse ajal lennus, siis mõtlesin veidi iseseisvat kodutööd teha (Jee ma teen! Tea, kust see aeg lähema kahe nädala jooksul leitakse?)
Nojah! Lõpuks leidsin ju kah midagi, aga minu mäletamist mööda oli neid mustreid ikka märksa rohkem. Kadunud! :(
Leidsin üles ka vana ajakirja Maret mustri- ja lõikelehe.Ning varrastel kootud lina mustri. See lina oli mul millalgi ammu-ammu ühel käsitöönäitusel (Vist Tohisoo mõisas). Ära osteti! Ja väga kõva raha eest!
Leidsin ka Tädi Hilja käega kirjutatud krae kudumise juhendi. (See on see rullkaeluse ja pitsilise kraeosaga villane asjandus.)
Siis, oh üllatus, leidsin üles ka kudumisraamil kudumise juhendi (äärmiselt tuhm masinkiri, varsti pole enam loetav.)
Krae kudumine
- 30(40) silma perempidi, 16 silma pahempidi, 1 silm parempidi, 4 korda: 1 õhksilm, 2 silma kokku, 1 õhksilm, 1 parempidisilm
- 27 silma parempidi. Keerata tagasi
- 1 silm kudumata, 15 silma pahempidi, 2 silma parempidi, 4 korda: 1 õhksilm, 2 silma kokku, 1 õhksilm, 1 parempidisilm
- 8 silma pahempidi, 3 silma parempidi, 8 korda: 1 õhksilm, 2 silma kokku, 1 õhksilm, 1 parempidi - keerata tagasi
- parempidi ääreni (28 silma)
- terve rida kududa parempidi
- 33 (43) silma parempidi, 16 silma pahempidi, 1 silm parempidi, 4 korda: 1 õhksilm, 2 silma kokku, 1 ühksilm, 1 parempidisilm
- 12 silma parempidi, 1 õhksilm, 18 silma pahempidi, keerata tagasi
- 1 silm kudumata, rea lõpuni parempidi (30)
- 5 silma järjest maha kududa, 9 silma parempidi, 16 silma pahempidi, rea lõpuni parempidi
10 rida annab ühe salli saki. Täiskasvanule kududes on vaja 35 sakki.
Tähelepanu nendes kohtades, kus tuleb korrata 4 või 8 korda! Rea algul nagu ikka üks silm kudumata.
Kudumisraam
Kudumisraam on valmistatud lehtpuidust ja kujutab endast ristkülikut, mille otsmised vastastahud on naelastatud. Naelastuse erinev tihedus võimaldab reguleerida lõime tihedust. Kudumisraami juurde kuulub veel lõimejaotusliist, mille ülesanne on lõimele vaheliku kindlustamine.
Kudumisraamil on võimalik põimida rüiu-, pärl-, pind- ja gobelääntehnikas kudumeid, mille laius on kuni 45 cm ja pikkus 50 cm.
Kudumisraamil töötamise põhimõte:
Lõime kinnitamist raamile alustatakse alumisest vasaku nurga esimesest naelast. Vastavalt lõime tihedusele ja materjalile valitakse kas tihedam või hõredam naelastus.
Lõim tõmmatakse raamile keskmise pingega. Seejärel põimitakse heegelketi põhimõttel alumine ja ülemine suga. Soa materjaliks võetakse olenevalt lõimematerjalist tugev puuvillane nöör, mis tõmmatakse pingule kudumisraami külgpuude vahele. Soa ülesanne on lõimelõngade ühtlase vahekauguse kindlustamine.
Ühtlaste vahedega korrastatud lõimelõngade vahele asetatakse raami ülemisse ossa kuuluv lõimejaotusliist nii, et paarituarvulised lõimelõngad jääksid jaotusliistu peale, paarisarvulised aga selle alla.
Et saada teist vahelikku, tuleb niied eelnevalt sõlmida ümber paarisarvuliste lõimelõngade ja sõlmida 5-6 kaupa seejärel omavahel kokku. Hiietest tõmmates tekib järgmine ehk teine vahelik (Sellest osast ei saa mõhkugi aru!)
Labase põimkoe saamiseks põimitakse koelõng kord esimesse vahelikku, kord niietest tõmmates nn teise vahelikku. Koelõng vajutatakse kinni kas kahvli või vastava hargiga.
Kuna käesolev kudumisraami kasutamise juhend on napp ega ole varustatud skeemidega ning fotodega, palun täiendavalt põimkudumite oasa lugeda Käsitööalbum nr 10 1975.a numbrist Erika Tampere artiklit "Vaibakudumisest raamil".
Külm oktoobrikuu hommik
neljapäev, 8. oktoober 2009
Sügise ööl on üheksa poega
teisipäev, 6. oktoober 2009
Koibik ja valimiste-eelne üllitis
Üldiselt pole mul koibiku vastu midagi. Las tatsab. See on üks väheseid ämblikulaadseid, kes mu meelest vastikud elajad pole. Selline ohutu tundub teine olevat, sest mis ohtu võiks olla mingitest niitpeenikestest koivakestest.
esmaspäev, 5. oktoober 2009
Torm jätkub
Sõitsin Tartu maanteed mööda ja nägin, et Kuivjõge säng on jälle vett täis. Triiki küll veel mitte, aga uhkelt lai on see jõgi küll. Sügisene suurvesi on käes!
Arutasime, et meil polegi veel pilti kutsika suurusest pea viiekuusena. Minul see pildi tegemine ei õnnestu, sest kutsa peab kogu aeg hüplema, kepslema ja mind sakutama. Nüüd saime pildi kätte - koer vahtis mind ja klõps tehti hoopis teisest suunast.
pühapäev, 4. oktoober 2009
Üks väike idee talveks laagerduma
Otsisin arvuti fotode kaustad läbi ja leidsin ainult selle vihmase pildi. Lõikamise tulemusel jäi ta selline imelik ja udune. See selleks.
Vot selle harkjalaga olen suvel hädas. Pärast niitmist tuleb ikka minul neid rohuliblesid aiakääridega sälkida. Äärmiselt tüütu tegevus!
Vot ja nüüd mõtlesingi, et mis oleks, kui...
a) kooriks kivikõrbe pealt rohukamara maha
b) teeks (tegelikult küll laseks teha) graniitkividest ringi analoogselt lipumasti ringpeenraga. See ring peaks ikka suht kõrge olema, sest all on puhas kivipind.
c) veaks uude ringpeenrasse mulda
d) istutaks roosid ümber selle kuuse-harkjala
Nende a - d punktide kirjutamise käigus hakkas see plaan mulle kohe täitsa meeldima. Nüüd tuleb vaikselt ääriveeri neid kandvaid,vedavaid ja müüri laduvaid jõude moosima hakata. Omale võtan vastutusrikka projekteerija, brigadiri ja ülevaataja rolli. Noh ja lõpuks siis ka istutamise töö.
Arvan, et see plaan võib täiesti teostatav olla, kui vaid leiaks koha, kus graniitkive leidub.
Tormise päeva pärastlõuna
Seekord käisin kunagisel maasikapõllul. Nüüd pole seal maasikatest enam jälgegi. Või siiski - kohati vilksatab kuivanud kõrte vahel midagi musta ja läikivat. Oh heldus - küll sai seda musta kilet maha sätitud! Selle all jooksid ringi mügrid. Sõid juurikaid ja kergitasid maa seest välja maasikataimi. Timmu käis neid seal jahtimas ning välja kraapimas. Kiletükid aina lendasid! Olid ikka ajad! Varsti kasvab sinna mets. Meie seda metsana võib-olla ei näegi või mine sa tea...
Igatahes ülemöödunud kevadel istutatud männitited paistavad juba kuivanud kõrte vahelt välja.
Ja ümber istutamist kaua põdevad kuusedki on hakanud edenema. Kased on nii tublid, et nemad tulevad ise, kasvavad ise ja on üldse sellised hakkajad ja elujõulised.
Viinapuu sai tagasi lõigatud.
Tormise pühapäeva hommik
Öösel sadas väga tugevasti. Selle kinnituseks on häälekas veekohin jõel. Normaalset vihmasadu ei kuule isegi öövaikuses. Pole meil ju võimendina toimivat plekk-katust. Täna öösel aga ajas vihmakohin üles. Ja katusel käis selline tramburai, et anna aga olla!
Nukrad sügisvärvid looduses. Tegelikult tuleks nende meiepoolsel kaldal kasvavate pajudega midagi ette võtta, aga no kuidagi ei viitsi seal ligelibedal järsul jõekaldal ukerdada. ja mehi ka ei usalda praegu sellel tööle saata - nemad ju veel hooletumad selles libeduses.
Jõel oli hämmastavalt rohkearvuline sinikaelpartide parv, aga kui otsisin sobivaimat kohta pildistamiseks, otsustasid nad minema lennata. Ja üle sünkhalli taeva kaikus hanede hõikeid. See rändele siirduvate lindude hääl teeb meele nii kurvaks. On alati teinud. Lapsest saati. Veel eile olid uue pargi noored haavad ilusad kollased. Täna hommikul aga sellised. Öine torm on neid karmilt kohelnud. Masendav... Selle eest, et meie laiuskraadil ei ohusta meid ei tsunaamid, maavärinad ega vulkaanipursked, tuleb meil ikkagi lõivu maksta. Ja selleks on vähemalt minu arvates elu aastas seitse kuud raagus seisvate puude all. Tee pealt on vesi kohinal meie parki voolanud. Murul on sõna tõsises mõttes porilomp. Mõnikord kevadise suurvee ajal on konnad leidnud, et siin on täitsa tasemel kudemispaik. Ainsad värvikillukesed nukras sügishommikus. Vahtrate ilus rüü on juba õige viledaks kulunud. Sarapuud on küll veel ilusad kollased, kuid kauaks sedagi enam. Veel eile hõiskasin, et sel aastal ei olegi kolletamispäeval mets raagus. Täna on pilt hoopis teine ja karta on, et kõik siin looduses käib ikka endiselt oma kindlat sissetallatud rada mööda.
No ei meeldi mulle sügis. Kohe üldse mitte! Nüüd saabub aeg, mil tuleb omale leida huvipakkuvat tegevust kas kodus või kodust väljas, et veidikenegi edasi lükata, pehmendada saabuva kaamose mõju.
Muideks, järjest enam hakkab mulle tunduma, et vähemalt mu vanemast pojast on saanud täiskasvanud inimene. Tema vaated ja suhtumised on väga tõsiselt muutunud. Ükspäev tuli ta lagedale jutuga, et mul oleks tagumine aeg hakata jälle oma huvialadega tegelema, rohkem kodust väljas käima ja "käskis" hakata elu nautima. Põhjendas veel, et see aeg on möödas, kus tuli mõelda vaid laste heaolule ennast sealjuures täiesti ära unustades. Hmm! Mõtlema pani see jutt...
Tegin ära vajalikud sissekanded kooli e-kroonikasse.
laupäev, 3. oktoober 2009
Tööd aias, mis tuleb oktoobris kindlasti ära teha
Maalehe veebiversioonist. (See omakorda Maakodu oktoobrikuu numbrist):
Ära jõuab lõpetada kõik sügistööd, mis septembris ripakile jäid. Halvemal juhul võib tulla esimene lumi ning peab kibekähku talveks valmistuma.
1. Veel saab korjata viimaseid ravimtaimi. Igati kohane aeg on palderjani- ja võilillejuurte väljakaevamiseks ning kibuvitsa- ja viirpuumarjade noppimiseks.
2. Sügis on parim aeg sõstarde ja vaarikate istutamiseks. Nad jõuavad veel enne külmi juurduda. Aeg sobib suurepäraselt ka pistokste tegemiseks. (Vaarikaid tahaks küll, aga ei tea, kas ikka leiame sellise aja, mis kõigile asjaosalistele sobiks.)
3. Kontrollige enne talve üle aias olevate elektrijuhtmete, ehitiste, teede jms seisukord ning ühtlasi lõpetage kõik ehitustööd.
4. Kinnitage hoolikalt ronitaimed. Kui pikki oksi pole võimalik toestusele köita, lõigake need lühemaks. Eriti oluline on see ronijuurtega kinnituvate taimede, näiteks roniva hortensia, puhul. Talvetuuled võivad sellistest okstest sakutama hakates terve taime maha rebida.
5. Betoonist valatud tiik tühjendage veest ja katke kinni, et sinna ei koguneks vihma- ega lumesulamisvett, mis hiljem külmuks. Sellises basseinis olnud vesiroosid võib viia keldrisse talvekorterisse.
6. Kontrollige võimalike ummistuste vältimiseks üle kraavid ja drenaažikaevud. Tühjendage veest aias olevad kastmissüsteemid ning jätke kraanid avatuks. Kui aias on liigniiskeid alasid, millest soovite vabaneda, kaevake sinna imbkaev.
7. Vaadake üle oma kiviktaimla ning eemaldage sealt kõdunenud taimeosad. Täitke eriti niiskusõrnade taimede (näiteks leviisia) alused peene kruusaga, et sinna ei koguneks vett.
8. Kaevake ümber peenramaa, et talv ja miinuskraadid saaksid ümberpööratud pinnast murendada. Eriti oluline on sügisene kaevamine raskete muldade puhul. Kaevata ei tohi külmunud või väga märga maad. Nii võite mulla struktuuri hoopis kahjustada. (Meil just see raske savine muld. Aga - kardan, et ...... , täna ju sai katsetatud - külm hakkas. Alles sain enam-vähem terveks.)
9. Lihtsaim test mulla happesuse määramiseks on niisutada väike kogus pinnast ning segada sellesse veidi söögisoodat. Kui segu hakkab mullitama, on tegu happelise mullaga, kui reaktsiooni ei toimu, on see kas aluseline või neutraalne. (Selle katse peaks läbi tegema. Lihtsalt huvi pärast.)
10. Lubjake happelisi aiamuldi, eriti kui soovite kasvatada kapsaid või teisi ristõielisi kultuure. Nii vähendate oluliselt taimede kapsanuutrisse nakatumise ohtu.
Laupäevaseid tegemisi
Nüüd olen jälle toas, sest riided said läbimärjaks, käed külmetasid...
Tehtud:
pisikeste kollaste õitega tagetese seemneid korjatud
tagetese taimed peenrast välja kitkutud ja komposti veetud
aedhortensiate närbunud õisikuvarred tagasi lõigatud
kõnnitee servas pika peenra teine pool korrastatud
kuurirõdu diivanikate, padjad ja linik "talvituma" toodud
kookoshelveste paki kallal on käinud kratid..... :S, seega ei saanud kookoseampse teha
küpsetasin porgandikoogi
Siin aga viimane õitseja meie aias.
Käisime Rahkvälja metsas hulkumas. Eesmärgiks oli leida üles saarepuu, mis meenutab redelit (no ei tea küll, kuidas). Puud seekord ei leidnud.
Sain uue tellimuse oma "leivanumbrile".
Kell on pool kümme õhtul. Torm on jõudnud juba ka meie kanti. Väljas on ikka paras möll!
Kookoseamps
3 dl kookosehelbeid
1 1/4 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
Valmistamine:
- kuumuta ahi 200 kraadini
- sega kausis kookoshelbed, suhkur ja vanillisuhkur
- lisa munad ja sega ühtlaseks
- vormi pisikesed pätsikesed
- aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 10 min
Suus sulavalt maitsvad pätsikesed!
Oi-oi-oi! Nii pahur ilm!
Pildid on tehtud Aruvallas hommikul kell 9. Siin on juba hea võrrelda suve pilvi ja sügise pilvi. Erinevad on nad. Kohe hullumoodi erinevad.
neljapäev, 1. oktoober 2009
Vanad pildid - aia värk
Revolutsiooniline situatsioon õue peal: vana moodi ei tahtnud ja uut moodi ei jaksanud.
Kui ise ei viitsi ja ei jaksa, siis tuleb tööle rakendada abitöölised, kes olid priske roka eest nõus selle tänamatu töö ära tegema. Küll need elajad nautisid seda sonkimist ja songermaad!
Vanad pildid - mingi kahtlane elektroonika
Ja juba olen hädas - keegi ei mäleta, mis aasta see oli. Magnus ise ka ei mäleta, kui vana ta sellel pildil võis olla. Igal juhul teine korrus juba on, aga puhta pooleli alles.
Ja küll on külm talv - aken nii jääs!