pühapäev, 14. juuni 2009

Suvine suurvesi vol.2

Tundub, et midagi ekstreemset jões siiski juhtuma ei hakka, kui mitte arvestada asjaolu, et selle pildi tegemiseks järsust jõekaldast alla turnides leidsin end äkki külmast veest. Oks, millest igaks juhuks kinni hoidsin, suvatses olla pooleldi kuivanud ja kui siis paeklibu jalge all varisema hakkas, siis juhtuski see, mis mitte juhtuma ei pidanud ... Tervitused talisuplejatele, aga nende hobi ei ole minu jaoks! Vähemalt fotokas jäi kuivaks, Arne ei jõudnud ära naerda, kuidas üks segane üle jõe kohina kiljus, aga fotokas oli nagu lipp barrikaade ründava revolutsionääri käes...

Aga pildi tegin ikkagi ära, vot nii!
Lisaboonusena enne suplust veel pilt kellegi kodust.

Nõiakaev ei kee ega ilmselt hakkagi keema

Käisime vaatamas, kuidas on Nõiakaev suurele padusajule reageerinud.
Sulu talu peremees on karmid kirjad üles pannud.
6. juunil Oru koolis toimunud pidulike sündmuste käigus rikastati kohalikku maastikupilti mitmete uute üllitistega. No on see Tuhala kool ikka paljudes kohtades olnud! Ma seni teadsin, et ta ikka seal Kata külas asus. Ole siis nüüd lahke, tuleb välja, et Sulu talus on see siis ka olnud.
Pilt on veel tegemata koolimaja juurde pandud päikesekellast ja poiste sõnul pidavat Nõrava külla viiva tee ääres ka mingi kooli - kivi olema.
Antsul ilmselt puudub usk nõidade saunateo plaani - isegi kaevukaant pole ta veel ära viinud.
Aga ma ikkagi tahtsin näha, kui kõrgele vesi tõusnud on. Oh heldeke! Sellist vihma peaks vist veel terve nädal sadama, et kaev keema hakkaks. Ju see eelnenud pikk põud alandas põhjavee taset nii palju, et suure vihma saadetud veega täiendatakse nüüd eelkõige maa-aluseid veevarusid.

Tänane õiesaak aiast

Üks üksildane keisrikroon on teistest tunduvalt varem õitsema hakanud. Mu mees ütleks sellise imeliku ja erandliku käitumise kohta: "Ju see üks marutõbine isend on". Väljaspool igasugust peenart on üks valge kurekell.
..... ja tänane saak jõe kaldast.

Šokiteraapia

...või hoopis see lugu, et rege tuleb rautada suvel ja vankrit soovitatakse parandada talvel.

Õues on niiiii külm! Proovisin siit ja proovisin sealt, tulemus null, kui mitte arvestada seda, et käed hakkasid külmetama ja kummikute sisse oleksid villased sokid täiesti asjakohased olnud. Nii ei jäänudki muud üle, kui tuppa tagasi. Kuna ma õhtuse hargipitsi katsetusega rahul ei ole, siis võtsingi päkapikkude kudumise ette. Üle ilmatu pika aja tuleb tüdrukute ülekaaluga klass. kahele uue neljanda tüdrukule lisandub kuus tüdrukut uude kolmandasse. Nii tegingi kõigepealt ühe tüdruk-päkapiku. Ta on küll sellise kulm-kortsus-näoga, aga ju see on meeleolu peegeldus - sellise juunikuu puhul ei saagi teisiti.

Suvine suurvesi vol.1

Miks vol.1? Aga sellepärast, et eilsed paduvihmaveed alles imbuvad pinnasesse ja veetase tõuseb kohe kindlasti veelgi. Vesi jões on selline poripruun, mis on ilmne viide sellele, et tegemist on üleujutuse veega. Muidu allika- ja rabaveetoitelises jões on vesi selline tume, aga siiski selge. Praegu aga nagu mingi Aafrika mudajõgi.
Kohin on selline väikese joa kohina sarnane.
Videoklipp meie "kose" kohinast lähivaates.

Aga tänased plaanid aias töötada tuleb ilmselt maha kanda. Ega porimärja peenra rohimine pole ka just eriti lõbus tegevus. Mõttekas tõenäoliselt ka mitte. Tee siis veel mingeid plaane!

laupäev, 13. juuni 2009

Natuke näputööd

Vahelduse mõttes nüüd siis sellised padjakatted (kaks tk).


TV uudistest: Tartus on selline meeletu vihm maha sadanud, et vesi tänavatel ulatub autode mootoritesse.

Kas tõesti kordub suvi 2008???

Las kallab!

Visit www.moblyng.com to make your own!

Jälle vihm!

Sain ennast just rohimise lainele, kui hakkas tibutama. Mehed jõudsid puud ära saagida, nüüd need varju all tuuletõmbuse käes. Tegin siis hoopis mõned pildid.

"Vihmatäpid" jõel
Keldrimäel on kasvuhoo sisse saanud mingi dekoratiivne maasikas (pärit harmi mõisapargist). Õied on see dekoratiivsus, marju pole ma veel näinud.
Looduslikud värvid: rohuroheline
... ja salatiroheline
...aga mürkrohelist ei leidnud :D
Küll meil ikka sajab! Ja küll kõmiseb!!! Oh sa poiss!

Ringkäik aias

Niipaljukest siis seda sooja meile antigi. Täna jälle külm ja pahur ilm. Vaatasin, et vaja ikka midagi kasulikku teha ka. Katteloor kurgipeenarde peal on kuidagi kahtlaselt kõrgele kerkinud. Nii sinisilmne ma nüüd ka ei ole, et uskuda kurgitaimedele äkitselt peale tulnud kasvamise tuhinasse. Ju see üks kole umbrohupahmakas seal on. Ma igaks juhuks ei julgenud veel vaadata...

Tegin hoopis mõned pildid.
Meil pole veel kunagi nii ilusaid aedkannikese taimi olnud. Igas lillekastis on neli taime ja need on võimsateks põõsasteks kasvanud, terve kast on neid täis. Ja õitsevad ka kaua!
Kasvuhoones ootavad oma järge suve teiseks pooleks lillekastidesse mõeldud lilletaimed. Pean need vist kuskile varukastidesse istutama, muidu nad arvavad, et neil polegi kohustust võrsuma hakata ning õitsemise vastu valmistuda. Aedliivatee on juba rohkem õitsele läinud. Pilt tuli küll selline udusevõitu, aga tühja sest.
Peaks nagu suvi olema, aga kaminas praksub tuli ja õues ei taha kohe üldse olla :(

neljapäev, 11. juuni 2009

Päevaplaan täidetud...vist

Kui nüüd ikka kinni pidada oma uue aasta lubadusest hakata jälle korralikuks aiapidajaks, siis jah - ma olen seni oma lubadust püüdnud täita.

Rohisin sibula- ja hernepeenart. No ma ei tea, kas herned tuleb tõesti maha panna nii, et neil millimeetritki vahet ei jääks? Igatahes idanemise protsent on allpool igasugust arvestust :(

Olgu sellega, kuidas on, aga ma otsustasin, et iga kord, kui rohimise ette võtan, kaevan ühtlasi läbi ka peenarde vahed. Kas saan lahti sellest piimohakast või ei saa??? Nojah ja valmis ma selle tööga täna ei saanudki.
Siis vaatasin, et see püsilillepeenar kuuri ees - see nuhtluste nuhtlus, tema vaja läbi kaevata. Ja kes see oli, kes taimed nii lähestikku isutanud on? Nüüd ei pääse kuidagi mullale ligi. Ja loota, et tihedalt lillepuhmastega kaetud peenral umbrohtu ei kasva - no see on ja jääb vaid lootuseks. Kasvavad ja oi, kuidas kasvavad!
Noh, aga läbi ma selle peenra kaevasin!

Õitsema hakkab üks minu lemmikutest - sinine väikeseõieline iiris.
No mida ma selle püsikupeenraga küll peale pean hakkama, mitte ei oska välja mõelda, aga rahul ma temaga ei ole. Praegu jah, kui õitsevad lupiinid, siis on enam-vähem OK, aga hiljem pakuvad õieilu ainult kingalilled. Aga need lilled mulle ei meeldi sel proosalisel põhjusel, et kui hakkab õitsema kingalill, siis pole sügis ka enam kaugel.

Nende kingalilledega saab muideks väga huvitava heki kujundada. Kui tema varsi kärpida poole lühemaks (ilmtingimata enne jaanipäeva), siis moodustub selline tihe põõsas, millel on hulgaliselt õisikuid, kuigi need on nüüd muidugi tunduvalt väiksemad kui pikal ja omatahtsi kasvada saanud taimel oleksid olnud.

kolmapäev, 10. juuni 2009

Figaro siin, Figaro seal

Tänase päeva "aruandeks": a) rohitud sai - vähe küll, aga selga peab funktsioneerimisega ikka pikkamööda harjutama
b) Kuuris puude ladumine, tegelikult küll kõrgustes turnimine - nagu mingi makaak kohe. See puude ladumine oli vajalik selleks, et siis ma olin nagu vanasti mõisates eestööline. No ja mõjus: poisid ei vahetanudki iga viie minuti järel. No ei saa siis kahekesi korraga puid lõhkuda! Aga ei - kirve nimetust pidi kandma ainult Fiskarsi kirves. Ei tea, mis asjad need teised kirved siis on?

Panin siia pildi ka hirmuäratavalt kõrgetsest puuriitadest. Idaküljes on neljas riit lõpetamata, põhjaküljes on valmis kolm riita. Me oleme vist ainult ühel korral oma 80 ruumise kuuri silmini täis saanud. Praegu see küll ei õnnestu. Aga mulle meeldib, kui varu on kaheks talveks - iial ei või ette teada, mis juhtuda võib.
Pildil on ka päikeselaik! Mõelda vaid, meil paistis päike tänase päeva jooksul umbes pool tundi - poole seitsmest seitsmeni. Isegi jope kannatas seljast visata - tervelt 15 kraadi oli sooja. (Ma tahan Kreetale!!!!)

Eelika on naljatilk! Ta leidis, et nüüd, kui uus direktor valitud, algab meie kooli õpetajatel võõrutusperiood eelmisest direktorist. Ja see pidi olema väga õrn aeg ning võõrutatavad vajavad erilist hoolt ja tähelepanu :)

Hilisõhtul hakkab Heinassoo poolt tõusma paks piimjas udu. Kased lõhnavad, kägu kukub, ööbikud laksutavad, musträstas laulab otse maja ees vahtra otsas..... ja sääsed, sääsed, sääsed...

Minu hostad

Küll see maailm on ikka imelik. Olen sel kevadel sattunud mitmete vahvate aia-inimeste blogide peale. Neid blogisid lugedes on autorid justkui tuttavateks inimesteks saanud - imetlen nende peenraid ning mõtteis kiidan toredate inimeste südikust.

Väga palju on juttu olnud hostadest ja nende erinevatest sordinimedest. Mul ainult ühte sorti hostasid, aga need ka varieeruvad eri peenardel lehemustrite osas.

Kasvuhoonet ja maasikamaad eraldaval pikal peenral sellised tagasihoidlikud puhmad.
Kuuri suunduva raja kõrval on nad aga hoopis "vöödilisema" lehega. Mulle nii väga meeldivad lehtedel vihmapiisakestest kujundatud "pärlikesed".
Üritan täna natuke rohida. No küll see vesihein on ikka üks nuhtluste nuhtlus! Kanad muidugi arvavad temast risti vastupidi, aga mina ei ole paraku kana ja mulle ei meeldi need rammusad vesiheinad minu töö ja vaevaga rajatud peenardel.
Järgmine pilt on tehtud vaatega itta. Seal kogub tuure järjekordne vihmapilv. Nojah, eks ta ole! Juba tervelt kümmekond tundi pole sadanud, kus selle ime ots ja äär!
Ma juba ette naudin reedest vaba päeva linnas! Polegi ammu päälinnas käinud. Mees läheb sohu taimeseireid tegema, mina olen siis ühe päeva linnaproua, vot nii!
Ja kui reede hommikul aega jääb, tahaks Tartu maantee Abakhanist läbi lipata. Äkki seal on sobivas värvitoonis ja suuruses dressidele mõeldud võrkvoodri kangast. Sellest saab väga hea sääsetõrjekardin veranda ukse ette.


Kes otsib, see leiab

Nojah, kui nüüd ikka kristalselt aus olla, siis tegelikult olin otsimise - leidmise osas lootuse kaotanud. Aga täna asusin kasvuhoones riiuleid korrastama ja vanade poolmädanenud pikeerkastide tagant tuli välja - üllatus, üllatus - see kadunud rull peenraäärist. Panin ta siis paika kasvuhoone keskmise peenra sellesse külge, kust kastmisvesi kõige sinna juurde kuuluva mullaga teerajale kipub valguma.
Kui mees õppuselt tagasi jõuab, ühendab ehk jälle vooliku pumba külge ja saan kasvuhoone kastmise juurde asuda.

teisipäev, 9. juuni 2009

Kõige hilisemad tulbid

Eilsest pilditegemise retkest jäi millegipärast tulpide pilt üles panemata. Ju vist sellepärast, et tulpide aeg on ümber saanud. Need valged tulbid on ühed vähestest, kes mul kunagi sünnipäevaks saadud kataloogisibulatest alles on jäänud. Teistega said ühele poole kas talvekülmad või vesirotid.

Nüüd on ka plaanid natuke muutunud. Selgus, et viimane öökülm tegi kooli aias palju pahandust. Viin tsinniad hoopis sinna. Jätan seekord selle küüni seina äärde kaevamise ära. Ma pole päris kindel, kas ma momendil kaevamisega üldse hakkama saaksingi, ei julge mitte proovidagi.

esmaspäev, 8. juuni 2009

Pisike näputöö

Suviste näputöödega sai algust tehtud.
Eelmisel suvel heegeldasin kesta ümber kahele 1l-iitrisele purgile. Selgus aga, et klassis on hädasti vaja ka pisikest vaasi. Nii heegeldasin seekord kesta ümber väikesele mädarõikapurgile :)
Selline see pisike vaas siis saigi.

Kes meie aias hetkel õitsevad

Roosad pojengid on tänavu meeletult lopsakad ning õienuppe on väga palju. Ju nad eelmisel aastal võtsid aja maha ja kogusid "motivatsiooni" uueks õitsemiseks. Me oleme mitu aastat vaadanud neid pojenge ning üritanud välja mõelda, kuhu nad ümber istutada, et nad natukenegi rohkem valgust saaksid. Aga sellist kohta pole, kuhu ei ulatuks meie põlispuude mõjuala. pyretrum - vähemalt sellise nimega ma seda taime tean kutsutavat
Ja lupiinid, lupiinid, lupiinid. Aastaid tagasi, kui lupiini seguseemned mulda panin, nägime järgmisel suvel ääretult palju väga huvitavates värvikombinatsioonides õisikuid. Kahjuks on need kõige põnevamad millegipärast välja läinud.


Lipuvarda ringi ülemisel korrusel hakkab õitsema aed-liivatee padjand,
alumisel korrusel sätib end õieehteisse selline lill. Nime ma ei tea, aga mulle väga meeldivad tema kirjud lihakad lehed.
Selline siis sai tänene reportaaž lillepeenarde õitsejatest :)

Vaateid "kõrgemalt positsioonilt"

Vintskapid vajavad ka uut voodrit. Mees tegi mingi raagenduse (lõike), et oleks võimalik laudu hästi täpselt välja saagida.
Üritasin ka tuulekoja katusele ronida, aga minu kõrgusekartus on ikka parandamatu - tudisesin natuke aega redelipulgal, tegin paar pilti ja ronisin alla turvalisele maakamarale.
Kole lugu selle pumbamaja katusega - on teine nii hullusti sammaldunud. Aga ega sinna ükski päikesekiir ka ei paista ning vahtra võra on juba temast üle laiunud. Ei tea, kas katuse tarvis ka mingit samblatõrjet olemas on?
Jalutasin ka Rootsi Teel ning sain pildile mõnedki uued õitsejad.

Vähese tööjõudlusega päev

Sahhalini kirburohule on öökülm küll pahasti mõjunud.

Täna siis lõpetasime maasikamaaga. Poiss vedas sodi minema, mina rehitsesin peenravahed siledaks. Töö on tegelikult ikka veel poolik, kuid selle koha peal, kuhu tuleks peenravahe kaevata - vot seal on meeletult paljude õitega taimed. Mitte ei raatsinud neid praegu välja kaevata. Ootame saagikoristuse ära, eks siis jõuame veel toimetada.
Maasikamaa maasikamaaks, aga kuuri rõdu ees peenrad on nii umbrohtu kasvanud, et paha vaadata.

Mehed ei luba mul täna suurt midagi teha ja ega ma ei suudakski. Meeste sõnade kohaselt pidavat "raudne leedi" lõpuks ka oma nõrgemat külge näitama. Mis neil viga ilkuda, aga mul selg valutab nii, et kohati läheb silme ees mustaks. Ostsin mõne päeva eest "Õnne" poest mingi geeli (hobuse pilt topsi peal ja puha), see pidavat kõikidele valutavatele kohtadele väga hästi mõjuma... Mulle tundub, et justkui hullemaks aina läheb :(

Suht mõttetu päev, kui 101 tööd tahab tegemist, aga 0,1 saab tehtud.

Täna siis otsustab kõrge komisjon vallamajas, kes saab meie kooli uueks direktoriks. Huvitav, kas seda on võimalik juba täna kuskilt kuulda?

pühapäev, 7. juuni 2009

Ja oligi öökülm :(((

Täna on üle mitme-setme päeva taas päike väljas. Vaata teist kohe nagu mingit imeasja!
Akent avades rõõmustas südant lindude valjuhäälne sidin. Ju nemadki rõõmustavad ilma paranemise üle.

Aga aeda minna ma ei taha! Hall on seal ilmselt nüüd puhta vuugi teinud ja kõike tuleb otsast alata või hoopis tegemata jätta :(
Lähen käin Aruvallas bussil vastas, siis koos mehega teeme aias selle kontrollreidi ära.

Pilti vaadates on tajutav, et ilm on külm - taevas on selline kalgilt jäise näoga.

Poisid pidasid eilse õhtu ja öö võrgupidu. Ise nimetavad seda länniks (kirjapildist pole mul aimugi). Käisin korra üleval - viis arvutit töötasid + all minu oma ka veel ... nagu mingi kontor.
Lülitasin enda oma välja ja hakkasin hoopis näputööd tegema.
Poistel olid öösel õnged jões ja nad noppisid ikka üsna mitu-mitu ahvenat.

Täna tuleb valimas käia. Oleksime võinud selle asja ammu ära teha, aga noorem poiss sai täisealiseks ja kohe valima. Las näeb siis ära, kuidas valimisjaoskond töötab. Hiljem saab neid asju arvutis toimetada.

PS Ei saa taas mainimata jätta, et inimene õpib kogu elu. Mulle on jäänud mulje, et ajaveebi tuleb pildid kõigepealt paika panna ja siis tekst vahele tippida. Noh, et kui pildid kõige lõpuks lisada, siis jäävad nad postituse algusesse. Siis aga tuli mõte, et katsuks õige seda pilti lohistada. Wordis ju saab, äkki kannatab sama teha ka blogis. Ja ole lahke - õnnestuski. Jälle targem!

laupäev, 6. juuni 2009

Maasikatort

Maasikatorte on kaks. Poisid vaatasid neid kahtlevalt ning arvasid, et tort peaks olema mõõtudega 40 x 60 cm, siis pidi iga sõber saama ohjeldamatult maiustada.

Pakkusin välja, et ma võin ju suure potitäie mulgiputru ka lisaks teha. See plaan hääletati seekord maha :)

reede, 5. juuni 2009

Pilte vihmaperioodi ajast

Kange tahtmine oli ikkagi üks tiir õues teha - ikkagi ju puhkusele pääsenud ja vaja vaadata, kus see puhkusetunne siis jäänud on. Pildid on tehtud õhtul poole kümne paiku. Praegu peaks päike taevas särama, aga ilm on hoopis selline hämar, et mitte öelda - pime...

Jõe kaldad on juba üsna suviselt rohelised.
Suur sadu on jões natuke ka veetaset tõstnud - tammi peal on juba päris kena kohinat kuulda ja suurem jagu kobraste oksaprahist on ka allavett läinud.
Lõhnav kuslapuu õitseb, aga ei lõhna... ju tema meelest on sellise meeldiva tegevuse jaoks praegu liialt külm.
Fuksiataimekesed on ka natu-natuke kasvanud. Õienuppe on hästi palju, aga millal ta lõpuks uhkelt rippuvaks jaksab kasvada - ilmselt mitte enne juulikuud.
Vihma küll ei saja juba mitu tundi, kuid oi-oi kui külm on!
Aastate eest, kui noorem poiss 5-aastaseks sai, oli nii palav ilm, et jõnglasi oli jõgi kubinal täis. Meie, lapsevanemad, lugesime kaldal valvates ainult peanuppe. Mees arvas toona, et ega neid jõnglasi muidu veest välja ei saa, kui tuleb kahva kasutada :)
Loodetavasti on homme niigi palju suvist ilma, et noored õues grillida saaksid.

neljapäev, 4. juuni 2009

Masendavalt külma päeva tegemised

Eksam läks noortel üsna hästi. Oli nii neid, kes üllatasid neljaga, kuid oli ka õpilane, kes jäi eksami kolme pärast nüüd ka kiituskirjast ilma.

Aga miski jama hindamisjuhendi kätte saamisega. Ümbrikus seda polnud ja REKK-i koduleht ka ei avanenud tükil ajal. Pole ka ime, kui kogu vabariigi koolid korraga ühe tööga tegelevad. Server ei pidanud koormusele lihtsalt vastu.

Kui algul arvasin, et tänane logistika ja ajakava ei lähe meil päris hästi klappima, siis tegelikult sujus kõik väga hästi.

Poiss sai Türilt ära toodud just ajaks, mil ma koolis lõpetasin. Muideks, Türil oli sadanud nii palju, et kojameestel oli tegemist, et mingisugustki nähtavust hoida. Meie vihmasadu pidavat olema täielik naljamäng sealse kõrval.
Uus ports voodrilaudu on ka kohal. Oleks siis kellelgi aega neid ka seina lüüa. Kole kiireks kisub kõigi nende projektide ja lepinguliste ülesannetega.

Aga see on nüüd küll kindel, et meretagune reis saab suvel teoks. Arne pani mind ka orhideeklubi väljasõidule kirja. Tahan seal ära käia kohe kindlasti, sest see on nüüd küll selline saar, kuhu elus rohkem vist ei satugi.
Ja meri ise on juba seda minekut väärt.
Ei ole minust rohkem kui kahekümne aasta jooksul sisemaainimest saanud. Kardan ja umbusaldan siiamaani igasuguseid järvesid ja jõgesid (välja arvatud meie oma kodune jõgi). Aga vot merega on teised lood. See vähemasti paistab läbi ja põhi kannab ja üldse on teine väga ilus.

Vihmane ja külm hommik

Lastest on kohe kahju - neil esimene suvevaheaja päev ja ilm selline nutune ja kole külm. Meil praegu veerand kaheksa ajal kõigest 7 kraadi. Ja see on juuni???

Ega miskit ei aidanud, toppisin aga jälle jope selga ja kummikud jalga ning õue. Istutasin kasvukohale roosa kipslille.
Tema suvine kasvukoht saab olema vihma, tuule, päikese - ühesõnaga kõigi ilmastikunähtuste meelevallas keset Kivikõrbe.
Käisin ka tomatitega juttu rääkimas ja neid kiitmas.
Esimese õiekesed on ka viinapuu õisikutel avanemas. Pilt tuli välja küll rohkem selline kujuteldav, aga noh, asi seegi.
Rohkem ma endas õues tegutsemiseks kangelaslikkust ei leidnud. Hoopis kange tahtmine on kaminasse tuli teha.

kolmapäev, 3. juuni 2009

Prrrr! Õues on külm ja märg!

Suvekuumade päevade järel on napilt 10-kraadine temperatuur ja vihm väga masendav vaatepilt.
Jah, lõpuks jõudis vihm ka meieni. Sajaks siis vähemasti niigi palju, et sellest mingit kasu oleks, aga seda on vähe loota. Vahtrapuu all on teerada täiesti kuiv!

Täna sain kingiks sellised potiroosid. Neid on isegi neli taimekest ühes potis. Olen kuulnud, et need kannatavad ka avamaale istutamist. Mitte ei tea, kas see on ikka tõesti nii. Kui on, siis ma ei oska kohe välja mõeldagi, kuhu need istutada.
Mulle meeldiks, kui peenras ei oleks segamini kümneid lilleliike. Vaja nüüd ikka kaeda seda asja, kuhu need panna - kui kannatavad avamaad.
Juba eilse päeva magasin sõna tõsises mõttes maha - pingelangus on nii suur. Tänanegi päev ei ole eriti targemini õhtusse jõudnud.
See on midagi sinnakanti, mida keegi oli öelnud pensionile jäämise kohta. Noh, et istub kiiktooli ja siis puhkab ja alles tüki aja pärast hakkab kiikuma.
Mul kiiktooli ei ole, pensionit ka ei ole... (ei ole selle peale isegi mitte mõelnud veel), aga mul on selline natu-natuke puhkuse moodi olemine.
Ja kummaline küll, aga pea on täiesti tühi - mitte ei tea, millisest otsast puhkusetöödega peale tuleb hakata. Niisama lebotamine on tegelikult ka üsna väsitav :)

esmaspäev, 1. juuni 2009

Kingitus kõige nõrgemale

Tiina kurtis, et tahaks kangesti oma aeda maasikaid, kuid maa ettevalmistustööd on ajapuudusel tegemata. Tal selline maa, et kõigepealt oleks vaja näpuotsatäis dünamiiti, et maakoore sisse auk tekitada, seejärel tuleks kalli raha eest mulda osta, et tekitatud auk täita ning alles seejärel võiks hakata peenrakest kujundama. Selline peenike matemaatika siis sealkandis.

Vaatasin oma maad ja mõtlesin, et on kaks tegutsemise varianti. Variant A on lihtsam: alla anda ja käega lüüa a la "viinamarjad on hapud". Variant B nõuab palju aega ja vaeva, aga tulemus oleks kindlasti korrektne ning lisaboonusena annaks võimaluse kirstkülmik köögi nurgas silmini topse ja nütsikuid täis laduda nagu see vanadel headel aegadel oli.

Mõtlesin siis, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, olgu või naljaga pooleks. Otsisin kasvuhoone riiulilt neli taimepotikest ning istutasin neisse kenad noored maasikataimed, millel õiedki küljes. Just täpselt üks taimeke igale Tiina pereliikmele. Noh, niiöelda seemneks või nii. Saab ju maasikamaad rajada veel ka augustikuus.
Sellised nunnud maasikataimekesed!

Politseireid

Hommikul oli Äksis politseireid. Kohal oli tervelt kolm ekipaaži ja neljas sõitis veel lisaks. Mõtlesin, et ega ma sellest kadalipust läbi ei pääse küll ja tuleb see puhumise nali läbi teha. Tegelikult oleks see puhumine vist päris lõbus! Mul juhiload üle kahekümne aasta, aga promillide olemasolu või puudumist on kontrollitud vaid üks kord.

Mees andis hommikul mulle kaasa lipiku voolumõõtja näitudega ja pidin selle paberi Äksis postkasti suskama. No eks ma siis keerasingi peaaegu et politseiauto kõrvale ja toimetasin omi asju. Igaks juhuks tõstsin ka läpakakoti esiistmele, et saaks vajaduse ilmnemisel dokumendid kiiresti kätte.
Hakkan sõitma. Vaatan, et kes ja kuhu mul siis uuesti seisma käsib jääda. Ole lahke, keegi ei tahtnud minu hommikukohvi kangust kontrollida!
Ju neil oli vähe imelik oma atribuutidega minu juurde kõndida, et võta nüüd kätte ja puhu. Samas narr ka kaks meetrit sõitnud autot taas peatada.

Nii ma siis pääsesingi. Habaja poolt tulnud kolleegid puhusid aga viimane kui üks! Naersid siis, et ju ma olen siis nii raske juhtum, et korravalvurid ei viitsi minuga jantida :)