pühapäev, 14. juuni 2009
Suvine suurvesi vol.2
Aga pildi tegin ikkagi ära, vot nii!
Lisaboonusena enne suplust veel pilt kellegi kodust.
Nõiakaev ei kee ega ilmselt hakkagi keema
Sulu talu peremees on karmid kirjad üles pannud.
Tänane õiesaak aiast
Šokiteraapia
Õues on niiiii külm! Proovisin siit ja proovisin sealt, tulemus null, kui mitte arvestada seda, et käed hakkasid külmetama ja kummikute sisse oleksid villased sokid täiesti asjakohased olnud. Nii ei jäänudki muud üle, kui tuppa tagasi. Kuna ma õhtuse hargipitsi katsetusega rahul ei ole, siis võtsingi päkapikkude kudumise ette. Üle ilmatu pika aja tuleb tüdrukute ülekaaluga klass. kahele uue neljanda tüdrukule lisandub kuus tüdrukut uude kolmandasse. Nii tegingi kõigepealt ühe tüdruk-päkapiku. Ta on küll sellise kulm-kortsus-näoga, aga ju see on meeleolu peegeldus - sellise juunikuu puhul ei saagi teisiti.
Suvine suurvesi vol.1
Kohin on selline väikese joa kohina sarnane.
Videoklipp meie "kose" kohinast lähivaates.
Aga tänased plaanid aias töötada tuleb ilmselt maha kanda. Ega porimärja peenra rohimine pole ka just eriti lõbus tegevus. Mõttekas tõenäoliselt ka mitte. Tee siis veel mingeid plaane!
laupäev, 13. juuni 2009
Natuke näputööd
Jälle vihm!
"Vihmatäpid" jõel
Keldrimäel on kasvuhoo sisse saanud mingi dekoratiivne maasikas (pärit harmi mõisapargist). Õied on see dekoratiivsus, marju pole ma veel näinud.
Ringkäik aias
Tegin hoopis mõned pildid.
Meil pole veel kunagi nii ilusaid aedkannikese taimi olnud. Igas lillekastis on neli taime ja need on võimsateks põõsasteks kasvanud, terve kast on neid täis. Ja õitsevad ka kaua!
Kasvuhoones ootavad oma järge suve teiseks pooleks lillekastidesse mõeldud lilletaimed. Pean need vist kuskile varukastidesse istutama, muidu nad arvavad, et neil polegi kohustust võrsuma hakata ning õitsemise vastu valmistuda. Aedliivatee on juba rohkem õitsele läinud. Pilt tuli küll selline udusevõitu, aga tühja sest.
neljapäev, 11. juuni 2009
Päevaplaan täidetud...vist
Rohisin sibula- ja hernepeenart. No ma ei tea, kas herned tuleb tõesti maha panna nii, et neil millimeetritki vahet ei jääks? Igatahes idanemise protsent on allpool igasugust arvestust :(
Olgu sellega, kuidas on, aga ma otsustasin, et iga kord, kui rohimise ette võtan, kaevan ühtlasi läbi ka peenarde vahed. Kas saan lahti sellest piimohakast või ei saa??? Nojah ja valmis ma selle tööga täna ei saanudki.
Siis vaatasin, et see püsilillepeenar kuuri ees - see nuhtluste nuhtlus, tema vaja läbi kaevata. Ja kes see oli, kes taimed nii lähestikku isutanud on? Nüüd ei pääse kuidagi mullale ligi. Ja loota, et tihedalt lillepuhmastega kaetud peenral umbrohtu ei kasva - no see on ja jääb vaid lootuseks. Kasvavad ja oi, kuidas kasvavad!
Noh, aga läbi ma selle peenra kaevasin!
Õitsema hakkab üks minu lemmikutest - sinine väikeseõieline iiris.
No mida ma selle püsikupeenraga küll peale pean hakkama, mitte ei oska välja mõelda, aga rahul ma temaga ei ole. Praegu jah, kui õitsevad lupiinid, siis on enam-vähem OK, aga hiljem pakuvad õieilu ainult kingalilled. Aga need lilled mulle ei meeldi sel proosalisel põhjusel, et kui hakkab õitsema kingalill, siis pole sügis ka enam kaugel.
Nende kingalilledega saab muideks väga huvitava heki kujundada. Kui tema varsi kärpida poole lühemaks (ilmtingimata enne jaanipäeva), siis moodustub selline tihe põõsas, millel on hulgaliselt õisikuid, kuigi need on nüüd muidugi tunduvalt väiksemad kui pikal ja omatahtsi kasvada saanud taimel oleksid olnud.
kolmapäev, 10. juuni 2009
Figaro siin, Figaro seal
b) Kuuris puude ladumine, tegelikult küll kõrgustes turnimine - nagu mingi makaak kohe. See puude ladumine oli vajalik selleks, et siis ma olin nagu vanasti mõisates eestööline. No ja mõjus: poisid ei vahetanudki iga viie minuti järel. No ei saa siis kahekesi korraga puid lõhkuda! Aga ei - kirve nimetust pidi kandma ainult Fiskarsi kirves. Ei tea, mis asjad need teised kirved siis on?
Panin siia pildi ka hirmuäratavalt kõrgetsest puuriitadest. Idaküljes on neljas riit lõpetamata, põhjaküljes on valmis kolm riita. Me oleme vist ainult ühel korral oma 80 ruumise kuuri silmini täis saanud. Praegu see küll ei õnnestu. Aga mulle meeldib, kui varu on kaheks talveks - iial ei või ette teada, mis juhtuda võib.
Pildil on ka päikeselaik! Mõelda vaid, meil paistis päike tänase päeva jooksul umbes pool tundi - poole seitsmest seitsmeni. Isegi jope kannatas seljast visata - tervelt 15 kraadi oli sooja. (Ma tahan Kreetale!!!!)
Eelika on naljatilk! Ta leidis, et nüüd, kui uus direktor valitud, algab meie kooli õpetajatel võõrutusperiood eelmisest direktorist. Ja see pidi olema väga õrn aeg ning võõrutatavad vajavad erilist hoolt ja tähelepanu :)
Hilisõhtul hakkab Heinassoo poolt tõusma paks piimjas udu. Kased lõhnavad, kägu kukub, ööbikud laksutavad, musträstas laulab otse maja ees vahtra otsas..... ja sääsed, sääsed, sääsed...
Minu hostad
Väga palju on juttu olnud hostadest ja nende erinevatest sordinimedest. Mul ainult ühte sorti hostasid, aga need ka varieeruvad eri peenardel lehemustrite osas.
Kasvuhoonet ja maasikamaad eraldaval pikal peenral sellised tagasihoidlikud puhmad.
Kuuri suunduva raja kõrval on nad aga hoopis "vöödilisema" lehega. Mulle nii väga meeldivad lehtedel vihmapiisakestest kujundatud "pärlikesed".
Kes otsib, see leiab
Kui mees õppuselt tagasi jõuab, ühendab ehk jälle vooliku pumba külge ja saan kasvuhoone kastmise juurde asuda.
teisipäev, 9. juuni 2009
Kõige hilisemad tulbid
Nüüd on ka plaanid natuke muutunud. Selgus, et viimane öökülm tegi kooli aias palju pahandust. Viin tsinniad hoopis sinna. Jätan seekord selle küüni seina äärde kaevamise ära. Ma pole päris kindel, kas ma momendil kaevamisega üldse hakkama saaksingi, ei julge mitte proovidagi.
esmaspäev, 8. juuni 2009
Pisike näputöö
Kes meie aias hetkel õitsevad
Vaateid "kõrgemalt positsioonilt"
Vähese tööjõudlusega päev
Mehed ei luba mul täna suurt midagi teha ja ega ma ei suudakski. Meeste sõnade kohaselt pidavat "raudne leedi" lõpuks ka oma nõrgemat külge näitama. Mis neil viga ilkuda, aga mul selg valutab nii, et kohati läheb silme ees mustaks. Ostsin mõne päeva eest "Õnne" poest mingi geeli (hobuse pilt topsi peal ja puha), see pidavat kõikidele valutavatele kohtadele väga hästi mõjuma... Mulle tundub, et justkui hullemaks aina läheb :(
Suht mõttetu päev, kui 101 tööd tahab tegemist, aga 0,1 saab tehtud.
Täna siis otsustab kõrge komisjon vallamajas, kes saab meie kooli uueks direktoriks. Huvitav, kas seda on võimalik juba täna kuskilt kuulda?
pühapäev, 7. juuni 2009
Ja oligi öökülm :(((
Akent avades rõõmustas südant lindude valjuhäälne sidin. Ju nemadki rõõmustavad ilma paranemise üle.
Aga aeda minna ma ei taha! Hall on seal ilmselt nüüd puhta vuugi teinud ja kõike tuleb otsast alata või hoopis tegemata jätta :(
Lähen käin Aruvallas bussil vastas, siis koos mehega teeme aias selle kontrollreidi ära.
Pilti vaadates on tajutav, et ilm on külm - taevas on selline kalgilt jäise näoga.
Poisid pidasid eilse õhtu ja öö võrgupidu. Ise nimetavad seda länniks (kirjapildist pole mul aimugi). Käisin korra üleval - viis arvutit töötasid + all minu oma ka veel ... nagu mingi kontor.
Lülitasin enda oma välja ja hakkasin hoopis näputööd tegema.
Poistel olid öösel õnged jões ja nad noppisid ikka üsna mitu-mitu ahvenat.
Täna tuleb valimas käia. Oleksime võinud selle asja ammu ära teha, aga noorem poiss sai täisealiseks ja kohe valima. Las näeb siis ära, kuidas valimisjaoskond töötab. Hiljem saab neid asju arvutis toimetada.
PS Ei saa taas mainimata jätta, et inimene õpib kogu elu. Mulle on jäänud mulje, et ajaveebi tuleb pildid kõigepealt paika panna ja siis tekst vahele tippida. Noh, et kui pildid kõige lõpuks lisada, siis jäävad nad postituse algusesse. Siis aga tuli mõte, et katsuks õige seda pilti lohistada. Wordis ju saab, äkki kannatab sama teha ka blogis. Ja ole lahke - õnnestuski. Jälle targem!
laupäev, 6. juuni 2009
Maasikatort
reede, 5. juuni 2009
Pilte vihmaperioodi ajast
Jõe kaldad on juba üsna suviselt rohelised.
Suur sadu on jões natuke ka veetaset tõstnud - tammi peal on juba päris kena kohinat kuulda ja suurem jagu kobraste oksaprahist on ka allavett läinud.
neljapäev, 4. juuni 2009
Masendavalt külma päeva tegemised
Aga miski jama hindamisjuhendi kätte saamisega. Ümbrikus seda polnud ja REKK-i koduleht ka ei avanenud tükil ajal. Pole ka ime, kui kogu vabariigi koolid korraga ühe tööga tegelevad. Server ei pidanud koormusele lihtsalt vastu.
Kui algul arvasin, et tänane logistika ja ajakava ei lähe meil päris hästi klappima, siis tegelikult sujus kõik väga hästi.
Poiss sai Türilt ära toodud just ajaks, mil ma koolis lõpetasin. Muideks, Türil oli sadanud nii palju, et kojameestel oli tegemist, et mingisugustki nähtavust hoida. Meie vihmasadu pidavat olema täielik naljamäng sealse kõrval.
Uus ports voodrilaudu on ka kohal. Oleks siis kellelgi aega neid ka seina lüüa. Kole kiireks kisub kõigi nende projektide ja lepinguliste ülesannetega.
Aga see on nüüd küll kindel, et meretagune reis saab suvel teoks. Arne pani mind ka orhideeklubi väljasõidule kirja. Tahan seal ära käia kohe kindlasti, sest see on nüüd küll selline saar, kuhu elus rohkem vist ei satugi.
Ja meri ise on juba seda minekut väärt.
Ei ole minust rohkem kui kahekümne aasta jooksul sisemaainimest saanud. Kardan ja umbusaldan siiamaani igasuguseid järvesid ja jõgesid (välja arvatud meie oma kodune jõgi). Aga vot merega on teised lood. See vähemasti paistab läbi ja põhi kannab ja üldse on teine väga ilus.
Vihmane ja külm hommik
Ega miskit ei aidanud, toppisin aga jälle jope selga ja kummikud jalga ning õue. Istutasin kasvukohale roosa kipslille.
Tema suvine kasvukoht saab olema vihma, tuule, päikese - ühesõnaga kõigi ilmastikunähtuste meelevallas keset Kivikõrbe.
kolmapäev, 3. juuni 2009
Prrrr! Õues on külm ja märg!
Jah, lõpuks jõudis vihm ka meieni. Sajaks siis vähemasti niigi palju, et sellest mingit kasu oleks, aga seda on vähe loota. Vahtrapuu all on teerada täiesti kuiv!
Täna sain kingiks sellised potiroosid. Neid on isegi neli taimekest ühes potis. Olen kuulnud, et need kannatavad ka avamaale istutamist. Mitte ei tea, kas see on ikka tõesti nii. Kui on, siis ma ei oska kohe välja mõeldagi, kuhu need istutada.
Mulle meeldiks, kui peenras ei oleks segamini kümneid lilleliike. Vaja nüüd ikka kaeda seda asja, kuhu need panna - kui kannatavad avamaad.
Juba eilse päeva magasin sõna tõsises mõttes maha - pingelangus on nii suur. Tänanegi päev ei ole eriti targemini õhtusse jõudnud.
See on midagi sinnakanti, mida keegi oli öelnud pensionile jäämise kohta. Noh, et istub kiiktooli ja siis puhkab ja alles tüki aja pärast hakkab kiikuma.
Mul kiiktooli ei ole, pensionit ka ei ole... (ei ole selle peale isegi mitte mõelnud veel), aga mul on selline natu-natuke puhkuse moodi olemine.
Ja kummaline küll, aga pea on täiesti tühi - mitte ei tea, millisest otsast puhkusetöödega peale tuleb hakata. Niisama lebotamine on tegelikult ka üsna väsitav :)
esmaspäev, 1. juuni 2009
Kingitus kõige nõrgemale
Vaatasin oma maad ja mõtlesin, et on kaks tegutsemise varianti. Variant A on lihtsam: alla anda ja käega lüüa a la "viinamarjad on hapud". Variant B nõuab palju aega ja vaeva, aga tulemus oleks kindlasti korrektne ning lisaboonusena annaks võimaluse kirstkülmik köögi nurgas silmini topse ja nütsikuid täis laduda nagu see vanadel headel aegadel oli.
Mõtlesin siis, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, olgu või naljaga pooleks. Otsisin kasvuhoone riiulilt neli taimepotikest ning istutasin neisse kenad noored maasikataimed, millel õiedki küljes. Just täpselt üks taimeke igale Tiina pereliikmele. Noh, niiöelda seemneks või nii. Saab ju maasikamaad rajada veel ka augustikuus.
Sellised nunnud maasikataimekesed!
Politseireid
Mees andis hommikul mulle kaasa lipiku voolumõõtja näitudega ja pidin selle paberi Äksis postkasti suskama. No eks ma siis keerasingi peaaegu et politseiauto kõrvale ja toimetasin omi asju. Igaks juhuks tõstsin ka läpakakoti esiistmele, et saaks vajaduse ilmnemisel dokumendid kiiresti kätte.
Hakkan sõitma. Vaatan, et kes ja kuhu mul siis uuesti seisma käsib jääda. Ole lahke, keegi ei tahtnud minu hommikukohvi kangust kontrollida!
Ju neil oli vähe imelik oma atribuutidega minu juurde kõndida, et võta nüüd kätte ja puhu. Samas narr ka kaks meetrit sõitnud autot taas peatada.
Nii ma siis pääsesingi. Habaja poolt tulnud kolleegid puhusid aga viimane kui üks! Naersid siis, et ju ma olen siis nii raske juhtum, et korravalvurid ei viitsi minuga jantida :)