Suur pontšo

Olen seda pontšot heegeldanud ja siis jälle detailid lahti harutanud ja vahepeal viskasin üldse kapinurka... nüüd võtsin kätte (et mitte arvuti ees istuda ja tööd teha) ja pusisin valmis. Tuli selline suur, soe ja just teksade juurde sobiv pontšo. Las siis olla üks selline ka!

Krõbekülm jaanuari viimane päev.

No mis krõbe nüüd, aga siiski - harjumatu ju selline rohkem kui -10 kraadine temperatuur.
Täna jõudsin arusaamisele, et tihased manipuleerivad inimestega. Vaatasin, et päevalilleseemned on otsa saanud ja seepärast panin toidulauale suure portsu kaerahelbeid. Köögi aknas vaatasin - no ei ühtki lindu, kuigi siis, kui käisin toitu viimas, kostis küll puu otsast "iit-iit". No ja ei jäänudki muud üle, kui sõitsin poodi ja tõin uue kotitäie päevalilleseemneid. Sellelt põhja zuumitud uduselt pildilt ju näha, et tihasel tuli nüüd meelde küll, et tegelikult on kõht tühi. No on sullerid! Valivad ka, sihdrinahad! Poest tulles vaatasin, et päike valgustab just õige nurga all "Oru Kodu" papist maju. Tegin neist ka paar pilti. Internetist kaarti vaadates on näha, et keset põldu kõik krundid veel saadaval. Senised uued asukad on valinud sellised metsaäärsed krundid. Oru kool sai tänu sellele papikülale omale juurde tervelt 10 õpilast.

Nutsumoor :)

Sündmused kuhjuvad

Sõbrapäeval on mitu tähtsat sündmust päevakorral, aga ega ma ise siin midagi valida ei saa.
1) Prahas eTwinningu aastakonverents. Momendil on selles asjas vaikus - pidin saatma Elole isikukoodi, et broneerida lennukipiletid, koolis tuli kirjutada avaldus välislähetuse päevarahade saamiseks. Ma pole kunagi üksi väljamaal käinud. Ikka kolleegiga koos ja nii, et lennujaamas on vastuvõtjate esindaja vastas. Aga nüüd.... meid Eestist on ju küll neli inimest, aga eestlasi on lennukis kindlasti rohkem kui neli, tee siis kindlaks, kellega koos üks siht ees seisab. See saab üks paras seiklus olema!
2) Tallinna Nõmme Gümnaasiumi juubeliüritus. Vaatasin kooli kodulehele ja ei saanud aru, mis lugu see nüüd on... Vasakpoolne pilt on tõesti endise 10. keskkooli hoone, aga parempoolne.... see ju kool, kus ma 8 aastat käisin - tolleaegne Tallinna 28. 8-klassiline kool (???) Kas need kaks kooli on siis praegu ühendatud? Imelik! Üllatav!
3) Vanemal pojal tiksub number 2 ette. Esimest korda juhtub nii, et ma ei keeda ja küpseta oma pereliikme sünnipäeval hommikust õhtuni :)

Kaseokste ajatamisest

Nüüd on kaseoksad juba kaks nädalat põrandavaasis seisnud. Eelmisel nädalal polnud pildile midagi püüda, täna aga leidsin mõned tragimad pungad, millest uudistavad välja rohelised lehehakatised. Oi, küll võtab see "kevade tulek" ikka palju aega!

Lumevalge

Naiste ja meeste suusasõitude vahele jäi üks tunnike. Aknast vaatasin neid lumiseid puid meie uues pargis ja otsustasin lumme sumpama minna. Paar pilti on siin, ülejäänud panen looduse blogisse (seda vaatavad vahel ka hispaanlased :) Las kaevad, kuidas lumi välja näeb! Minu arvates üks vahva pilt! Õisiku sarikale on kenasti lumekatus peale sadanud.

Praegu vaadates tundub uskumatuna, et need suured ja kohevad männid on mõne aasta eest meie endi istutatud.

Kuidas ananassitaime kasvatada

Olen seda paaril korral katsetanud, kuid edutult.
Tänases Rain Kelgu saates "Sõida maale" anti pildis ja sõnas väga hea juhend, mille siinkohal ka kohe kirja panen.

Roheline tutt tuleb ananassi küljest ära lõigata nii, et natuke viljast jääb ka külge.
Nüüd tuleb sellelt viljakeha jupilt koor koos viljaga ära rebida - järele jääb mingi kõvem keskosa.
Nüüd tuleb hakata leretuti alumisi lehekesi ükshaaval ära tõmbama, kuni vabaneb umbes 1,5 cm sellist vart?, juurt? (jumal teab või õigemini botaanik teab, kuidas seda nimetada tuleb)
Lõikepind tuleb söetuhaga üle puistata (ei hakka mädanema)
"Töödeldud" ananassitaime hakatis tuleb jätta paariks ööpäevaks kuskile kapinurgale seisma (lõikepind taheneb ja vigastatud pinnad hakkavad kergelt armistuma)
Ettevalmistatud taimetutt pista kergelt niiskesse mulda.
Pane istutatud taimele kilekott ümber (väldib liigset aurumist lehtedelt)
Kui märkad, et juba midagi on hakanud kasvama, siis tuleb rohkem kastma asuda.

Kui nüüd mõnd korraliku rohelise leherosetiga ananassi juhtun poes nägema, siis ostan ja teen uue katse. Loodan, et neid juhiseid järgides läheb seekord paremini.

Veidi üllatunud

Vahelduva eduga üritan oma ajaveebide sissekannete juurde silte lisada ja nii satun nägema - ohhoo! - keegi on kommentaari lisanud... Minu looduse blogis on need olnud ikka inglise keeles, aga nüüd leidsin ka ühe "kodumaise" kommentaari. Kirjutaja kutsus muuhulgas vaatama ka oma looduse ajaveebi. Tundub olevat ühe loodusest huvitatud sõpruskonna blogi. Igatahes on see huvitav! Lisan selle aadressi siia. Ilmselt panen selle lingi ka oma looduse blogisse.

Lihtne muster

Kuidas loodus on edenenud

Leidsin arvutis kunstitöid otsides sellise suvepildi. Mulle see pilt meeldib, sest peale jäid ka suured vihmapiisad - need heledad kriipsukesed. Kus on suvi ja kui kaugel see veel on??? Võrreldes sama paika meie õuest praegu ja suvel - no tuleb ju masendus peale! Selle pildiga seoses tuli meelde, et vaja puhkusegraafikusse oma puhkama jäämise kuupäev kirja panna. Lähen kohe - niipea, kui tunnistused kätte on antud! Kui sügisel veel tööd peaks olema, siis tahan augusti alguses tööle minna, et septembris oleks täispalk käes.
Arvata on, et tänavustest lõpetajatest üsna mitmed valivad lõpueksamiks inglise keele - eks siis katkestatakse mu puhkus selleks eksamipäevaks, et eksamikomisjonis olla.

Nüüd aga tänane päev: kaseoksad on nädalakese vaasis seisnud. Vaatasin täna kohe põhjalikult seda asja - no on vaevaline see pungade paisumine! Ainult urvad näitavad, et ma ikka elusa oksa olen tuppa toonud :) - veidikene on nagu pikemaks veninud... aga nii vähe, et pilti võrdlemiseks teha ei saanud.

Aga õues on juba teisem see lugu - varesed viitsisid täna isegi tervelt viis korda järjest kraaksuda. Ja tihased on kärarikkad! Leevikesi meie kanti ikka veel ei ole tulnud. Jõel on tõeliselt õhuke kirmetis peal - mink oli jääl patseerida üritanud, aga siis vist kukkus läbi "jää" - igal juhul jäljed lõppesid ja kahtlane veeloik oli jääl.

Trükkimisest - võrdlesin klaviatuuride suurust. Põhiklaviatuur on läpakal ja lauaarvuti klaviatuuril ühesuurune. Aga ometi tulevad teksti sellised kahtlased täpitähed! Sümbolid klahvidel jah erinevad, aga asukoht ju sama. Ma ei saa aru, miks siis valesti läheb! Ja kõige kummalisem on, et kui trükin, siis üle lugedes vigu ei märka. Alles pärast "publish" vajutamist näen, kus vead on. No teeb ju tigedaks!

Talvine raba

See on jäätunud laugas. Ülejäänud pildid on minu looduskalendris.

Meie Sohvi

Sohvi on hommikust saadik maganud laual arvuti kõrval. Vist ainult korra on külge keeranud!

Mööblinahk käsitöös

Pilt eelmisest õppeaastast. Savist lillepott on kaetud mööblitööstuses kasutatava naha tükkidega. Liimitud PVA liimiga. Viimistlemisel kasutasime PVA ja vee segu "lakkimiseks". Pärast kuivamist on töö veidi läikiv, pisivead on "peidetud" ja üldmulje üsna korrektne.

Sel nädalal kuulsin nahatöö jaoks uue nipi: papptorust tuleb saagida käevõruks sobiva laiusega jupp. Papi servad liivapaberiga lihvida (lõikamise ebatäpsuste ja teravate servade kaotamiseks).
Saab edukalt kasutada taas mööblinahka. Kuid - liimimiseks tuleb keeta kliister NISUJAHUST JA VEEST! Mulle tundub see veidi uskumatuna, et selline kliister liimib, kuid olen sel viisil tehtud käevõru äsja näinud. Nisujahust keedetud kliistriga jääb nahk pehmeks, vastupidiselt PVA kasutamisel toimuvaga. Veel üks nipp, mida varem kasutanud ei ole: selle asemel et Kunstiakadeemia kauplusest hirmkallist kuldset värvi osta, saab väga edukalt kasutada kullapaberit (Tiimaris on). Küünlaleegi kohal tuleb naelapea kuumutada ja siis suruda selle kuuma naelapeaga kullapaber vastu käevõru. Kullavärv jääb väga hästi külge!

Papptorust pliiatsitops

Selliseid papptorusid ikka majapidamises aeg-ajalt üle jääb. Enamasti on vaja paraja pikkusega juppe saagida, kuid seekordne toru oligi sellises sobivas suuruses. Papist põhi alla ja.... tavaliselt olen kasutanud nahatükke, seekord tahtsin katsetada, kuidas pliiatsitops tikituna välja näeb.

Selline vabas vormis tikand - kõik õied ja lehed on erinevad - just nii, nagu parajasti "välja kukkusid".

Kooks midagi, aga mida?

"Puruvana" poes on aeg-ajalt sellist natuke teistmoodi kaupa müügil. Nüüd leidsin ühe toki lõnga, millist pole ammu-ammu näinudki. Mul oli samasugusest lõngast pluus kunagi põhikooli ajal. Lõngatokk tundub olema suur...

.....aga välja tuli kõigest kaks mitte eriti suurt kera. Mida sellest lõngast kududa kannataks?

Proovilapp nr 3 varrastega.... Topiks liiga läbipaistev. Õlasalliks liiga tihe?

Proovilapp nr 4,5 varrastega. Ei meeldi - vardad on nii pikad ja rasked.

Nüüd on vaja võrrelda neid proovilappe nii pildil kui laual. Lõnga värv on ka selline enam kui kahtlane - ei ole roostepruun, ei ole oranž.....

Ilmselt tuleb sellest..... vot seda just ei teagi, mis sellest lõngast tuleb.... midagi kindlasti ja kunagi kindlasti...

Päikese ringkäik edeneb

Päike on nädala jooksul tükk maad kõrgemale tõusnud. Eelmise nädala pildiga võrreldes on samal kellaajal tehtud pildil varjud juba lühemad!

Krõbedavõitu talvepäev

Küll on hea kodus olla! Hommikul poole kuue ajal sirasid taevas tähed ja külma oli ka päris krõbedalt. Üheksa paiku oli juba üleni pilves. Külmakraadid on meie jõele järjekordse jääkirme peale tõmmanud.

Kolmveerand üksteist hakkas päike ennast metsa tagant ilmutama.

Eile õhtul poisile Kuimetsa vastu sõites oli hea tõdeda, et ilm on ikka palju-palju valgemaks läinud! Eelmisel korral oli pilkane pimedus, nüüd - hmm - "täidlane" hämarus. Just! See väljend sobib küll! Kui mõnikord hiljem seda lugema juhtun, eks siis näe, kas saan aru, mida sellega mõtlesin :)

Poisil sai koolis nalja - ta ju "kõva käpp" inglise keeles. Seekordsel õppesessioonil oli aga saksa keel (sealjuures ärikeel). Ei mingit "ema", "isa", "kodu" jne sõnavara! Õpetaja oli soovitanud üles kirjutada need sõnad, mida õpilased ei tea. Magnus siis kirjutas ja kirjutas .... ja kirjutas, sest kõik olid võõrad sõnad! Koju sõites oli tal kohe vaja mulle oma saksa keele tarkust tutvustada ja luges oma konspekti mobiili valgusel ette. Isegi mina sain mõnest sõnast aru - nii palju on kolmest Comeniuse aastast ikka kasu ka olnud!

Nüüd ei oskagi välja mõelda, mida täna õigupoolest tegema hakata. Niisama lebotada ka ei raatsi - tegemist ootavate tööde nimekiri on nii kole pikk. Aga valikut teha on raske. Võib-olla õmblen natuke. Tikkimistöö tuleks ka ära lõpetada. Igapäevased majapidamistööd ei lähe üldse arvesse. Igatahes linna ei lähe ja isegi mitte Kosele.

Päeva edeneded lähen ilmselt fotokaga õue. Äkki satub midagi huvitavat ette.

Ahjaa! Tiia kirjutas ja ütles, et oli minu klassi kodulehel põhjalikult surfanud ja siis selle kodulehe veebiaadressi klop-i lehele pannud. Nüüd saan aru, miks viimasel ajal on klassi kodulehe feedjet loetelus märge: arrived from klop.edu.ee

Kevad kipub hinge

Mingi motoorne rahutus on kallal - tahaks juba siin ja seal nokitseda... Tegime hommikul suure lõkke, üritasin ka saunaahju tuld teha, aga nii meeletult ajas suitsu sisse, et sellest ei tulnud seekord midagi välja. Pesueht suitsusaun, aga selle kütmiseks on küll vähemasti respiraatorit vaja. Siis vaatasin kasvuhoonesse, et seal on mingi vesiheina hord jälle võimust võtnud. Katsusin labida maasse lüüa, aga vot see oli küll ebaõnnestumisele määratud katse - muld ikkagi külmunud :)
Aga kuu aja pärast külvan paprikaseemned pottidesse - tahan sel aastal olla hoolsam aiapidaja, kui see eelmisel aastal välja kukkus.

Oi-oi! Minu silmad on imet näha saanud! Meie tee peal sõitis liivapuistur! Et Kose vallal selline masin ka olemas on ja et seda valla ääremaa teedele ka jagub - vot see oli nüüd küll üllatus. Kohe tulebki meil sõitu minna. Kõige hullem lõik enne Tartu maanteed on Pirita jõe kallast mööda kulgev tee, kusjuures tee on ikka hullult kaldu jõe poole. Harjumaa Liinide bussijuhid sellise kiilasjää puhul enamasti keelduvad seda teed sõitmast. Aga autod sõidavad - kui vaja, siis tuleb ju minna.

Vettinud pühapäev

Ilmataadil on süsteem välja töötatud - eilsed miinuskraadid on taas plusspoolele kerkinud. Ja kiilasjää on veega kaetud! OK, autol naelad all - selle ehk ikka pidama saan, aga minul pole naelsaapaid. Peaks aga olema. Maaoludes on see suisa eluliselt vajalik.
Kassi oli hommikul naljakas vaadata: hõikasin teda ukse peal ja kus siis loom tuli suure kiiruga, aga iga jalake libises ise kanti. Küll ta oli hädas! Ma ikkagi ei suutnud sõna pidada, et laupäeval töö poole ei vaata. Kus sa sellega! Hilisõhtul vaatasin ikka küll! Kolmanda klassi töövihikud on parandatud, hinded e-kooli kantud. Neljanda klassi vihikutest vaatasin üle kahe tubli arvutaja vihikud. Vot siis tundsin, et silmad valutavad, samuti ka pea.... ja kell oli juba pool kaks öösel.

Mulle meeldib laupäeva õhtuti kanal seitsme pealt vaadata õhtust muusikasaadet. Eelmisel laupäeval oli "Retro weekend", eile "Party"- muusika ise 80-ndatest. See aga oli just see parim aeg - tudengipõlv. Muusikasaate ajal sain ka päris kenasti tikkimisega tegeleda. Seda võimalust sai Arne ära kasutada ja küla kodulehele oma jutu ära trükkida.
Laupäevase päevaga võin seega rahule jääda.

Kevade ootuses

Kevad on veel kaugel, seepärast tuleb iga pisimatki märki uuest looduse eluringist tähele panna ja talletada. Mällu... fotole.... Kaseoksad lõigatud 10. jaanuari keskpäeval. Temperatuur -2 kraadi, päikesepaiste, härmatis (oli hommikul).

Autoga hommikul tööle minnes ei ole veel suurt midagi näha. Töölt koju tulekul on vaja päev läbi mõelda ja nii ei jätku siis ka silmi ümbritseva märkamiseks. Tuleb välja, et ühel pajupõõsal on juba utud väljas! Nii armas! Tõin kimbukese utuoksi tuppa vaasi ka.

Eelmises sissekandes unustasin märkimata, et üks rongapaar tiirutas taeva all ja paar rõõmsat hõiget kostus ka üle taevalaotuse. Pulmalennuks on vist natuke varane aeg. Ju nad lihtsalt nautisid ilusat ilma.

Peale ronkade polnud ühtki lindu kuulda. Hangelinnud tulevad meie kanti rohkem varakevade poole.

Ahjaa! Rebast nägin heinamaa peal. Korra nagu vaatas minu poole, aga ei vaevunud end liigutamagi. Ju talle oli edukas hiirejaht olulisem kui põgenemine mingi tüütu inimese eest.