Hingerahu pakkuv park

Täna helistati mulle personaliosakonnast ja kutsuti 29. juulil töövestlusele. Olen natuke närvis ikka ka. Kaie kortsutas minu jutu peale kulmu ja ütles, et ei lähe sa mitte kuskile, et ainult testid ennast. Võib-olla, aga praegu olen ikka nii-nii nördinud ja seepärast selline asi ette saigi võetud. Rohkem vist tõesti haiget saanud eneseuhkuse ravimiseks...Mul ju seda 160 tunnist juhtimisalast koolitust läbitud ei ole, see võib konkureerimisel üks miinuspunkt küll olla. Nüüd siis mõtlesin elu üle järele ja nagu iseenesest viisid jalad parki...siin on nii hea mõelda.... Kõik männid on siin minu ja Arne istutatud - öeldakse ju, et kui inimene on istutanud kasvõi ühe puu, siis pole tema elu ilmaasjata elatud....meil on aga kaks kena parki - vana park sauna ja kiigeplatsi juures ning uus park tee ääres... No ja nende "oma" puude vahel on nii hea mõtteid mõlgutada.

Minu pere ja muud loomad

No peret kogu koosseisus ma pildile ei saanud. Poisid olid seda meelt, et "elusalt nad ennast kätte ei anna" , kui kasutada Eelika väljendit. Noh aga musta karva Hugo, hall Hallu ja vana Timmu koos "karjajuhiga" on ikkagi pildil.

Ohoo! täna, 24. juulil on "kodus käimas" ka meie Sohvi e. Sophie Florentine Isabel e. Piu. Kahju, et kassid rääkida ei oska, siis küsiks, kus ta vahepeal elab ja miks talle selles teises kodus süüa ei anta.

Äikesetorm 22. juulil

Oli kena päikesepaisteline päev, kui korraga hakkasid üle jõe kerkima tumedad pilved ja kostis juba ka madalatoonilist ähvardavat kõminat. Neid pilvi näed kahel pildil... Vaatasin, et ega siin vist nalja ei ole ning tormasin tehnikat stepslitest välja tõmbama ning uksi-aknaid sulgema. Kassid on hea kuulmisega loomad ja kui äkki hakkas neid igast ilmakaarest koju jooksma - kõik kolm olid kibekiiresti toas. Ainult vana Timmu ei kuule ega näe midagi. Ja hakkaski sadama... Arne jõudis keskonnaekspertiisi tegemast tagasi just keset suurt sadu. Ta ütles, et üks välgulöök raksatas just Auna põllule, kusjuures hiljem oligi nende poolt kuulda hirmsat sajatamist ning mootorsae mürinat. Missugune see sadu välja nägi, seda vaata videoklipist.

Uudis Urve perest!!!

Naisühendus Epp valis aasta pereks 2008 perekond Kotovi Põlvamaalt.

"Aasta pere valimine on kaunis tava, mille seitse aastat tagasi algatas Rahvaliidu naisühendus Epp. Valituks võib osutuda iga tubli pere, keda iseloomustab elujaatav hoiak, ühtehoidmistunne ja soov ennast arendada. Kotovite perekond just niisugune ongi," märkis Naisühenduse Epp esinaine Ülle Juht.

Tiitli pälvinud perekond Kotov on silmapaistnud oma kodukoha külaliikumise edendamisega ning kultuuriväärtuste kandjana. Pereisa Heldur on Lobotka külavanem, Värska vallavolikogu liige ja haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.

"Värska vallas ja eriti külades ei toimu ühtegi üritust, kus ei oleks nõu ega jõuga abiks pereisa Heldur Kotov," ütles Naisühenduse Epp esinaine Ülle Juht. Peres kasvavad kolm tütart on tublid õpilased ja aktiivsed rahvuskultuuri edendajad, kes laulavad setolaule "Laanetsirgus" ja "Trallikutes". Pereema Urve on Värska lasteaia õpetaja, keda tunnevad kõik Värska lapsed oma esimestest eluaastatest alates.

Nende kolm tütart on kõik tublid õppurid, peale selle leiavad aega ka muuks: löövad kaasa omakultuuriringis, mängivad jalgpalli, laulavad seto laule ja mängivad rahvapille. Triinu lõpetas 7. klassi, ühtlasi Värska muusikakooli viiuli eriala 3. klassi – viitega. Viiulimänguoskus kulub marjaks ära rahvapilliansamblis Trallikud, muud anded ja huvid leiavad rakendust tantsustuudios, lastekooris ja jalgpalliklubis FC Lootos. Tuulil jäi seljataha 9. klass, tema mängib rahvapilliansamblis Trallikud setu kannelt, jalgpalliklubi FC Lootos koosseisus aga tuli 2007. a Eesti meistriks. Teele lõpetas 11. klassi, ta on õpilasfirma Villapärl reklaamijuht ning lööb kaasa orienteerumisklubis Peko.

PALJU ÕNNE, KALLIS URVE!!!

Mesilaspesa Harmi kooli alleel

Vaata videoklippi hästi hoolega: siis näed, kuidas "sutsud" ringi lendavad. No ühel hetkel sai neil villand, et kaua sa vahid meie kodu juures... ja nii ma selle sutsaka peopessa saingi - seda näed ka kahtlasest hüplemisest videoklipi lõpuosas....

Nii et hoiatus : ära ikka tungi teiste territooriumile: PRIVATE!!!

Näputöö mõisapäevade ajal

Mõisapäevade registratuuris igal minutil tööd ei ole. Et mitte tegevusetult aega surnuks lüüa, selleks tuleb teha näputööd, mis alati hea ja ühtlasi kasulik ajaviide on. Mõeldes koolis valitsevale vaasipõuale, tegin klaaspurkidele sellised "kestad" ümber ja vaas ongi olemas.

Torud käsitöövidinatele

Vaatasin üht papptoru ikka ühe nurga alt ja siis teise nurga alt ja mõte hakkas liikuma. Veel natuke vaja iseendaga ülemat nõu pidada ning mõte hakkaski juba natuke jumet võtma. Nüüd vaja mõõt võtta, saag otsida ja ongi vajalikud toorikud olemas. Sain ära kasutada sellised lõngajupikesed, millega muidu ei oleks osanud midagi peale hakata. Ja vot sellised kirjud toru-lorud on mul nüüd olemas!

Vanajumal on laiskade poolt!

Kui sa nüüd hästi pingsalt vaatad seda pilti, siis näed, et seal on mingid kriipsukesed peal - vot need kriipsukesed on tohutult suured vihmapiisad.

Ah et mismoodi see vanajumal laiskade poolt on? Noh, asi selles, et läksime poistega kartulivagudest mingit roosade õitega ja ülbelt riiete külge haakivat umbrohtu välja kitkuma. Aga kuna ilm oli niruvõitu, oli mesilastel paha tuju - tööd teha ei saanud ja nii nad siis muudkui nõelasid. Poisid jooksid minema ja ähvardasid mesilased põlema panna. Mina jäin veel kangelaslikult mesilaste trajektoorile. No minu peletas tuppa lõpuks see paduvihm, mida natuke ka pildil näha on. Jälle tuppa tugitooli, tass kuuma kohvi ja töö aias - ega töö jänes pole....

Kuusekännust Poku

Niisugune tore Poku asub Tammiku-Pahkla tee ääres Talaste talumaal just sõidutee ääres. Peremees on ära kasutanud tormituulega murdunud kuuse kõrge kännu. Kuna just sellesse kohta oli ühel hetkel hakanud tekkima omaalgatuslik prügimägi - siis saigi sellest kännust välja tahutud originaalne viit keelamaks hooletuid kaaskodanikke loodust reostamast. Väga andekas ja keskkonnateadlik looming!

Pilt on tehtud kevadel 2007, kui käisin oma klassiga jalgrattamatkal.

Masendav suvi = ilm + tööl tehtud apsakas

No sellist suveilma ei mäleta juba paljudest möödunud aastatest. Õue ei taha kohe üldse minna - jope tuleks siis selga panna. Istun toas, teen näputööd ja igavlen niisama.

Masendust lisab ka asjaolu, et vähemalt praeguste näitajate järgi ei ole mu mehel augustis enam töökohta. Ütleb küll, et vajadusel võtab oma lahkumisavalduse tagasi, aga ega mulle see ei meeldi küll, et ta seal koolis edasi töötaks - aitab küll sellest jamast.

Kõige hullem on aga asjaolu, et mulle ei antud tagasi seda tobedat mappi, mille 13. juunil direktori lauale panin. Ma küsisin seda tagasi, kui olin direktori öeldud sõnade üle järele mõelnud, kuid ta ei reageerinud sellele. Hoopis vihastati!!! Mis põhjusel? Sellepärast, et üritasin ennast kaitsta? Teisele inimesele sai küll öelda, et ei sobi, aga mulle on see vaja kohe ametlikult ja avalikult teada anda. Miks??? Ma ei oleks tohtinud neid neetud pabereid arvutist välja printidagi, aga direktori käest Kreetal kuuldu pani mind nii rumalasti talitama. Miski kihvatas minus ja minu kõrge enesehinnang sundis mind sellist sammu astuma - mida nüüd iga päev hirmsasti kahetsen.
Karm karistus liiga kõrge enesehinnangu pärast on käes - terve suvi on rikutud - tihtipeale tuleb see lugu meelde ja jälle tuleb nutt peale...

Suur suhte- ja võimaluste horoskoop 2008

Leidsin Internetist sellise horoskoobi - kuigi pool 2008. aastast on juba möödas, vaatame siiski, mis täkke läinud, mis muidu bluff... (Võimalusel lisan omapoolsed kommentaarid).

Kaalud on kõige ideaalsemad suhtlejad, kes oskavad end kaasinimesega (või lapsega) samastada ja end tema ossa panna, teise isiku kasuks mõelda ja tegutseda. Nad püüavad alati diplomaatilised ja tasakaalukad olla ja just neile tehakse sellepärast sageli 1 : 0 ära (Olen seda kogenud). Tema paljud partnerid ei püüa Kaaludele samaga vastata, vaid näevad Kaaludes lolli, keda saab oma huvides ära kasutada. Samas võib Kaalude inimene ka tüütu olla, sest ta on ju puhtavereline õpetaja. Tema teadmiste enesekindlus ja usk enda oskustesse võib sageli tüütuks kujuneda.
Püüa veidi karmim ja vähem järeleandlik olla.(Just nii! Püüan seda teha!)

Sinu naiselik pool: Su optimism ja oskus elu ilusamat poolt näha teevad su armastatuks - kes ei tahaks sinusugust sõbrannat. Mehed aga peaksid endale selgeks tegema, et sina pole küll mingi käevangukaunistus. Vajad kaitsjat, kellele loota, kuid samas oled suuteline edukalt ka ise toime tulema. Ketti sind panna ei tasu proovidagi! Armastad vabadust, mis iseenesest ei pea ju veel truudusetust tähendama. Sama kehtib ametialaselt. (Absoluutselt õige!)

Siirdu aaretejahile iseenda sees. Mille leiad täitumatute soovide alt? Töös on eriti suured võimalused leida lõpuks see ülesanne, mis su vajadusi mõtestatud, kreatiivse töö järele tõeliselt rahuldab.(Vot seda kohta ma ei usu - olen ju endiselt liitklassiõpetaja, ei midagi muud). Aga võta uue jaoks aega ja ära pane kõike ühele kaardile. Muidu võid käest lasta suure kingituse, mis see aasta sinu jaoks valmis on pannud .(Ohhoo!?!) Paljud uued inimesed, inspiratsioonid ja ideed, millega 2008 põkkud, pööravad su kujutelma õnnest, edust ja täiuslikkusest pea peale.

Abielus Kaalud võivad kõikuda suurte meeleolumuutuste vahel. Ühelt poolt tahaks meeletult tunda ja teiselt poolt hoida kõike kontrolli all. Ära muretse, mis kokku peab jääma, see elab üle ka pöördelise faasi kooselus ega lase end lahku viia. See kehtib ka sinu ja su parima sõbratari kohta. Te õpite tundma teineteise varjatud külgi, lõpuks võidate sellest mõlemad.(Jälle täiesti õige, loodetavasti!)

Sa muutud selle aastaga põhjalikumaks ja saad juurde välist sära, kuid ka nõudlikkust. (Põhjalikumaks jah, sest tean, mida teen ja milleni tahan jõuda. Kuid kas sihile jõudmine õnnestub? Vaevalt, sest võimalused on ikka väga piiratud)
Kellele loota:
2008 vajad tihti tagasisidet oma tegudele ja saad seda ka piisavalt.
Kaljukits on see, kellega end võrreldes saad paremini endast aru.(Jummalast õige!) Ka siis, kui tema esitab endale samu küsimusi mis sina: kas jääda või minna? Veevalaja on lennukas ja vaimne ühtaegu. Ning just seda sa vajad - positiivset mõtlemist ja samaaegset intensiivset vaimutööd enesega.(Jälle täiesti õige!) Kalad on alati tundlikud nõuandjad, kui satud kokku elu varjupooltega. (Kahjuks ei tea ühtegi Kala tähtkuju inimest, kes minu jaoks eriliselt oluline oleks)

Minu ema on nüüd juba vanaema...

Ühel pildil on mu ema Haime ja isa Lembit meil külas Männimäel. On Magnuse 1- aastane sünnipäev.
Teisel pildil istub väsinud ema vana-aastaõhtul. Päev läbi on ta toimetanud köögis, sest lapsed on oma peredega koju tulnud - meie iga-aastane traditsioon, kuni vanemad veel elasid.
Kolmas pilt on minu sünnipäeval tehtud - Magnus 2 a. 8 kuune, Madis 4 kuune.

Minu ema ja mitte nii väga tited lapsed

Ühel pildil istume emaga veranda ees. Ema süles on Pibi - sellised taskukoerad on praegu tibide seas väga trendikad. Meil oli sel ajajärgul meeletult palju roose. Roosid armastasid ema, mina aga ei saa roosidega üldse läbi.

Meie pere käis väga sageli suusatamas. Mina, ema ja isa suuskadel, väikevend kelguga mingil imeviisil isa järele "rakendatud". Harku mägedes käisime hiljem koos Margusega kahekesi ( naabrilapsed Siiri ja Jaanus ei viitsinud nii pikka maad (6km) suusatada).

Minu emme noorena - ja mina ka

Vaatasin läpakas oma "varandust" üle. Leidsin must-valged pildid, mis said arvutisse võetud pärast ema surma. Proovisin neid üles laadida slide.com abil, aga millegipärast see ei õnnestunud.

Ühel pildil on kogu pere, kes elas Laagris alles vaevu elamiskõlblikuks ehitatud uues majas. Vasakult: ema-ema Anna, isa-isa Sass, ema, isa ja mina, isa-ema Liisa.

Minu vanaemade nimedest pidi saama meie tütre nimi... Kui saatus ei oleks tahtnud teisiti, siis oleks tütreke Anna-Liisa praegu juba 18-aastane. Aga ta ei jõudnud sündidagi... kuigi jäänud oli veel kõigest mõni kuu...

Kena päev roosiaias

12. juulil sadas vihma. Mõtlesime, kas minna või mitte minna. Otsustasime - minna. Noh, eks ikka sinna Kirivalla küla Roosiaeda roosipäevale.Kus see roosiaed asub ja millega tegeleb, seda vaata siit! Möödunud aastal sattusid roosipäevad just mõisapäevadega samale ajale. Sel korral oli siis vaja juhust kasutada ja ära käia. Oh sa poiss, isegi herr vallavanem oli kohal! Puhus aga oma suupilli ja ütles mõne targa sõna ka. Väga meeldiv oli etteaste ooperilaulja Triin Ellalt. Perekond Suurkask oli ka perebändi kokku pannud ja esines nelja lauluga. Oli väga tore üritus! Ja mis veel kõige huvitavam - olen 11 aastat sellest talust mööda sõitnud, kuid ei osanud arvatagi, kui ilus koduaed seal metsaveeres on. Minu lugupidamine pererahvale, Mare ja Mart Ojasaarele!

Pildil olen just ühes kenas nurgakeses, milliseid on selles aias loendamatu hulk.

Roosipäev Kirivallas 12. juulil

Roosid, roosid, roosid

Süstikpits kahe süstikuga

Sain käsitööajakirjast leheküljed skänneri abil arvutisse. Seal salvestusid pdf formaadis. Neid muidugi blogisse ei saanud. Nii tegingi fotod ja siin nad nüüd on. Ajakiri ise on Käsitööleht suvi/sügis 1992.

Mul on nii hea meel, et mu emme süstikud on nüüd taas kasutuses, mitte ei seisa nukralt sahtlinurgas. Iga kord, kui neid sahtlis nägin, meenus ema ja see, kui hoolega ta ilusaid käsitööesemeid tegi. Kahju hakkas emast (et teda enam pole), endast(et ei viitsinud süstikpitsi tegemist ära õppida), süstikutest (et neid enam kellelegi vaja ei ole). Jumal tänatud, et leidus inimene, kes tahtis selle tehnika endale selgeks teha!

Aga nüüd see õpetus:

Kui ühe süstikuga töötamine selge, asu tööle kahe süstikuga! Algul on soovitav kasutada erivärvilisi süstikuid või erinevat värvi niiti.Lisasüstikust tulevast niidist moodustatakse vasema käe pöidla ja nimetissõrme abil ring, siis keeratakse sama niit koos süstikuga kaks korda ümber väikese sõrme ja jäetakse süstik sõrme otsa rippuma (vt. joonis 1). Siin on tähtis, et niit ennast ise süstikult maha ei keriks.
Paremas käes on teine süstik, millega tehakse paarissilmuseid ja pikoosid vastavalt mustrile. Siin peab parema käe süstiku niidile tekkinud sõlm üle hüppama vasaku käe süstiku niidile. Kui vajalik arv paarissilmuseid on tehtud, jäetakse esimene süstik sõrme otsa rippuma ja tehakse uus motiiv ainult ühe süstikuga. Kõik nn kinnised motiivid tehakse ühe süstikuga, kõik mittesulguvad aga kahe süstikuga (vt joonis 2).
Iga kord, kui ühe süstikuga töölt minnakse üle kahe süstikuga tööle, pöörata tööl teine külg või tõsta süstikud ümber (see niit, mis enne oli allpool, olgu nüüd pealpool), nii jäävad paarissilmused hoidma õigele poole.

Kui süstiku ümber mässitud niit hakkab lõppema, sõlmitakse uus niit mittejooksva sõlmega, kusjuures jätkamist saab teha ainult uue motiivi alguses. Sõlmitud niidi mõlemad lahtised otsad keeratakse ühele poole ja tuuakse vasaku käe ümber oleva ja süstiku peal oleva niidi vahelt enda poole, tehakse üks sõlm, viiakse niidiotsad enda poolt tagasi teisele poole, tehakse uus sõlm jne (vt joonis 3).
Kui on tehtud kolm paarissilmust, jätkatakse tööd tavalisel kombel ja pärast ringi kokkutõmbamist lõigatakse niidiotsad ära. Äärepits kinnitatakse kas sämppistes ääristatud riidele pikookohtades või nn salapistetega. samuti võib ääre üle heegeldada ja nii pitsi riide külge kinnitada.

Skeemidel näed kraesid, äärepitse ja väikesi linikuid. Head katsetamist!

Väike reis

Jaanilaupäeval olime seekord Savernas Nele pere juures. Lõket teha ei saanud, sest vihma kallas nagu oavarrest. Hommikul koju sõites saime vahelduva eduga nii päikest kui ka paduvihma.

Kõige vahvam selle reisi juures oli see, et Nele ja ragnari vana sauna juures olevast tiigist (vanast linaleoaugust) avastasin "inimsööjad" kogred. No mina vabatahtlikult sellesse tiiki ujuma küll ei lähe - nood õgardid tulevad iga vette potsatanud saagi juurde ja üritavad selle kiiremas korras pintslisse pista. Aga saiatükiga katsetasin küll - naera või ribadeks! kujutad sa ette - kokredel ei ole mitte udust aimugi viisakatest "lauakommetest". Nad matsutavad!!!! Selline matsutamine ja "röhkimine" käis saiatüki ümber, et lausa uskumatu! No oli lahe vaatepilt!

Tartu maanteel

Pildid on tehtud Tartu maanteel Aruvalla viadukti peal. Tööde seis on juba nii kaugel, et sügisel saame vist juba kahelindilisel teel sõita.

Metsatöll ruulib

Mahtra külas esines etnorock-band Metsatöll! Rahvast oli nagu murdu. Võimendus oli nii tugev, et kontsert kostis üle raba vist Orusse välja.

Kooli juubel

Nüüd on see siis läbi!
5. juulil 2008 tähistasime Harmi kooli 165. aastapäeva. Tegemist oli kõigil hommikust õhtuni. Mina istusin registratuuris. Huvitav oli vaadata, kuidas inimesed üksteist ära tunda üritasid - aeg on ikka oma töö teinud. Mõtlema pani mõne inimese käitumine (või oleks õigem öelda - suhtumine), kes mitte ei mõelnudki ürituse osalustasu maksta. Minu arvates oli ka natuke nagu vähe vilistlasi. Eriti pahandas mind kutsutud asutuste lahja osalus üritusel - see on juba kasvatuse viga.
Meie oma inimesed on aga fantastilised - eriti suurt lugupidamist väärivad tubli organiseerimistöö eest meie direktor ja majandusjuhataja.

Mina ja Harmi kool

Töötan Harmi Põhikoolis juba mitu-mitu-mitu aastat. Olen õpetaja liitklassis, kus koos õpivad kolmanda ja neljanda klassi õpilased. Millega me 2007./2008. õppeaastal tegelesime, seda vaata siit! Harmi kool on fantastiline, seda vaata siit! Mitte, et ta oleks super-luks ja ei tea, mis veel kõik, aga ta on selline väike ja armas, hubane, sõbralik ja mõnusa loodusliku ümbrusega kool. Ka kollektiiv on meil väga tore - ega meilt "parematele jahimaadele" eriti minema ei kiputa. Kuigi jah... vahel ajab mõni asi hinge ikka nii hullusti täis, et ei aita muud, kui tuleb üks korralik peatäis nutta ja siis asjade üle uuesti mõtlema hakata. Väga heaks vasturohuks äkkideele: "lähen minema ja kõik" on osutunud lahkumisavalduse kirjutamine ja selle siis nähtavale kohale oma töölauale jätmine - las see siis olla kogu aeg silme ees ja lõpuks hakkabki häbi, et niimoodi "lahmitud" sai. Lõpuks leiab puruks rebitud avaldus oma koha kaminas - ja koos selle paberiga põlevad ära ka probleemi põhjustanud mured. Olen sellist meetodit soovitanud ka ühele oma heale sõbrale, kes ühel momendil oli töö juures suisa keerulise probleemi ees ning ka tema puhul aitas selline avalduse põrnitsemine. Hää, et asutuse juht sellest midagi ei tea - ta saaks ilmselt päris hea suutäie naerda.

Maasikasuvi

Juuli algus on käes ja maasikamaal küürutamine kuulub nüüd igapäevaste toimetuste juurde. Küll on hea, et olemas on suur sügavkülmik - toormoosi tegemine on tükkis vähem aeganõudev kui keetmine ja toormoos maitseb ka paremini. Aga mõnikord on päris huvitav uurida uusi retsepte ja saada põnevaid ideesid kodundusajakirjadest. Vaata siit ja siit, milliseid hoidiseid võiks teha.

Kisub sajule!

Kalapüügile pani veto peale vihmasadu. Algul potsatasid vette üksikud veepiisad, kuid mõne minuti pärast....

Kalal

Kõige mõnusam on mõtteid koondada ja elu üle järele mõelda jõel kanuuga loksudes. Täna püüdsime natuke kalu ka kiusata. Videosse õnnestus saada väikese hauginolgi landi otsa jäämine. See on juba loomupoolest üks ütlemata totu haug - teda on kunagi ilmselt hallhaigur rappinud, kord on ta juba landi otsas olnud, nüüd siis jälle... Kupatasime ta vette tagasi elu üle järele mõtlema ja arenema.Kummalised taimed on need vesikupud - kui veetase oli madal, ulatusid nende lehed kenasti veepinnale, nüüd, mil suured vihmad on jões veetaset kõvasti kergitanud,on vastavad järeldused teinud ka vesikupud ning oma varred ka pikemaks venitanud.

Suvine põhitegevus kodus

Huvitav kogemus video tegemise osas: murutraktor liikus minu arvates juba liiga kaugele, seepärast võtsin videosse lihtsalt suviseid vaateid. Pärast klippi üle vaadates selgus, et tegelikult fotokas justkui suurendab filmitavat objekti. Jälle olen natuke targem! Ja veel -püüa ise mitte kõndida, kui klippi filmid! Vihmad on pannud rohu hullumoodi kasvama - niidad rohu justkui maha, aga homme vaatad, et nagu nädal aega poleks niidetud. Täna võtsin lipuvarda maha ja võõpasin valge värviga üle. Vankriratas sai ka värvitud - kui kuuri teepoolne otsasein saab pinoteksiga üle tõmmatud, siis kinnitame vankriratta üles. Nii saab jällegi üks vaegtöö tehtud.