Varahommikul sirasid taevas tähed ja oli lootust ilusale päikeselisele päevale. Pikapeale kerkis taevasse õhuke pilvevina, mis päikest hetkel natuke varjutab, kuid midagi on siiski. Pärast ainult halli ja pimedat talve algust on rõõm piskustki päikesepaistest.
Õhus on tunda kevade lõhna, kuigi rohukõrred on härmas ja õhus on külmakraade -1.
Tundub, et sel talvel on meie jõe koprad üle läinud kasedieedile. Tammi taha takerdub aina rohkem kaseroikaid.
Ümaravormiline metsik õunapuu kevade ja linnupesade ootuses.
Jõgi on jäävaba, kuid sügavamas sängis ja viluvarjus on näha õhukesi jäälaike.
Kaldapromenaadil on raietöödega tegeletud.
Eelmisel lumevabal perioodil oli sama puu veel püsti, kuigi juba ringselt kooritud.
Lõplik puu langetamine on toime pandud lähipäevil (-öödel).
Pahareti sabajälg on kaldalumme vao jätnud.
Kui kuivanud lehed talla all nii häälekalt ei krõbiseks, võiks jõel näha suurt pardiparve. Juba seegi on kevade märk, et varahommikul, veel üsna pimedas kostub jõelt partide prääksumist.
Usun, et talvest enam õiget asja ei saa ning kevad tuleb tänavu varakult.