Lumevangis

Lumetuisk Scarlett pole mitte "papist poiss" - möllab ja marutab, et vähe pole!
Autot varjualusest välja ei saa. Ukse saame lahti, seal hange pole (tumedam ala), aga tagurdada pole mujale, kui vaid joonelt tuisuvaalu. Ja sellel hangel on nii kõrgust kui laiust.
Otse loomulikult ei ole külateel mitte mingisugust liikumist. Ei autoga, ei jalgsi. Tee sahkamine on täiesti tundmatu teema.

Jõuluõhtu tegemisi

Vaaritamine võttis nii palju aega, et enne jõulukirikusse minekut Liiva kalmistule me ei jõudnudki. Läheme sinna kindlasti veel vana aasta sees.

Juuru kirikusse jõudsime kella neljasele teenistusele. Juuru jõudmise ajaks oli pinnatuisule lisandunud juba ka päris tubli lumesadu.Tuhala kalmistul tuli tõsiselt lumes sumbata ja ka lumme kaevuda, et oleks koht, kuhu küünal asetada.
Selline, lumme mattunud vaikuses, on kalmistu uuem osa. Vana, kabeli ümbrusesse jääv osa on suurte puude all ning seal ei olnud orienteerumine nii keeruline.

Scarlett? O´Hara?

Hirmutavad siin rahvast kallil jõuluajal jälle ühe räige tsükloniga. Nimeks seekord Scarlett.
Ilmaennustus Tallinna kohta:
http://www.weather-forecast.com/locations/Tallinn/forecasts/latest

Lund ja tuisku pelgava inimesena ei julge sedasi jõulukirikussegi minna. Häda selle ilmaeluga!

Talvine pööripäev

Tuleb jaht või ei tule?

.... ehk teisisõnu: Tuleb siis Tallinnas ööl vastu 21. detsembrit -27 kraadi või ei tule? TV3 suure suuga lubas, et tuleb. Momendil, kell 21. 15 on mingi -11 kraadi.

Sel juhul, kui prognoositud pakasekraadid siiski tulevad, lubas meite loodusemees ilma ennustamise teemal edaspidi oma suu kinni hoida ja selle tänamatu "ameti" sootuks maha panna. Saame näha :)

Ei tulnud! Hommikul kell 6 on -12 kraadi!

Mure võtab võimust

Kell 16.15: Lumerookimine on lõpetatud. Sissesõidutee on lahti kühveldatud kuni külateeni. (Kus aga siiani pole sahka liikunud).
Kopeerin siia artikli Postimehest, mis hoiatab üliraskete liiklusolude eest Tallinn - Tartu maanteel.LINK.
Äsja Tallinna-Tartu maanteelt naasnud Järva Teataja piltniku hinnangul on teeolud antud teel eriti keerulised.

Oma teekonnal sai fotograafile pildile pikas rivis aeglaselt liikuvad autokolonnid. Korraks autost väljununa sai selgeks ka asjaolu, et teepind on ülimalt libe ning ilma tuge otsimata pole kukkumist võimalik vältida.

Päästeamet andis teada, et rohke lumesaju tõttu on paljud inimesed endiselt lumevangis ning lumest lahti lükkamata teede tõttu on operatiivabi jõudmine nendeni oluliselt raskendatud. Kriitilisemad piirkonnad Eestis on Virumaa, Harjumaa, Kesk-Eesti ja Läänemaa. Üliraskete teeolude tõttu tuleks eelpool nimetatud piirkondades autosõitu vältida. (NOJAH! Ja kindlasti on otsetee lumevaaludest umbes! Homse tööle sõitmisega seoses hakkab mure, hirm, paanika pead tõstma. Poiss tänitab küll, et sellise lolli kohusetundega ei pidavat õnnestuma maailmarevolutsiooni käiku väärata, aga .... Ma vähemasti üritan :S..... MIS SAAB HOMME HOMMIKUL??????)

Samuti soovitab Päästeamet inimestel hoida aeg ajalt kontakti oma lumevangis olevate lähedaste ja tuttavatega olemaks kindel, kas nendega on kõik korras. Toidu ja joogivee varude lõppemisel tuleks abi küsida kohalikult omavalitsuselt. (Ha-ha-haa! Mõnel huumorisoon veel täitsa funkab!)

Seis on 1:1

Ehk teisisõnu: Kuigi sajab ja tuiskab endistviisi, oleme parkla ja pool sissesõiduteed juba puhtaks rookinud. Aga no sellist mäge, nagu praegu, pole keset parklat varem küll olnud. Lumevallid parkla servas.... Ja on alles detsembrikuu esimene pool. Kuhu see lumi siis veel veebruaris pannakse?
Keldri juures on kõige jubadam olukord ja sinna läheme kõige viimasena. Vastasel juhul on õhtuks täpselt sama seis, mis tööd alustades.

Ja külateel valitseb endistviisi vaikus. Ei-ei: tuisuvilinat on jae ja hulgi, aga mootorimürinat pole. Võib-olla ei tulegi. Oleme ju see 72-tunni tee.... Aga tööle ja kooli minekul see 72 tundi ju ei kehti. Või kehtib?

Ahjaa! Selles meeletus lumemöllus on sootuks ununenud, et on jõulukuu...
Kena kolmandat adventi!

Pühapäev, 12.12.10.

Eile õhtul sadas laia lund. Tulemus on näha pildil. Hea, et eile Kiili Talukaubast kaks lumelabidat juurde sai ostetud, nüüd saame kogu väega "peale lennata".Hetkel (kell 10 hommikul) sajab peenikest lund, tuult märkimisväärselt ei ole.

Teated Tallinnast:
Kell 8.30: Tuiskab, mis kole!
Kell 10.00: Tuiskab endiselt, lisaks on hakanud tihedat lund sadama. Nähtavust kõige rohkem 10 meetrit.

Oh! Kaugel see Tallinn meist on! Ei ole veel teada, mismoodi ilm meite kandis muutuda kavatseb. Ja homme tuleb jälle end tööle ajada!

Kell 11.45: Tulime tuppa. Andsime tuisule loobumisvõidu. Meeletu purgaa möllab väljas. Muidugi, see meie siseõu petab ju ära - siin on suht rahulik tuisk. Sissesõidutee otsas vahtra all seistes lõi aga tuisk hinge korrapealt plaksti kinni. Sumpasin üle põlve ulatuvatest vaaludest läbi, et vaadata, mis seis on külateel. Hmm! Ei ühtegi autojälge. Traktorist ja sahast ei maksa unistadagi. Lumevaalud on veel õnneks madalamad, kui teeäärsed lumevallid. Aga see lumi on autodele läbitamatu!

Uskumatu, aga see on meil, Eestis!

Lumetorm Monika "näputöö" Padaorus.

+ artikkel ajalehes Postimees. LINK.

Pildigalerii ajalehes Õhtuleht. LINK.

Tujukalt kuraasikas Monika

Tegime neljapäeval näidendiproovi, kui mulle kodust helistati, et koju ei saa - teed on absoluutselt läbitamatud, elektrit pole, internetti pole, mobiililevi kohati veidi on, kohati ei ole..... Jäin ööseks koolimajja. Õhtuks taastus majas internetiühendus ja nii sain päris korralikult tööd teha. Aknast välja vaadates sain õuetule valgel jälgida pöörast tuisu- ja lumemöllu. Siis ütles välisvalgustus üles... Öösel aeg-ajalt vaatasin, milline seis õues valitseb. See oli jube!

Hommikul enne seitset üritasin õue minna, et välistreppe lumest puhastada. Oli tükk tegemist, et ust lahti saada! Meeletu hang oli ennast vastu välisust sättinud. Koos kütjaga üritasime seda meeletut lund veidi korrale kutsuda. Üritus oli juba eos läbikukkumisele määratud!

Mitmel korral meenutas tänane päev tuntud filmi "Päev pärast homset". Vahepeal ajas naerma, vahepeal tundus olukord vägagi nutune. Ei ole just meeldiv perspektiiv nädalavahetust
koolimajas veeta...

Pärastlõunaks sain ikka koju. Nähtavus oli nullilähedane ja ma pole veel kunagi näinud sellist olukorda, kus tee on lahti aetud vaid pooles laiuses ja auto aknast vaatasid sisse kõrged hanged. Need hanged ei olnud teepervel, vaid suisa keset teed!

Õudselt ekstreemne olukord! Seda võiks lausa nautida, kui oleksin koduperenaine, kel mingit otsest vajadust punktist A punkti B liikumiseks pole. Paraku pole see ilmastiihia töökohustustega seotud inimestele ei auto- ega tervisesõbralik.
Ja see on alles talve hakatus! Kohutav!

Lumetorm Monika

Tormihoiatus EMHI kodulehel: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=281

Lumesadu, tuisk, tihe lumesadu...

.... Uhh! Alles teisipäeva õhtu ja mul selline tunne, et terve pikk nädal jälle selle WFS-ga vägikaigast veetud.

Muudkui sajab. Kohati juba tundub, et vot nüüd on sadu läbi, aga see tunne on petlik - ikkagi sajab. Pühapäeva öhtul hakkas majasein naksuma. Järelikult oli õues lõuna-edela tuul. Ning kui on tuul, siis .... et susi teda sööks - on ka tuisk. Pühapäeva õhtul ei julgenud ninagi õue pista - mis sellest masendavast vaatepildist ikka põrnitseda. Öösel kuulata aga õuest kostvat tuuleulgu ja mõtle ahastusega, et hommikul tuleb kuidagimoodi tööle saada...

Esmaspäeva hommikul tuli varakult sõitma hakata, et noorsand õigeks ajaks maantee äärde saada. Oma igapäevast otseteed pruukida ei söandanud ja nii sõitsin edasi mööda Tartu maanteed. Nii varasel hommikutunnil oli liiklus suht hõre ja tihe-tihedate tuisuvihurite keskel sõites polnud suuremat probleemi. Probleemid algasid maanteelt alla keerates. Igal juhul ähvardas asendusautona kasutatav pisike Micra sissesõiduteel lumme kinni jääda. Õnneks läks! Ja sel pisikesel on väga korralik salongisoojendus ja nii ei hakanudki koolimaja uste avamist oodates külm.
Tagasi koju sõitsin ka igaks kümneks juhuks ikka suurt magistraali mööda.

Esmaspäeva õhtul jätkus lumesadu...
Panin järgmise tööpäeva materjalid kokku nii, et saaksin hommikul võimalikult kerge kotiga arvatavat jalgsimatka alustada.

Teisipäeva hommik algas ülivara. Igaks juhuks. Noh, kui juhtub, et esimese tööna tuleb suuremat sorti lumerookimisega alustada. Hommikune lumeseire taskulambi valgel andis positiivse tulemuse - lumasadu on millaski lõppenud ning teed on läbitavad. Otsustasin "pisikese putukaga" tööle sõita. Ja oh üllatust - teed olid korralikult lahti lükatud nii koduvallas kui ka töö-vallas! Lase või lahket laadasõitu, kui vaid teataval põhjusel tekkinud foobiat ei oleks. Iga põõsas ja isegi pujutuustakas viirastub napaka sõralisena.

Pikk tööpäev. Klassiõhtu. Ja lõputu, tihe - tihe lumesadu!
Kojusõit oli paras sport... või ... kannatuste rada ... või mäng närvidel....
Igal juhul hommikustest ilusatest talveteedest polnud enam jälgegi. Õigem oleks öelda, et teedest üldisena polnud enam jälgegi. Katsetasin pooltuledega, katsetasin täistuledega. Viimased justkui võimendasid seda lumemöllu ning suurendasid vaid ahastuse ja lootusetuse tunnet. Ainus koht, kus veel veidikenegi vanu rattajälgi teel, oli Soibli kurv. Kuskil Kanavere - Kirivalla vahel oli üks auto koju keeranud. Hea oli üle kapotiserva neid jälgi silmas pidada! Siis aga needki jäljed haihtusid... lumme.... Algas jälle sõit a la "loodetavasti on tee siin"....
Koju jõudsin.
"Pisike putukas" varju alla sõidutatud, võisin teda vaid tunnustavalt patsutada, sest ära tegime!

Homme algab igapäevane loterii "Lumi vs liiklejad" jälle otsast peale!
Ja nii päevast päeva. Nädalast nädalasse. Kardetavasti kolm järgmist kuud... Kevad, tule ometiiiiii!

Külm. Nii külm.

Varahommikul -24 kraadi. Ei mäleta, et kunagi varem novembrikuus pakane külmapüha-kraadideni välja oleks venitanud.

Talve nii et tapab!

Talve ametliku alguseni on aega veel maa ja ilm ning tegelikult on alles novembrikuu, aga.... mul on juba kõrini. Tõsiselt! Kui ikka teid lahti ei lükata või kui lükatakse, siis suht suvalisel ajal, mis tavakodanikke- tööl ja koolis käivaid inimesi mitte ei aita, siis on ikka väga raske toime tulla.

Praeguseks ajahetkeks on parkla serva lükatud lumevallid ehk natu-natuke madalamad, kui nad seda eelmise talve teisel poolel olid. Kui see jama niimoodi samas vaimus jätkuda kavatseb, siis saame meetrise lume asemel nii umbes-täpselt kahemeetrise lumekatte maha. Põhja - ja kirdetuisk on voolinud uhke tuisuvaalu parkla ja jõe vahele.
Ja muidugi tuleb alustada kasvuhoone päästeakstioonidega, et vana ja vaevatud karkass lumeraskuse all kokku ei kukuks.
Talv on ilus? On küll, kui poleks igapäevast muret, kas saame või ei saa tööle-kooli-koju.
Tegelikult on talv üks pikk ja vaevaline kannatuste jada ja seda ainuüksi selle WFS pärast. Ja tegelikult pidavat meite kandis see lumekuhi üks naljalugu olema. Tallinnas olevat lõputu lumesadu ja lumeuputus totaalne.

Täna, pühapäeval, on olnud meitel kogu päeva päikesepaisteline (niivõrd-kuivõrd seda päikest üle metsa üldse näha on), temperatuur lõuna paiku -8 kraadi.

Lumekaart 26.novembril

Eestimaa lumekaart 24. novembril 2010.

See ei saa olla võimalik. Aga kahjuks on..... juba kuni 24 cm....

Hakkab peale!

Eile pärastlõunal hakkas tuul väge koguma ning õhtuks oli ta end nii pahuraks keeranud, et maja ümber möllas ehtne purgaa.
Süda valutas ja ega mure tööle pääsemise pärast ei lasknud ka magada. Kõigele lisaks võttis tuul ka elektri. Mis kasu sellest nelja kaabli ühe jurakaga asendamisest siis oli, kui ikka iga väiksemgi tuul elektri ära võtab? Ilmselt ei ole metsaomanikud eriti agarad oma metsa kuivakaid maha võtma.

Meie küla ei peeta selle vääriliseks, et hommikul vallabuss sealt läbi sõidaks. Nii tulebki kolm kilomeetrit vantsida, et bussi peale saada. Buss väljub 7.16. Arvestades ekstreemseid ilmaolusid, hakkasin juba kell kuus sumpama. Ja just sumpama, sest tuuled põhja-kirde kaarest toovad suurtelt ja lagedatelt põldudelt lume just meie poole. Vaevaline oli see teekond.... ikka samm pea põlvini lumme, siis teine jalg lumest välja sikutada ning uus samm teha. Kohale jõudsin, aga jube pikk oli see Kolgata tee....

Buss oli iga peatuse järel hädas, et minema saada. Ikka paar korda tagurdamist ja edasi rammimist, siis sai minema.

Kosel vaatasin seda tsirkust ka tükk aega - tee on minimaalse laiusega lahti aetud. Vallamaja ees oli plats puhas, samas aga panga ja juuksuri ukseesisest polnud keegi hoolinud. Ja lume sulamise peale pole vist ka mõtet loota, ilm pidi sootuks külmaks kätte minema.

Eelmine talv tekitas raskekujulise lume- ja talveallergia ning paistab, et tänavu ei saa see viis kuud teps mitte kergem olema....

Õnneks algab tänane tööpäev alles kolmanda tunniga. Selleks ajaks on "matkaväsimus" juba kadunud.