Pilves ja jahe laupäev

Ilm pööraski end muutumise kursile. Kui kauaks, eks seda ole näha. Loodame, et mitte pikaks ajaks!
Juba eile õhtul hakkas jahenema. Täiesti veidrana tundus otsida selga midagi pikkade varrukatega. Esimese ehmatusega tundus, et ei leiagi sellist hilpu. Noh ja niimoodi sai siis kuni pimeduse saabumiseni seda imelikku ilma (pilves ja jahe) vaadatud.
Öösel kostus läbi lahtise akna üks lühiajaline vihmakrabin. Hommikuks kõnniteed jälle kuivad. Aga jahe on! Poole kaheksa ajal kõigest 17 kraadi. Ja lauspilves. Aru ma ei saa, kuidas sellise jaheda ilmaga võiks äike tulla. Ju ta kuskil mujal möllas ja jaheduse saatis siiapoole.

Algas operatsioon "Sirelihekk", mis seisneb elutoa akende all kasvavate ja valgust varjavate sirelite juurimises. Võib-olla on nüüd see just see kaua otsitud koht, kuhu pojengid ümber istutada? Saame näha.

Sirelid olid juba eelnevalt lühemaks lõigatud tõestamaks, kui palju nad tuppa pääsevat valgust kinni pidasid.
Köndid on maha saetud ja lõkkeasemele veetud.Algab kõige rängem osa - juurimine. Poisid arvasid, et tubli näpuotsatäis dünamiiti oleks kindlasti abiks :)
Saime aga hakkama kangi, mingi raudjurakaga, mida jõuõlana kasutati, kirve ning labidaga. Ja jälle tuleb tõdeda, et on ikka jube hea küll, kui majas on kolm meest, kaks nendest veel verinoored ja jõudu täis mis kole. Ma püüdsin ennast ka kasulikuks teha, aga olin tegelikult rohkem jalus :)

Edasine on juba minu etteaste: ala tuleb läbi kaevata, piirid sirgeks lõigata, maa tasandada, kompost peale vedada ning mis kõige olulisem - kastmine peale. Muld on tuhkkuiv.

Nüüd on vähemasti võimalik tellinguid ehitada, kui maja teise poole voodrilaua löömiseks läheb. Ja äkki siiski need õnnetud pojengid tulevad siia?

...

On õhtu ja juba hakkab pimedaks minema, aga kuhu jäi vihm? Temperatuur on kogu päeva püsinud 17 kraadi peal. Pühapäevaks lubas ilmateade jälle kuskil kolmekümne kraadi kanti. Saame näha!

Vennapoeg tuli Tartust ja rääkis, et neil päikesepaisteline ja hirmus palav ning alles Mäo kandis oli taevas pilve läinud ning auto akendest hakkas sisse puhuma kahtlaselt külma õhku. Tuli meile ja imestas, kus põhjanabal me elame. Tarvastus oli samuti selge taevas ning temperatuur 33 kraadi. Aiablogidest oli lugeda, et mitmel pool sadas vihma, olgu siis koos tormiga või ilma, aga vähemasti kastis. Millal vihm meie kanti jõuab?

23. juuli

Hommikul pool kuus oli juba 20 kraadi sooja. Taevas pilvitu.
Eks see on päeva peale näha, kas ilmajaama jutt äikese- ja trombiohust osutub õigeks.
...
Pärastlõunal endiselt päikeseline ja väga palav. Ei mingit vihma!
Kella viieks ilm pilves, temperatuur 23 kraadi.

Juba tükk aega on oma aega oodanud teine tekk, mis plaani järgi pidi saama omale lapitehnikas uue kuue. No ei olnud õmblemise vaimu peal! Õmblemise vaimu pole tänaseni, aga ega see kuum suvi lõputult kesta ja tekke võib varsti vaja minna. Igal juhul tehtud ta sai ja aega ei kulunudki õhtuni.

Keskpäeva paiku noppisin uue portsu saialilleõisi ning panin kenasti kuivama. Nüüd ma ei teagi, kuidas seda taimetee materjali säilitada. Riidest õmmeldud kotis? Kilekotis? Mingis klaasanumas?

Võrratu suvi

Fantastiline suvi on tänavu! Nüüd oleme siis sealmaal, et ilmateate +25 kuni + 29 kraadi pole enam mingi näitaja (vaata et isegi jahedavõitu veidi). Ilmakaardile tasub pilk heita alles siis, kui ilmapoisid-tüdrukud kõnelevad temperatuuridest üle kolmekümne kraadi (sel suvel siis isegi + 34 ja +35 kraadi).
Samas - küll on see inimese mälu imelik! Juuni esimene pool oli ju üsnagi aprilli meenutav, aga kes see vana asja ikka....
Ilus on! Soe on! Viimase peal suvi!
On see nüüd ilmataadi kompensatsioon karmi talve eest või on lihtsalt üle tüki aja üks normaalne aasta meie laiuskraadile kohase talve ja suvega. Vist ikka ei ole päris kohane. Miks muidu räägitakse/räägiti erinevatest temperatuurirekorditest küll miinuspoolel, küll plusspoolel.
Igal juhul mulle meeldib! Ma isegi ei suuda meenutada, millal viimati see suvi oli, kui ujumas sai käidud. Viimased ujumised olid millaski ammu Paunkülas,Värskas ja Järlepa järves. Sel suvel aga on vesi isegi jões minu jaoks piisavalt suppsoe olnud.

Võrratu puhkus on! See pole mitte kuidagi võrreldav viimaste aastate puhkustega. Kaks ja kolm suve tagasi oli mõisamäng, kus olin kohal kõigil kuuel päeval - tore üritus küll, aga hekseldas suve ära ja minu jaoks oli see mõisapäev ikkagi tööle sõitmise päev. Eelmine suvi - mõisamängus paus ja kogu suvi vaba, aga suvi ise oli selline vihmane ja suht vilu. Muud nagu ei mäletagi, kui et muru kasvas sügiseni jaanieelsel kiirusel, aga niitmiseks sobivat päeva oli keeruline leida.

Praeguse suvega olen rahul ka aiatööde osas. Niisugust meeletut "rinnuni" rohu kitkumist pole juskui olnudki. Kõik on vägagi kontrolli all (mida näitas ka tänane õhtu). Tomatisaak on superhea - me ei jõua kõige parema tahtmise juures nii palju tomateid süüa, et kasvuhoones küpsete tomatite järje eest ära saaks. (Noh, kurkidega on vähe viletsam, aga nad said ju ka palju-palju hiljem maha pandud, kui võrrelda tomatitega). Paprikatel pole ka seda tõbe, mis eelmisel suvel. Ja see viinapuu! Oh sa heldus küll!

Mis aga kõige olulisem - puhkus on olnud puhkamiseks. Amet selline, mis annab tavalisest 28-päevasest märksa pikema puhkuse. Tänavu see pikk puhkus veelgi pikem. Esimest korda on suvi, kus ma ei hakka juuli keskel närveerima ja rabelema, et puhkus saab läbi ning see, ja see, ja see veel tegemata. Ma isegi ei mõtle veel tööle minemise peale. Pole isegi seda vaadanud, mis on selle nädalapäeva nimi, mis esimeseks puhkusejärgseks tööpäevaks on märgitud - aega veel maa ja ilm. Jõuan aias toimetada, hoidiseid teha, huvitavatel üritustel käia, raamatut lugeda, näputööd teha ja mis kõige olulisem - lihtsalt lebotada :) Super suvi!

Kolmapäevased tegemised

Taevas pilvitu, temperatuur hommikul kell pool kuus juba 18 kraadi. Keskpäeval 26 kraadi.

Tänased tegemised:

• Mustsõstramoos keedetud.
• Mustsõstrakook hommikukohvi kõrvale (biskviittaigen, marjad, peale veidi kaneeli).
• Harkjalapeenar korrastatud. Uus peenar ja muld selles oli natuke vajunud. Tassisin mulda juurde. vaatasin, kuidas mutt maad tõngus. Suure kuhila tegi, aga muld oli juba maa seest tulles kuiv. Täiesti kuiv!
• Korjasin raudrohu õisikuid. Raudrohuta ei söanda talvele vastu minna.
• Lillepeenarde rohimine. 24-st ühikust 17 on tehtud. Nüüd, mil väikse pargi puud Imepeenrale varju annavad, sain seal rohimisega alustada. Olen väga-väga rahul mutiga kahasse tehtud mullatööde tulemusega. Imepeenra sektorites on muld pehme, isegi umbrohtusid kasvab tunduvalt vähem kui varem. Ei domineerigi enam paiseleht ja mingi osi. Nüüd on tulnud maltsad, aga need on hästi üksikud ja hästi väikesed. Väga hästi on võrsunud alpi aster. Täiesti uskumatu kohe! Praegu on üksik puhmake juba nii suur, kui oli see puhmas, mille suve alguses osadeks jaotasin! Järgmisel suvel on see osa peenrast juba väga ilus!

Olen hakanud mõtlema, et mul on hulgaliselt uusi püsikuid vaja. Selliseid, mis õitseksid suve teises pooles. Mis need olla võiksid, mille peale panustada? OK! OK! Roosid! Nendega saab vaikselt, külg ees hiilides hakatust tehtud. Aga sellised "tavalised" püsikud?

Mõni aeg tagasi lugesin Maalehest lillede kohta, mis õitsevad kaua ja rikkalikult. Panin vastava postituse oma ajaveebi ka. Arvan, et sellest nimistust tuleks aed-kivikilbik maha võtta. Pole ta nii väga pikka aega õitseja midagi. Eile kitkusin nad peenrast välja.

Üks tähelepanek suvest ja puhkusest: minu suvi kulgeb tsükliliselt. Pea terve juunikuu on kiire-kiire, kuna pingeline aeg õppeaasta lõpus ei ole jätnud piisavalt aega aiale pühendumiseks. Juulikuu on puhkamise ja lebotamise aeg (ega muud suurt teha saagi sel aasta kuumimal kuul), augustis algab jälle kiire-kiire. On ju vaja hoidised teha, aias ümberkorraldusi alustada, uueks õppeaastaks valmistuda. Ja nii ta läheb, see aasta ilusaim aeg.

Täna, 20. juulil

Hommikul selge, 17 kraadi. Raadios teatati, et taas on päikese intensiivsus väga suur. Mingid kaks kiirgust kohe kurja tegemas. Kas osoonikiht on jäänud õhemaks, et igasugust kiirgust nii hullusti läbi laseb või on päike aktiivsemaks muutunud või on mõõteriistad täpsemaks läinud, ei tea. Arvan seda viimast, ju päike on meid alati suvisel ajal praadinud. Eile oli üle tüki aja tõsiselt mõnus päev- selline, mis laseb suve nautida ja tööd teha. Täna on põnev päev. Lõpuks ometi saab vanem poiss tööle. Kasvõi lühikeseks ajaks. Vaesel õppuril ju kooliaasta eel vaja kasvõi uued teksadki jalga osta. Las näeb, et ema-isa ei ole lihtsalt kõndivad rahakotid, vaid et rahakoti täitmiseks tuleb ka vaeva näha.
Kahju vaid, et tööots suht kaugel on. Täna viin ta ise kohale. Ega ma ka täpselt ei tea, kus see talu asub. Tean vaid umbkaudse kirjelduse põhjal. Eks näe, mis saab. Oi, see poiss on õhtuks läbi! Viimatine töötamine oli alaealisena, siis neli tundi tööd. Nüüd on lugu tükkis karmim.

Poisil tuleb enne augusti lõppu ka komisjonis ära käia. Kaitsejõud on tema vastu hakanud jälle huvi tundma. Viimati võtavad sügisel aega teenima. Poiss nüüd kangesti mures, et kuidas siis kooliga jääb. Oli teine tahtnud veel päevasesse õppesse üle minemist katsetada.


Pikast peenrast terrassi serva ümber kolitud siniladvad sätivad end õitsema. Huvitav küll - ma ei valinud ümber istutamise tarbeks suuremaid ja tugevamaid taimi, vaid võtsin need, mis kohe koledasti kippusid laiutavate suvikute külje alla jääma. Samas need siniladvad, mis pikka peenrasse jäid, ei ole justkui üldse edasi arenenud. Ikka sama pisikesed. Kas tõesti nad mossitavad, et niimoodi suvikute vahele kitsasse ruumi nad jätsin... ju siis....

Unistuste suurprojekti "rosaarium ja puhkeala" juures on üks väike vahtrapuu. Ju ta on millalgi jäänud Naadipeenras tähele panemata ja õigel ajal välja kitkumata. Nüüd juba selline üle pea kasvanud puuke. Aga meil neid hiigelsuuri vahtraid niigi palju. Takseerisin seda puukest ja välja mõtlsein - olen kuskil näinud madalat, justkui kerakujulise võraga vahtrapuud. Nüüd ongi ta meil selline - kõikide okste otstest sai rohkem või vähem maha lõigatud. Need punased võrsed on juba pärast pügamist kasvanud. Äkki õnnestubki vormida üks madal puuke, mis ühel päeval jälle mu lillepeenraid varjutama ei hakka.

Mul üks mure ka. Meite lähinaabruses on nii mõnedki talud, kus müügiks taimi kasvatatakse: Roosiaed pakub roose, Roogoja talu Karla külas tegeleb viinamarjade ja elulõngadega. Nojah ja olen kuulnud, et Pala külas on puukool. Googeldasin küll ühtmoodi, küll teistmoodi, aga mingit infot ei leidnud. Huvitav, kas sel puukoolil oma kodulehte ei ole? Aga kudamoodu ma siis teada saaksin, millega tegeldakse ja millist põõsast oleks võimalik sealt oma aeda hankida. Ütle siis veel, et internetist saab abi igaks juhtumiks...

Tänased tegemised:

• Ikka koon, aga kootud ei saa...
• Rooside talvise katmise tarbeks kuiv muld tassitud küüni alla vanasse auto järelkärusse. (Kust ma sügisvihmade ajal seda kuiva mulda peaks võtma). Algaja roosikasvataja närveerib mis hirmus :)
• Järjekordne ports saialilleõisi nopitud ning kroonlehed kuivama pandud. Kuivanud saialilled on nii kenasti oma värvi säilitanud, lausa lust vaadata.
• Esimesed kurgid hoidistamiseks korjatud. Sain kolm 0,7 l purki.
• Suur ämbritäis musti sõstraid korjatud.

Terve suve pole puupliidi alla tuld teinud. Täna hommikul katsetasin, kas kannatab tuld teha või on korsten juba jõudnud soojaks minna ja ei tõmbagi. Tegin kõigepealt korstnajalga tule - sain korstna tõmbama ja siis proovituli pliidi alla. Kohe-kohe tuleb hakata moosi keetma.

Pühapäevased tegemised

Kadri on öösel KKS blogisse meie vihmamatkast loo kirjutanud. Ja nagu arvata oli, leidis ta meie aia iseloomustamiseks just õiged sõnad (see polegi nagu tavaline aed, vaid pigem park või suur haljasala). Nii ongi. Ja selles võib küll kindel olla, et pererahvas naudib oma ebatraditsioonilise aia iga nurka (kuigi nurki tegelikult polegi ja ei saagi olla niisugusel jõe ja külatee tõttu ebamäärase kujuga territooriumil). See on aed, kus traditsiooniline muru ja peenardega koduaed läheb justkui märkamatult üle metsapargiks. Mitte igaüks ei saa oma aiast noppida metsmaasikaid ning sügisel panna pannile sauna tagant korjatud kase- ja kuusriisikaid ning haavapuravikke.

Eile sain maha tõmmata veel ühe töö suviste tööde nimekirjast. Abikaasa müttas terve päeva, aga tehtud sai. Tuli välja, et asjad, mis said hoitud põhimõttel "ähk läeb taris" osutusid siiski mittevajalikeks ning nüüd ootame uut vihmasadu, mille järel üks korralik lõke teha.

Tänased tegemised:

• Kõik 12 päkapikusussi on valmis.
• Sokkide kudumine. Ühe sain valmis, teise kudumine veeenib je veeenib....
• Üritasin küünis suurpuhastust teha. Ka seal tuli õhupuudus kätte ja pooleli seegi töö jäi...

Pea valutab ja silme ees virvendab, vaid lühikeseks ajaks annab leevendust pea märjaks kastmine. Niimoodi võib veel päikesepiste saada!

Jões on vett väga väheks jäänud. Vesi paistab läbi jõe põhjani. See aga tähendab, et rabast ei tule enam tilkagi vett ja jõgi peab leppima vaid allikatoitega.

Mingi hetk oli õhus vihma lõhna, aga see kadus peagi. Ei ole meie kant see, kus vihmapilved tühjaks sajavad.

Pärast vihma paistab päike

Vihmast oli kasu. Tõsiselt. Vähe teda meite kandis küll sadas, aga elu on nüüd hoopis teisem. Öösel olid kõik ülemise korruse aknad lahti, nagu see juba pikemat aega kombeks ja ülla-ülla, seekord oli hingamiseks õhku. Küll oli mõnus tunne!
Tänane hommik on jälle päikeseline ja teps mitte jahedam. Hingamiseks sobivat õhku on vaid rohkem.

Eilne päev möödus vanu kudumeid harutades. Midagi hakkab juba ka uueks kudumiks muunduma, aga aeglaselt ja erilise innuta see tegevus niisuguses kuumuses edenes.

Kontrollisin, kui sügavale mullas niiskust jätkub. Vähe. Vaid kuskil paar sentimeetrit. Selle kõrbe kastmisele oleks ikka märksa pikemat vihmasadu vaja.

Vaatasin järjekordselt üle marjapõõsad. Seis on üsna niru. Kaua kestnud põud on marjade suurusele ja mahlakusele laastavalt mõjunud. Ilmselt ei tule sel suvel suuremat sorti hoidiste tegemist. Sohu murakale ka eriti ei kipu - parme on oma aiaski liiga palju, mis siis veel soost rääkida. Parmudest hullem elukas saab aga olla vaid rästik.

Vanaema sünnipäev möödus perekeskselt. Küllap järgmisel aastal teeme suurema peo, kui kaheksakümnes aastaring täitub.

Juba mõnda aega on peas tiksunud plaan kodust leivakalja teha, aga .... kord ununeb ostmata leib, kord pärm. Täna Kiili sõites korrutasin kogu tee, mida tingimata vaja osta. Kali "käib" ja juba praegu on tal kena mekk man. Homme on see juba ülimalt hea suvine rüübe.

Kell hakkab kaheksa saama, aga ei vihma ega äikest pole täna meite kanti sattunud. Õhk on aga eilsega võrreldes tunduvalt jahedam. Noh, kui 24-kraadist temperatuuri on ikka sünnis jahedaks pidada. Igal juhul jõkke ma täna ei kippunud, kuigi mehed kiitsid vett suppsoojaks.

Tänasega sai läbi järjekordne nädal mu lemmiksaatest "Õhtusöök viiele". Väga raske seltskond juhtus kokku. Tänase magustoidu tahan kindlasti järgi proovida. Niimoodi pole ma kama küll kunagi teinud, kus komponentideks vahukoor, maitsestamata jogurt ja kamajahu. Arvata võib, et säärane magustoit on tõeliselt hea!

Ei midagi uut siin suvekuumuses

Kell 6.00 on juba 24 kraadi. Keskpäeval 32 kraadi. Taevas on küll veidi teisem - hommikupoolses osas oli enamasti pilvealune, vaid aeg-ajalt tuli päike välja. Nüüd on pilvehaga hõredamaks muutunud ja looduslik praeahi on täiel tuuril tööle hakanud. Iga juukskarva otsas on tilk ja nina otsas ka...

Selles suures suvekuumuses hakkavad vist infrastruktuurid vaikselt üles ütlema. Ülemiste Rimis seiskusid külmutusseadmed, eile Kosel oli Konsum elektrikatkestuse tõttu suletud, seda küll vist korralduslikus korras.

Kodus tubades õhk ei liigu ja õhtuks muutuvad ülemise korruse toad ülikuumaks. Ilmselt päeva jooksul kuumaks köetud katus kütab siis omasoodu ülemise korruse tube. Aknad on küll ristseliti lahti, aga abi ei ole.

Huvitav, missugune Eestimaa kant eile vihmaõnne osaliseks sai? Kuskil silmapiiri lähedal igal juhul pilve näha oli ning mingit vaevukuuuldavat kõuekõminat oli ka kuulda. Aga meie aed kõrbeb. Ja jões langeb veetase iga päevaga lausa silmnähtavalt.
Ei mingeid muutusi kuumalaines...

Hommikul leidsin Imepeenras esimese floksi õitsemas (varane floks, mis ümber kolitud sauna taga pimedasse jäänud peenrast).
Eelmisel kevadel leidsime suure vahtra all pimedasse jäänud aedhortensiatele uue koha kuurirõdu ette. Põõsad on parema elupaiga pakkumise eest nii tänulikud, et kukkusid mühinal kasvama. Nüüdseks on neli suht äbarikku põõsast pea kokku kasvanud. Kell pool kolm oli taevasse kogunenud mitut karva pilvi. Üks ikka vahulisem mütsakas kui teine. Ühest pilvesopist sadas terve minuti miskit vihmalaadset... ja ei rohkem midagi...
Kella nelja paiu saime lõpuks 10-minutilise vihmasabina. Abiks seegi :)

Kuumalaine jätkub

Hommikul kell 7.30 on juba 24 kraadi!
13.00 on 32 kraadi! Varjus.

Eile õnnestus isegi midagi kasulikku ära teha:

• Vanaema tuppa uued kardinad õmmeldud.


• Kahele vanale tekile puuvillasest riidest uus kate.


• Järgi jäänud riidejupist padjapüür õmmeldud.


• Puhkuse hakul kirjutatud tööde nimekirjast õnnestus üks suur ja tüütu töö maha tõmmata. Polnudki nii hull ja aeganõudev!


• Villaste sokkide-kinnaste käsipesu.

Ja loomulikult peenarde kastmine ja jões ligunemine - vesi on isegi minu meelest soe (mitte ainult talutav).

Ilm peab ikka väga tavatu olema, et klimatoloogid on hakanud rääkima tornaado võimalikkusest Läänemerel. Võrdluseks tuuakse 1967. aasta augustitormi. Olin selle tormi mäletamiseks liiga väike, aga seda mäletan küll, et vanemad olid väga mures.

Kasvuhoones on oma õie avanud esimene päevalill.

Käisime jalgratastega sõitmas ja olime tunnistajateks, et täna pandi punkt Tuhala-Kiili tee rekonstrueerimise ühele etapile - kraavid on tee servas, uued truubid on paigaldatud, tee on kaetud peene kruusaga (kusjuures tee on isegi sutsu laiem kui enne). Nüüd veel killustik peale ning lähebki asfalteerimiseks.

Pealelõunal kiskus taevas veidike pilve. Õhus oli selgesti tunda vihma lõhna. "Sadas" vihma - heal juhul üks piisk iga viie ruutmeetri kohta. "Sadu" kestis kõige rohkem paar minutit. Nüüd on õhk veelgi kuumem!

Ilmarindel muutusteta

Kella poole kahksa ajal on juba 21 kraadi sooja. Ja juba on parmud aktsioonis!
Taevas pilvitu, tuul väga nõrk.

Kell 10. 30. on 29, 6 kraadi!

Ausalt öeldes hakkab selline lebotamine mind väikest viisi ära tüütama ja ka väsitama. Aga kõrbekuumuses ei jaksa ja ei julge eriti pikalt teguseda.

Kõik kuivab, kõik kõrbeb. Isegi umbrohi ei jaksa kasvada.

Kuum, nii kuum....

Hommikul pool kümme on varjus +26 kraadi. Kell pool kaksteist on + 30. Ikka varjus. Kell neli on 32 kraadi!

Konna-põnnad

Öö hakul, mil päevane kuumus veidikenegi järele on andnud, tulevad kärnkonnad oma jahedatest pelgupaikadest välja jahti pidama. Kohe-kohe saabuva auto ootuses said need tegelased sõidutee pealt kokku korjatud ning rohumaa peale toimetatud.

Päikeseloojang juulikuus

Oli järjekordne kuum päev. Päike lõõskas pilvitus taevas. Nüüd, veerand üheteistkümne ajal, sätib ta end loojuma. Ilus on see Eestimaa lühike suvi.

Olukorrast marjaaias

Meie kandis eile äikest ei olnud, kuid ilmselt mõjus õhutemperatuurile Paide kandis möllanud äike - õhtul õhk oli ikka tunduvalt jahedam kui eelmistel päevadel, kõigest mingi 23 kraadi. Niimoodi võib ju külm hakata! :)
Ja kella poole kaheteistkümne ajal õhtul oli juba üsna hämar! Õues tööd teha enam ei näinud. Ja niimoodi see läheb: päev-päevalt ikka pimedamaks ja pimedamaks.

Vaatasin üle marjapõõsaste seisu. Tikreid tänavu veidi nagu on, mõni üksik juba isegi natuke värvunud. Musta sõstart saame seekord vähe - tarjad on väga lühikesed. Marjade noppimiseni kulub vist oma paar nädalat - marjad on alles heledad ja samuti, nagu tikridki - mõni üksik on päris must. Ja marjad on kuivavõitu. Arvatavasti mahla nad vist eriti hästi välja ei anna. Mis aga mahla tegemisse puutub, siis jätkan eelmisel aastal alustatuga - mahl plastpudelitesse ja sügavkülma. Jube hea süsteem!

Õunad. Neid võib suure õunaaia peale leida vaid mõne üksiku ja needki on kõik ussitanud. Mõnel üks, mõnel kaks ussiauku...
Ja üldse on põõsastel lehed imelikud - mingid laigud või plekid on peal. Sellist asja pole ma meie aias varem näinud. Kas siin võib jälle näidata näpuga lumerohke talve peale, mil kõiksugu siplased ja muud pahad mõnusasti talvitusid paksu sooja lumevaiba all. Selle asemel, et talvel hävida.
Ilmselt tuleb ennast sääskedele annetada ning metsa marjule minna. Mustikamoos on ikka väegade hea moos!

Lämbe varahommik

Hommikul pool seitse on juba 20 kraadi sooja! Ilm oli veel kella viie ajal pilvs, kuid nüüd piilub päike aeg-ajalt pilve vahelt välja. Tuleb jälle üks palav päev! Kõik uksed ja aknad on ristseliti laht, kuid õhk ei liigu - kõikjal on ühtlane leiliruumi lõhn.

Ja puhkus on täie hoos - mul on ammu sassis, mitmes puhkusenädal käib. Raadio hommikuprogramm aitab meelde tuletada nädalapäeva ja arvuti desktop näitab kuupäeva.... Töö pole kohe üldse meelde tulnud, aga just niimoodi välja puhatud saabki.

Kasvuhoones ootas ees üllatus - esimene värvunud tomat! Lõpuks ometi! Tomatite valmimine tähendab aga seda, et varsti algab pitsahooaeg.

Sirvisin e-ajakirju Kodukiri ja Kodu ja Aed. Ohkama paneb...õhkama paneb.... Suvisel ajal vaatan juba aastaid meie pööningukorrust. Unistustes oleks seal mõlemas maja otsas katuseviilu all maast laeni aknad. Lisaks katuseaknad. Vähemalt idasuunal. Sellel nn kolmandal korrusel oleks vaid üks tuba - töötuba. Minu käsitöötuba, kuhu saaks koguda kõik lõngad, niidid, toorikud, kaltsukotid jne, jne. Unistustes oleks seal ka ema vanad kangasteljed. Isa kunagi tegi need teljed vanast pesuvaalimise asjandusest. Viimati olid telgede jupid kuuris laepennide peal, aga ma pole enam kindel, kas nad seal veel on. Nojah ja pole enam ka ema-isa, kes oskaks kangast käärida.... Mina seda kohe kindlasti ei oskaks. Minu oskused neil nelja tallalauaga kangastelgedel piirdusid vaid kahe tallalaua kasutamise ning labasekoelise kaltsuvaiba kudumisega. Ja needki oskused jäävad kuskile teismeliseaega. Kahju. Tegelikult olid eriti efektsed just need natuke tavatumast materjalist kootud vaibad. Väga vahva eseme saab kududa lambavillast. Seda annab ju värvida ning tulemus on vapustavalt pehme ning ilus. Kuna juurikad saarel, siis sai sealt koju toodud katkised kalavõrgud. Nendest sai vahva rüiuvaiba moodi "karvase" vaiba kududa.

Nojah, see selleks. Aga tegelikult see pööningukorrus jääb ka ainult unistuseks, sest paraku on meil sooja aega vaid heal juhul kolm ja pool kuud, ei rohkem. Aga unistada ju ikka võib...

Kuumalaine on alles tulemas!

Kopeeritud artikkel Postimehest:

Järgmise nädala keskpaigaks lubab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) kuni 32-kraadist suvesooja, kuid see on alles kuumalaine algus.
«Kuumalaine alles tuleb, järgmise kahe nädala jooksul pole selle lõppu näha,» ütles EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain.
Tema sõnul võib õhutemperatuur järgmisel nädalal isegi 35 soojakraadini ehk Eestis mõõdetud absoluutse maksimumi lähedale küündida.
Pühapäeval või esmaspäeval, mil kuumalaine üksikasjad kindlad on, avaldab ilmajaam ka ametliku hoiatuse, et inimesed palavusega oma tervisele rohkem tähelepanu pööraksid.
«Ilmselt tuleb terves Euroopas jälle midagi 2003. aasta taolist,» arvas sünoptik rekordkuumale suvele viidates, mis nõudis enam kui 30 000 eurooplase elu.
«Nädalavahetusel veel ei ole nii hirmus palav, aga kellel vähegi võimalus on, peaks linnast ära minema,» soovitas Merilain. «Linn on kuumaga see kõige hukutavam koht.»
Sünoptiku sõnul kannatasid 2003. aastal Euroopa vallutanud kuumalaines kõige enam väikelapsed ja vanurid.
Palavaimat ilma on Merilaini sõnul ilmselt oodata Võrus, kust pärineb Eesti soojarekord, milleks on 35,6 plusskraadi (mõõdetud 1992. aasta 11. augustil).
Mis puutub EMHI nädalaprognoosi, siis homme on mandril oodata hoovihma ja äikese tõenäosus on suur. Päeval on sooja 21-27 kraadi.
Reedel ja laupäeval püsib kuiv ilm, päevasooja tuleb 22-28 kraadi. Kuuma ja kuiva ilma lubatakse ka pühapäevaks ja esmaspäevaks, mil sooja on 24-30 kraadi.
Järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval püsib väga palav ja kuiv ilm, päevane õhutemperatuur jääb 27-32 soojakraadi piiresse.

Oh sa jeerum! See võib ju tervise peale pahasti mõjuma hakata! Ja mis saab kõikidest nendest suurematest ja väiksematest plaanidest, mis tegemist ootavad? Saame näha, kui hulluks meite kandis see kuumus läheb. Küllap saab palju jões ligunetud.

Pärast öist vihmasadu

Öösel sadas päris tugev sahmakas vihma, kuid hommikul vaatasime, et puude all on maa endiselt kuiv. Ju siis polnud ikka piisavalt tugev sadu.
Praegu on endiselt soe, kuid seejuures niiske ja soe. Justkui saunalaval. karta on, et õues toimetamine on endiselt suur vaev.

Hommikul:

• Kaevasin välja linnupiima sibulad. Need vaesed lillesibulad olid elanud ikka väga suures ruumipuuduses! Need sibulad lähevad nüüd uuele peenrale ümber kivi ja ilmselt ka servadesse - sibulaid on ikka väga palju.
• Tassisin uuele peenrale mulda, mille mutt öö jooksul maapinnale toimetanud.
• Kaevasin suure kivi juures maad uue peenra jaoks. Järsku kuulsin mingit kahtlast suminat... kaevasin edasi.... ei midagi..... märkisin labidaga maha tulevase peenra oletatavat piiri... ühest kohast haukasin mätta lahti ja siis................ oli seal korraga väga palju seninägematuid maaherilasi või -mesilasi. Ega ma ähmiga saanud (ja ei julgenud ka) neid pikemalt takseerima jääda, aga nad tundusid olema sellised ümarad(nii pikk kui lai), heledad, ütleks, et lausa valkjad putukad. Ja kus nad kukkusid tiirutama ja sumisema! Ma muidugi ei laskunud nendega pikemasse diskussiooni ja pistsin plagama... Nii palju siis vagast soovist veidi tööd teha.

Meie kõigil peenardel on nimed. Aga vot selle eile valminud peenra nimega olema natuke hädas. Ilmselt tuleb lasta ajal kulgeda ning vaadata, kuidas me seda peenart nimetama hakkama. Mitmed asjad kujunevad kuidagi iseenesest. Tegelikult enamus asjadest.

Leidsin väikese üllatuse: alles äsja terrassi serva istutatud sinladvad sätivad end õitsema!

Blogger jupsib - eile õhtul ja täna hommikulgi veel. Kommentaarium ei taha hästi töötada. Ei salvesta kommentaare, ei näita kommentaare. Seal, kus on kirjas 1 kommentaar, on tegelikult neli. Lugesin, et teistel on sama jama. Järelikult ei ole minu arvuti kuumaga lolliks läinud. Probleem on keskkonnasisene.

Vahva üritus

Ma ei saa isegi päris hästi aru, kuidas see nüüd niimoodi juhtus, et üks Krõõtade üritus toimus meite kandis.
Ega ma uskunud, et eriti palju inimesi tuleb - suvi ju ning igaühel omad tegemised. Aga enne kella viit oli meie külateel kahtlaselt palju autosid sõitmas. Ja kohale jõuti! Ju siis tee kirjeldus oli arusaadav.
Ja küll oli palju rahvast! Lausa uskumatu!

Kui hommikupoolikul ja veel keskpäevalgi oli ilm ikka väga kuum ja päikeseline, siis pealelõunaks oli kohal äike. Meie vihma ei saanud, kuid välku lõi ja müristas. Kuulasime pilve mühinat. See oli justkui madalahäälne lennukimürin. Kõhe hakkas! Loodus on ikka võimas küll! Arne pakkus välja, et see pilv möllab kuskil Vaida kandis. Ja nii oligi olnud.

No nii! Kui rahvas kohal, kohustuslikud kummikud jalas, pakkisime endid kahe auto peale. Kadri autosse mahtus rahvast kohe õige palju. Meie õue peal olles tulid üksikud vihmapiisad... paari kilomeetri pärast oli sadu tugev.... viie kilomeetri pärast väga tugev....

Jõudsime matka alguspunkti. Matkajuht oli väga seda meelt, et ei aita miskit, keerame tagasi ja läheme koju. Piisas autoukse paotamisest, kui juba olidki märg. Prrr!
Läksin teise auto rahva käest küsima, mis nad arvavad. Arvati, et rahvatantsijad on harjunud iga ilmaga, harjunud kannatama. Kinnitamaks oma valmisolekut kannatamiseks, kobisid kõik autost välja..... ja olid hetkega märjad :D

Me ei jõudnud ära imestada, et kõike näinud ja kõike kogenud eluaegne looduseinimene nii kangesti tahtis matka ära jätta. Selgus põhjus - matkajuht tundis, et vastutab matkaliste elu ja tervise eest. Selline ekstreemne ilm tekitas temas natuke muret. Aga me suutsime ta oma vihma trotsiva sõjakusega meelt muutma panna.

Matkal nägime mitmeid orhideeliike, koldjat selaginelli, soojumikat, siledat tondipead, soovõhka.
Nägime, et soos võib olla allikaoja, mis oma loogelises sängis peidab paljusid graniitkive. Oja kaldal oli väga uhke metssigade spa.
Metsast välja jõudes olime juba peaaegu kuivad.

Ahjaa! Üks autotäis inimesi jäid hiljaks ja nad olid ka ainsad, kes ära eksida oskasid. Ma ei saanudki lõpuks aru, kus nad valesti keerasid. Nemad jäid meile koju. Nende meelt lahutas meie vanaema.
Ja mis kõige huvitavam, meil ei sadanud. Oli hoopis ilus ilm! Soost tagasi sõites nägimegi tee peal, kus vihm oli justkui noaga lõigatud.

Õues jalutasime ringi, siis sättisime terrassile piknikulaua.
Vahva oli see, et vaatamata märjaks saamisele jäädi matkaga vägagi rahule.
Väga tore õhtu oli!

Ja veel. Vihm oli ikka nii hullult tugev, jätsin enne matka algust autosse käekella, mobiili ja fotoka. Me olime ikka tõesi lä-bi- mär-jad!

Ringpeenra projekt menetluses

Hommikul kell 6 on Tallinnas 22 kraadi sooja!!!
Ilm on täna siiski veidi teisem- justkui mingi pilvevina on taevas. Õhk on mesikalõhnast paks.

Täna saab põnev päev olema! Üle mitme-setme aasta lähme kivihunnikuid revideerima. Tundub, et vähemalt Kivikõrbe ringpeenra projekt saab õige pea teoks. Kivide kohale vedimine on selle peenra valmimise jaoks kõige olulisem punkt.

Kivide otsimisel selgus mitu tõsiasja:

• Esiteks, kartsin, et kivikoristuse käigus on põllult korjatud ainult paekivilahmakauid, kuid õnneks oli hulgas ka üsna palju graniitkive.


• Teiseks, õiges suuruses graniitkivi leidmine ei olegi niisama lihtne. Kivid on natuke liiga väikesed.


• Kolmandaks - suure kivi projekt, mis kuumalaine tõttu soiku on jäänud, sai tänase kivihunnikus tuhlamise ajal uut hoogu juurde. Ma juba tean, kuidas saan peenra serva kindlustamisel ära kasutada ka neid suht väiksemaid graniitkive. Kuskil aiablogis oli pilt, kus peenra serv oli kaldu ning nii on võimalik ka väikesed kivid ära kasutada. Mõtlesin ka välja, kuidas vältida kaldserva kivide vahele pahalaste ilmumist. Selle asja ma veel puhkuse ajal ära teen!

Kui kiviring valmis, katsin peenra põhja ajalehtede kihiga. Järgnebs mullavedu.

Ja valmis ta ongi!!!

Mullavedu oli tegelikult hirmus. Mitmel korral oli selline tunne, et kohe-kohe kaob pilt eest ära. Samas, kes selles süüdi peaks olema? Ikka ise! On ju jõgi harkjala peenrast vaid ehk kümne sammu kaugusel. Kui on palav, siis karsumm vette ja enam pole palav. On suvi..., on väga-väga palav....

Leitsak jätkub

Hommik on seda nägu, et taas tuleb üks palav suvepäev.
Huvitaval kombel on meie suvedel kaks äärmust: kas kümnekraadine sant suusailm või kuumus, mis laseb olla vaid kaelast saadik vees. Vees on muidugi need, kes vanniveest jahedamat vett kannatavad. Kes ei kannata, need .... oh, eks igaüks teab, kuidas end palavuse eest kaitsta. Sellist tavalist, kõigile inimestele ühtviisi hästi talutavat 20-22 kraadist ilma juhtub suht harva ette. Eks see on näha, kas täna ületab eilsed temperatuurid või jääb temperatuur samale tasemele.

Käisime jõel kanuuga sõitmas. Potsu keeldus vabatahtlikult kanuusse tulemast. küll aga oli ta väga endast ära, et pererahvas läheb kuskile ja teda kaasa ei võeta. Jooksis kaldal kuni piirikraavini, seal istus tötsti maha ning jäi meile järgi vaatama.
Vesi on jões soe. Isegi minu meelest on soe. Eelmisel suvel sellist vett polnud kordagi kogu suve jooksul. Tegin paar pilti ka.

Ussililled:

Konnaosjad:
Lugesin veebi Harju Elust artiklit, kus O.V. räägib negatiivse eelarve koostamise vajadusest.
Ma olen vist tudengipõlves majandusökonoomia loengutes (kui seal üldse paha kapitalismi hädadest räägiti) kõrvaliste asjadega tegelenud, aga mitte ei saa aru, kuidas saab üks eelarve negatiivne (miinustes) olla. Kohe üldse ei saa aru!

Kui suureks kuluartikliks oli talvel lume lükkamine (mida ju tõesti tuli palju teha) ja seda kulu kavatsetakse järgmisel talvel vähendada, siis....... lumerohke talve puhul saab küll jama olema.
Samas mäletan, et kiitsin oma teise valla (kahe "küla" koer, nagu ma olen) lumelükkamise korraldust möödunud talvel ikka korduvalt ja korduvalt. Kui hommikul tööle sõites tuli ühel teataval 13 km lõigul osal teest sõita vaid lootuses, et ehk on keegi enne mind sõitnud ja jäljeraja ette lükanud, siis pärast valla piiri ületamist sai juba lahket laadasõitu tehtud. Ja tihti mõtlesin, et need teed on isegi natuke liiga hästi lahti aetud. Suurepärased sahamehed tegid tööd!
Kas siis tõesti tuleb hakata tuleval talvel sõitmiseks kasutama suurt magistraali. Ehk ikka ei tule liiga lumerohket talve.
Ja see saneerimine. Kui seda tehakse vaid üheks eelarveaastaks, siis mis kasu sellest tõusta saaks? Ebarentaablitele ettevõtmistele kriips peale? Väikesed asutused?....... Millalgi lugesin, kuidas on vähenenud valla tööl käivete inimeste arv, siis ....... mis on kasulikum, kas töötav vallakodanik või töötu vallakodanik? Praeguses kontekstis loodetavasti ei kehti see "parim indiaanlane on surnud indiaanlane".

Aga suvi kestab, olgu see majanduselu positiivne või negatiivne. Isegi kägu kukub veel!

Kell 16. 30 on varjus + 28 kraadi!!! VARJUS! Kui palju siis päikese käes veel on?