Kuvatud on postitused sildiga lihtsalt huvitav. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga lihtsalt huvitav. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 25. august 2010

Mida taimed väljendavad

Symbolic Meanings of Herbs, Flowers and Trees

Aloe -Healing, protection, affection
Angelica - Inspiration
Arborvitae - Unchanging friendship
Bachelor's button -Single blessedness
Basil - Good wishes, love
Bay - Glory
Black-eyed Susan -Justice
Carnation - Alas for my poor heart
Chamomile - Patience
Chives - Usefulness
Clover, white - Think of me
Coriander - Hidden worth
Cumin - Fidelity
Fennel - Flattery
Fern - Sincerity
Geranium, oak-leaved - True friendship
Goldenrod - Encouragement
Heliotrope - Eternal love
Holly - Hope
Hollyhock - Ambition
Honeysuckle - Bonds of love
Horehound - Health
Hyssop - Sacrifice, cleanliness
Ivy - Friendship, continuity
Lady's-mantle - Comforting
Lavender - Devotion, virtue
Lemon balm - Sympathy
Marjoram - Joy, happiness
Mint - Eternal refreshment
Morning glory - Affectation
Nasturtium - Patriotism
Oak - Strength
Oregano - Substance
Pansy - Thoughts
Parsley - Festivity
Pine - Humility
Poppy, red - Consolation
Rose - Love
Rosemary - Remembrance
Rue - Grace, clear vision
Sage - Wisdom, immortality
Salvia, blue - I think of you
Salvia, red - Forever mine
Savory - Spice, interest
Sorrel - Affection
Southernwood - Constancy, jest
Sweet pea - Pleasures
Sweet woodruff - Humility
Tansy - Hostile thoughts
Tarragon - Lasting interest
Thyme - Courage, strength
Valerian - Readiness
Violet - Loyalty, devotion
Violet, blue - Faithfulness
Violet, yellow - Rural happiness
Willow - Sadness
Zinnia - Thoughts of absent friends

Allikas.

laupäev, 21. august 2010

Tee ise mosaiiklaud

Vanast õmblusmasinalauast ja katkistest portselannõudest saate aeda kena mosaiiklaua.

Lisaks õmblusmasinalauale sobib jalaks ka näiteks rotanglaud. Mosaiigitükid saate teha vanadest taldrikutest ja muudest tasapinnalistest portselannõudest.

Lauaplaadiks võite võtta 12–20 mm paksuse veekindla (fenool- ehk filmikihiga kaetud) vineeritüki. Tavaline vineer või puitlaastplaat õue ei kõlba, sest need paisuvad niiskuse käes ja mosaiigipind murdub.

Saagige lauaplaati tikksaega, kasutades metalli saagimiseks mõeldud saelehte.

Vaja läheb ...

- veekindlat vineeri

- vanu taldrikuid jt portselannõusid

- plaatimissegu

- vuugitäitesegu

- roostetõrjevahendit

- läikivat või poolläikivat metallivärvi

- haamrit või kummihaamrit

- hammasspaatlit

- kummispaatlit

- svammi ja lappi

- plastämbrit ja pulka segamiseks

- liivapaberit

- kaitseprille

Töö käik
Laud

1. Kasutage taldrikuid ja muid võimalikult tasapinnalisi nõusid. Pange portselan tugeva aluse peale laotatud paberile ja lööge haamriga väikesteks tükkideks. Püüdke jätta ilusad kujundid terveks. Kaitseprillid ette!

2. Laotage tükid tulevase laua plaadile laiali. Varuge tükke tublisti, et neist keset kinnitustööd puudu ei tuleks.

3. Mosaiigitükid on harva ühepaksused, seega kasutage liimi asemel plaatimissegu. Segage pakis oleva juhendi järgi segu valmis. Kandke see hammasspaatli abil lauaplaadile. Juhendist saate teada, kui kaua teil on aega asetada tükke kohale. Pildil olev segu kuivas poole tunniga.

4. Alustage servadest. Pildil oleva laua puhul jäävad servad metall-liistu alla, mistõttu mosaiigiservad ei pruugi olla nii sirged.

5. Keskele on asetatud vanast taldrikust väljalöödud roos, millest saab laua pilgupüüdja. Viimased tükid laduge servade suunas, nagu laoksite puslet.

6. Laske mosaiigil ööpäev läbi kuivada, enne kui asute liitekohti täitma. Segage pakis oleva juhendi järgi valmis vuugitäitesegu. Kandke mass kummispaatli abil laiali.

7. Pühkige segu mosaiigitükkide pealt ära niiske svammiga. Jälgige, et liitekohtadesse jääks segu alles. Oodake, kuni vuugitäide on kuivanud sedavõrd, et pinnale on tekkinud kõva kile. Nüüd pühkige pind niiske lapiga üle.

8. Hõõruge metalljalgadelt liivapaberi abil roosteplekid ja töödelge neid roostetõrjevahendiga. Värvige jalad üle läikiva või poolläikiva värviga. Sobib ka spreivärv.

9. Asetage lauaplaat paigale. Kinnitamiseks võite kasutada plaatimissegu. Täitke metallraami ja lauaplaadi serva vahe vuugitäitega. Kui raami pole, tehke servad mosaiigitükkidest.

Ajakirjast Viherpiha refereerinud Vivika Veski

kolmapäev, 18. august 2010

Hea mees, kes lubabki

Hakkab aga jälle peale! Enne valimisi on kõik kangeid ilusaid lubadusi andma, aga pärast valimisi on need kas ununenud või tehakse nägu, et pole kuulnud, pole näinud. KOV valimiste eel, ajal ja nüüd oli/on seda ju näha.

reede, 13. august 2010

Tsitaate aiapidajale

Valik tsitaate aiandusteemaliselt kodulehelt http://www.gardendigest.com/index.htm
  • "Aial on salakaval omadus kalliks maksma minna ning samas jätta süütu mulje, et tegelikult ei kulutand te tema hüvanguks ju sentigi..." Esther Meynell
  • "Aiandussõltuvus pole sugugi kõige hullem võimalus, eriti kui kaaluda ka kõiki ülejäänuid." Cora Lea Bell
  • "Aiapidamine vajab palju vett ja suurem osa sellest tilgub higina teie seljast." Lou Erickson
  • "Kui on midagi, mida ma võin oma aia kohta öelda, siis seda, et aed suudab mind alati üllatada." David Hobson
  • "Kui võililli oleks raske kasvatada, püüaksid kõik neid oma murusse saada." Andrew V. Mason
  • "Kõige tervislikumat hasartmängu mängitakse labida ja seemnepakiga." Dan Bennett
  • "Kõplamine on töövõte, mille abil eraldatakse vastistutatud lillede ja aedviljade pealsed juurtest." Henry Beard
  • "Lihtsuse häda peitub selles, et kuigi see võib olla naudinguid ja rahuldust pakkuv ning loominguline, on see kõike muud kui lihtne." Doris Janzen Longacre
  • "Lill on lihtsalt haridust saanud umbrohi." Luther Burbank
  • "Ma ei usu pooltki, mida mulle räägitakse ja veeranditki sellest, mida ma näen. Kuid mul on üks ja ülim usk, mida miski pole seni suutnud kõigutada. Igal kevadel jään ma uskuma seda, mida seemnekataloogides kirjutatakse." Carolyn Wells
  • "Mida vanemaks ma saan, sea suuremaks muutub mu usk sõnnikusse kõigis ta avaldumisvormides." Elizabeth von Arnim
  • "Parim aiapidamisviis on panna pähe laiaservaline kübar, selga mingid vanemad riided ning siis, kõblas ühes ning külm õlu teises käes, öelda teistele, kust kaevata tuleb." Texas Bix Bender
  • "Püsikud on taimed, kes vohavad nagu umbrohud; kaheaastased need, kes surevad mitte teisel kasvuaastal, vaid juba esimesel ning suvelilled on need, kes iial ei tärka." Katherine Whitehorn.
  • "Umbrohi on taim, kes mitte ei kasva valel kohal, vaid kavatseb ka sinna jääda." Sara Stein
  • "Umbrohi on taim, kes on omandanud kõik ellujäämiseks vajalikud oskused, välja arvatud võime kasvada sirgetes ridades." Doug Larson

kolmapäev, 28. juuli 2010

Troopiline ilm, troopilised elukad

Nojah, nüüd siis oleme sealmaal, et lisaks troopiliselt kuumale ja niiskele ilmale on meil ka vastavad elajaloomad liikvel.
Töömees oli hommikul oma vahetust lõpetamas, kui kuulis mingit imelikku kriiksuvat linnuhäält. Mõtles esimese hooga, et ju see üks päikesepiste saanud kajakas ikka on. Hääl oli aga väga lähedal ja lõpuks sundis uudishimu minema välja vaatama. Ja hääle tekitaja istuski baasi territooriumil suure kase otsas. Ja see laulja oli pesuehtne papagoi! Kodus asuti selle isendi pilti ja liiginime otsima. Just selline ta ongi.

Nüüd jääb veel oodata, millal meie jõgedesse ilmuvad krokodillid ja võsa vahele boamaod :)

Öösel oli Tallinnas kõuekõminat kuulda ning välkude sähvimist näha. Äike oli kuskil kaugemal. Meil see igatahes ei olnud. Poisid pidasid võrgupidu ning öösel väljas käies said nautida taevas sähvivaid hiigelsuuri välgu sik-sakke. Välkude juurde kuuluvat müristamist kuulda ei olnud.

Hommik on jälle tradistsiooniliselt palav - juba poole kümne ajal on 25 kraadi.
........
Ahjaa! Olen unustanud ühe kummalise seiga kirja panemata. See juhtus jälle mu mehe töö juures. Oli metsikult kuum ilm ja mehed otsisid õuest natukestki tuuleõhku - mere ääres peaks seda ju ometi olema. Ja siis nägid mehed seninägematut: väike varblane lendas, lendas.... ja korraga kukkus maha! Mehed läksid vaatama - kutu oli see väike linnuke. Oleme kuulnud, et hirmsa pakasega võivad väikesed linnud lennul surnuks külmuda, aga nüüd siis tuli näha, et sama võib juhtuda ka suvel kuumaga. Ja sellised asjad juhtuvad meil, parasvöötme põhjaosas!

teisipäev, 20. juuli 2010

Läkski lahti...


... Eesti euromüntide vermimine. Ajalehest artiklit lugedes tuli meelde laul filmist "Nukitsamees":
"Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil raha maitse suus..."
Uus rahakott tuleb osta. Selline, kus münditasku vähe suurem oleks.

teisipäev, 13. juuli 2010

Euro tuleb - tahame seda või ei taha

Eesti liitub euroalaga 1. jaanuaril 2011. Kroonid vahetatakse eurodeks kursiga 15,6466. 1. jaanuaril 2011 saab Eestist euroala 17. liige.

Alates 1. detsembrist kuni 30. juunini 2011 saab igas sularaha teenuseid osutavates pangakontoris kroone eurodeks vahetada teenustasuta täna Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu poolt kinnitatud kursiga. Aasta lõpuni saab samadel tingimustel kroone eurodeks vahetada piiratud kontorivõrgus. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja tasuta.

Alates 1. jaanuarist muutuvad kaardimaksed europõhiseks ja sularahaautomaadid hakkavad väljastama eurosid. Jaanuari kahel esimesel nädalal saab Eestis maksta nii eurodes kui ka kroonides, vahetusraha antakse reeglina eurodes.

esmaspäev, 12. juuli 2010

Erinevatest saunavihtadest

Ajakirjast Naisteleht

Vahtraviht
Millal teha?: Mai lõpus või juuni alguses, nii et tänavu olete juba hiljaks jäänud.
Kuidas säilitada?: Säilitatakse kuivatatuna.
Milleks hea?: Vanarahvas usub, et vahtravihaga vihtlemine rahustab hinge ja puhastab ning toniseerib nahka. Vahtralehed imavad hästi higi ja mahendavad leili kuumust ihul. Vahtraviha leotusvesi sobib välispidiseks põletikuvastaseks ravimiks.

Kuuseviht
Millal teha?: Igihalja okaspuu oksi võib vihaks korjata aasta läbi.
Kuidas säilitada?: Säilitada saab vaid külmutades, kuivatades langevad okkad maha.
Milleks hea?: Kuuseviht võtab ära väsimuse, aitab närvisüsteemi häirete korral, on puhastava ja põletikuvastase toimega. Vanarahvas usub, et okaspuuviht ergutab mõttelendu ja võtab ära needuse. Enne kasutamist tuleb vihta 20 minutit keeta.

Tammeviht
Millal teha?: Juulist augus­tini, soovitatavalt tihedast metsast.
Kuidas säilitada?: Säilita­takse kuivatatuna.
Milleks hea?: Tammeviht ravib nahahaigusi, annab elujõudu ja energiat. Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste haigustega inimesed ei tohiks tammevihta kasutada. Tammelehtedes leiduv tanniin peaks aitama liigesehaiguste korral. Viha leotusveega loputa juukseid – see annab neile kohevuse ja läike.

Nõgeseviht
Millal teha?:
Mais või juunis.
Kuidas säilitada?: Kui säilitada, siis kuivatada, aga parim on siiski toores nõgeseviht.
Milleks hea?: Nõgeseviht ravib reumat, radikuliiti, liigese- ja lihasevalu ning põletikke. Nõgeseviha leotusvesi sobib väga hästi kosmeetiliste nahahaiguste raviks. Viht kastetakse enne kasutamist vaheldumisi kuuma ja külma vette. Nõgesevihaga ei vehelda nii vihaselt kui puuvihaga – tuleb õrnalt sopsutada, sest siis on tema mõju tugevam.

Sarapuuviht
Millal teha?: Juunis või juulis.
Kuidas säilitada?: Sarapuuviht kuivatatakse ja seejärel kasutatakse.
Milleks hea?: Aitab ravida veenilaiendeid, vähendab trombiohtu ja leevendab suhkruhaiguse avaldumist. Väidetavalt harutab sarapuuvihaga vihtlemine lahti ka konfliktid sisemaailmas ja aitab leida lahendusi keerulistele olukordadele.

Kaseviht
Millal teha?:
Üks nädal enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva. Nii et viimane aeg!
Kuidas säilitada?: Lasta vilus kuivada.
Milleks hea?: Väidetavalt noorendab nahka, vaigistab valu ja parandab haavu, sest on mikroobidevastase toimega. Lehed sisaldavad A- ja C-vitamiini, seepärast peaks kasevihaga vihtlemine tugevdama immuunsüsteemi. Kasevihal usutakse olevat imeline vägi raskest haigusest toibuvate inimeste turgutamisel.

Kadakaviht
Millal teha?:
Kadakaoksi on kõige targem korjata varakevadel, enne kuumade saabumist.
Kuidas säilitada?: Parim värskena, hädapärast võib ka külmutada.
Milleks hea?: Vanarahvas uskus, et kadakavihaga vihtlemine ja sellest vallanduv energia aitab inimesel kaetamisest ja teiste halbadest soovidest vabaneda. Sobib allergianähtude ja radikuliidi leevendamiseks, mõjub vereringele harukordselt ergutavalt. Ei kasutata nii tugevasti kui lehtpuuvihta.

pühapäev, 18. aprill 2010

Sain südamest naerda!

Pildi kodu on siin.

Vot niimoodi, naised, tuleb positiivseid emotsioone hoida!

reede, 9. aprill 2010

Üks lugu ühest ammendamatust lugude varasalvest

Klassis on vaikus. Lapsed kirjutavad ümberjutustust. Ma ka siis kirjutan.

Mees ja naine olid juba aastaid abielus olnud, aga peres titeõnne polnud. Küll käidi arstide vahet, aga ei midagi. Lõpuks otsustati minna posija juurde. Sellel hüva nõu varnast võtta - posija soovitas mehel minna paavsti juurde ja seal üks küünal süüdata.
Mees läkski ja süütas küünla.

Aastad möödusid. Ühel päeval sattus posija käima tolle paari kodukülla. Ta läks paari nende kodus külastama. Külalisele tuli uksel vastu trobikond lapsi - kõik nagu oreliviled reas.
Posija tahtis teada, kas ema-isa ka kodus juhtuvad olema.

Ema ja isa kodus polnud. Lapsed kilkasid, et ema oli läinud neile uut õde või venda tooma. Aga kus siis isa on? Lapsed kehitanud selle peale õlgu ja öelnud, et isa oli läinud paavsti juurde mingit küünalt kustutama.

Kolleegil on absoluutselt iga jutu juurde lisada oma "riukaga" lugu.

neljapäev, 1. aprill 2010

Olla või mitte olla .... daam

«Üks õige daam ei ole iial närviline, ei ole iial näljas, tal pole kunagi janu, ta pole iial väsinud, ta naeratab kogu aeg ja oskab kõiki asju teha. Kui millegagi hätta jääb, ei näita ta seda välja, vaid õpib hiljem asja selgeks,» kirjeldab ... /ajakirjast Naisteleht/

Järelikult: üks õige daam = robot

pühapäev, 24. jaanuar 2010

Valguse võidukäigust vol3

Esmaspäeval, 18. jaanuaril tõusis päike kell 8. 53. Esmaspäeval, 25. jaanuaril tõuseb päike kell 8.41.
Nädala jooksul hommik 12 minutiga plussis!
Esmaspäeval, 18. jaanuaril loojus päike kell 16.05. Esmaspäeval, 25. jaanuaril loojub päike kell 16.21.
Nädala jooksul õhtu 16 minutiga plussis.
Kokku oleme nädala jooksul saanud valgusele lisa tervelt 28 minutit!

pühapäev, 17. jaanuar 2010

Valguse võidukäigust vol2

Esmaspäeval, 18. jaanuaril:
päike tõuseb kell 8. 53
päike loojub kell 16.05
Päev on nädala jooksul pikenenud:
hommikupoolsest otsast 10 minutit
õhtupoolsest otsast 12 minutit
Kokku: nädalaga on valgus 22 minutiga plussis!
Talvise pööripäevaga võrreldes on päevavalgust tervelt ühe tunni võrra rohkem!

neljapäev, 14. jaanuar 2010

Huvitavad tähelepanekud, mis panid üllatusest kulme kergitama

Sellised üllatavad leiud mu klassi kodukalt:

Kommentaariumist (Keegi Vatikani lipu all):
EESTI ütles...
I wanted to inform You that Your blog has been submitted in my new search engine.

Teine külaline on venekeelne blogi. Viimasel ajal suisa korduvalt.
http://tkvgmediaschool.blogspot.com/2010/01/1.html

Huvitav, keda peale mu oma klassi huvitab klassi koduleht? Kui, siis ehk teisi algklasside õpetajaid.

kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Mõisa kummitus

Meie mõisa kummitusest on räägitud igasuguseid lugusid. Küll on kuuldud imelikke hääli, küll on kuuldud samme nii treppidel kui ka kiuksuvatel põrandatel. No ma ei tea, kuidas saab üks kummitus astuda raske sammuga, aga või sa nende asjade peenemaid nüansse tead....

Nüüd meil üks uus kaugelt käiv õpetaja leidis, et ta pigem ööbib need kaks ööd koolimajas, kui et saab kehva ahjuga vanas korteris vingumürgituse. Ühe öö ongi juba koolimajas olnud....

Täna hommikul rääkis ta meile oma unenäost... Keegi vanaaegsetes riietes naine olevat tulnud kohvituppa ja istunud seal diivanile. Kolleeg oli siis läbi une mõelnud, et kuidas ta saab istuda selle koha peal, kus mina magan... Siis oli see ...... end keeranud, magajat vaadanud ning küsinud, et ega tal külm pole, ega tal kõht tühi ei ole ja muud sarnast... Oli isegi lubanud õunu tuua...
Kolleeg oli ikka vastanud, et ei ole häda midagi...
Me siis hommikul arvasime, et ta oleks ikka võinud lasta neid õunu tuua. Oleks näinud, kas on ikka päris õunad või ei ole...
Kõhe oli igal juhul...

Ja kui mõelda, mida kõike selle ..... kohta võib rääkida meie kütja, (viimane intsident oli olnud jõulude eel), siis.....

Igatahes on mul nüüd olemas hea trump, kui lapsed hakkavad jälle kauplema, et jääme ööseks kooli. Mitte üks vägi ei saa mind sundida sellesse majja ööseks jääma! Ühe öö olen seal olude sunnil olnud, siis küll kedagi ei näinud - kuulnud, aga siiski....

pühapäev, 27. detsember 2009

Lihtsalt teadmiseks




Ajalehest Postimees. Foto autor: Henn Soodla

Tuleva, 2010. aasta puuks on valitud toomingas.
Portaal aiandus.ee vahendab, et ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kuke teatel valiti Eesti aasta puuks 2010 toomingas.

Aasta puu võib olla iga eesimaise puudeperekonna esindaja. Valitud puule pööratakse aasta jooksul teistest enam tähelepanu: ajakiri Eesti Loodus avaldab artikleid, viktoriine jne.

Aasta puud on valitud alates 1996. aastast ning idee autor on professor Viktor Masing. Praeguseks on peaaegu kõik kodumaised puuliigid juba aasta puu tiitlit kandnud.

Aasta puudeks on senini olnud:
kadakas (1996),
kuusk (1997),
tamm (1998),
kask (1999),
pihlakas (2000),
mänd (2001),
pärn (2002),
vaher (2003),
lepp (2004),
haab (2005),
paju (2006),
saar (2007),
jugapuu (2008),
sarapuu (2009).

esmaspäev, 14. detsember 2009

Nõuded ontlikule koduperenaisele aastast 1955 (Ameerikas, mitte meil)

Ühes 1955-ndal aastal Ameerikas ilmunud ajalehe sissekandes õpetati naisi olema tõelised koduperenaised. Järgnevalt punktid, mida tuli naisel toona täita:

¤ Õhtusöök peab olema valmis enne armsama koju jõudmist, et viimane teaks, et naine on tema peale mõelnud.
¤ Kodu on puhas igal korralikul naisel ja eriti tähtis on tolmulapiga pinnad üle käia enne mehe saabumist.
¤ Ennast peab naine mehe naasmise ajaks kauniks tegema. Make up ja soeng on kohustuslikud, et mees näeks oma naises hoolitsust ja ilu.
¤ Naine peab olema mehele huvitav vestluspartner, seda eriti peale meespoole väsitavat tööpäeva.
¤ Külmemal aastaajal on naisel kohustus kamin küdema panna enne mehe saabumist, et mees kodusoojusest alati osa saaks. Mehele taolise mugavuse pakkumine peaks naisele vastutasuks rahulduse andma.
¤ Naine peab olema meest nähes alati õnnelik!
¤ Lapsed peavad mehe kodusoleku ajal olema pestud ja korrastatud ning samuti peab naine kindlustama selle, et lapsed oleksid vaiksed ja vaoshoitud.
¤ Lase mehel rääkida! Naine peab meeles pidama, et mehe sõnavõtud on alati tähtsamad kui naise omad.
¤ Pidev naeratamine on naisele kohustuslik!
¤ Kõik õhtud on mehe õhtud. Naine ei tohiks kunagi kaebelda, kui mees tuleb hilja koju või jääb üldse ööseks koju tulemata. See võib olla tema viis lõõgastuda.
¤ Naise mured ja probleemid kuuluvad vaid temale endale! Neid mehega ei jagata!
¤ Pärimine ajab mehed hulluks! Niisiis jäägu kõik küsimused naise enda teada.
¤ Naine peab hoidma serveerimisvalmis nii kuuma kui külma joogi, sest ootamine mehele ei meeldi.

Vot siis!

esmaspäev, 7. detsember 2009

Harju Elust

Reedeses, 4. detsembri Harju Elus on artikkel vallavanemast.
Noor mees keerulisel ajal keerulisel ametipostil... Ega tal kerge ei ole. Ei tahaks tema nahas kohe mitte mingil juhul olla!

Muu hulgas köitsid tähelepanu kaks küsimust:
Kuidas on olukord valla eelarvega?
Vallas on kaks kooli, üsna väikese laste arvuga. Millised on plaanid koolide saatuse osas?
Nojah. Ega see aeg enam mägede taga ei olegi, kui teada saame! Loodame kõige paremat!

Muidu läheb meil kõik kenasti. Lapsed on tublid, haigeid on ülivähe! Peaks meie lapsed ja õpetajad ikka endiselt vapralt vastu möllavale gripilainele!

esmaspäev, 16. november 2009

Eestlaste täpsuse armastusest välismaalase pilgu läbi

Naljakas, aga tõsi - ameeriklase Justini muljed eestlaste täpsuse armastusest: " Kurtsin Epule oma muret Eesti "kellanatsidega", ent tema selgitas, et Eestis ongi aeg täiesti paindumatu. 10.00 oli 10.00, mitte 10.06. Viimane tähendas kuut minutit hilinemist. "Hilinemine" paistis olevat ropp sõna. " Tsitaadi lõpp. ("Minu Eesti" lk. 89)
Täiesti nõus. 10.00 ongi 10.00. Ei ole isegi mitte 10.02. "Kellanats" :)

Momendil loetav raamat on üks ütlemata muhe lektüür! Eriti naljakad on vaese ameeriklase katsumused eestlaste toitumisharjumustega kohanemisel. Loe ja naera nii et vähe pole!

pühapäev, 15. november 2009

Lisaks puuhoroskoobile ka...

Googeldama sundis telefonivestlus: "Tere, v...s!" - "....???.... Kuidas, palun?" :)))

Huvitav, kas need loomad, lilled ja puud kattuvad ka milleski?

Loomahoroskoop
See on periood, mil sügisene pööripäev annab märku, et looduslikud protsessid hakkavad talveks valmistudes aeglustuma. Sellel ajal sündinud inimesed püüavad oma energiaavaldustes kaasata sisemisi ressursse väliste asjaolude mõjustamiseks. (Praegu kipub küll neid sisemisi ressursse vajaka jääma.) Nagu teie tootemloom, nii vajate ka teie mõttekaaslaste seltskonda, mis annab teile kindlustunde. Üldiselt töötate kõige paremini kollektiivis. (Vale puha! Individualist ei allu massidele!)Te ei ignoreeri teiste inimeste nõudmisi ning võtate arvesse ka selliseid seisukohti, mis ei lange teie omadega kokku. (Too on õige küll. Elus ei saa lihtsalt teistmoodi hakkama.) Teil on paindlik natuur ja igasugune rivaalitsemine jätab teid ükskõikseks. Väldite müra, segadust ja emotsionaalseid vapustusi ning püüate iga hinna eest säilitada rahu. (See lause on jälle õige.)Olete hea organisaator (kuidas kunagi) ja energiline ideede elluviija (kui need ideed on minu enda omad), kuid teile ei meeldi, kui teid sunnitakse võtma vastu otsuseid (ega kamandamist ei kannata küll), mida võiksite hiljem kahetseda. Elus tuleb teil seista silmitsi väljakutsetega, mis panevad proovile teie võime teha teiste inimestega koostööd ning säilitada seejuures oma individuaalsus ja sõltumatus (Kollektiivis tuleb meil kõigil töötada ning samas säilitada oma individuaalsus. Vastasel juhul oleksid inimesed mingid ajudeta robotid.) Põhilised õppetunnid. Sisemist jõudu ammutate oma veendumustele tuginevatest otsustavast tegutsemisest. Tarkuseni jõuate kainete kaalutluste kaudu (Kainet kaalutlemise oskust võiks rohkem olla. keerulises olukorras löövad emotsioonid liialt üle pea.)
Lillehoroskoop
See taim on õitsele puhkemise, värskuse ja nooruse sümbol. Abistab meeleldi teisi (See on õige küll.) Teda ärritavad lipitsejad ning ta eelistab neid eirata.