4. august

Varahommikul selge, temperatuur juba poole seitsme ajal 20 kraadi. Õhk on nii kuiv, et ma ei mäletagi enam, kas sel suvel kastemärjal rohul kõndida olen saanud. Vist mitte.

Täna tegime veranda ukse ette planeeritava terrassi esialgsed mõõtmised ära. Postid tulevad maakividest, muidu puidust terrass. Puidumaterjali on, kui nüüd vaid mingi valemiga õnnestuks välja peilida, kas kellelgi lähiümbruses on olemas höövelmasin (või on see paksusmasin, tont neid asju teab), et saaks abi paluda ning servatud lauad vähe siledamaks lasta.

2. august

August on august. Olgu ta külmal ja vihmasel suvel või kuumal ja päikeselisel, nagu tänavu. Niipea, kui august algab, märkame sügise märke: kogu pere küsis kui ühest suust ööseks teki peale (aknad on endiselt ristseliti lahti, aga toad on nüüd öösel jahedad); toomingad on poolraagus ( eks viimaste päevade tugev tuul räsis neid ka kõvasti); praegu, hommikul aknast välja Kivikõrbele vaadates on valgus hoopis teisem ja varjud on nii pikad. Käes on suve lõpp. Aga oli see vast suvi, mida annab kaua mäletada! Arutasime hommikul, et nii pikk puhkus, nagu nüüd sülle langes, sai olla vaid korra elus, edaspidi on puhkus ikka tavapärases pikkuses. Kui see kogu suve kestnud puhkus oleks olnud jahedal ja vihmasel suvel, oleks toas istutud ajast lihtsalt kahju. Nüüd aga anti lisaks pikale puhkusele ka nii imeilus ja kuum suvi. Ainult võta ja naudi! Vedas!

Pean augusti lõpupoole vaatama, kas ehk ei kannata selle päevakübara puhmas juba jagamist. Praegu kasvab ta peenra selles osas, mis jääb küüni varju. Ühe osa võiks panna kasvama veidi päikeseküllasemasse kohta.
Aster on lill, mis paraku toob silme ette väikese koolijütsi, kes esimesel koolipäeval oma uude klassi astub....
Paar viimast päeva valitsenud jahedamad ilmad pidid täna taas pead tõstnud kuumusele alla vanduma. Uskumatu, aga tõsi - jälle tubli kolmekümne-kolmekümne ühe kraadine päev. Ei tea, kas organism oli end juba saabuva jahedama ilma lainele sättinud, aga tänane temperatuur oli pea täiesti talumatu. Terve päev möödus õues ja toas uimerdamisele ja suisa magamisele. Ehk on homme tegusam päev.

1. august

1. august on meie talu jaoks kurb daatum. 38 aastat tagasi oli pere heinamaal loogu võtmas, kui tuli teade, et maja põleb lausleegiga. Tol ajal ju mobiile polnud ning küla peale oli vaid üks üldkasutatav taksofoni moodi asjandus lüpsjatemaja seina peal. (Olen seda asjandust oma silmaga näinud ja korra vist isegi kasutanud.)
Minu meelest on kõige koledam see, et vaatamata kolhoosirahva hõivatusele kibedal saagikoristuse ajal leidus ikkagi rohkelt uudishimulikke, kes karjakaupa kogunesid teiste õnnetust vaatama ja parastama (Ikka tore ju, kui teisel läheb halvemini kui sul endal. Paradoks, aga kahjuks nii see oli. Võib-olla on ka praegu, kes teab?)

Veel nüüdki, kui hiljaaegu sireleid välja juurisime, tuli mulla sügavamatest kihtidest välja söestunud puutükke. Küll see võis ikka perele hirmus tragöödia olla, kui alles jäävad vaid riided, mis hetkel seljas juhtusid olema. Ei kujuta sellist olukorda päris hästi ettegi.

Kuigi mind otseselt see õnnetus ei puudutanud, on sellest sündmusest kuuldud lood ikkagi sügava jälje jätnud. Nimelt kardan klaaspudeleid, eriti nende päikesekiiri koondavaid põhjasid. Ja pööningud kipuvad olema just need kõrvalised paigad, kuhu mittevajalikud, kuid "ähk läeb taris" asjad jalust ära pannakse. Eks tolgi korral oli päikesekiiri koondanud pudelipõhjal käepärast palju tänuväärset kergesti süttivat materjali ja nii ta läks....

Kahju, et mul ei ole olnud võimalust näha seda talu oma originaalsuuruses ja -planeeringus. Oli olnud päris ilus kahekorruseline taluhäärber.
....
Tänasest päevast.

Hommik on harjumatult jahe - kõigest 13 kraadi! Aga päike särab ja taevas on vaid üksikud kõrged kiudpilvede viirud.
Suvi kipub enamasti ikka selline olema, et mehe vabadest päevadest pole kodule mingit tolku. Ikka on palju muid ülesandeid. Ühel päeval helises minu mobiil ja võõra numbriga kõnet vastu võttes küsiti, kas sellelt telefonilt saaks mu mehega rääkida. Saaks küll, kui nimetatu kodus juhtuks olema. Hiljem helistati uuesti ja selgus, et Pikavere kooli uus juhataja tahab korraldada oma tiimile matka Paraspõllu sohu ja neil muidugi Arnet giidiks vaja.
Imelikke teid pidi käib see giidi otsimine! Kust võeti minu telefoninumber? Miks kohe giidi numbrit üles ei otsitud? Aga tühja sest, kust leiti - peaasi, et inimene saab minna ja tegeleda sellega, mis talle meeldib. Ja meeldib talle inimesi harida soo- ja raba asjus.
...
Igasugused nõiad, šamaanid, selgeltnägijad ja muidu teadmamehed on ennustanud augustist algavat väga musta stsenaariumiga perioodi maailmas ja sealjuures Eestis. Vaatame siis, mis tulema hakkab, kui hakkab.

Esmaspäevast

Õues on palav, nagu põrgu eeskojas - tervelt 32 kraadi ja suur õhuniiskus. Eile peenraga tegeledes tundisin küll, et natuke nagu liig on see palavus ... ja niimoodi ühe väikestviisi päikesepiste moodi olemise omale sain ka. Täna olen targu end tubaste tegevustega rakkes hoidnud.

• Mustsõstramoos keedetud
• Tomati-sibula salat keedetud
• Kurgid hapnema pandud

Eile õhtul kastsin roose ja tassisin selle tarbeks vett jõest. Jõgi on, aga veega on selles jões kole kitsas käes. Nii tuligi turnida mööda järsku ja mudast libedat kallast. Olin just lugenud Hilise tiigitaimedest ja sealjuures imetlenud luigelille pilti... Vot js siis järsust jõekaldast üles ukerdades haarasin ühest taimest kinni ning mis ma näen -taim, mis mulle pihku sattus, oligi luigelill! No selle koha peal on meie kanuu randumispaik olnud aastaid ja ei ole mina sellist taime seal varem näinud. Võib-olla sobib sellele taimele just praegune olukord, kus ta silmist saati vees ei pea olema.

Jälile sain! Kes kirjutama on hakanud, ei see kirjutamata saa olla -Tõnul on uus blogi uute ilusate piltidega ning sooja südamega kirjutatud sõnadega. Pealkirja all "Suvepostkaardid".

Aitäh Kadakale ja Köögikatale toreda õhtu ja rohkete taimede eest!

Kolmapäevased tegemised

Taevas pilvitu, temperatuur hommikul kell pool kuus juba 18 kraadi. Keskpäeval 26 kraadi.

Tänased tegemised:

• Mustsõstramoos keedetud.
• Mustsõstrakook hommikukohvi kõrvale (biskviittaigen, marjad, peale veidi kaneeli).
• Harkjalapeenar korrastatud. Uus peenar ja muld selles oli natuke vajunud. Tassisin mulda juurde. vaatasin, kuidas mutt maad tõngus. Suure kuhila tegi, aga muld oli juba maa seest tulles kuiv. Täiesti kuiv!
• Korjasin raudrohu õisikuid. Raudrohuta ei söanda talvele vastu minna.
• Lillepeenarde rohimine. 24-st ühikust 17 on tehtud. Nüüd, mil väikse pargi puud Imepeenrale varju annavad, sain seal rohimisega alustada. Olen väga-väga rahul mutiga kahasse tehtud mullatööde tulemusega. Imepeenra sektorites on muld pehme, isegi umbrohtusid kasvab tunduvalt vähem kui varem. Ei domineerigi enam paiseleht ja mingi osi. Nüüd on tulnud maltsad, aga need on hästi üksikud ja hästi väikesed. Väga hästi on võrsunud alpi aster. Täiesti uskumatu kohe! Praegu on üksik puhmake juba nii suur, kui oli see puhmas, mille suve alguses osadeks jaotasin! Järgmisel suvel on see osa peenrast juba väga ilus!

Olen hakanud mõtlema, et mul on hulgaliselt uusi püsikuid vaja. Selliseid, mis õitseksid suve teises pooles. Mis need olla võiksid, mille peale panustada? OK! OK! Roosid! Nendega saab vaikselt, külg ees hiilides hakatust tehtud. Aga sellised "tavalised" püsikud?

Mõni aeg tagasi lugesin Maalehest lillede kohta, mis õitsevad kaua ja rikkalikult. Panin vastava postituse oma ajaveebi ka. Arvan, et sellest nimistust tuleks aed-kivikilbik maha võtta. Pole ta nii väga pikka aega õitseja midagi. Eile kitkusin nad peenrast välja.

Üks tähelepanek suvest ja puhkusest: minu suvi kulgeb tsükliliselt. Pea terve juunikuu on kiire-kiire, kuna pingeline aeg õppeaasta lõpus ei ole jätnud piisavalt aega aiale pühendumiseks. Juulikuu on puhkamise ja lebotamise aeg (ega muud suurt teha saagi sel aasta kuumimal kuul), augustis algab jälle kiire-kiire. On ju vaja hoidised teha, aias ümberkorraldusi alustada, uueks õppeaastaks valmistuda. Ja nii ta läheb, see aasta ilusaim aeg.

Täna, 20. juulil

Hommikul selge, 17 kraadi. Raadios teatati, et taas on päikese intensiivsus väga suur. Mingid kaks kiirgust kohe kurja tegemas. Kas osoonikiht on jäänud õhemaks, et igasugust kiirgust nii hullusti läbi laseb või on päike aktiivsemaks muutunud või on mõõteriistad täpsemaks läinud, ei tea. Arvan seda viimast, ju päike on meid alati suvisel ajal praadinud. Eile oli üle tüki aja tõsiselt mõnus päev- selline, mis laseb suve nautida ja tööd teha. Täna on põnev päev. Lõpuks ometi saab vanem poiss tööle. Kasvõi lühikeseks ajaks. Vaesel õppuril ju kooliaasta eel vaja kasvõi uued teksadki jalga osta. Las näeb, et ema-isa ei ole lihtsalt kõndivad rahakotid, vaid et rahakoti täitmiseks tuleb ka vaeva näha.
Kahju vaid, et tööots suht kaugel on. Täna viin ta ise kohale. Ega ma ka täpselt ei tea, kus see talu asub. Tean vaid umbkaudse kirjelduse põhjal. Eks näe, mis saab. Oi, see poiss on õhtuks läbi! Viimatine töötamine oli alaealisena, siis neli tundi tööd. Nüüd on lugu tükkis karmim.

Poisil tuleb enne augusti lõppu ka komisjonis ära käia. Kaitsejõud on tema vastu hakanud jälle huvi tundma. Viimati võtavad sügisel aega teenima. Poiss nüüd kangesti mures, et kuidas siis kooliga jääb. Oli teine tahtnud veel päevasesse õppesse üle minemist katsetada.


Pikast peenrast terrassi serva ümber kolitud siniladvad sätivad end õitsema. Huvitav küll - ma ei valinud ümber istutamise tarbeks suuremaid ja tugevamaid taimi, vaid võtsin need, mis kohe koledasti kippusid laiutavate suvikute külje alla jääma. Samas need siniladvad, mis pikka peenrasse jäid, ei ole justkui üldse edasi arenenud. Ikka sama pisikesed. Kas tõesti nad mossitavad, et niimoodi suvikute vahele kitsasse ruumi nad jätsin... ju siis....

Unistuste suurprojekti "rosaarium ja puhkeala" juures on üks väike vahtrapuu. Ju ta on millalgi jäänud Naadipeenras tähele panemata ja õigel ajal välja kitkumata. Nüüd juba selline üle pea kasvanud puuke. Aga meil neid hiigelsuuri vahtraid niigi palju. Takseerisin seda puukest ja välja mõtlsein - olen kuskil näinud madalat, justkui kerakujulise võraga vahtrapuud. Nüüd ongi ta meil selline - kõikide okste otstest sai rohkem või vähem maha lõigatud. Need punased võrsed on juba pärast pügamist kasvanud. Äkki õnnestubki vormida üks madal puuke, mis ühel päeval jälle mu lillepeenraid varjutama ei hakka.

Mul üks mure ka. Meite lähinaabruses on nii mõnedki talud, kus müügiks taimi kasvatatakse: Roosiaed pakub roose, Roogoja talu Karla külas tegeleb viinamarjade ja elulõngadega. Nojah ja olen kuulnud, et Pala külas on puukool. Googeldasin küll ühtmoodi, küll teistmoodi, aga mingit infot ei leidnud. Huvitav, kas sel puukoolil oma kodulehte ei ole? Aga kudamoodu ma siis teada saaksin, millega tegeldakse ja millist põõsast oleks võimalik sealt oma aeda hankida. Ütle siis veel, et internetist saab abi igaks juhtumiks...

Tänased tegemised:

• Ikka koon, aga kootud ei saa...
• Rooside talvise katmise tarbeks kuiv muld tassitud küüni alla vanasse auto järelkärusse. (Kust ma sügisvihmade ajal seda kuiva mulda peaks võtma). Algaja roosikasvataja närveerib mis hirmus :)
• Järjekordne ports saialilleõisi nopitud ning kroonlehed kuivama pandud. Kuivanud saialilled on nii kenasti oma värvi säilitanud, lausa lust vaadata.
• Esimesed kurgid hoidistamiseks korjatud. Sain kolm 0,7 l purki.
• Suur ämbritäis musti sõstraid korjatud.

Terve suve pole puupliidi alla tuld teinud. Täna hommikul katsetasin, kas kannatab tuld teha või on korsten juba jõudnud soojaks minna ja ei tõmbagi. Tegin kõigepealt korstnajalga tule - sain korstna tõmbama ja siis proovituli pliidi alla. Kohe-kohe tuleb hakata moosi keetma.

Vihmajärgne päev

Eile siis lõpuks ometi sadas. Mitte tugevasti, aga siiski. Äike müristas kuskil kaugemal, aga igaks juhuks said ööseks kõik pistikud seinast välja tõmmatud.

Hommikul on olnud justkui pilves ja justkui mitte päris... selline vahepealne. Temperatuur poole üheteistkümne ajal keskhommikul on kõigest mingi 20,3 kraadi. Õhk on niiske ja lämbe. Karta on, et kuskil tuleb täna ka seda pauguga vihma.

Tänased tööd:

• Sirelid elutoa akende all poole madalamaks lõigatud
• Oksad põletatud
• Küüni koristamisega alguts tehtud.
• Plasttaara kokku kogutud. Tuleb minna taaraautomaadiga tutvust tegema. Olen seda siiani vältinud - mulle ei meeldi masinatega asju ajada. Sel põhjusel ei käi me isegi automaattanklas autot tankimas.
• Suuremat sorti koristustööd - lõke põleb hommikust õhtuni.

12 tundi jalgade peal tööd - vot mis tähendab, kui kuumus on veidi tagasi tõmmanud - tegutsemistahe on jälle üles leitud.

Pühapäevased tegemised

Kadri on öösel KKS blogisse meie vihmamatkast loo kirjutanud. Ja nagu arvata oli, leidis ta meie aia iseloomustamiseks just õiged sõnad (see polegi nagu tavaline aed, vaid pigem park või suur haljasala). Nii ongi. Ja selles võib küll kindel olla, et pererahvas naudib oma ebatraditsioonilise aia iga nurka (kuigi nurki tegelikult polegi ja ei saagi olla niisugusel jõe ja külatee tõttu ebamäärase kujuga territooriumil). See on aed, kus traditsiooniline muru ja peenardega koduaed läheb justkui märkamatult üle metsapargiks. Mitte igaüks ei saa oma aiast noppida metsmaasikaid ning sügisel panna pannile sauna tagant korjatud kase- ja kuusriisikaid ning haavapuravikke.

Eile sain maha tõmmata veel ühe töö suviste tööde nimekirjast. Abikaasa müttas terve päeva, aga tehtud sai. Tuli välja, et asjad, mis said hoitud põhimõttel "ähk läeb taris" osutusid siiski mittevajalikeks ning nüüd ootame uut vihmasadu, mille järel üks korralik lõke teha.

Tänased tegemised:

• Kõik 12 päkapikusussi on valmis.
• Sokkide kudumine. Ühe sain valmis, teise kudumine veeenib je veeenib....
• Üritasin küünis suurpuhastust teha. Ka seal tuli õhupuudus kätte ja pooleli seegi töö jäi...

Pea valutab ja silme ees virvendab, vaid lühikeseks ajaks annab leevendust pea märjaks kastmine. Niimoodi võib veel päikesepiste saada!

Jões on vett väga väheks jäänud. Vesi paistab läbi jõe põhjani. See aga tähendab, et rabast ei tule enam tilkagi vett ja jõgi peab leppima vaid allikatoitega.

Mingi hetk oli õhus vihma lõhna, aga see kadus peagi. Ei ole meie kant see, kus vihmapilved tühjaks sajavad.

Kuumalaine jätkub

Hommikul kell 7.30 on juba 24 kraadi!
13.00 on 32 kraadi! Varjus.

Eile õnnestus isegi midagi kasulikku ära teha:

• Vanaema tuppa uued kardinad õmmeldud.


• Kahele vanale tekile puuvillasest riidest uus kate.


• Järgi jäänud riidejupist padjapüür õmmeldud.


• Puhkuse hakul kirjutatud tööde nimekirjast õnnestus üks suur ja tüütu töö maha tõmmata. Polnudki nii hull ja aeganõudev!


• Villaste sokkide-kinnaste käsipesu.

Ja loomulikult peenarde kastmine ja jões ligunemine - vesi on isegi minu meelest soe (mitte ainult talutav).

Ilm peab ikka väga tavatu olema, et klimatoloogid on hakanud rääkima tornaado võimalikkusest Läänemerel. Võrdluseks tuuakse 1967. aasta augustitormi. Olin selle tormi mäletamiseks liiga väike, aga seda mäletan küll, et vanemad olid väga mures.

Kasvuhoones on oma õie avanud esimene päevalill.

Käisime jalgratastega sõitmas ja olime tunnistajateks, et täna pandi punkt Tuhala-Kiili tee rekonstrueerimise ühele etapile - kraavid on tee servas, uued truubid on paigaldatud, tee on kaetud peene kruusaga (kusjuures tee on isegi sutsu laiem kui enne). Nüüd veel killustik peale ning lähebki asfalteerimiseks.

Pealelõunal kiskus taevas veidike pilve. Õhus oli selgesti tunda vihma lõhna. "Sadas" vihma - heal juhul üks piisk iga viie ruutmeetri kohta. "Sadu" kestis kõige rohkem paar minutit. Nüüd on õhk veelgi kuumem!

Pärast öist vihmasadu

Öösel sadas päris tugev sahmakas vihma, kuid hommikul vaatasime, et puude all on maa endiselt kuiv. Ju siis polnud ikka piisavalt tugev sadu.
Praegu on endiselt soe, kuid seejuures niiske ja soe. Justkui saunalaval. karta on, et õues toimetamine on endiselt suur vaev.

Hommikul:

• Kaevasin välja linnupiima sibulad. Need vaesed lillesibulad olid elanud ikka väga suures ruumipuuduses! Need sibulad lähevad nüüd uuele peenrale ümber kivi ja ilmselt ka servadesse - sibulaid on ikka väga palju.
• Tassisin uuele peenrale mulda, mille mutt öö jooksul maapinnale toimetanud.
• Kaevasin suure kivi juures maad uue peenra jaoks. Järsku kuulsin mingit kahtlast suminat... kaevasin edasi.... ei midagi..... märkisin labidaga maha tulevase peenra oletatavat piiri... ühest kohast haukasin mätta lahti ja siis................ oli seal korraga väga palju seninägematuid maaherilasi või -mesilasi. Ega ma ähmiga saanud (ja ei julgenud ka) neid pikemalt takseerima jääda, aga nad tundusid olema sellised ümarad(nii pikk kui lai), heledad, ütleks, et lausa valkjad putukad. Ja kus nad kukkusid tiirutama ja sumisema! Ma muidugi ei laskunud nendega pikemasse diskussiooni ja pistsin plagama... Nii palju siis vagast soovist veidi tööd teha.

Meie kõigil peenardel on nimed. Aga vot selle eile valminud peenra nimega olema natuke hädas. Ilmselt tuleb lasta ajal kulgeda ning vaadata, kuidas me seda peenart nimetama hakkama. Mitmed asjad kujunevad kuidagi iseenesest. Tegelikult enamus asjadest.

Leidsin väikese üllatuse: alles äsja terrassi serva istutatud sinladvad sätivad end õitsema!

Blogger jupsib - eile õhtul ja täna hommikulgi veel. Kommentaarium ei taha hästi töötada. Ei salvesta kommentaare, ei näita kommentaare. Seal, kus on kirjas 1 kommentaar, on tegelikult neli. Lugesin, et teistel on sama jama. Järelikult ei ole minu arvuti kuumaga lolliks läinud. Probleem on keskkonnasisene.

2. juuli on heinamaarjapäev

Heinamaarjapäevast on lugeda siin ja siin
BERTA-st kopeerisin töökeelud tänaseks päevaks:

Töökeelud
Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel. (Loodetavasti tavaline rohumaa niitmine pargis ei käi selle keelu alla).

Kalapüügikeeld, kuid kalasaagi heaks tuli vette ohverdada. (Seda tuleb meie kalamehele meelde tuletada)

Naistetööd, sh nõelatööd, on keelatud – mõjuvad halvasti lammastele. (Mida mõeldakse siin nende naistetööde all? Loodetavasti mitte õuetoimetusi)

Tänane ilm on natukene teistmoodi. Väga vara hommikul oli täiesti pilves, nüüd juba aeg-ajalt võib näha päikest pilve tagant välja piilumas. Aga soe on endiselt. Soe, mitte palav. Mõned pilved on eriti uhked: Pean natuke pahandama muti peale. Kui vaja pole, siis tema, sinder, muudkui kaevab ja kaevab. Nüüd, kui mul kindel plaan muti odavat tööjõudu ära kasutada, vot siis ei miskit. Aga nojah, ilm ka selline palav olnud - ju mutilgi kambris lagi kuumab ja võtab vaese looma võhmale.
Aga ikkagi - mul veel kaks Imepeenra sektorit vaja peene umbrohuseemnetest vaba mullaga katta.

Kuskilt aiablogist lugesin, et kiratsevate taimede kasvule ja muidu edenemisele mõjub väga hästi vallandamisega ähvardamine. Katsetasin sellist radikaalset meetodit ka oma kurgitaimede peal. (Need avamaakurgid on sellised äbarikud kuidagi.) Kui nüüd väga hoolega vaadata, siis teatav edenemine on toimunud. Kes see ikka raskel ajal tööd tahab kaotada (kompostihunnikusse sattuda). Aga ka asenduskurgid on ennast selle soojaga mullast välja ajanud. Näis, kuidas vanemad olijad noortesse suhtuma hakkavad, kas teevad koostööd või saab toimuma jõhker ja salakaval lämmatamine.

Tegelikult ei taha täna üksi töö edeneda. Ilmselt on asi selles, et eilse päeva väsimus on veel sees ning lisaks olen väga häiritud eile õhtul kuuldud uudisest: va sõraline on ühe mu hea sõbra sees kurja hakanud tegema.

Palav suvi jätkub

Täna on 2010. aasta I poolaasta viimane päev. Pool aastat seda 2010. -ndat aastat olnud. Juba! Nii palju? Küll aeg lendab ikka kiiresti!

• Hommikujaheduses kasvuhoone rohimine ( Mulda sain kobestada vaid kurkide ja paprikate alal. Tomatijuured kippusid kobestades välja tulema.)

Rohides tekkis üks mõte : Valla volikogu keskkonnakomisjon kuulutab välja konkursi "Kaunis kodu". Huvitav, kas sellesse komisjoni kuuluv inimene võib või ei või sellel konkursil osaleda. Kas tekib nn huvide ....(mis iganes peen väljend see on). Tahaks küll sellest konkursist osa võtta. Nii umbes paari aasta pärast. Juba praegu olen meie aiast vaimustuses :D

• Kasvuhoonest tillitaimed välja võetud . ( Kasvuhoonekurgid vajavad nüüd juba rohkem valgust ja ruumi.) Sain 4 võitopsi hakitud tilli (1 + 4 = 5 koos eilsega ) . Igaks kuuks läheb vaja üks karp. Seega septembrist maini läheb vaja 9 karpi. Puuduvad neli karpi tulevad peenramaalt.

Lisan siltide nimistusse ühe uue - Talvevarud 2010. Siis on hea end järje peal hoida, et mida ja kui palju juba tehtud on.

• Majaesised hostapeenrad rohitud.
• Hulgaliselt mulda Imepeenrasse veetud (tänud muttidele).
• Jõe kaldal "kivide kompositsioon" naatidest välja prepareeritud.
• Mehed trimmerdasid.
• Mehed paikasid tammi.
• Alustasin uue projektiga. Sellest kirjutan hiljem eraldi.
• Kartulivaod kõblatud. (Vot see oli nüüd küll viimane tilk selles tänases kannatuste karikas. Kannatuste karikas = palavus + sääsed + parmud

Mõned pildid kurekelladest:

Peenras:

Maja taga:Keldrivallis (!?):Hakkisin alpi astra juppideks ning istutasin nad Imepeenra ühte sektorisse. Vaatamata puhma lõhkumisele näitavad nad ikkagi oma ilusaid õisi :)Saialilled küüni seina ääres. Seal on väga palav paik, seepärast need suht sügisepoolsed lilled juba praegu õitsemas.No tere, tore! Kes siin siis elavad?

Uus nädal, uued tegemised

Hommik on üsna jahe ja peenraid korrastada kannatab vaid päikese käes.
Küll on mõnus see suvine aeg - ei mingi sundust ega kalendris näpuga järje ajamist, et kas ehk mõni tähtaeg jälle kukkuma ei hakka. Megamõnus - teen, mida tahan ja millal tahan!

Just täna hommikul vaatasime üle tee laiuvat mesikapõldu ning uurisime, kui kaugel on mesika õitseaeg. Aga - siis äkki oli kohal traktor. Esiti imestasin, et kas sa näe - isegi meie külas niidetakse teeservades rohi maha! Kuid siis ilmus traktor välja sootuks valest suunast... Läksin seda asja kaema. Nojah - mesikas niidetakse täna maha! Ju on kuskil veel mõni laut, kus loomad sees, milleks muidu seda silo vaja läheks.

Nii! Nüüd on siis lõplikult suvepuhkus käes. Tegin ära paar viimast sissekannet WUCES kodulehele. Aruanne on juba ammu ära saadetud. Sellega on nüüd asi ühel pool.

Päeva edenedes on läinud nii palavaks, et ei saagi lauspäikese käes töötada. Aeg-ajalt tuleb tuppa varjuda. Ka terrassil mõnulemine ei tule hullult tuulise ilma tõttu kõne allagi - nii võib vaid päevavarju ära lõhkuda. Väljas on nii vali kohin (vahtrate lehed tuule käes), et kuuldav olemiseks tuleb rääkida väga kõva häälega.

Kasutasin hetke, mil pilv teravat päikesevalgust varjutas ning tegin paar pilti uutest õitsejatest meie aias.

Minu vaieldamatu lemmik: tõnnike.Naadipeenar on rohketes õites. Olen lõpuks ometi selle peenraga rahul - ei ühtki suvikut. Ainult suhteliselt kõrgekasvulised püsikud ning vaba mullapinda naatide kasvatamiseks on vähe-vähe järele jäänud.

Teine peenar, millega tänavu suvel tõsiselt rahul saan olla, on muidugi Imepeenar. Ka seal pole ühtki suvikut. Viimasena korrastatud sektorisse istutatud tõnnikesed küll veidi põevad, aga küll nad kosuvad.

Keskpäevases päikeselõõsas on küüni seina ääres avanud esimese õie saialill. Saialillepeenrast möödudes meenutan ikka Kristi sõnu, et saialille teematerjaliks kuivatades tuleb õiest eraldada kroonlehed. Ainult need on tee valmistamiseks sobilikud.

Olgu see hoiatuseks!

Vanematel inimestel kipub tervis käest ära minema. Mis avitaks? Eks ikka ravimid. Ja mida rohkem, seda paremini pidavat aitama :S Vot seda nüüd kohe kindlasti ei ole! Tuleb väga silma peal hoida, et vanainimene rohtusid liiga isukalt manustama ei hakkaks. Sellest tõuseb vaid väga tõsist jama.

"Päriselt" puhkusel

Viimaste päevade kiire-kiire oli isegi nädalapäevade arvestuse sassi ajanud. Eile avastasin end mitmel korral imestamas, kuidas raadiost või telerist tulid argipäevasaated. Aga näe, oligi ju reede!

Õhtul oli suur vabanemise tunne. Kuigi ega hing päris rahu ei leia, muretsemist jätkub kogu suveks. Seda enam, et mõisapäeviti tuleb kooli vahet seerida. Igal juhul võtsin üle mitme päeva taas tikkimise töö kätte.
Ja nüüd on see töö valmis. Vajadus pühendas abinõu - mõned defektid oli vaja lihtsalt ära peita ja nüüd on vana ja mugav T-särk jälle kasutuskõlbulik. Säästunipp ju seegi :)

Ilmapoisid ja ilmatüdrukud lubasid suure suuga tänaseks vihmasadu. Vähemasti varahommik on päikeseline. Ja isegi suht soe. Tea, kas nüüd tuleb viimati suvi?

Hei, targad aiapidajad! Kas kollane lill pildil on ka mingi päevaliilia? Ma isegi ei mäleta, kus mulle see taimenutsakas pihku pisteti. Veel vähem tean, kes ta on.

Päike!

Lõpuks ometi üks päev, mil päike paistab pikemalt kui 20 minutit! Õhutemperatuur kell 11 kõigest 11 kraadi.

Bad luck! Auto ütles üles. Kuidas ma homme inglise keele eksamile jõuan? Remondimees üritab miskit aretada, aga ta ise ka ei usu, et miskit kiiremas korrast tehtud saab.
Sõidan tööle jalgrattaga?
........
Auto võeti sleppi ja minema ta viidi......
See aga tähendab, et homme tuleb jalgrattaga tööle vändata. 25km sinna ja 25 km tagasi...
Käisin treeningu mõttes jalgrattaga poes. Valutav põlv ütles selle toimingu peale hulgaliselt üsna sante sõnu... ja see oli vaid 2 x 4,5 km.
Aga eksamikomisjoni tuleb minna, miskit pole parata. Kui autost vahepeal elulooma ei saa, siis tuleb ka neljapäeval sama tee ette võtta. Õppenõukogu koosolek tahab protokollimist.
Ma ei taha selle variandi peale mitte mõeldagi...

Ühe säästunäputöö võtsin täna ette. Kui valmis saab, tuleb pilt ka.

Puhkuse teise nädala algus

Pärast eilset koerailma on lausa imelik aknast välja vaadates näha vihmavaba ja suhteliselt tasase tuulega ilma. Kas päeva edenedes tuleb tahtmine ka õue minna, seda veel ei tea...
........
Vanarahvas ei öelnud asjata: "Ära hõiska enne õhtut!" Ja nii ongi - ilmaaegu hõiskasin, et ei saja..... sajab. Ja kuidas veel!
Tegin ikkagi paar pilti ka. Oleks pidanud vist välku kasutama, aga noh, seekord siis sedamoodi.
Lupiinid naadipeenras. Äkki peaks sõna "naadipeenar" hakkama kasutama nimena ja kirjutama edaspidi suure algustähega? Me ju teistmoodi seda peenart ei nimetagi. Siis oleks meil kaks nimelist peenart: Imepeenar ja Naadipeenar.
Lipuvarda ringpeenar täies õieehtes.

..........

Tormikahjustuste likvideerimine. Potsu oli ka hakkamist täis,ainult et tema tassis oksi laiali, mitte ühte kohta kokku. Aga vähemasti oli lõbus!

Väikeste murulappide niitmine. Oh, küll on ilus see värskelt niidetud muru! Puuhoovi ääres kasvavate kaskede alt niitsin ka kõrged võililled maha. See koht tahab natuke kosumise aega, teistkordse niitmise järel on see ka ilus.

Ma pole aiale õigupoolest ringi peale jõudnud tehagi, kuid alles äsja rohitud peenardes on jälle mingid kahtlased taim-isendid lokkama asunud. Kõik aiapidajad muudkui jagavad erinevaid taimi ja taimekesi. Mei on aga kõige lopsakam taim üks pahalane - vesihein. Ma peaks katsetama näiteks lillepotis, milline taim oleks vesihein siis, kui keegi teda ei katkuks, siunaks ja kõikvõimalikul moel selle vaese umbrohu elu kibedaks ei üritaks muuta. Võib-olla oleks tegemist ühe ilusa padjandtaimega, mis värvuselt selline heleroheline ning lisaks ka imetillukeste valgete õitega :)

Peaaegu terve päev kahe masinaga niita ja kui palju valmis sai?.... Kõige rohkem silma alla jäävad osad. Niita on aga veel ja veel....

Sügisenäoline suvepäev

Täna on eilsega võrreldes veel viletsam ilm. Lausvihm, endiselt tugev tuul. Õnneks mitte nii tugev, et elektrit endaga hulkuma kutsuda suudaks.

Pärast üheteistkümne ja poole tunnist magamist ärgata äratuse peale - vot see on tase :S
Ma pean üles otsima, kust ma lugesin lugu Metsamoori tegemistest. Kahtlen, kas ikka mäletan õigesti, et kui eluvaimu on vaja turgutada, tuleks juua raudrohuteed. Ma olen raudrohuteed seni ikka köha puhul pruukinud. Kusjuures on aidanud.

Tuba soojaks köetud, ilma paranemine ära oodatud - nüüd üks kiire käik Imepeenra juurde. Nagu arvata võis, olid esimesed õied juba närbunud. teise varre küljes ikka üks enam-vähem korralik õis.

Puhkuse viies päev

Ärkasin üles kui zombi, no tegelikult pole veel ärganudki, aga Potsu leidis, et kui peremees juba toimetab, siis tuleb ilmtingimata mind ka üles ajada. Ja kell polegi nii vähe - tervelt seitse juba!

Aga siis, vaadates Feedjeti kaudu oma ajaveebi külastusi, jõudsin järeldusele, et mul on küll vist unitõbi kallal, miks muidu muudkui magaks. Nimelt olid viimased külastused olnud 00.40 ja 03.56! Kas inimesed üldse ei maga? Kuidas nad ometi jaksavad nii hilja/vara üleval olla?
Nüüd ma saan aru küll, miks ma vaatamata puhkusele ikka ei jõua ei puist, ei maist - ma magan liiga palju! Mõned on ikka masendavalt aktiivsed inimesed!

Sellise hämmastusega alustan tänast kodust tööpäeva. Ja olen täiesti kindel, et vaatamata püüdlusele olla kaaaaa natuke tublim, vajun ära ikkagi tavapäraselt varakult. Oh, jah!

Täna on üheksandikel matemaatika eksam. Nüüd tuleb tõsiselt pöialt hoida!
........
Ilm on täna pilvealune,temperatuur napp 13 kraadi. Vahetevahel pudeneb pilvest mõni imepisike vihmapiisk. Nii pisike, et vaatama-kuulatama, kas see ikka oli vihmapiisk. On selline "ei liha, ei kala" ilm.
Kummalisel moel on täna kuidagi harjumatult vähe pinisevaid sääsksõdalasi ja nii saingi tõsisemalt pihta hakata peenamaal umbrohu tõrjumisega.

Ei tea, kas ainult tundub või hakkabki lindude võimas ühendkoor vaiksemaks jääma... Ööbikut pole juba tükil ajal kuulnud, kuigi praegu ta peaks ju veel rõõmsasti laksutama. Kuldnokad on oma noortega pesakastist kaugele lennanud. Samas aga musträstal paistab laulmiseks jälle rohkem aega jätkuvat. Ju tal lapsed suured ja nüüd jälle aega ise lustida ning suvest rõõmu tunda. Ja lähedal põllul teeb rukkirääk valjuhäälselt "rääk- rääk".
.........
Aiamaal on peenrad rohitud. Töö lõpetamine oli küll juba kerges vihmasajus, aga pooleli ka ei tahtnud jätta. Pilt ideaalne veel pole, sest peenravahed jäid rehitsemata.

Praegu sajab ladinal.
Mul on tõsine mure seoses homse mõisapäevaga. Ega sellise sajuga õues päeva vastu ei pea ja paberid saavad ka märjaks. Eks hommikul vaatame, mis seis ilmaga on ja teeme vajadusel kiired ümberkorraldused.
.......
Mõisamäng algab alati natuke liiga vara, liiga ruttu. Kui veel lapsed koolis, ei siis ole aega järgmisele üritusele mõelda. Nii nüüdki: viimasel hetkel tegin valmis näo, mis käib meie kooli märgi "Naerata, oled Harmis" juurde. Siis järsku tuli meelde, et omale on ka pikaks päevaks tegevust vaja kaasa võtta - ega pidevalt registreerimislaua juures tunglemist ei ole. Nii visandasingi 10 tikkimismustrit nõelapatjade tarvis.
Nüüd peaks homseks kõik valmis olema. Oleks vaid ilma! Pöidlad pihku!

Puhkuse neljas päev

Hakkab vist jälle soojemaks minema, igal juhul öösel tuli aken lahti teha, et magada saaks. Nüüd, hommikul raadio ilmateade ütleski, et Tallinnas on varahommikul 14 kraadisooja.

Vaatasin saadet "Õhtusöök viiele", kus külalisi kostitas Katrin Karisma. Ta tegi ringkäigu oma kaunis kodukohas.
Nii tore oli vaadata lapsepõlve suvede juurde kuulunud kohti! Treppoja, suured männimetsad, Klooga - Ranna raudteejaam, rand ise. Kõik asjad on omavahel seoses. Aastate eest vähendati hullumoodi rongiliiklust liinil Tallinn - Klooga-Ranna, nüüd kurdetakse, et rand on tühi. Ometi oli aeg, mil see rand oli nii rahvast täis, et keset päeva randa tulles liivale siruli viskamise ruumi küll polnud. Soodsa tuule puhul oli vesi Klooga lahes supp-soe. Saates näidati ühte rannapaviljoni. Aga neid oli seal kunagi palju. Lisaks rannarestoran. Kõikide juures lookles pikk-pikk saba. Mängiti sulgpalli, võrkpalli, käidi jooksmas. Vetelpääste tegutses. Randa jälgiti tornist, poidest väljaspool tiirutas meeskond vetelpäästepaadil. See "minu aeg" jäi eelmise sajandi seitsmekümnendate teise, kaheksakümnendate esimesse poolde.
Nüüd on liivarand uskumatult rohtu kasvanud ja inimtühi. Ometi on/oli (ei tea, pole ammu seal käinud) metsaalune täis pikitud suvilaid. Kas need majad on praegu tühjad? Kas inimesed oleksid paremate olude korral tahtnud need suvilad aastaringselt elamiskõlblikeks kohendada? Ei tea. Kuhu on kõik inimesed kadunud? Elektrirong sõidab uuemal ajal kolme vaguniga, vanasti oli kuus vagunit ja kõik pilgeni täis nii hommikul kui ka õhtul. Kui kooliajal suuskade ja pungil koolikotiga ennast rongi tamburisse õnnestus suruda, siis mõni tädikene ikka leidus, kes "kooliõpilastest huligaanide" peale koledasti pahandas. Suuskade koolis hoidmise kommet siis polnud, sest suusad panime alla ka väljaspool kehalise kasvatuse tunni "sundust".
Aga tore siiski, et Kloogaranna - Treppoja kant päriselt välja pole surnud, et sinna isegi uusi maju on hakatud ehitama!

Looduskalendri kaamera Klaara ja Klausi pesas võib selleks kevadeks lõpetada. Ainasana elujõuliseks kasvanud kakupoju tukkus veel eile hommiku pesanurgas. Varem olen näinud teda ka pesasuul istumas, aga täna hommikul on pesa tühi. Kord juba pesast lahkunud kakupoeg pessa tagasi ei tule. Tuult tiibadesse, kakupoeg!

Tänased tööd:
Päeva esimene pool kulus ära kasvuhoones. Jälle rohisin! Kastsin hästi põhjalikult, väetasin.
Sidusin viinamarjavääte üles. Viinamari sätib ennast õitsema!
Tomatid 10. juuni seisuga: õitsevad, väiksed viljad on ka küljes. Lehekaenlast ajavad hullult kiiresti uusi võsusid - muudkui korrasta neid.Kasvuhoonekurk on selline igerik alles. Ette ei kasvatanud, pistsin seemned otse kasvumaja mulda.Kunagi kevadepoole olin väga üllatunud, et meie eelmise suve kurk on seemneid andnud. Nojah, eks need üllatust põhjustanud taimehakatised olid tol ajal sellise idulehestaadiumis tited. Istutasin nad teise kohta, sinna, kuhu kurgid plaanisin külvata. Üks taim tuli hiljem maa seest välja. Siis selgus tõsiasi, et see ei ole teps mitte kurgitaim, vaid hoopis päevalill! Kust sihvkad kasvuhoonesse said? Arvata võib, et see küsimus tuleb esitada tihastele. Kuidas nad aga talvel toidulaualt haaratud toidupalaga kasvuhoonesse said??? Kas tõesti lume raskuse all purunenud katuseosast? Sellisel juhul tekib küsimus, miks olid need sihvkad just seal, kus mullu kurgid kasvasid ja mitte kuskil mujal? Aiakoomika meite moodi...
Siin siis üks nendest "kurkidest". Nagu ma kuskil eespool mainisin, on meie aias seda betoonilaadset mulda äärmiselt raske rohida. Ainult vihmamärg muld on väheke pehmem.

Nojah, nüüd see muld on pehme. Kiikasin üsna pahuralt kahe porgandipeenra poole... Porgandeid polnud näha... Umbrohi oli üsna nähtav. Läksin siis külg ees ja vastumeelselt neid peenraid rohima. Aga .... küll on kärss kärnas, küll on maa külmunud... Noh, igal juhul pärast kahetsusväärselt lühikese jupi rohimist (umbes 2m) andsin loobumisvõidu ... sääskedele. Nad, saadanad, tahavad inimeselooma elusast peast nahka panna!