neljapäev, 24. mai 2018

Umbrohutõrje hernepeenras.

Meie köögiviljamaa on meid teeninud väga kaua. Lõpuks on ta nii tohutult juur-umbrohtusid täis, et jäi lihtsalt sööti.

Õnneks tehti aiamaale 4 kõrgpeenart. Tellisime uue mulla ka. Olen väga rahul K.U.Mell sõelutud mullaga.

Täna rohisin ja sain kolme peenra peale kolmveerand ämbrit umbrohtu. 99,99% malts.
Väga rahul olen ka kõrgpeenarde kõrguse ja nende vahe laiusega. Väga hea on rohida! Rahul on nii põlveliigesed kui selg. Panen kahe peenra vahele prussijupi ning siis muudkui istun ja rohin. 

Igal suvel vannun, et järgmisel aastal ENAM hernest maha ei tee, aga võta näpust - kuidagi iseenesest satuvad hernepakid ostukorvi. Miks ma neid pole tahtnud? Aga sellepärast, et hernepeenart on väga ebamugav rohida. Liiatigi, kui seal on ohakas ja piimohakas.

Aga välja mõtlesin! Katse on teostatud!
a) rohimine
b) tugev kastmine
c) ajalehed ridade vahele (ajalehest kolm lehte ja need siis veel kokku volditud).
d) ajalehtede niisutamine (rohke veega)
e) ajalehtede jätkukohad kinnitatud hambatikkudega


No saame näha! Sama tahaks näiteks homme teha sibulapeenraga.

2 kommentaari:

Mann ütles ...

See prussijupi kasutamine rohimisel on kaval võte. Mul ka seljaprobleem, venitan pinki peenravahedel kaasa. Huvitav hernepeenra rohuvaba hoidmise katse, ootame katse tulemuste kajastust blogis.

asterix ütles ...

Mina üritan maasikapeeenra vahesid vana vaibaga katta,aga seal üks vares peremehetseb, nii kui eemaldun, kisub kõik vaibad hunnikusse, ta vist otsib sealt alt süüa. Samas see vares hea kah, ajab kõik muud linnud minema, seetõttu ei taha nagu varesega ka riidu minna.