8. augustil käisime Mukri rabas. Oli meile mõlemale esmakordne retk sinna. esmakordselt nägin, et mineraalpinnasel on matkarajal kasutatud puiduhaket. Hää pehme oli astuda.
Kanarbik oma hiilguses.
Puiduhakkega rada asendus peagi laudteega.
Õõtsikult leidsime sookäpa.
Keset Mukri raba on Eidapere järv. (Niipaljukest, kui kinnikasvavast jäevest veel järve on.
Ma pole kuskil mujal korraga nii palju õitsevaid vesiroose näinud. Imeline vaatepilt!
Raja ääres on ka puhkeplatsid. Väga ilusad ja korrektselt ehitatud. Ruumi on piisavalt, et isegi ööseks magamiskott laialu laotada ning ööhääli kuulama jääda. järve viib redel, kuid terrassilt vette hüppamine on keelatud. Ära hüppa vette tundmatus kohas!
Veidike enne vaatetorni leidsime veel teisegi puhkekoha.
Vaatetorn on värskelt renoveeritud ning kõrgust on sel kohe palju. tervelt neli "korrust".
Tornist paistsid silma ikka laukad ja laukad ja laukad. Ilus!
Pärankultuuriobjekt - turbaaun. Selliseid mahajäetud aunasid on Mukri rabas rohkesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar