Küttepuude saaga

Heh! Kaasa tegi kevadel suuri plaane, et tema aprillikuise puhkusejupi jooksul peavad küttepuud saama saetud ning lõhutud ka. Riita ladumine ei käi arvestuse sisse, sest seal žongleerin ainult mina.
Aga nagu plaanidega tavaliselt, nii ka seekord - vett vedama nad lähevad. Eks omajagu on siin põhjuseks ka see, et meie puukuur mahutab kuskil 80 ruumi puid ning hetkel on oma poolteise kütteperioodi jagu kuivi puid olemas. Seega motivatioon rügamiseks suhteliselt madal. Aga kuna mulle meeldib igasuguste ootamatuste vastu kindlustamise mõttes "ette elada", siis sai ka sel talvel veidi puid tehtud.

Kuna aprilli-puhkuse jooksul asi ikkagi tehtud ei saanud, siis venima ta jäigi. Ja hoolega venis. Kogu raha ees, nagu öeldakse.  Isegi viimane "õlekõrs" - avatud talude päev ei aidanud. Vabanduseks jälle omajagu õige fakt, et ega taluaed ei ole mõni veatu piltpostkaart, seal ikka elu ja töö käib aastaringselt.

Avatud talude päev sai läbi, emotsioonid on laes, veel nädal hiljemgi saabuvad positiivse tagasiside sõnumid head meeleolu hoidmas - nii saigi lõpuks kuuri taha suundutud, et vahepeal saetud puud lõpuks ära lõhkuda ning katuse alla saada.

26.juulil oli seis selline.

27.juulil oli juba väikest edasiminekut märgata.

28. juulil sai koeraga "maailma otsas" tohtri juures käidud, õhtul merd otsitud ning puukuuri taha ei jõudnudki.

Seevastu 29. juulil sai tööle kõvasti pihta antud ja olemasolevad notid ongi lõhutud. Homme pean ilmselt jälle laduma ronima, muidu uus ports enam kuuriuksest sisse ei mahu.

Pilt on tehtud veidi enne päikeseloojangut. 

Aga oleks selle asjaga nüüd kõik. Kus ta siis on, kui osa ronte veel välja vedamist ootavad. Siis saagimist, lõhkumist ja ladumist. Vägisi on tunne, et mul tuleb oma sõnu sööma hakata. Ei olegi neid puid nii vähe, nagu ma kevadel torisesin....

Käimata jäi täna Aalujate kokkutulekul, Kose valla kohvikutepäeval ning isegi suhteliselt lähedal, Märjamaa kandis toimunud aiagrupi kokkutulekul. Kui ikka ei vea, siis ei vea. Kaasa tööl, mina valves. Midagi pole parata.

Juba kahel suvel on kokkutulek toimunud Raplamaal. Põhjapoolne rahvas plaanis järgmise aasta kokkutulekut meie Metsaaeda. Kuid ka lõunas on meie grupiliikmete aedu. Kahjuks siis järgmisel suvel piknik meie õues ikkagi ei toimu. Kahju. Ma juba lootsin. Eks mõni teine kord siis.

Kui ilm lubab, tuleks homme aiale tiir peale teha - ehk on mõni umbrohi vaatamata kõrbekuivusele innukalt kasvada visanud.