neljapäev, 21. aprill 2016

Sai nokitsetud siin, sai nokitsetud seal

Tänane ilm oli suisa kevadine! Päike säras selges taevas ja pärastlõunal kannatas isegi üht-teist õues toimetada. Meesperet kodus polnud ja üksi nokitsedes tööd ei taha kohe kuidagi edeneda. Sai nokitsetud siin, sai nokitsetud seal. Ei midagi revolutsioonilist. Mitu põrsast söövad ju ka seltsis parema isuga ja aias toimetamine edeneb kambakesi rassides alati lõbusamalt. Piisab, kui kaasa kasvõi töötoas või küüni all toimetaks.

Üks osa küttepuudest on nüüd saagimiseks üles rivistatud. Üritasin "kaldapromenaadil" oksi põletada, aga ei saanud lõkkele tuld ninasse. Nagu kaasa ütles, see töö nõuab brigaadi töövõttu ja minul olevat lõkke süütamise oskuste omandamiseks vajalikud pioneerikoondused millegipärast vahele jäänud. Tuleb ootama jääda, mil brigada tööks valmis on.


Uudishimu ajas vaatama, kas katte all on muld ka piisavalt laagerdunud. Vana reliini all oli muld tõesti kenati pehme, aga va sirelid  kasvavad ikka, kas  nui neljaks, olgu või pimedas. See on muidugi jälle üks niisugune projekt, mis ei ole teps mitte eluliselt vajalik. Lihtsalt tekkis suvel üks uitmõte. Ja nüüd on häda käes!


Traktorimehele sai "kaldapromenaadil" jõude lõsutavate kivide veo osas tellimus sisse antud. Tuleb vaid oodata, kunas meremees jälle mandrile pääseb. Enne aga tuleb juurida ja raiuda neid sirelimuru võsusid.


Kivihunnikus sai õige natuke toimetatud, ilmselgelt tuleb veidi suurema saega mees appi meelitada. Oksasaag, nüri pealegi, ei jaksanud piisavalt jämedaid leedreid saagida. Kui järgmised vabad päevad kätte jõuavad, eks siis saab jälle jõudumööda toimetatud.


Varased tulbid on end tänase päevaga õitsemiseks valmis seadnud.


Ja kuldtähed on siin külmas õitsema hakanud! Nad on tõesti säravad tähekesed!


Terrassil tööpäeva lõppu kuuma kohviga pühitsedes kujutasin ette, kuidas võiks meie aed välja näha sellistes mõõtudes, nagu ta oli umbes 26 aastat tagasi siia tulles. Nu jah..... ilmselgelt käiks selliste mõõtudega aia hooldamisest jõud üle, aga..... kuna ühtegi naabrit meil nägemisulatuses ei ela, krunt on lookleva jõe ja külatee vahel pehmelt öeldes ebasümmeetrilise kujuga, siis..... no kes see ikka aiataguse lohakile jätaks. Ja nii see laiutamine kunagi aastaid tagasi lahti läkski, paraku pole protsess seniajani pidurdunud. Mul oleks julgelt 3- 4 kätepaari lisaks vaja. Kevadest sügiseni. 

Homme on veel üks vaba päev, aga see on nii tihedalt ülesandeid täis tipitud, et ei oska mitte arvata, kui palju aias toimetamiseks aega jätkub. Kaasa veab õhtul Ulmuliste matka Jüriöö ülestõusuga seotud paikades (taplused toimusid siin meite kandis) ja matka lõpetuseks  süüdatakse jürituli meie lõkkeplatsil. 

kolmapäev, 20. aprill 2016

Kui hull on rahutu, .....

...tulevad talle igasugused mõttetud ja veel mõttetumad mõtted pähe. Peenramaad täna ette valmistada ei saa, liiga plöga on, riideid ka juba kaks korda vahetatud, tatitilk nina otsas.... Mis siis muud kui jalutama. Ideesid koguma, plaane genereerima ja ...... enamusele nendest käega lööma...... Sest - mees ütleb uute ja eluliselt mittevajalike plaanide peale "möh?!" ning noored mehed ütlevad: "Milllllllllleks?"

On meil Uue ja Vana Pargi veerel üks maaparanduse käigus tekitatud kivihunnik. Pigem rahnuhunnik. Ja ta on täpselt selle koha peal, mis kuulub kasutuskategooriasse: Lauda taha nõgestesse ja kuul pähe". No on seal kultuurkihi ja pinnase all ikka träni. Siiamaani. Juba varsti 30 aastat. No aga minu jõud ka selle enamasti metallkola välja tirimise peale ei käi. Las ta siis olla. Tuleviku arheoloogidel ka tööd vaja. Las kaevavad ja nuputavad.

Noh, aga see tänase päeva tuiamise ala siis piltides.

Kõigepealt tänane ilm: Objektiiv ei ole määrdunud, need on lörtsilärakad.


Ja see ala siis säänne:









Mõte liigub siis sedaviis, et kakuks-saeks need leedrid välja, katkuks metsvaarika välja, vajadusel mässiks musta kile köntidele ümber, et leedri ohjeldamatut elujanu ohjata, lagedamad naadiväljad paneks ka katte alla "küpsema". Kivide vahele istutaks siis ......... vot ei teagi nüüd.....

Väljas +3,2 kraadi..... 

pühapäev, 17. aprill 2016

Mõnusa nädala tegemised

Lühike töönädal viie vaba päevaga ongi möödas. Läinud, nagu oleks lehm keelega ära tõmmanud. Teisipäeva õhtul mõtlesin, et mis siis kahe päevaga ka tehtud sai, aga võta näpust - ei midagi erilist polnud välja hõigata. Starostj nje radostj, nagu öeldakse....

Vahepeal sai kaks päeva tööl "aega raisatud" oodates reedet ja tehes plaane kolmeks vabaks päevaks. Reedesed tegemised said kohe ontlikult kirja pandud. Mhhhh.... loetelu ei saanudki nii hirmus pikk.

Alustasin köögiviljamaa kaevamisega. Muld on mõnusalt "küps", mitte ei hakka labidalehe külge kinni. Järgmisel aastal tuleb kohe kindlasti peenarde alale panna kartul ja kartuli koha peale peenrad. Kartulimaal ei ole nii hullult ohakaid, on vaid mõned võililled. Peenramaa seevastu on väga hullult juurikaid täis.

Peenramaal loodan lopsakalt kasvamas näha selliseid köögivilju:

hiline porgand Karlena
keskvalmiv porgand Nantes 2
kollane redis Zlota
redis Regae
punapeet Detroit
jääsalat Regina Dei Ghiacc
harilik hernes Early Onward
suhkruhernes Ambrosia
aedtill Mammoth
varane salat Grand Rapetz

Lisaks hiline kapsas, varane kapsas, lillkapsas, tippsibulad, avamaa kurk,.

Siin pildil köögiviljapeenrad alles osaliselt valmis, kartulimaa ootab oma aega.


Kuna kogu aur läks kaevamisele, on lillepeenrad vaeslapse õnnetus seisus - mullused varred iikka veel nukralt turritamas. No ei jätku mind igasse aianurka. Mitte ei jätku! Ehk maikuus leian selle aja.

"Kaldapromenaadil" käib metsategu. Lepad on suureks kasvanud, on aeg mändidele ja kaskedele rohkem ruumi jätta.


Sõdurpoiss võttis oma pühaks kohuseks mändide ja kaskede päästmise ablaste kopraonude hammaste eest. See töö nõuab veel jätkamist.


Varakevadisi lilli on meie aias ülimalt vähe. Priimulaid on vaid üks väike puhmake. Kust sain, no ei mäleta.




Valgete õitega sinilill on meie juures kosunud ja õitseb tänavu juba üsna kenasti. Roosaõieline on ka vaja aeda tuua, aga no mitte ei leia seda momenti, et välja kaevama minna.


Nüüd on ees ootamas pikk töönädal ülipikkade tööpäevadega. 

neljapäev, 7. aprill 2016

Aia-aasta 2016 on alanud

Vaatasin viimase postituse kuupäeva ja ei jõudnud ära imestada, et möödunud on tublisti üle poole aasta, Vanasti sai ikka väga aktiivselt kirjutatud, kuid eks ole ka elu-olu pöördeid teinud. Ei ole enam kooli- ja hariduseluga seonduvaid töid, käsitööblogi on täiesti eraldi nähtus ja ...... puhkusejärgselt tabab mind tavaliselt hull masendus, et vabadus jälle käest võeti ning kirjutada nagu polnudki midagi. Nüüd on aga pime ja külm aeg möödas, linnud laulavad ennastunustavalt ja uus tegutsemise tahe on ka mind üles leidnud. Oh, kuidas tahaks kõik päevad kodule ja aiale pühendada!  Aga kuna uuema aja seadused kord juba sellised on, et veel koju jääda ei lase, siis võiks vähemasti mingi kodus töötamise võimalus vee peale kerkida.....

Lume sulamine oli sel varakevadel väga aeglane. Mõnikord tundus, et seekord lumi maha jääbki. Aga 6. aprilli seisuga võin hõisata, et meie Metsaaed on lumevaba! Eks selle viimase lumepire kadumisele aitas tublisti kaasa nii eilne +18 kraadine soojus kui ka tugev tuuleke.  Murutraktori rataste all sai seda lund ka parasjagu "mikserdatud". Aga nüüd  on ta läinud ja paras talle! Ja oh seda rõõmu - eilne soojus äratas sinililled õitsema!


Aiatöödest on hakatust tehtud püsikupeenarde korrastamisega. No otse loomulikult sai esimene kevadine pai tehtud lemmikpeenrale.




Eile riisusin tagaaias (õunaaias) lehti. Küll neid sai palju, murutraktor vedas ikka koormate viisi.



No ma ei tea, mis sellest plaanist saab ja kas üldse saab, aga..... noh, eks Rootsi tee serva tahaks rajada nn hooldusvaba ala. Kuna teisel pool  Rootsi teed on meil Uus park, mille puud juba üsna kõrgeks on kasvanud (ütle veel, et puud kasvavad aeglaselt), siis päikesevalgust sellele uuele alale just ülearu ei jätku. Ja kuna uute hullude ideede juba eos lämmatamisele mõjub profülaktilises mõttes hästi aeg-ajalt passi vaatamine, siis oleme mõelnud igasuguste rohkem või vähem maadligi hoidvate okkaliste peale. Ja et ala ikka tõesti hooldusvaba oleks, tuleb ju maapind millegagi multšida. Mõtlemiseks ainest on.....

See on ala, mis sügisest saadik täitmisele on kuulunud.


See ala sai mullu suve lõpus, sügise hakul kaetud. Millalgi, kui mõni teine töö otseselt ei karju, tahaks katted maha võtta ja vaadata, et mis ja kuidas edasi.


Kogu seda maa-ala vaadates tekib mõte, et äkki peaks ühe teatava tohtri juurde aja kinni panema.... Kusjuures taamal paistev kask ei ole mitte selle loodava-plaanitava ala lõpu tähiseks. Ikka sutsuke maad läheb edasi. Mitte otse okaspuudeni, aga peaaegu.


Aknalaua-aiandis kasvavad 32 tomatitaime ja 19 paprikataime. Tänu Tiile sain hulgaliselt põnevaid lilleseemneid, millest mõned on külvatud, mõned ootamas oma järge,
Üks huvitav lugu juhtus lõvilõua seemnetega. Ostsin paki seemneid mullu kevadel Hansaplantist. Ülla-ülla, aga mitte üks seeme ei idanenud. Kohe mitte üks! Noh, aga miski vägi sundis mind tänavu neid samasid seemneid sellest samast pakist külvama. Katseks või sedamoodi. Noh ja mis  sai? Ei idanenud? Idanesid! Tõusid üles kui muru! Kui nüüd kolm päeva "Moensit" üle saab elatud, tuleb vist pikeerima asuda.

Aiagruppides inimesed kurdavad, et tänavu on roosid halvasti talvitunud. Meite aias on neid väga vähe. Õnneks või õnnetuseks, kes teab. Võtsin siis ka kuuseosad pealt ja no ega see vaatepilt just kiita ei ole....

Nii väheke neid meil siin on viimaseid hetki talveunes tukkumas .


Täna käisin Uues pargis mändide alumisi kuivanud oksi laasimas. Talvel paksu lumega me kogu parki läbi ei käinud. Nii arvasimegi, et lumekoorma all on murdunud ainult ühe männi latv. Aga võta näpust, kahjustusi on palju. Liiga palju. Paar näidet piltidel.




Temperatuur täna, 7. aprillil +7 kraadi vilus, vahelduv pilvisus, tugev edelatuul.