Selles olen ma nüüdseks täiesti kindel. Tööl olles mõtlen aiale ja kibelen koju, kuigi hilisõhtul pärast tööd seal ju midagi enam teha ei jõua. Aga jalutuskäik hilisõhtuses aias võtab tööväsimuse, täidab hinge suure rahuloluga ning kindlustab rahuliku une. Kui olen aias, siis olen tervik, sest mu hing elab siin.
Vabad päevad mööduvad kevadest sügiseni aias. Tihtipeale ka kummeeritud jopes, aga siiski aias,koos oma sõprade lilledega. Isegi oma uut õmblusmasinat pole saanud testida - no ei ole aega tubaste tegevuste jaoks!
Kõige kirkam suvi sai juulikuuga läbi ja aed on hilissuvises roosa-kollases tonaalsuses.
Roomav metsvits on üks kummaline taim - enne õitsemist ebamääraselt närbunud näoga pruun, pärast õitsemist tõmbab kevadise kuue uuesti üll. Aga õitsemise ajal on ta võrratu!
Astilbed on väga varjulises kohas ja hakkavad õitsema üsna hilja. Aga siiski õige pea!
Hostadele meeldib meie aias ja eriti meeldib neile tänavune niiskevõitu suvi. Ei tea, kas hostasid on meie aias liiga palju või on tigusid liiga vähe, aga hostade lehed ei olegi tänavu kõige augulisemad.
Mäletan, et lapsena lõikasin hostade õisikud maha - mu meelest olid need ühed ütlemata koledad õied. :)
Sel talvel kannatasid tiarellid hullul kombel. Paljud läksid suisa välja. Eriti just sellel peenral. Ma kahtlustan, et neile võis saatuslikuks saada seisev vesi.
Aiapäeva lõpetuseks on hiiglama mõnus lõkkeaseme juures istuda, kohvi juua ning jõele
vaadates uusi plaane genereerida. Siin lõkkeplatsil istudes tavatseb sõbranna Leelo ikka õhata, et kas ma ikka saan aru, et elan paradiisis.... Saan aru. Juba mõnda aega.
Väikesel ringpeenral uus katse multši valikul. Liivamultšile sai peale pandud männikäbid. Päris vahva tulemus!
Lipumasti ringpeenra teisel korrusel rohetab mõrtsuk-müürilill. Lämmatab aed-liivateed ikka täiega.
Mõõtsin ära - Pikka Peenart on meil tubli 31 meetrit.
Pika Peenra ületamiseks on kaks väikest jalgrada.
Vot selle koha peal, kus ma seisan ja pilti teen, on väike teerada puukuuri rõdule. Siin lõpeb see 31 meetrine peenar. Selja taha jääb veel 16 meetrit Kuurirõdu Peenart.
Sundseisupeenar ei olegi enam sundus. Ta on kohe väga armas oma jaapani ülastega (Aitäh Sulle, kulla Päikesetõusu talu perenaine!) ja mullu kevadel külitud monardadega. Väga õigel ajal said siia ümber kolitud Imepeenra floksid. Nad on kenasti kohanenud ning sätivad end õitsema.
Varjupeenar on mul üks hää laps - mingil seletamatul põhjusel seal umbrohtu peaaegu ei kasvagi. See-eest tuleb roobitseda nii mulluseid kui ka tänavusi kastanimunade okaskasukaid. Ai-ai! Sõrmeotsad on siis ikka hullult ära torgitud.
Vatraaluste ala otsas on ilus pihlakas. Ta on natuke vildakas, kuna pidi oma noorpõlves kasvama vana ploomivõsa sees. Nüüd võib ta uhkelt oma kauni oranžitäpilise kleidiga uhkustada.
Meie pere ja aiakülaliste lemmik - Madalakasvuliste taimede ala on praegu rahu-roheline. Suvine värvide pillerkaar on selleks aastaks läbi.
Põõsasmaranad aga õitsevad ja kasvavad kohe kuuldava mühinaga.
Ja astilbede "jõgi" hakkab värvuma. Pildil osa sellest jõest.
Oi, ma olen oma aiaga rahul! Mäletan veel aegu, kus Pikka Peenart ja Kuurirõdu Peenart pidin rohima vähemalt kaks päeva, halvemal juhul lõpetasin kolmandal päeval. Oli aegu, kus lausa vihkasin seda Kuurirõdu Peenart ning mõtlesin, et kaevan selle üles ja külvan sinna muruseemne. üüd on need kaks peenart täiskasvanud ja ei vaja enam märkimisväärset hoolt. Tõsi küll, Kuurirõdu Peenar tahab nüüd juba veidi remonti. Nimelt tahan siberi iirised tükkideks raiuda (muul viisil neid käidelda ei õnnestu) ning Rootsi Tee serva uuele alale iiriste jõe istutada.
Tuleval suvel ootab ees mitu aiaüritust. Oi,mulle meeldib üritusi korraldada - ainus tingimus peab olema täidetud - need üritused peavad olema minu kodus, minu aias. Siis on kõik hästi!
7 kommentaari:
Ilus on Sul seal ka kui pikad peenrad...Minul ikka seda õiget aiapisikut ei ole ega ilmselt ei teki ka, suudan ka suvel vabalt nädal aega aias ringi käimata olla, nagu viimane nädal näitas. Ja tahan ka suvel vahepeal raamatut lugeda ja muude hobidega tegeleda, mitte ainult aiaga.
vau, on alles mahud ja mõõtmed! Ilus kodu on sinu hingel :) Mõistan seda tunnet ja see on üks väärt tunne :D
Istutusalade suurused on muljetavaldavad. Aga see hetk, kus aednik ütleb, et ta on oma aiaga rahul, on kulda väärt. Jätkugu Sul ikka neid geniaalseid ideid ja taimi ja jaksu.
Suur ja lopsakas kodu su hingel ja sul endal ka.
Jah, sellise aia juures on täiesti usutav :) et hing on sellega üks. Muidu ei saakski nii suurt ala korras hoida. Mulle hostaõied, vähemalt need, mis minu aia ainsal hostal on, meeldivad. Aga lapsena ongi vahel meil emotsioonid veidi teised. Pihlakas on nii kaunis, tore kui ta aias on rõõmustamas.
Ilusa hingega kodu:)
See paradiisis elamise jutt on nii tuttav :) Kui me seda maja ostsime, siis ma küsisin palju nõu oma keelekursuse õpetajalt, sest ei teadnud Soome ostu-müügi tavadest suurt midagi. Hiljem kutsusin ta omale külla ka (olles esimene endine õpilane, kellel ta külas on käinud :D ) ja kui ta tuli kallakutpidi alla ja talle avanes vaade aia eesmisele osale, siis ta õhkas et "nüüd ma saan aru küll, miks sa seda kohta niiväga tahtsid" :) ja me kusjuures armusime sellesse paika ära talvel kui kõik oli küll õrna, aga siiski, lumekatte all :)
Postita kommentaar