pühapäev, 11. august 2013

11. august meie aias

Kõigepealt pean nentima, et olen väga kurb, et ei saanud Tsiili aeda Aalujate kokkutulekule minna. Elu sätib mõnikord erinevaid ja mõnes mõttes ka ootamatuid ülesandeid just varem broneeritud ajale. Midagi pole parata. Lugesin, et järgmisel suvel saame kokku Kadaka juures. Mul kohe tuju paranes, sest see aed ja kodu ju ikkagi suht lähedal. Kuigi jah - kui jälle mingid asjad kattuvad ja mul abikaasa sõita ei saa, siis jääb üks topograafiline kretiin jälle orienteerumisel kimpu :D Ehk läheb õnneks! Ja südame põhjas loodan, et ühel heal päeval jõuab Aalujate kokkutulek ka meie aeda!

Vahepeal olen kõvasti hoidiseid teinud ja isegi köögiviljamaa sel suvel kasutusest välja jäänud osa kallale kippusin ükspäev :).

Aalujate kokkutuleku asemel käisin Ravila Külaseltsi korraldatud käsitöölaadal-kirbuturul. Üsna edukas päev oli! Sokid läksid vähem kaubaks, aga randmesoojendajad ja sõrmikud olid küll laadalistele huvipakkuvad. Jäin selle käiguga rahule. Peamine - koht oli kodule lähedal ja nii oli võimalik kiiresti koju sõita, kui opijärgsel taastujal mingi jama oleks tekkinud.

Mõned väikesed pikalt plaanitud või siis pikalt seisnud tööotsakesed said tehtud.
Pika peenra sees oli käigurada murumätastest - seega jälle pidin mina seda rohtu kitkuma. Nüüd on see rada kividest.

Lipumasti ringpeenra serv on maakividest. Mulle need kivid meeldivad ja nii tuligi pärast niitmist jälle käpuli neid kive varjavaid rohukõrsi katkuda. Tegin sellise "turvatsooni", mis tegelikult on laisa perenaise mugavustsoon hoopistükkis.

Pojengiprojekti lõpetasin ka ikka ära. Kivid olid ammu paigas, aga vot selle liivaveoga ei saanud kuidagi otsa peale. Nüüd valmis. See vana katkine kauss on ebajasmiini kännutüüka otsas ajutiselt (pikaajaliselt).

Mõned õitsejad ka:
Mulluse köögiviljamaa täitsin seekord suvikutega -las nad siis kasvavad ja õitsevad seal omaks rõõmuks ja meie rahuloluks!
Särav päevakübar särab ka pilves ilmaga.
Valge liilia hullutab oma aroomiga.
Heleenium on varem ikka sügislill olnud - nüüd juba õitseb.
Pilves ilmaga on Köögikata elulõnga õied pea nukralt longu lasknud.
Meie aia kõige hilisema õitsemisega hosta.


Kõige suurem jama on meil maja taga. Võtsime maha pool-(kolmveerand)kuivanudploomiheki. Selle taga on aga söödipõld. Sinna on plaanis (unistame alles) rajada istutusala erinevatele õitsevatele ja dekoratiivselehelistele puudele-põõsastele.
Oh! Eh! Millal me küll selle ala korda saame?

4 kommentaari:

Köögikata ütles ...

Jälle nii palju tehtud vaatamata haigevalves olemisele. Sul oleks nagu teistega võrreldes topelt aega ööpäevas!
Ja mis vägevad plaanid vana põlluga!
Edu selle täitumiseks ja kiiret paranemist pojale!

Tii ütles ...

Üha kenamaks läheb teil seal iga päevaga! Kahju, et sa kokkutulekule tulla ei saanud, kuid koduinimesed on ikka kõige tähtsamad. Kiiret paranemist!

Tsiil ütles ...

Ikka juhtub, et miskit juhtub. Kui siiakanti satud, tule niisama läbi :)

Sa oled väga tõhusat tööd teinud ja mõnigi ala on järgmisel aastal hooldusvabam.

Poisile kiiret paranemist!

MUHEDIK ütles ...

Harakale halu ja kõik need teised head sõnad tõbistele.

Kui plaanid selged, tuleb mõnikord kuskilt mingi imeline abi või seletamatu jõud ja asjad laabuvad kiiremini ja paremini kui arvatagi oskad.