3. märts

Tööl on nii kiire, et ega aknast välja vaatamiseks ja ilma uudistamiseks suurt aega ei leia. Eile töölt koju sõites imestasin, miks auto küll liikuda ei jõua. Et kas viimati on mootoril miskit viga. Aga õnneks oli asi kevades või õigupoolest kevadise päikese vägevas soojuses. Lumi ja jää olid teel lihtsalt paksuks ja pehmeks pudruks sulanud. Kui vähe suurema asfaltteeni jõudsin, kus liiklus tihedam, seal puhta asfaldi peal "lendas" masin jälle lustiga. Hmmm.... pea see teedelagunemise aegki kätte ei jõua - siis tuleb vigursõitu-slaalomit harrastama hakata. Öine temperatuur oli -2,2 kraadi. Tänane hommik on ilus ja päikeseline. Kerged miinuskraadid on eilse vesimärja lume kõvaks kaanetanud. Kui Potsu avastas, et lumi kannab, küll ta siis lippas ja tuuseldas suures rõõmutuhinas pikemaid ja laiemaid poognaid võttes! No kaua see jama kestab, et jõe kaldale ei pääse! Labidas kätte ja kaevama!

Vesi on eelmise jõest tehtud pildiga võrreldes veelgi rohkem võimu enda kätte haaranud. Ja jõel on jälgi. Mõned neid tulevad veest ja suunduvad vette.... Keegi vee-elukas?

Jõeäärsel sarapuul on urvad juba pikisilmi sooja ootamas.

Keegi peab täne pikeerimise töö ette võtma, taimetited ootavad.

Kuigi jah - taimede ettekasvatamise tuhin on tänavu täiesti ootamatult otsa saanud, kuna kasvuhoone on hetkel selline õnnetu....

Tuleb oodata, mil lumi sulab, siis saame hakata seda ahervaret likvideerima...