Tsiil on tabanud naelapea pihta, kui avaldas arvamust, et vaikus blogis tähendab hullult kokkamist ja hoidiste tegemist.
Nii ta on jah!
Mis siis tehtud on:
Punased sõstrad mammudena sügavkülmas.
Punasesõstra mahl.
Moos õuntest ja punastest sõstardest. (Pole sellist kooslust varem keetnud, aga tasus ära - väga maitsev moos kukkus välja.)
Meliss kuivama pandud.
"Hiidsibulad" (nad polegi nii väga hullult hiiud) kuivama pandud.
Seguhoidis neljas 3-liitrises purgis: tomat, kurk, pprika. Peale keev marinaad ja ööpäevaks vana vatiteki sisse mässituna "hauduma".
Suur ämbritäis kurke hapnema pandud (hea soovi korral kohe jooksu pealt haarata).
Kukeseened searasvaga praetud ja sügavkülma pandud.
Uus sats aedube kupatatud ja sügavkülma pandud.
Kõige vahvam oli aga kukeseente järel käimine. No oli see ikka ekstreemne matk! Koju jõudsime rampväsinuna, kuid kahe suure ämbritäie kukeseentega. (Mõned haava- ja kivipuravikud ning pilvkud lisaks.)Puravikest sai kaste ja pilvikutest salat sibula ja hapukoorega.
Loetelu ei saanudki nii üüratult pikk, aga kõik need ettevalmistused õtavad ikka mega-palju aega.
Kolleegilt saadud kahest "kahtlasest" kurgiseemnest on kasvanud lopsakad taimed. Algul tundus, et nad kannavad vaid isasõisi, kuid nüüd on juba näha ka mõned veidra kujuga viljahakatised. Näis, mis vigur neist lõpuks saab.
Varsti kisub kartulivõtuks.
Aiamaalt on vaja üles võtta veel seemnest kasvatatud sibulad, aedubadega ühele poole saada, punapeet üles võtta, keeta, hakkida ning sügavkülma kupatada, tillivarred on juba pruuniks tõmbunud, kuid üles võtta neid ei raatsi, sest tahaks ju ka seeni veel soolata (samamoodi kui kurke).
Üldiselt tundub, et suurele kirstkülmikule tekib varsti kuhi peale :) Tea, mida säärane talveks valmistumine peaks tähendama?
Kui nüüd veel pool siga (terve oleks veelgi parem) saaks, siis mingi valemiga üritaks selle toppida teise külmikusse. Noh ja kui siis ikka tikke ja soola ka varuda (nagu vanasti olla olnud kombeks öelda), siis võiks peaaegu et polaartalvele vastu minna.
10 kommentaari:
see punapeedi osa-ma varem pole kuulnud, et seda külmutadakse? kas on sama hea, kui värkselt keetes? hakid kuubikuteks? või võib ka riivida peedisalati jaoks?
Lugesin vist millaski e-Maalehest sellest külmutamise teemast. Minu meelest oli seal isegi porgandist juttu. Mul nimelt vaatamata betoonpaneelidest ehitisele on hiired keldris suured kurjamid. Igal talvel söövad nad peedi ära ja rikuvad paljud porgandid ning kartulid. Kuna meil peeti süüakse üldse suht väha, siis selle natukese tahaks ikka säilitada. Loomulikult tükeldatult. Aga vot see riivimise variant on ju ka hea.
Porgandi puhul tahan veel mõelda: osa kindlasti hakituna, aga mulle väga maitsab porgandipirukas (magusa täidisega), siis vist tuleks osa porgandeid puhtaks kaapida, siis tervelt keeta ning kilekotiga külma.
Ma pole ka selle peale tulnud, et peet keeta ja sügavkülma. Ei tea kuidas oleks keeta-riivida sügavküla ja talvel segaks salatiks küüslauguga, kas jääb ka hea või vesine? Tavaliselt on ju ikka nii, et sügavkülmutatud ja seejärel sulatatud marjad on vesisemad.
Porgandit olen küll sügavkülmutanud aga mitte keedetult. Kraapsasin puhtaks ja tükeldasin.
Anu, mul pole ka aimu, kuidas need juurikad jäävad. See alles esimene kord sel moel katsetada.
Aga kuidas toores porgand pärast sulatamist välja näeb? Kui kannatab toorelt külmutada, siis oleks vähem jama.
Pole ise kunagi ostnud, aga poes külmletis on palju erinevaid köögiviljade segusid.
Plaanisin ükspäev poodi minna ja järgi vaadata, mis kraam sinna pakki kokku on pandud. Ju siis peab kõlbama, kui juba kaubandusvõrgus olemas on.
Olen teinud selliseid segusid sügavkülma: hernes, porgand, paprika, põõsasuba. Sel aastal kavatsen lisada ka rooskapsast. Külmast hea pannile visata selline komplekt, ei ole vaja erinevatest kotikestest otsida. Porgandi panen külma tavaliselt vara, siis kui porks veel pisike, mulle meeldivad kui nad väikeste ketastena on, mitte kuubikud.
Milline porgand on siis kui toas sulatada ei oska kommenteerida, ma olen alati kohe kogu komplekti pannile visanud. Aga toidu sees on täitsa porgand, mis porgand, ei saa äelda, et plägam kui värske porgand pannil ära hautada.
Aga näiteks tavaline peakapsas? Kui see supi või hautise tarvis ära hakkida ja toorelt külma panna, kuidas siis oleks? Ilmselt sobika, kui sobb rooskapsas. Täitsa põnev - tahaks kohe katsetama hakata :)
Ma tavalist peakapsast ei ole pannud aga ei tohiks ju vahet olla. Kapsas on kapsas :)
Mis aga keedetud peeti puudutab siis mõtlen siin oma enese tarkusest, et kui peet keeta ja riivida ning külmutada, siis külmas jääb ta kokku pressitud tükk ja sulatatuna vesine plönn. Aga ma proovin ikkagi. Nädala pärast sulatan ja siis on näha, mis välja tuli. Kui ei proovi, teada ei saa, kas tasub panna või mitte.
Ma mõtlesin ka just sama, et teen katse ja lõikan ühe peedi pooleks. Ühe poole riivin ja panen toorelt külma, teise keedan ja riivin. Paari päeva pärast juba kannatab ju üles sulatada.
Mina olen riivinud kombainiga toore peedi sügavkülma panekuks ja kui keedan borsi, kuumutan ta külmutatud peast pannil läbi koos külmutatud riivitud porgandiga ja kallanud siis supi sisse. Sellise tiheda borsi tegemise õppisin ukraina lillekasvatajatelt.
Porgan kõlbab sügavkülma toorelt panna küll, aga ta peaks olema siis lõigutud, kas ribadeks viiludeks või kuubikuteks, ülessulatatult on teda kehv töödelda ja võtab palju ruumi.
Postita kommentaar