pühapäev, 24. juuli 2011

Õhtune rattaretk

Ilm oli kogu päeva palav ja lämbe. Aga mitte nii hull, nagu reedel. Käisime "Bauhofis". Seal küll ostumöll möödas, kuid osa kaupadest olid siiski soodsate hindadega.
Tagasiteel helises telefon ja me juhendasime, kus on see nupp, mille abil elektrivool majast välja lülitatakse... äike kohal. Hiljem selgus, et nii hullusti kohal ta nüüd ka ei olnud. Jäime "paremat" ootama.

Õhtul otsustasime, et vaja ikka veidi trenni ka teha ning võtsime ette väikese jalgrattaretke.
Olime kuskil kilomeeter maad sõitnud, kui järsku tabas kõrv mingi krõbina meie kõrval - Potsu oli vaadanud, et pererahvas läheb ja teda kaasa ei võetagi ning tegutses otsustavalt - järgi neile. Jäime üllatunult seisma. Ja küll siis oli koerakesel ilme! Ta nagu oleks tahtnud öelda: "Miks te siis nüüd seisma jäite? Tuleb jaht või ei tule?" Alati sellistel puhkudel meenub mulle koolis bioloogia(või oli see zooloogia) tunnis õpitud Pavlovi teooria koertest ja nende tingrefleksidest. See Pavlov oli ise üks tingrefleks! Koertel puudub artikuleeritud kõne, aga oma käitumise ja miimikaga suudavad nad väljendada väga paljutki. Ja see on väga sageli ja väga otseselt seotud meie tegevuse ja mis kõige kummalisem, meie jutuga.
Noh, aga meie pidime seekord koju tagasi pöörama ja koera täiesti ülekohtuselt tuppa kinni panema. Läksime uuele ringile. Koer oli ülakorruse akna peal ja haukus üle küla (läbi lahtise akna ja sääsevõrgu oli seda kaugele kuulda).

Männiaru puhkekeskuses oli järjekordne pulmapidu. Kuna ilm oli soe, oli pulmalaud kaetud õue ja one-man-band mängis tüüpilist süldimuusikat.
Mul oli plaan pildistada värskelt valminud kiviaeda ja puidust kiili. Nii hiilisingi maanteekraavi (et mitte näida pulma tikkuva kontvõõrana) ning tegin ära need paar klõpsu. Seda aeda on juba hakatud nimetama "laisa mehe kiviaiaks"

Nõmme külas aastate eest põlenud männikus kasvavad lillakad. Mina sinna ussimetsa minna ei julgenud, aga maitsta neid marju mulle toodi. Väga ilusad ja päris huvitava maitsega marjad on nad.

Kokku saime trenni distantsi pikkuseks à 12 km.Vähevõitu, aga noh, eks asja ajab ära seegi - sai end veidi liigutatud.

Enne jalgrattaretkele minekut vaatasime seitsmeseid uudiseid ja see, millest seal räägiti, oli kohutav! Norras on jubedad tapatalgud toimunud! Oslos autopomm, mis oli ikka kole palju lõhkunud ning mis veelgi hullem, ühel saarekesel toimus tulistamine noorte ja kaitsetute inimeste pihta. Masendav! Mis siin maailmas ometi toimub? Postimehe pildigalerii LINK

Pühapäeva hommikul kell pool kümme on kõigest 15 kraadi sooja. Homme õnneks tuleb suvesoe jälle tagasi! Peaks ometi Hiiumaal täna veel soe olema! Noortel viimane reisipäev ja kindlasti tahaksid nad suurema osa ajast meres liguneda.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Hiiumaa põhjapoolel on täna kindlasti vesi külm - mitu päeva on maatuul olnud ja täna on õhk ka 28 asemel vaid 20-21. Päikest ikka näitab. Eile kõlbas veel vees käia, aga ma pole vist elus nii külmas meres olnud :)
Kassaris on ehk veel soe - seal küll rand kivine, aga vesi ju nagu siseveekogu oma.
Siret

Mariihen ütles ...

Aitäh, Siret!
Meie noored ongi just Kassaris. Vähemasti nende "kodu" (üks külalistemaja) on sellel saarel.