pühapäev, 6. veebruar 2011

Kevad hinges

Nädalavahetus hakkab varsti lõppema, aga kus on sokid, kus on kindad? Netu! Mida pole, seda pole. Isegi lõngakerade korv kössitab hüljatuna nurgas, nagu viimane patune.
Hing kisub hoopis kasvuhoone poole. Seemnevarude karp sai välja otsitud ja mis selgus - paprikaseemneid veel on. Mida aga pole, see on kasvusubstraat. Vaja poodi minna ja järgi kaeda, kas seda juba müügil on või ei ole.
Kolleeg juba õrritaski, et ta pidavat paprikaid külvama hakkama. Noh, et alati on ta minust samm tagapool olnud... nüüd üritab ennetada. Paprikaga on see lugu küll, et mul kipuvad taimed kasvuhoonesse istutamise hetkel liiga pisikesed olema. Olen kuulnud, et paprikataime jaoks on õige istustusaeg siis, kui esimesed õienupud juba näha on. Oh jah, vaja tegutsema hakata!

Tihased on ka kuidagi väga häälekaks muutunud ja aeg-ajalt kostab väljast koledat krobinat ja sahinat, kui jälle mõni vintskappide vahelt lahti sulanud jääkamakas katuselt alla libiseb.

Tegelikult tuleks üks asjake valmis teha küll, et meie legendaarset eesti keele ja kirjanduse õpetajat kuu keskel saabuva juubeli puhul tervitama minna. Aga, ... teisi olen küll kange sundima ja takka utsitama, aga no vot endast jagu ei saa. Tee, mis tahad!

Temperatuur kesk päeva +1. Aeg-ajalt üritab päike ennast pilvede tagant välja nügida, aga suht ebaõnnestunult siiski. Tuul on nõrk.

Lendvaga oleme ka ühele poole saanud. Nooremal poisil oli ühel päeval palavik "40, peoga peale". Töölt tulles siis selline üllatus ees. Kiirmenetusega saime asja joonde. Keegi teine pole siruli jäänud. Poiss ka homme kooli.

Ja veel!
Küünlakuu 8.päeval peab oma 70.juubelit meie armastatud klassijuhataja TIIU
LEISMANN. Tallinna 10. Keskkooli (praeguse Nõmme Gümnaasiumi) 45. lennu super-klassijuhataja! Palju õnne ja tervist meie õpetajale!

Vaatasin klassipilte ja arvutasin, kui vana õpetaja meie abituuriumiaastal siis oli. Uskumatu! Isegi nüüd, mil ise ju enam 18-aastane ei ole, isegi nüüd paneb imestama, et kas siis nii noor õps meil oligi. Oh seda nõukaaega, mis inimestel vanem välja laskis paista, kui see aastate järgi oli. Ja 55-aastased naised saadeti siis pensionile! Pensionile läheb vana (sorry- vanem) inimene. 55- aastane daam ei ole vana! Vanapagana vanamoor põrgus on vana!

Ja mu isa oleks täna saanud 83-aastaseks...

2 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Mina oleksin küll nõus nelja aasta pärast pensionile jääma ja ainult kodu ja aiaga tegelema, tundub mulle praegu. Kahjuks või õnneks pole meie põlvkonnal selleks mingit võimalust.

Köögikata ütles ...

No minagi oleks hulga õnnelikum, kui ainult 15 aastat peaks veel töölkäimist kannatama. Aga kardan, et ka sellest 25st ei piisa, pidavat pensioniiga kui selline üldse ära kaduma - kui ise piisavalt raha omale varud, eks jää siis koju, kui tahad...