esmaspäev, 29. november 2010

Külm. Nii külm.

Varahommikul -24 kraadi. Ei mäleta, et kunagi varem novembrikuus pakane külmapüha-kraadideni välja oleks venitanud.

pühapäev, 28. november 2010

Talve nii et tapab!

Talve ametliku alguseni on aega veel maa ja ilm ning tegelikult on alles novembrikuu, aga.... mul on juba kõrini. Tõsiselt! Kui ikka teid lahti ei lükata või kui lükatakse, siis suht suvalisel ajal, mis tavakodanikke- tööl ja koolis käivaid inimesi mitte ei aita, siis on ikka väga raske toime tulla.

Praeguseks ajahetkeks on parkla serva lükatud lumevallid ehk natu-natuke madalamad, kui nad seda eelmise talve teisel poolel olid. Kui see jama niimoodi samas vaimus jätkuda kavatseb, siis saame meetrise lume asemel nii umbes-täpselt kahemeetrise lumekatte maha. Põhja - ja kirdetuisk on voolinud uhke tuisuvaalu parkla ja jõe vahele.
Ja muidugi tuleb alustada kasvuhoone päästeakstioonidega, et vana ja vaevatud karkass lumeraskuse all kokku ei kukuks.
Talv on ilus? On küll, kui poleks igapäevast muret, kas saame või ei saa tööle-kooli-koju.
Tegelikult on talv üks pikk ja vaevaline kannatuste jada ja seda ainuüksi selle WFS pärast. Ja tegelikult pidavat meite kandis see lumekuhi üks naljalugu olema. Tallinnas olevat lõputu lumesadu ja lumeuputus totaalne.

Täna, pühapäeval, on olnud meitel kogu päeva päikesepaisteline (niivõrd-kuivõrd seda päikest üle metsa üldse näha on), temperatuur lõuna paiku -8 kraadi.

Huvitav leid

Teadsin, et vallaametnik A.M. oma valla kaugemasse nurka kena maja ehitas (olen selle kerkimist autoga sõites vilksamisi jälginud), aga et pere tegeleb ka niiiii vahvasti käsitööga, vot see oli uudiseks. Koduleht on nende talul ka: http://mannikutalu.weebly.com

Ma ei viitsi/ei raatsi/ ei jaksa/ jne..... (paha siga, mitu viga) kuidagi end töövälisel ajal kodust välja minema sundida, aga mõte selgeks õppida vilditud esemete valmistamine...... vot seda tahaks nüüd küll. Mingi algklassiõpetajate koolituse käigus olen viltimise algtõed kätte saanud, aga ei midagi enamat.

reede, 26. november 2010

kolmapäev, 24. november 2010

Eestimaa lumekaart 24. novembril 2010.


See ei saa olla võimalik. Aga kahjuks on..... juba kuni 24 cm....

Hakkab peale!

Eile pärastlõunal hakkas tuul väge koguma ning õhtuks oli ta end nii pahuraks keeranud, et maja ümber möllas ehtne purgaa.
Süda valutas ja ega mure tööle pääsemise pärast ei lasknud ka magada. Kõigele lisaks võttis tuul ka elektri. Mis kasu sellest nelja kaabli ühe jurakaga asendamisest siis oli, kui ikka iga väiksemgi tuul elektri ära võtab? Ilmselt ei ole metsaomanikud eriti agarad oma metsa kuivakaid maha võtma.

Meie küla ei peeta selle vääriliseks, et hommikul vallabuss sealt läbi sõidaks. Nii tulebki kolm kilomeetrit vantsida, et bussi peale saada. Buss väljub 7.16. Arvestades ekstreemseid ilmaolusid, hakkasin juba kell kuus sumpama. Ja just sumpama, sest tuuled põhja-kirde kaarest toovad suurtelt ja lagedatelt põldudelt lume just meie poole. Vaevaline oli see teekond.... ikka samm pea põlvini lumme, siis teine jalg lumest välja sikutada ning uus samm teha. Kohale jõudsin, aga jube pikk oli see Kolgata tee....

Buss oli iga peatuse järel hädas, et minema saada. Ikka paar korda tagurdamist ja edasi rammimist, siis sai minema.

Kosel vaatasin seda tsirkust ka tükk aega - tee on minimaalse laiusega lahti aetud. Vallamaja ees oli plats puhas, samas aga panga ja juuksuri ukseesisest polnud keegi hoolinud. Ja lume sulamise peale pole vist ka mõtet loota, ilm pidi sootuks külmaks kätte minema.

Eelmine talv tekitas raskekujulise lume- ja talveallergia ning paistab, et tänavu ei saa see viis kuud teps mitte kergem olema....

Õnneks algab tänane tööpäev alles kolmanda tunniga. Selleks ajaks on "matkaväsimus" juba kadunud.

pühapäev, 14. november 2010

Talvekülma ennustamisest

Läinud valge mees sügisel indiaanipealiku juurde uurima, kas tuleb ka külm talv.
"Ei mina tea", vastanud pealik.
Valge mees varunud igaks juhuks kõvasti küttepuid.
Aga hing ei andnud rahu, läinud tagasi ja küsinud uuesti.
"Noh, võib-olla tõesti tuleb natuke üle keskmise külm", öelnud pealik seekord, aga ei rohkemat. Valge mees läks koju ja tegi veel puid.
Lõpuks läks kolmat korda pinnima, et mis siis talv endaga kaasa toob.
Pealik põrnitsenud lõkkesse, tõmmanud piipu ja pobisenud: "Paistab, et seekord tuleb tõesti väga külm talv".
"Aga mille järgi sa seda ennustad?"
"Vaatan, et valge mees varub kõvasti küttepuid".

pühapäev, 7. november 2010

Lumine pühapäevahommik

Pühapäeva hommik üllatas valge maaga.
Ja mõni meist vaevleb samal ajahetkel Küprosel suure palavuse käes.
Siin aga tervelt seitse pikka kuud veel, enne kui kliima jälle kord sobivaks muutub.

laupäev, 6. november 2010

Teistmoodi sokipaar


Kudumise õpetus
igaks kümneks juhuks ka - äkki kunagi....

Sisekujunduse element


Kas ainult tundub või ongi nii, et tavalisest plekktünnist on tehtud kapp-kummut????
Inimestel ikka jätkub seda fantaasiat!

Huvitav, kuidas on sellises kummutis kinnitatud riiulite tugiliistud?

Foto kodu on siin: LINK

reede, 5. november 2010

Imeilus idee kevad-suveks

Hetkel valitseb kaamos ja igasugune tegevus nõuab meeletut enesesundi. Seega näputöö tegemine on hetkel täielikult "out". Äkki läheb mingil hetkel sügismasendus üle ja saab midagi ka tegema hakatud. Selleks puhuks üks väike ideehakatis (mida muidugi soovi korral saaks teostada ka mõne teise mustriga):
Roosad ristpistes või poolristpistes tikitud tulbid
ja need tulbid suvisel kotil.

Fotode kodu on siin: LINK

kolmapäev, 3. november 2010

Pisuke nokitsemine säästuajal

Tee ise vanadest ajalehtedest korv
Asju, mis vajaksid lihtsat hoiupaika, on kodus ilmselt kõigil. Vanapaberist punutud korv sobib nii puhastustarvete kui ka nõelumist ootavate sokkide tarbeks ning isegi koogikese või marjade külakostiks viimiseks. Suureks plussiks on see, et kui korv aja möödudes väsib, saab seda kasutada ahjus tule süütamiseks. Ei mingeid jääke, mis loodust koormaks!
Vanapaberist korvi valmistamiseks läheb vaja vanu ajalehti, kääre, liimi või klammerdajat, kaunistuseks näiteks krepp-paberit ja paela ning tibake aega ja kannatust.
Lõika vanast ajalehest ribad. Ribade laius vali vastavalt oma soovile, kuid arvesta, et iga riba tuleks voltida pikkupidi vähemalt kolmeks, et korv tugevam jääks. Mida peenemad ja paksemad ribad teha, seda tugevam korv tuleb. Kui soovid suuremat korvi lõika ribad välja ajalehe pikemast küljest, kui väiksemat korvi, siis ajalehe lühemast küljest. Suurema korvi ühe laiema riba tegemiseks võib kasutada ka tervet lehte ilma lõikamata. Väiksemale korvile kulub ligikaudu 20 riba.
Kui ribad on valmis, alusta korvi põhja punumist. Selle protsessi suund on keskelt väljapoole. Töö juures on kindlasti abiks liim või klammerdaja, millega saab liikuma kippuvaid ribasid üksteise külge kinnitada. Punu ribadest endale sobiva suurusega korvi põhi.
Kui korvi põhja suurus on sobilik, murra ribade lahtised otsad 90-kraadise nurga all üles. Võta uus leheriba ning alusta korvi külgede punumist. Esimese ribaga oleks mõistlik alustada pigem külje keskelt kui nurgast. Põimi edasi ikka üks riba pealt ja teine alt. Siingi on abiks klammerdaja või liim. Kui riba saab otsa, võid seda julgelt liimi abil uue ribaga jätkata. Kui rea lõpus jääb riba üle, siis lõika üleliigne osa ära ning kinnita serv taas liimi või klammerdajaga.
Kui korv on saavutanud sobiva kõrguse, siis tuleks serva tugevdamiseks vertikaalsete ribade otsad tagasi murda ning kinni kleepida. Et ülevalt äär tuleks tugevam, võib viimase riba punuda teist korda üle. Nii saab ka ära peita otsad, mis vertikaalsetest ribadest üle jäid.
Lõpetuseks võib igaüks kaunistada korvi vastavalt oma maitsele – lisada näiteks ülemisele servale krepppaberit, paela või siis põimida värvilist paela ettevaatlikult mõne alumise rea vahele.
Aega võiks algaja korvi punumiseks varuda tunni jagu, vilunum punuja saab hakkama kiiremini.
Link pildigaleriile.
Allikas: Kultuurirosin