teisipäev, 31. august 2010

Meie aia neli roosikest

Ma pole juba tükil ajal ühtegi pilti teinud. Aga täna, vahetult hämaruse hakul tegin pildid meie neljast pinnakatteroosist.


pühapäev, 29. august 2010

Suutera

Lugesin aiablogisid ning sain ühe uue sõna võrra targemaks. SUUTERA - ma polnud säänset sõnagi kuulnud, saati siis veel lillenimena.
Eks siis googeldasin veidi ja leidsingi üles! Tuleb välja, et on teine selline kannatlik ja kõigetaluja taimeke. Väegade huvitav! Nii põnev on kogu aeg midagi uut teada saada - inimene õpib ju kogu elu.

Sügisene suvelõpp

Nüüd kipub see ilmake ikka väga sügisese näoga meid vaatama! Taevas sõuavad pilved, milliseid suvel kunagi näha polnud. Vahetevahel paistab ka päike, kuid soe on ainult otse päikese käes, muidu lõõtsuvad kaunikesti jahedad sügistuuled, mis olemise jahedaks teevad.
Keset päeva on õhutemperatuur kõigest napp 11 kraadi!

Täna ei aidanud miskit muud, kui tegime kaminasse tule. Kas saab sooja või ei saa?!?!

laupäev, 28. august 2010

Hilissuvi Hansaplantis

Käisime Hansaplantis uudistamas.

Konkreetselt soovisime osta punase sõstra istikuid. Sort peaks kindlasti olema Jonkheer van Tets. Oli olemas kolm istikut, aga kaunikesti rääbaka olemisega. Ostmata nad jäidki. Huvitav, kus kaugel see Juhani Puukool asub? Pidavat kuskil Lagedi kandis olema.

Lisaks imetlesime aedhortensia istikuid. Meil on puishortensiad olemas, aga ühe või paar aedhortensiat tahaks ikka ka.

Põõsasmaranaid oli erkkollaseid, valgeid, valkjaskollaseid, roosasid. Kui õnnestuks välja mõelda, kuhu me õitsevate põõsaste ala rajaksime, siis tahaks igast värvitoonist ühe omale ka. Aga lihtsalt kuskile maha istutada, et oleks olemas - see ei lähe kohe teps mitte. Seega, kuna kõik seisab paneelide taga, siis praegu jäävad plaanid "ootele".

neljapäev, 26. august 2010

Hüva nõu püsilillepeenra rajamiseks

Suve lõpus, kui ilmad on jahedamad ning õhus ja mullas rohkem niiskust, on parim aeg rajada uus püsilillepeenar.

Kevadel rajatud püsilillepeenra puudus on see, et esimesel suvel pole seal õisi ja taimed on veel väikesed. Südasuvel võib põud kasvu takistada, sajusel aastal seda muret muidugi pole.

Kus on õige koht?

Ärge tehke peenart sinna, kus vähe käiakse. Kaunis lilleväli peab olema kohal, kus seda saaks imetleda aknast vaadates, aias istudes ja jalutades. Kui teete peenra vastu maja seina, siis toas olles te seda ei näe.

Parim asupaik on põõsarinde või heki ees, mis on heaks taustaks ja ühtlasi kaitsevad tuule eest. Peenra võib teha ka keset muru, aga seal pole fooni, mis lillede ilu paremini välja toob.

Suurel lillepeenral on nii palju värve ja vorme, et ta vajab selle külluse tasakaalustamiseks enda ette rahulikku muru või pinnatud ala.

Alati toimivad hästi järgmised proportsioonid: 1/3 peenrale ja 2/3 murule; või siis 3/5 ja 2/5. Suhe 1/2 ja 1/2 on omal kohal aga pigem regulaar­se kujundusega aias.

Kui võimalik, valige peenrale niiskem ja kerge poolvarjuga koht. Puude ja põõsaste kerged varjud toovad lillede ilu eriti hästi esile ja tekitavad meeleolu.

Kindlasti peab asukoht olema tuule eest varjatud, sest tugev tuul sasib puhmikud segamini. Tuulekindlaid püsililli on kahjuks vähe.

Kui suur ja milline kuju?

Püsilillepeenar pääseb mõjule vaid siis, kui see on piisavalt lai – vähemalt 2–3 meetrit. Väikeses aias laiutada muidugi ei saa.

Peenar võib olla vaadeldav igast küljest või ainult ühelt poolt. Esimesel juhul ei saa keskel kasutada nii kõrgeid liike kui üksnes ette avaneval peenral. Väike peenar ei tohi olla liiga kõrge, muidu pole ta ümbritsevaga proportsioonis.

Peenar võib olla ümar, ovaalne, ruudu- või ristkülikukujuline. Liiga keerulist kuju ei maksa teha, sest vorm ei tohi domineerida sisu üle. Heki äärde võib teha sirgete servadega ristkülikukujulise peenra, serva võib kujundada ka looklevana.

Peenra kuju märkige murule nööri või kastmisvooliku abil. Seda liigutades saate kergesti teha uusi variante ja vaadata, kuidas need mõjuvad, kuni lõpuks leiate sobivaima.

Ideaalne on teha peenar tõusvale nõlvale, sest tagumise rinde taimed tunduvad seal veelgi kõrgemad, lausa mitme meetri kõrgused. Istutusala peab olema sel juhul muidugi parajalt lai, et efekt end välja mängiks.

Kui maapind langeb, jääb peenra esiserv kõrgemale kui tagumine. Peenar kaotab kogu oma võlu, kui tagumine rinne on liiga madalal.

Kuidas teha peenra alus?

Tavaliselt koorivad inimesed tulevase peenra kohalt ära kogu murukamara, kaevavad maa läbi ja nopivad mulla umbrohujuurtest puhtaks. See on päris vaevarikas töö.

Aga saab ka lihtsamalt, kiiremini ja vähema vaevaga.

- Kui maapinnale on peenra joonis maha märgitud, eemaldage mätas vaid servadest. Kamar koorige nii õhukeselt kui võimalik, et mitte mulda asjatult ära viia.

- Mättaid ärge viige kompostihunnikusse, vaid kasutage ära peenra tagumise või keskmise osa tõstmiseks.

- Esiserv katke mitmekordselt ajalehega, et takistada soovimatute taimede kasvu.

- Seejärel katke kogu ala mulla või istutusseguga. Servast kaugemal jätke murukamar alles. Selle võib katta ajalehtedega või pöörata igaks juhuks tagurpidi. Praktika on aga näidanud, et 20–30 cm paksune mullakiht on enamasti nii tõhus, et rohttaimed sellest läbi ei tungi. Umbrohu lämmatamiseks tasub ajalehti kasutada ka haritud aiamullale peenart tehes. Ajaleht kõduneb ära aastaga.

- Kasutage vaid kvaliteetset mulda, mis on viljakas, kobe ega sisalda püsiumbrohtude juuri. Heale aiamullale segage juurde komposti. Ideaalne oleks kasutada müügil olevaid spetsiaalseid istutussegusid. Et tuleks odavam, võib neid segada olemasoleva mullaga.

- Peenra nõlvad kujundage diagonaal­selt tõusvaks. Ülalt siluge pind tasaseks, et vihmavesi valguks peenrasse.

- Peenra võite ääristada kraavikesega, et takistada muru sissetungi. Seda tuleb aeg-ajalt labidaga korrastada.

- Ärge kasutage plastist peenraääriseid, mis mõjuvad võõrkehana.

- Maad võib ette valmistada ka nii, et kuhjate sügisel sellele paksult lehti. Kevadeks on lehehunnik kokku vajunud, murukamar kõdunenud ja muld kobe.

Rinded ja suured rühmad

Kõiki lilli näeb korraga vaid siis, kui on mitu rinnet: madal, keskmine ja kõrge. Esiossa sobivad taimed kõrgusega 10–60 cm, keskmisesse 50–130 cm ja tagumisse, kõige kõrgemasse, 100–150 cm.

Kõrgused peavad osaliselt kattuma, sest siis tekib rinnete vahel sujuv üleminek. Kui esimene rinne on liiga madal, jääb kõrguste vahe liiga kontrastne. Seepärast ei sobi ette näiteks mägisibulad, madalad kukeharjad ja kaljunelgid.

Mõjule pääsevad vaid suured rühmad, kus on mitu ühest liigist-sordist taime.

Meisterlikult kokku pandud kooslus mõjub juhuslikult, kuigi on tegelikult põhjalikult läbi mõeldud. “Juhuslikkust” saab tekitada nii, kui istutate mõne kõrge taimerühma poolkõrgete sekka ja poetate poolkõrgeid madalate hulka. See muudab peenra vaheldusrikkamaks ja tekitab rütmi.

Istutamise nipid

- Lillerühmade asukohad joonistage esmalt paberile, et leida sobivaim paigutus. Mullale märkige piirjooned liivaga.

- Enne istutamist laske taimedel end korralikult vett täis imeda. Potid võivad kas või öö otsa vees olla. Naabrilt saadud suur puhmik jagage alati väiksemaks, sest suurt püsilille on mõttetu ümber istutada – taim on ju vana. Eriti kehtib see astilbede, hostade ja kobarpeade kohta.

- Asetage taimed peenral olevale joonisele ja sättige õigetele vahekaugustele (need leiate käsiraamatust). Laias laastus läheb ühele ruutmeetrile 3–6 kõrget, 9–12 keskmise kõrgusega ja 20–25 madalat püsikut. Rühmade vahe jätke veidi suurem.

- Potist välja võttes vaadake iga taime juurepall üle, keerdus juured tõmmake laiali.

- Põua ajal võtke istikutelt suuremaid lehti vähemaks. Kindlasti eemaldage kõik õied koos varrega, see soodustab juurdumist. Kui õied on ära võetud, hakkavad kohe arenema uued lehed.

- Pärast istutamist kastke peenar üle, et muld tiheneks juurte ümber.

- Seejärel multšige pind 5–10 cm paksuselt okaspuu-koorepuruga. Kuival ajal võib mõne päeva pärast uuesti kasta, ja kui paar nädalat ei tule tilkagi vihma, võiks veel kord kasta.

ajalehest Maaleht

kolmapäev, 25. august 2010

Mida taimed väljendavad

Symbolic Meanings of Herbs, Flowers and Trees

Aloe -Healing, protection, affection
Angelica - Inspiration
Arborvitae - Unchanging friendship
Bachelor's button -Single blessedness
Basil - Good wishes, love
Bay - Glory
Black-eyed Susan -Justice
Carnation - Alas for my poor heart
Chamomile - Patience
Chives - Usefulness
Clover, white - Think of me
Coriander - Hidden worth
Cumin - Fidelity
Fennel - Flattery
Fern - Sincerity
Geranium, oak-leaved - True friendship
Goldenrod - Encouragement
Heliotrope - Eternal love
Holly - Hope
Hollyhock - Ambition
Honeysuckle - Bonds of love
Horehound - Health
Hyssop - Sacrifice, cleanliness
Ivy - Friendship, continuity
Lady's-mantle - Comforting
Lavender - Devotion, virtue
Lemon balm - Sympathy
Marjoram - Joy, happiness
Mint - Eternal refreshment
Morning glory - Affectation
Nasturtium - Patriotism
Oak - Strength
Oregano - Substance
Pansy - Thoughts
Parsley - Festivity
Pine - Humility
Poppy, red - Consolation
Rose - Love
Rosemary - Remembrance
Rue - Grace, clear vision
Sage - Wisdom, immortality
Salvia, blue - I think of you
Salvia, red - Forever mine
Savory - Spice, interest
Sorrel - Affection
Southernwood - Constancy, jest
Sweet pea - Pleasures
Sweet woodruff - Humility
Tansy - Hostile thoughts
Tarragon - Lasting interest
Thyme - Courage, strength
Valerian - Readiness
Violet - Loyalty, devotion
Violet, blue - Faithfulness
Violet, yellow - Rural happiness
Willow - Sadness
Zinnia - Thoughts of absent friends

Allikas.

teisipäev, 24. august 2010

Ja läbi ta saabki...

... see imekaunis suvi 2010.

Öeldakse küll, et vanasti olnud rohi rohelisem, taevas sinisem, inimesed töökamad ja mida kõike veel. No ma arvan, et oli nende muude asjadega, kuidas oli, aga nii ilusat suve ei olnud isegi mitte sel õndsal vanal ajal.

Mingil seletamatul moel juhtus nii, et suvepuhkus sattus just sel suvel niisugune hästi pikk olema. Rohkem sellist puhkust ei tule kunagi. Ja just samale ajale juhtus selline soe ja päikeserohke suvi.
Minusugusele külmavaresele olid need kolmekümne külje alla ulatuvad temperatuurid väga meelt mööda. Vaid siis, kui kraadiklaas kippus 35 kraadi näitama, läks vist sutsu liiale küll. Noh ja aiapidaja unelmate suvi, kus paaril ööl nädalas sajab ning päeval särab päike - seda oleks vist natuke ulmeline loota ja oodata. Ilmataat pole ka kõikvõimas.

Olgu selle kauni suve sepitsemise taga globaalne soojenemine, saabuv uus jääaeg, vanajumal, ilmataat või rahvusvaheline imperialism, igal juhul olen ma talle tänulik. Möödunud suvekuid meenutades on ehk natukenegi kergem üle elada kuut pimedat, külma ning kõledat kuud, mis paljude meelest meie laiuskraadile just selle erilise võlu annavad. No ei oska mina näha pimeduses ja külmas midagi võluvat! Isegi täna oli toas jahe ning ma-ei-tea-miks, aga justkui kiusteks ma kaminasse tuld üles ei saanudki.

Lisaks imelisele suveilmale oli suvi ka üsna tegus. Kohaliku tähtsusega majanduskriis maja teisele poolele uut voodrit panna ei lasknud (oli viga sellele tobedale avaldusele alla kirjutada), aga kui ei saa üht, tuleb teha teist. Nii ongi meil nüüd uus ringpeenar, millel kasvavad neli pinnakatteroosi. (Ma juba praegu närveerin, kas oskan ja suudan nad ka üle talve pidada). Täiesti võimatuna tundunud plaan rajada kiviktaimla istutusala peaaegu absurdsesse kohta, sai reaalsuseks. Aastaid seisnud ning võsastunud kivikangur on jälle välja prepareeritud. Imepeenra sain kontrolli alla. Teise ukse all saab terrass ka hiljemalt septembrikuus valmis. No mida sa hing veel tahta võid ühelt suvelt! Labidaga vehkida ma oskan, aga vot saagijat, hööveldajat, lihvijat ja mis kõige hullem - projekteerijat minust küll ei ole. Ja mitte igaühel pole mitme kuu pikkust puhkust, et iga jumala päev koduseid asju toimetada. Isegi hästi oleme toime tulnud!

Oli tõeliselt tore ja unustamatu suvi!
Kui nüüd tööasjad ka kenasti "jooksma" saaks, võiks eluga edasi minna. Mis võiks, tulebki minna! Ja juba neljapäeval.
Homme siis viimane puhkusepäev. Kurb, aga tõsi.

Veel kaks päeva

...puhkust :S

Hommikul kell 6 oli ilm peaaegu selge ja metsa tagant tõusnud päike pimestas silmi.
Uuesti peale üheksat üles ärgates krõbistas akna taga vihm. Vihm! Kuivanud ja janune maa saab enne talve tulekut endasse veidikenegi vett koguda.

Eile toimetasin pika peenraga. Jõudsin järeldusele, et antud juhul ei mängi välja, et kõigepealt üks peenar, siis teine. Selgus, et tuleb korraga ette võtta pikk peenar, Naadipeenar ja lõpuks (ning kõige olulisemana) ka kiviktaimla pikendus kikkapuu suunas. Kuna aga viimases on mättad endiselt välja soputamata, jäi töö seisku. Ja nüüd sajab...

Tuleb tubaste töödega tegeleda. Ei tea, kus on 5. ja 6. klassi inglise keele õpikud? Hmm.... Kas tööga tegelemiseks ka vaim valmis on, seda tuleb alles tuvastama hakata.
....
Muudkui sajab. Külm on ka, hakka või kütma! Minusugune külmavares igatseb taga 28 - 32-kraadist suvesooja. Ehk järgmisel suvel jälle!

esmaspäev, 23. august 2010

Veel kolm päeva

... puhkust.

Eile õhtul jõudis vihm lõpuks ka meieni. Kuskil südaöö paiku sadas mõni minut lausa padukat!
Hommikul taevas pilvitu, temperatuur kella poole üheksa ajal 14 kraadi.

pühapäev, 22. august 2010

Välikemps

Ega see aeg polegi nii väga kauges minevikus, kui majasisene kuivkäimla sai vee peale ümber ehitatud. Ja minusuguse "linnatibi" jaoks oli õue ehitatud asjal käimise majake ikka väga päh-päh :)
Aga ajad muutuvad ja arusaamad koos ajaga.
Maaparanduse aegadest on meie pargis mitu kännuhunnikut, millel praeguseks ajahetkeks paras võpsik peal kasvab. Ühte nendest "küngastest" oleme mõnda aega sihikul hoidnud plaaniga sinna üks välikemps ehitada. Mõtteks see seni jäänud on.
Õnneks on nõukaajast pärit kõõrdivaatamine välikempsudele muutunud ning väärt ehitis lisaks proosalisele vajalikkusele muundunud disainikunsti väljundiks ühel või teisel moel.

Meie kevadised aiatööd algavad tavaliselt õite vara, kui kummikute ümber on veel kleepuvad mudaplõrakad ning lõpevad sügisel pea samades oludes. Lisaks on meil ka aeg-ajalt "laagerdajaid". Seega vajadus ühe praktilist otstarvet omava väikeehitise järele on olemas. Koht ju ka olemas. Esialgne "võiks teha" plaan ka olemas.

Tuhlasin natuke internetis ning panin üles mõned silma hakanud näidised. Noh, et oleks põhjust järele mõelda, puitmaterjaliga läbi rääkida ning mis kõige olulisem, ehitamiseks aeg leida.

Ehk kõige tavapärasem majake:
Väegade peen, samas meie oludesse sobiv, kui veel trepp ka juurde organiseerida.
Veidi arusaamatu ja sürrealistlik lahendus:
Tünnisaun. Tünnipeldik?
Veel üks telgikujuline ehitis.
Lihtne. Korrektne.
Väga korralik ehitis oma servatud vooderdisega ning "kunstigaleriiga". Liigne luksus meie oludesse.

Ja lõpuks lemmik! Nii keerulist ehitist kindlasti ei tule, kuid trepi idee arendamiseks on siin hea alge olemas.
Projekti joonestamine ja muu mõttetöö jääb pikka ja pimedasse talve. Meistrimehel kuumalaine ajal seiskunud projektitööd vaja lõpetada ja muud vanemad kodused projektid ootavad oma järjekorda.

Lubage esitleda: kiviktaimla!

Täna öösel oli veidi sadanud ja nii võtsingi kätte ning istutasin kiviktaimlasse ära ka alpi astrad, mis olid Imepeenras selle suvega väga tublisti kasvanud. Nüüd on vaja veel paari-kolma taime (mille hulka võiks kindlasti kuuluda ka kirjulehine hosta) ning esimese etapi võin lõpetatuks lugeda. Selline ta siis meil tuli ja olgu ta abikaasale sünnipäevakingiks!



Kiiduavaldused. Kestvad kiiduavaldused. Kiiduavaldused, mis paisusid ovatsioonideks (Lenini teosed) :DDD

Pühapäeva hommik

Öösel on meite kohal olnud vihmapilv! Ja isegi nii tugevasti on sadanud, et vahtra all on kõnnitee märg. Praegu on taevas täiesti pilvitu. Tuleb vist ka suht normaalse temperatuuriga päev.

Kaks viimast päeva lihtsalt olin. Ei teinud midagi märkimisväärset. Vedru on täiesti maha käinud ja kole väsimus on kallal. Suvi läbi sai rassitud, aga nüüd lõpuks on viimanegi tahtmine miskit korda saata .... kadunud. Järgmise nädala teises pooles vaja juba tööle ka minna. Eks see peatselt tööle minemise sundus on ka üks meeleolu ja töötahte hukutaja.Tööle minemine tähendab sügise saabumist. Sügis ja talv on aga aastaajad, mida ma ei salli. Kohe üldse mitte.

Hommikul küpsetasin kaks banaanirulli põhja ning panin pärmitaigna kerkima.
Sünnipäevalapsel täna vaba päev ja asus kohe usinasti terrassi karkassi materjale valima. Saaks ikka enne sügise saabumist asjaga ühele poole!

laupäev, 21. august 2010

Tee ise mosaiiklaud

Vanast õmblusmasinalauast ja katkistest portselannõudest saate aeda kena mosaiiklaua.

Lisaks õmblusmasinalauale sobib jalaks ka näiteks rotanglaud. Mosaiigitükid saate teha vanadest taldrikutest ja muudest tasapinnalistest portselannõudest.

Lauaplaadiks võite võtta 12–20 mm paksuse veekindla (fenool- ehk filmikihiga kaetud) vineeritüki. Tavaline vineer või puitlaastplaat õue ei kõlba, sest need paisuvad niiskuse käes ja mosaiigipind murdub.

Saagige lauaplaati tikksaega, kasutades metalli saagimiseks mõeldud saelehte.

Vaja läheb ...

- veekindlat vineeri

- vanu taldrikuid jt portselannõusid

- plaatimissegu

- vuugitäitesegu

- roostetõrjevahendit

- läikivat või poolläikivat metallivärvi

- haamrit või kummihaamrit

- hammasspaatlit

- kummispaatlit

- svammi ja lappi

- plastämbrit ja pulka segamiseks

- liivapaberit

- kaitseprille

Töö käik
Laud

1. Kasutage taldrikuid ja muid võimalikult tasapinnalisi nõusid. Pange portselan tugeva aluse peale laotatud paberile ja lööge haamriga väikesteks tükkideks. Püüdke jätta ilusad kujundid terveks. Kaitseprillid ette!

2. Laotage tükid tulevase laua plaadile laiali. Varuge tükke tublisti, et neist keset kinnitustööd puudu ei tuleks.

3. Mosaiigitükid on harva ühepaksused, seega kasutage liimi asemel plaatimissegu. Segage pakis oleva juhendi järgi segu valmis. Kandke see hammasspaatli abil lauaplaadile. Juhendist saate teada, kui kaua teil on aega asetada tükke kohale. Pildil olev segu kuivas poole tunniga.

4. Alustage servadest. Pildil oleva laua puhul jäävad servad metall-liistu alla, mistõttu mosaiigiservad ei pruugi olla nii sirged.

5. Keskele on asetatud vanast taldrikust väljalöödud roos, millest saab laua pilgupüüdja. Viimased tükid laduge servade suunas, nagu laoksite puslet.

6. Laske mosaiigil ööpäev läbi kuivada, enne kui asute liitekohti täitma. Segage pakis oleva juhendi järgi valmis vuugitäitesegu. Kandke mass kummispaatli abil laiali.

7. Pühkige segu mosaiigitükkide pealt ära niiske svammiga. Jälgige, et liitekohtadesse jääks segu alles. Oodake, kuni vuugitäide on kuivanud sedavõrd, et pinnale on tekkinud kõva kile. Nüüd pühkige pind niiske lapiga üle.

8. Hõõruge metalljalgadelt liivapaberi abil roosteplekid ja töödelge neid roostetõrjevahendiga. Värvige jalad üle läikiva või poolläikiva värviga. Sobib ka spreivärv.

9. Asetage lauaplaat paigale. Kinnitamiseks võite kasutada plaatimissegu. Täitke metallraami ja lauaplaadi serva vahe vuugitäitega. Kui raami pole, tehke servad mosaiigitükkidest.

Ajakirjast Viherpiha refereerinud Vivika Veski

reede, 20. august 2010

Külm öö, külm hommik

Täna, 20. augusti varahommikul kell 5.30 oli meite kandis kõigest +4 kraadi sooja. Isegi koer põrkas välisukse pealt tagasi :), küllap tundus selline jahedus isegi temale ehmatavana. Praegu, kell 8.30 on +10 kraadi. Päike paistab ja Kivikõrbe peal on näha, kuidas seal, kuhu päike peale paistab, on muru roheline, kuid kuuri ning kaskede varjus on muru valkjas. Silmaga nähtav külm kaste on maas. Napilt pääsesime hallaööst.

neljapäev, 19. august 2010

Vihmavesi - kus liiga palju, kus üldse mitte

Kummaline on see Eestimaa ilm! Uudistes näidati, kuidas tohutud vihmaveed olid Otepääl hea tüki nõlvast ära uhtunud. Räpinas on mitu päeva ühtesoodu sadanud, Hiiumaal on öösel tugev sadu olnud ja ilmselt mujalgi Eestimaal. Meil ka eile "sadas". Kohe terve päeva oli tunda, et justkui tibab, aga riided märjaks ei saanud ja pesu kuivas nööril sama kiiresti, nagu ikka põua ajal. Tänaste istutustööde juurde kuulus ka kastmisvee vedamine. Pump on jõest välja võetud, kuna kasutada seda seal enam ei saa. Vedasin vett kastekannuga. Vett jões nii palju ei ole, et kastekannu korraga täis saaks. Tuleb kasutada liitrist kannu ja sellega veenatukest kastekannu tõsta.
Millal ometi lõpeb see kole põud siin Tallinna naabruses???? Kusjuures Tallinnas ju ka ometi sajab aegajalt! Mis asi see on meie kohal taevas, mis vihmapilved meie kohalt kõrvale juhib?

Neljapäev aias

Eile sai vist aias tegutsemisega üle pingutatud. Igal juhul tänane tööpäev algas küll väga vaevaliselt - ikka ühte jalga vaevaliselt teise järel lohistades...
  • Kella üheksaks oli meil kivikangur võsast välja prepareeritud.
  • Okste põletamine.
  • Hiljem saagisid mehed saadud puud ära ning nüüd on kuuris jälle jupike lisakütet talveks 2011/12.
  • Vahetasin amplites ja pajas taimed välja. Nüüd on nendes ahtalehine tagetes.
  • Veel mõned toalilled said suuremasse potti ümber istutatud.
  • Istutasin uuele alale Köögikata saadetud taimed. Aitäh! Aitäh! Aitäh! Potid-kastid viin ükspäev Kosele tagasi.
  • Uue terrassi ees hostade peenar pikendatud ja kaks uue terrassi alla jäävat hostat ümber istutatud.
  • Pikas peenras püsikute juurde, ära ja ümber istutamine. Valmis on 1/3.

Püsikupeenardest

Varahommikul kõigest 13 kraadi. Vähemasti tundub, et tuleb väheke valgem päev, kui eilne - taevas on poolpilves.

Eile õhtul oli viimaseks tööks pika peenra ümberkorraldustega tegelemine. Pooleli jäi. Vaja ju kord päevas ka uudiseid vaadata ning "Õhtusööki viiele" ei raatsi ka vaatamata jätta. Saate lõppedes tuli aga konstateerida fakti, et õues enam tööd teha ei saa - pime. Seega on õues toimetamise aeg lühenenud tervelt kaks ja pool tundi. Katsu siis miskit ära teha!

Ei tea, kas siilikübar ongi selline taim, mille puhmas kergesti osadeks laguneb, aga ühest purpur siilikübarast sai nüüd kuus puhmakest.
Püüan püsikud istutada nii, et vahelduksid suve algupoolel ja suve teises pooles õitsevad taimed.

Olen juba mõnda aega isekeskis mõtisklenud püsilillepeenarde üle. Kui hakkasin selles talus iluaeda rajama, oli püsililli väga vähe. Kevadeti märtsikellukesed, nartsissid ja tulbid. Suveks külvasin erinevaid suvikuid. Miks polnud püsikupuhmaid? Paljude aastate tagant mäletan, et ema sai kuskilt ilusa säravroosa astilbepuhma (meie suur lemmik). Küll see puhmas oli kohutaval kombel umbrohujuurtega läbi põimunud! Harutasime puhma peaaegu algosakesteks. Tundus, et saime puhtaks, aga kui olime taime maha istutanud, selgus, et ikkagi on rohkem orasheina kui astilbet. Ja mis kõige jubedam, umbrohud hakkasid salakavalalt ka peenras paljunema. Tulemus - astilbe sai välja kaevatud ja kole küll, aga ära põletatud. Lisaks tuli veel suur osa peenrast "pea peale" pöörata. Lisaks sellisele šokile olin näinud paljusid püsikupeenraid, mis väga sarnanesid meie õnnetu astilbega. Sõnaga - ma olin täiesti kindel, et püsikuid ma oma aeda ei muretse, sest nende alla ja sisse kogunevad hullud umbrohud, millest lahti ei saa ja ilu asemel on ainult õudus, mis perenaisele au küll ei tee. Lisaks olid nähtud peenardes taimed üksteiset läbi kasvanud ja üldse hooldamata ja õnnetus seisus. No pole ju selline asi stiimuliks, et püsikupeenart rajada!
Proovikiviks sai Imepeenar, mis ekstreemsesse kohta rajamise tõttu sellist nimegi kannab. Alguses kasvasid seal suvikud. Siis pikkamööda hakkasin katsetama kaheaastaste taimedega. Hakkama sain! Iga suvega ikka paremini. Kuna "enesetesti" tulemustega jäin lõpuks rahule, muutuski Imepeenar püsikupeenraks. Sellele lisaks ka pikk peenar ja Naadipeenar (milles siiani kipuvad naadid pead tõstma, kui seal pidevalt valves ei oleks).

Õhtul, kui väljas enam toimetada ei saanud, otsisin internetist ühe teatava aiandusalase märksõna abil infot ja juhendeid ning sattusin huvitavale materjalile. Mulle üldiselt meeldib, kui varjunime taga on ka reaalne inimene oma nimega. Tundsin fotol ära kuuseheki varju rajatud suure hostade istutusala ühes lõunaosariikide ilusas aias :). Minu silmis imeinimene sai lisaks varjunimele ka päris nime! :D

kolmapäev, 18. august 2010

Sügisenäoline kolmapäev

Tänane päev on juba väga sügise nägu - hallides pilvedes, niiske ja hämar. Natuke nagu tibutab ka.

Tänased tööd:

  • meeste tööde nimekirjast on valminud teine terrassipost

  • ära õitsenud ja ennast ammendanud suvelilled peenrast välja kaksatud

  • osa toalilledest ümber istutatud ja tuppa tagasi kolitud
    Edasi läks põnevamaks.

  • alustasime kivikangru tuunimisega
Tuunimine jäi pooleli. Mõnel meist on vallaasju ka vaja vahepeal ajada.
  • paprikad tükeldatud ja sügavkülmas
  • petersellilehed tükeldatud ja sügavkülmas
  • okste põletamine

Hea mees, kes lubabki

Hakkab aga jälle peale! Enne valimisi on kõik kangeid ilusaid lubadusi andma, aga pärast valimisi on need kas ununenud või tehakse nägu, et pole kuulnud, pole näinud. KOV valimiste eel, ajal ja nüüd oli/on seda ju näha.

esmaspäev, 16. august 2010

Veel kümme päeva

.... ja läbi saabki sellesuvine hiiglama pikk puhkus.
Nüüd tuleb ennast liigutama hakata, sest nagu arvata võis, hakkab ajanappus kätte tulema. Uskumatu, aga tõsi. Nimelt pole ma sel suvel mitte kõige vähematki tööasjadega tegelenud. Tegelikult oli see ju ka õige valik - nii tulebki puhata. Aga... On asju, mis tuleks ära teha juba enne 1. septembrit. Nagu eelnevad sügised on näidanud, muutub tööle minnes kodune töövõime nullilähedaseks. Ja pealegi sobib just selle algava õppeaasta puhul kasutada vana ja kulunud fraasi: "Kõik on uus septembrikuus".

Ilmarindel on ka muutused toimumas. Varahommikune ilmaprognoos ähvardab juba selle nädala neljapäevaseid temperatuure alla 20 kraadi jäävat. Sealjuures on see alla kahekümnene temperatuur päevasel ajal, mitte öösel! Oi, küll saab raske olema see jahedusega harjumine, kui jaanipäevajärgsest ajast siiani on olnud troopiline suvi!

Mis siis veel teha tuleb:

  • Pika peenra ümberkorraldamine (tõnnikesed "noorendada" , Imepeenrast need tohutult edenenud kukeharjad jaotada ning pikale peenrale sättida, purpur siilikübar mitmeks jagada, jätta peenrasse kohad valgetele siilikübaratele ning kollastele päevakübaratele).
  • Uuele istutusalale taimede istutamine x
  • Naadipeenrast sinised siberi iirised välja kaevata, (Ei tea küll, mis väega see küll peaks õnnestuma!), puhmad "noorendada" ning uuele kasvukohale ümber istutada. (Lugesin Thela blogist, et vähese õitsemise põhjus võib olla risoomide liiga tihedalt läbipõimumine).
  • Suurte kivide hunniku (maaparanduse jäänuk) ümbruse tuunimine
  • Tulevase rosaariumi ala puhastamine kuivanud umbrohu sodist
  • Uue istutusala pikenduse-laienduse jätkamine visuaalselt rahuldava suuruse ja kuju saavutamiseni.
  • Kartul üles võtta X
  • Kasvuhoone korrastada x
  • Väike kartulimaa kaevata (porgand jääb veel peenrasse). X
  • Inglise keele tööplaanid 5. ja 6. klassile.
Mehed:
  • Uus terrass ehitada
  • Kartulipealsed maha trimmerdada X
  • Korstnad parandada
  • Paneelide-case!!!
Nojah! Neid minu töid sai tubli 10 punkti :S On ju õigus, et ajanappusesse kipun jääma! Ja need on ainult õuetööd. Sel nädalal lähen ühel päeval koolimajja oma klassi sättima, lisaks võtavad oma aja ka tavalised tubased tööd, millest ühelgi perenaisel pääsu pole. Oh, jah! Marss tööle!

Esmaspäeval tehtud tööd:
  • Uuele istutusalale taimi istutatud (jätkub)
  • Küüslaugud välja kaevatud
  • Maasikapeenar korrastatud - väädid lõigatud, muld kaevatud
  • Köögikatalt saadud elulõnga-tited pottidest oma kasvukohale istutatud
  • Kasvuhoones kurgitaimi "rapitud" - aga veel tuleb kurke, ei saa taimi välja visata
  • Tillilehed hakitud ja sügavkülmas
  • Väike aiamaa kaevatud

pühapäev, 15. august 2010

Letšo

Toimetasin Imepeenras. Vot see on see asi, kui klaasikildu leides ei viitsita seda ära korjata, vaid peidetakse kivide vahele, arvates, et nüüd on terav asi peidus. Tutkit! Põldosja välja katkudes ja sõrmi sügavale mulda surudes leidis sõrm kohe selle klaasikillu üles :(

Sinna see mullas sonkimine siis jäi. Kui on üks asi, mida ma koledasti kardan, siis on see just teetanus.

Nii tuligi hakata hoidist tegema. Seekord siis sellise retseptiga letšo. Kogused on minu puhul väga vähe arvesse minevad.

2 kg tomateid

5 paprikat

5 suurt sibulat

soola

100g suhkrut

pipart

õli

Sibul ja paprika hakkida ribadeks ja küpsetada pannil rohkes õlis kuni sibul on muutunud klaasjalt läbipaistvaks. Tomatid samuti lõigata ribadeks, võib ka eelnevalt koorida. Lõigutud tomat panna potti koos praetud paprika ja sibulaga. Lisada maitseained ja lasta keema. Salat panna purkidesse ja sulgeda õhukindlalt.

Sain 7,5 liitrit.
Letšo tuli ikka tükkis tummisem, kui tomati-sibula salat. Maitse ka ülihea!

Vihmane hommik, tuulevaikne leitsak päeval

Hommikul peale üheksat hakkas kaugusest kostuma kõuekõminat. Pilv liikus meie poole, kuid päris lähedale siiski ei jõudnud. Siiski oli välgusähvatuse ja müristamise vahe piisavalt väike, et elekter välja lülitada. Poiss sättis end just välja mättaid vedama, kui hakkas sadama. Ja sajab päris normaalselt ning juba kauem ka kui 10 minutit. Lisaks on tuul päris tugev ning ulub maja ümber.
Kas tõesti tuleb täna tubane päev? Saame näha!
...
Tänane päevaplaan nägi ette eile lahti kaevatud mätaste soputamise-raputamise, aga sellise laussajuga mudatööd tegema küll ei hakka. Selle asemel korrastasin kasvuhoone otsapeenra, uue pojengiala ning sinilatvade peenra terrassi kõrval. Kummiülikonnaga kannatas väljas olla küll.
Kui hakkasin õue minema, vaatas Potsu mulle otsa väga küsiva pilguga, nagu tahaks üle küsida, et kas tõesti peame õue minema. Noh, pole midagi parata, kui loom sammu maha ei jää - tuleb kannatada. Ta, truu loomake, ootaski mind kogu selle aja, valides "valvepostiks" vahtrapuu aluse, kus veidi kuivem oli.
....
Nüüd on see siis selge - Eestimaa on hiigelsuur riik. Ilm võib isegi naabermaakondades tohutult erineda. Loen veebiajalehest tormikahjustustest, vaatan pilte ja mõtlen, et kas see kõik on ikka meil Eestis juhtunud ja veel tänasel päeval. Hämmastav! Lihtsalt hämmastav!!!
...
Tänane hlisõhtu ei ole eilse sarnane. Õhk on tunduvalt jahedam ning üle õue ujuvad uduviirud. On hilissuvi.

laupäev, 14. august 2010

Kiviktaimla vol 4. I etapp on valmis

Valmis niivõrd kuivõrd. Mättad on ju veel teisaldamata. Aga vot murutraktoriga ma põhimõtteliselt ei sõida! Tähendab, pole sõitma õppinud. Jäägu midagi ikka meespere teha ka.

Pildi esiplaanil istutusala külatee poolne ots. Ta jäi seekord selline imeliku kujuga, aga asi on lihtsalt pooleli. Jätkamiseks tõenäoliselt järgmisel suvel. Tänavu hakkan jääma ajahätta. Kui nüüd hoolega vaadata, siis on näha istutusalast paremal niidetud ala, mille taga viirg niitmata ala. See on tulevikuunistus - jälle üks koht, mida traktoriga niita ei saa. Tegemist lauda vundamendiaugu valliga. Vot kui miski traktori moodi massin need vanad paneelid ära on paigutanud nii, et nad meie iluaeda teenima hakkavad, siis vaatan, mis selle künkaga (voorega) saab. Kuuri otsas ootab suur töö - oh, oleks vaid seda ajakest, siis teeksime selle väliköök-puhkenurga lõpuks valmis. Aga aega netu. Vähemalt sellel, kes kiviseinu laduda oskab.
Noh ja eks mõni aeg tagasi sai tehtud pilt ka teisest istutusala otsast. Hmm.... kui nüüd pilti vaadata, siis see "ots" pole enam selline, nagu varem. Tumedam ala on juurde tekitatud. Ja saab veelgi tekitatud, kui.... Jah, siis, kui koos pingelangusega otsa saanud füüsiline ressurss taastunud on. Seniks käin ja jalutan uue ala ümber ja imestan, kuidas me küll niisuguses teadmatuses elasime ning sellisetel imevahvatel kividel mätaste all peidus lasime olla.

Laupäevased tegemised

Hommikul kell pool kuus 23 kraadi sooja!
Ilm oli pilves ja nii saime kohe õues tegutsema hakata. Kes tegi terrassi tugiposti, kes kaevas mättaid.
Kell kaheksa kerkis kagu- ja lõunakaares metsa kohale äikesepilv. Natuke kõmistas, vihma ei andnud tibakestki.
Kell üksteist keerati kuumakraanid lahti. Jälle on sellele suvele nii tavaline leitsak.

Istutusala on esialgses suuruses nüüd lõpuks valmis. Kuna istutada pole sinna esialgu suurt midagi, jääb mu põhiliseks tööks valvata, mis hakkab toimuma, kui mulla seemnepank näeb, et on tekkinud vaba ruumi ja valgust. Eks ma siis käin, kaevan ja kõplan, ikka vastavalt vajadusele.

Üks on kindel, selle suve jooksul tohutult hästi kasvanud alpi astrad kannatavad jälle jagada. Nii saan neid kauneid lilli ka uuele istutusalale sättida.
...
Kella ühe paiku ilmus silmapiirile järgmine äikesepilv. See jäi meist veel kaugemale, kui hommikune.
Kella veerand kolme ajal hakkas vihma tibama. Sadu on väga tagasihoidlik, kuid eks abiks on seegi.
...
Küll mõni mõte vajab ikka kaua aega laagerdumiseks! Tulevase puhkenurga (vana lauda vundamendi) taga seisab juba palju aastaid külili üks kaevurõngas või truubitoru või mis iganes toru see on. Nüüd mõtlesin välja! Meespere appi ja püsti me ta kangutasime. Loodi ka ja nüüd on mul koht, kuhu järgmisel kevadel paar kõrvitsaseemet maha kükitada. Jälle midagi uutmoodi!

reede, 13. august 2010

Päeva kokkuvõte

Varahommikul sai uue istutusalaga toimetatud. Siis aga läks kole palavaks. Veel nüüd õhtulgi, kui kell hakkab kaheksa saama, näitab termomeeter 28 kraadi.

Korjasin kasvuhoones punased tomatid kokku ning keetsin nendest miskit tomatikastme sarnast. Paljud tomatitaimed olid ennast ka juba ammendanud ning need taimed kaksasin maast välja. Tänasin neid tubli saagi eest ning saatsin lõkkeasemele...

Ülejäänud päeva lihtsalt lugesin ning ootasin õhtut, et mullatöödega jätkata.
Uudiste ajaks on tulemus selline. Ikkagi veidi rohkem kui hommikuse vahearuande piltidelt paistab.

Tsitaate aiapidajale

Valik tsitaate aiandusteemaliselt kodulehelt http://www.gardendigest.com/index.htm
  • "Aial on salakaval omadus kalliks maksma minna ning samas jätta süütu mulje, et tegelikult ei kulutand te tema hüvanguks ju sentigi..." Esther Meynell
  • "Aiandussõltuvus pole sugugi kõige hullem võimalus, eriti kui kaaluda ka kõiki ülejäänuid." Cora Lea Bell
  • "Aiapidamine vajab palju vett ja suurem osa sellest tilgub higina teie seljast." Lou Erickson
  • "Kui on midagi, mida ma võin oma aia kohta öelda, siis seda, et aed suudab mind alati üllatada." David Hobson
  • "Kui võililli oleks raske kasvatada, püüaksid kõik neid oma murusse saada." Andrew V. Mason
  • "Kõige tervislikumat hasartmängu mängitakse labida ja seemnepakiga." Dan Bennett
  • "Kõplamine on töövõte, mille abil eraldatakse vastistutatud lillede ja aedviljade pealsed juurtest." Henry Beard
  • "Lihtsuse häda peitub selles, et kuigi see võib olla naudinguid ja rahuldust pakkuv ning loominguline, on see kõike muud kui lihtne." Doris Janzen Longacre
  • "Lill on lihtsalt haridust saanud umbrohi." Luther Burbank
  • "Ma ei usu pooltki, mida mulle räägitakse ja veeranditki sellest, mida ma näen. Kuid mul on üks ja ülim usk, mida miski pole seni suutnud kõigutada. Igal kevadel jään ma uskuma seda, mida seemnekataloogides kirjutatakse." Carolyn Wells
  • "Mida vanemaks ma saan, sea suuremaks muutub mu usk sõnnikusse kõigis ta avaldumisvormides." Elizabeth von Arnim
  • "Parim aiapidamisviis on panna pähe laiaservaline kübar, selga mingid vanemad riided ning siis, kõblas ühes ning külm õlu teises käes, öelda teistele, kust kaevata tuleb." Texas Bix Bender
  • "Püsikud on taimed, kes vohavad nagu umbrohud; kaheaastased need, kes surevad mitte teisel kasvuaastal, vaid juba esimesel ning suvelilled on need, kes iial ei tärka." Katherine Whitehorn.
  • "Umbrohi on taim, kes mitte ei kasva valel kohal, vaid kavatseb ka sinna jääda." Sara Stein
  • "Umbrohi on taim, kes on omandanud kõik ellujäämiseks vajalikud oskused, välja arvatud võime kasvada sirgetes ridades." Doug Larson

Kiviktaimla vol 3. Vahearuanne

Kiviktaimla rajamine seisis vahepeal. Masu, noh :) Füüsiline masu...
Kuna ilmateade ennustab taas kuumalainet, on tagumine aeg ennast taas labida najale toetada. Ega siis normaalse temperatuuriga ilm pole mitte nii väga normaalse aiapidaja jaoks mingi kaevamise aeg :)
Eile õhtul lõppes kaevamine pimeduse saabudes ning täna hommikul algas tööpäev hommikul peale kuut (paganama koer arvas, et perenaine on vaja ilmtingimata kell kuus üles äratada). Tegelikult oli päris mõnus kaevata varahommikuses karguses. Aga ega seda lusti kauaks jätkunud - õige pea oli taas leilisauna laval vaevlemise tunne...

Pilt nr 1
Istutusala üks ots on valmis. Hmm... esialgu. Võib-olla tuleb mingil x ajal uus mõte, kuidas ja mis suunal seda istutusala laiendada-pikendada.
Pilt nr 2
Esialgse projekti põhjal on siin loodava istutusala teine ots. Selle osaga saab alles välku näha! Kõigepealt on kõrguste vahe suur. Pildil näha roheline ala - nn Rootsi Tee. Õue poole on aga kallak. See peaks pildil ka näha olema. Lisaks sattusin imelikul sügavusel paikneva suure kivini (pildil ülal vaskul värskete mustavate mätaste taga). Ei kujuta praegu ette, kuidas see asi kujunema hakkab.
Istutusala keskosa. Selle suure kivi ees on väga sügav langus. Pildil on näha ka mõned juba istutatud taimed. Kõndisin ühel päeval mööda Rootsi Teed ja paigutasin üht-teist juba paika. Päris kenake koht saab see olema!
Kui töömees koju jõuab, vaatame, mida huvitavat-kasulikku tänane päev endaga kaasa toob.

neljapäev, 12. august 2010

Vihm hommikul, päike päeval

Sel suvel on täiesti ainulaadne kogemus ärgata läbi avatud akna kostva vihmakrabina peale. Ja sajab tõesti! Mitte küll tugevasti, kuid siiski. Kusjuures see on täiesti tavaline vihm, mitte koos välgu ja kõuekõminaga saabuv väike sahmakas.

  • vihmasaju ajal retseptiraamatut täiendatud
  • sibulad puhastatud
  • uue istutusala ettevalmistustööd - kohe satub nii, et kui ilm palavaks kisub, on kohe vaja maad kaevama minna :) Tegelikult oli väga hes süsteem kaevata mättad lahti ning jätta nad hunnikusse "laagerduma". Nüüd on päris hea neid mättaid soputada.

Kosel oli kõue kõminat kuulda ja veidi isegi tibutas. Väga selgetes vävitoonides vikerkaar kaardus üle kaupluste. Pole vikerkaart sel suvel näinudki!

Täiesti hämmastav, kuidas võib ühel 10-aastasel tüdrukul olla selline hääl! Kui laulu kuulata, võiks arvata, et laulab professionaal. Täskasvanu. Link Youtube videole.

teisipäev, 10. august 2010

Tassi nagu kass poegi

Istutasin Rootsi Tee äärde kivihunnikusse tekitatavale peenrale juba mõned taimed peale. Peenar ise pole veel kaugeltki mitte valmis, aga eks see on nii, nagu maja ehitamisega - niipea, kui mõni nurgake elamiskõlbulikuks saab, nii sisse kolitakse.
Huvitav ikka, kuidas istutusala muutub, kui taimed peale saavad - maa hakkab kohe elama ja särama!

Muidugi on taimi veel kõvasti juurde vaja. Ega muud ei aita, kui tuleb oodata kevadet ja püsikuid ise seemnest külvata. Kangesti tahaks erinevaid nelke ning kukeharjasid. Praegu on kahju, et nädalavahetusel selle ilusa rohe-valgelehelise hosta puhmast omale killukest ei kaubelnud. Ning kindlasti sobiks sinna peenrasse veel ka erinevaid madalaid iiriseid istutada.

Pean Hansaplantist järgi vaatama, milliseid suht madalaid puhmaid kasvatavaid lilli veel pakkuda on.

Aga algus on tehtud ja ilme on juba nii rõõmustav! Olen rahul!

Teistmoodi sokid

Tänu ümbritsevatele häädele inimestele on mul jälle "värsket" lambavilla-lõnga. Vaja siis kohe ka vardaid kulutada.
Tegin vahelduseks veidi teistmoodi sokke.

Augusti nägu augustipäev

Eile oli üsna jahe (23 kraadi(!)) ja poisid küsisid mitu korda, kas ma ei tahaks aknaid-uksi kinni panna. Vot ei tahtnud! Võtan suvest viimast.
Õhtul korjasin viimased aedoad ning tegin peenra tühjaks. Koristasin ka avamaakurkide peenra ära - ei tule sealt enam midagi.
Leidsin kasvuhoones, et mõned paprikad on juba punaseks läinud. Varsti saan paprikasalatit teha (meie kõigi lemmik)!

Tänane hommik on pilves ja suht jahe -august on ikka augusti nägu juba (kahjuks). Nädalavahetuseks ennustab ilmajaam aga taas kuuma suveilma ja järjekordset tormi. Eelmine läks meist mööda, ei tea, kas seekord ka pääseme. Arvestades eelmise tormi tekitatud kahjusid, tuleb igaks juhuks teha tõsisemaid ettevalmistusi.

esmaspäev, 9. august 2010

Plaan 2011. aasta kevadeks

See minu pea jõuab nii palju plaane teha, et käed-jalad on mõnikord suisa meeleheitel, et neid plaane ja plaanikesi täide viia.
Ma vist jõudsin selgusele, mida pikk peenar vajab. Ta vajab hulgaliselt päevakübaraid/siilikübaraid. Vot seda ta vajab, et olla õiterohke ka hilissuvel.

Kollane päevkübar - tema on teada-tuntud oma headuses, aga kuna ma olen kooliaasta alates justkui halvatud ning ei suuda aias enam midagi mõistlikku teha, siis pudistasid need lilled seemneid, kuhu aga tahtsid ja asi läks pehmelt öeldes käest ära. Seega on nad nüüd selle suve olnud boikoti all. Aga karistusaeg saab läbi ja tuleb taas tunnistada, et nad on ikka väga tänuväärsed taimed oma säravkollaste õitega. Ainult sellest ma päris hästi aru ei saa, kas nad on ühe- või kaheaastased taimed või sootuks püsikud.

Valge siilikübar - nägin teda Kadaka aias ja ta on tõesti ilus taim. Eriti hea mulje jättis ta tänu oma tugevatele vartele, mis ilmselt nii väga kergesti lamanduma ei kipu.

Purpur siilikübar - üks väga ilus taim! Ilmselt on teda ka mitut sorti, sest minu siilikübar kipub lamanduma, aga Thela aias oli ta väga kenasti püstiste vartega.

Pildid on saadud seemnemaailma lehelt. Nagu pakenditelt näha, on tegemist Venemaa toodetega. Kogemused lubavad Vene päritolu taimeseemneid usaldada. Vot, aga kas see seemnemaailm on ainult neti-pood või on tal ka klassikaline kauplus kuskil olemas, seda vaja veel uurida.

Kiirmenetlusega õunakook

Ma ei mäletagi, millal viimati või kas üldse olen koogi tegemisel kasutanud "Vilma" tordipulbrit.
Nüüd aga millegipärast sai üks pakk seda pulbrit ostetud. Täna katsetasin, kuidas sellega koogitegu õnnestub.

No oli ikka tegemist, et seda natukestki kogust õunu leida, mida ühele ümmarguses koogivormis küpsetatavale koogile vaja läheb. Õunapuud on meil ju peaaegu tühjad. Nojah, läbi häda ja herilastega saagi pärast kembeldes sain vajaliku koguse õunu kätte.

Et kook ikka õhulisem-vahulisem-mahulisem tuleks, selleks katsin ta veel munavahuga (sisuliselt kogel-mogeliga), millele lisasin ühe teelusika jagu jahu.

Igal juhul kook sai hea ja meespere nurises, miks seda nii vähe on :)

Jahe hommik

Uudiseid kuulates ja lugedes tuleb välja, et eile õhtul möllas Eestimaa mitmetes paikades karm äikesetorm. Tundub, et Tartu ja Tartumaa said kõige rohkem räsida. Veebiajalehe kommentaariumis küsiti mitmel korral, mis seal Toomemäel juhtus. Mis seal siis juhtus, jäigi arusaamatuks. Mingi osa äikesest liikus ka Tallinna peale. Rae vallas tegi kõvasti pahandust.
Meid see pilv siis ilmselt riivas vaid oma servaga. Väga pime oli ning veidi sadas vihma ka, aga tuulest ei tea midagi.

Täna hommikul on pilves ja õhutemperatuur kõigest 17 kraadi. Imelikult külm on :)

pühapäev, 8. august 2010

Palavus

Täna on ilm imelik. Õhk on selline ... teistmoodi. See pole udu. See pole ka tolm, sest masinaid pole teel liikunud tükil ajal. Aga ometi on õhk hall. On see sudu? Maakohas ja puhtas keskkonnas? Igatahes kummaline see asi on.
Tuul on puhanguti väga tugev. Temperatuur varahommikul 25 kraadi ja selline leilisaunas istumise tunne on.
Näis-näis, mis päeva jooksul juhtuma hakkab!
...
Terrassil on mõnus istuda ning kududa. Nojah, saunalaval kudumine teeks tegelikult sama välja :)
Aga on ka aega mõelda ja nähtut-kogetut seedida.
Eilne üritus suures ja avaras koduaias lülitas uuesti sisse ammusest ajast kuskil ajusopi sügavamas "sahtlis" tallel olnud mõtte hakata ajama suguvõsa kokkutuleku asju. Abikaasa suguvõsa - neid on palju.
Meie aed on hiigelsuur ja siin annaks sellise ürituse läbi viia küll. Telkimise kohti on ka paraja laagri jagu, lisaks ööbimisvõimalsed majas sees. Pika talve jooksul võib-olla saaks asja liikuma lükata.

Kell 1 päeval on õhutemperatuur 32 kraadi.
Kell 2 päeval 33 kraadi.
...
On õhtu. Kell on pool kaheksa ja väljas on endiselt 31 kraadi. Kagukaarest vaevukuuldavalt kostunud kõuekõmin on mööda silmapiiri lõunakaarde liikunud ja nüüd on juba eristatav ka tumedam pilveviirg. Kõu on suht äkiline - podin on peaaegu lakkamatu. Meile ta peale vist ei tule, kui ta just ei kavatse liikumissuunda väga järsult muuta.
Midagi meile ikka tuli. Vähemasti kerge vihmasaju saime küll, isegi vahtra all on tee märg. Äike ise oli selline imelik - horisontaalsed välgud sähvisid pea lakkamatult, kuid kõuekõmin jäi seekord kesiseks.
Pildil pahurailmelised pilved sõudmas vahtra taga. Need pilved tegid ilma ikka väga pimedaks!

laupäev, 7. august 2010

Aiablogijate kokkutulekul

Täna oli vist tõesti sellesuvine kuumarekordiga päev. Veel õhtul enne kaheksat on 30 kraadi ja päeva ajal on olnud 35 kraadi. Õhk on kuum ja ülimalt niiske. Õues viibimine on pea võimatu, kuid ega toaski kergem ei ole. Loomadel-lindudel on samuti raske sellist kuumust taluda. Nägin täna varest, kes seisis heinamaa peal, tiivad sorakil ja nokk lahti ning rongal oli nokk nii lahti, nagu seda vaid lasteraamatu pildil kujutatuna olen näinud.

Õnneks möödus tänase päeva palavaim aeg merelise kliimaga kaunis koduaias Pakri poolsaarel. Nimelt said aiasõbrad kokku Thela ja Lepatriinu kaunis koduaias.

Ei ole minust nende sisemaal elatud aastatega saanud "järveinimest". Minu jaoks meri oli, on ja jääb veekoguks nr 1.
Pakri poolsaarele omane pankrannik.
Nii ilusaid ja niiiiii suure õiega päevakübaraid pole ma küll varem näinud!
Kaunis koduaias olid oma koha leidnud mitmed meeleolukad kujukesed ja skulptuurid. Pildil üks ütlemata armas väike puuhaldjas. Ilmselt on tema see, kes aia kohal head aurat säilitab.
Koju sõites nägime aga juba esimesi kanarbikupuhmaid õitsemas. Suvi on lõppemas.
Aitäh Rohenäpule taimede eest!
Oli väga tore päev, vaatamata valitsevale põrgukuumusele!
Aitäh Thelale ja Lepatriinule ilusa päeva korraldamise eest!!!!!!!

Põud ja kuivanud jõgi

Meite auuli on tabanud ehitusbuum. Ju masu hakkab sis ää lõppema. Kahel krundil käib majaehitus. Terve aasta valitsenud vaikus naabrite krundil asendus eile hilisõhtul hirmsa kolinaga - mingi kopp vehks seal kaevata.

Jalutasin jõe kaldal ja olin ehmunud, kui vähe on seal vett. Oli aga liiga hämar, et pilti teha. Pilt on hommikune.

reede, 6. august 2010

Hortensia

Ajalehest Maaleht
Hortensiad on enamasti heitehised, harvem igihaljad põõsad, liaanid või puud, mis pärinevad Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ja Ida-Aasiast.

Õied paiknevad koos pealt lamedates kännastes või piklikes pööristes. Õisikus on välimised õied steriilsed, neis puuduvad emakad ja tolmukad, ning nende tupplehed on suurenenud ja värvunud. Mitmetel sortidel on õisikus enamik õisi steriilsed.

Kõige levinum on Eestis umbes meetrikõrgune paljuharuline puishortensia (Hydrangea arborescens), eriti aga tema steriilsete õitega sort ’Grandiflora’. Tema puhkedes rohekaid, hiljem valgeid 20–30 cm laiustes kännastes paiknevaid õisi saab nautida juulist oktoobrini.

Harvem kohtab aedhortensiat (H. paniculata). Aedhortensiast saab kujundada kuni 2,5 (3) m kõrguse väikse puu. Õied paiknevad kuni 30 cm pikkustes pöörises ja muutuvad õitsedes valgest roosaks. Õitsemisperiood nii liigil kui sortidel kestab juuli teisest poolest septembrini. Aedades kasvatatakse peamiselt steriilsete õitega sorti ’Grandiflora’. Teistest varasema õitsemisega on sort ’Praecox’, mis alustab õitsemist jaanipäeva paiku.Kasvukujult aedhortensiat meenutavad, kuid kännastes paiknevate õitega himaalaja hortensia (H. heteromalla) ja Bretschneideri hortensia (H. bretschneideri) on Eestis haruldased. Need liigid võivad kasvada 4 (5) m kõrguseks väikseks puuks.

Ronijuurtega alusele kinnituv liaan roniv hortensia (H. anomala) kannatab väga karmidel talvedel pakase käes, kuid enamasti taastub mõne aastaga.

Peamiselt kalmistulillena pottides kasvatatav igihaljas suurelehine hortensia (H. macrophylla) on külmaõrn, kuid võib kuivades kohtades õues talvituda ja isegi mitmeid aastaid õitseda. Kuna enamik taime vartest hävib, siis vajab ta kindlasti väetamist.

Hortensiad on hapulembesed taimed ja nende istutusauku tuleks segada neutraliseerimata turvast. Mulla niiskuse suhtes on üsna leplikud, kuid paremini kasvavad parasniiskel mullal. Õitsevad rikkalikult täisvalguses, kuid kasvavad hästi ka poolvarjus. Kõige paremini pääsevad hortensiad mõjule rühmades. Naabriteks sobivad hortensiatele rodgersiad (Rodgersia), kobarpead (Ligularia) ja sõnajalad.

Kuivõrd hortensiatel on kevadel tugev mahlajooks, siis tuleb neid lõigata keset talve, eelistatult detsembris. Puishortensial tuleks ära lõigata vanad õisikud ja harvendamiseks põõsast välja mõned nõrgemad oksad.

Aed-, himaalaja ja Bretschneideri hortensial tuleks ära lõigata õisikud koos varre ülaosaga, jättes alles 2 kuni 3 sõlmevahet.

Roniv hortensia üldjuhul lõikust ei vaja. Suvel tuleks ära lõigata vaid kahjustunud võsud.

Hortensiate lõikamisest. Ajalehest Maaleht :
Puishortensia (Hydrangea arborescens) talub allalõikamist paremini, kuna ta annab rohkesti nii külg- kui ka juurevõrseid. Siiski võiks alles jätta 1-2 pungapaariga oksatüükad - nii saame hortensia suvel varem õitsema.

Aedhortensia (H. paniculata) oksad ei anna juure- ega külgvõrseid. Seetõttu võiks lõikus piirdudagi vanade, kuivanud ja murdunud okste eemaldamisega. Viimaseid on aedhortensial küllalt palju, kuna ta on rabeda puiduga.

Kui soovite aedhortensialt eriti lopsakaid õisikuid, lõigake teda igal aastal tagasi nii, et kärpimislõige jääks viimase aasta puidu sisse ning alles jääks ka üks pungapaar.

Pungadest kasvavad ees ootaval suvel noored võrsed, mille tippudesse tulevad õisikud. Mõneti meenutab aedhortensia lõikus nudipuude iga-aastast hooldust.

kolmapäev, 4. august 2010

4. august

Varahommikul selge, temperatuur juba poole seitsme ajal 20 kraadi. Õhk on nii kuiv, et ma ei mäletagi enam, kas sel suvel kastemärjal rohul kõndida olen saanud. Vist mitte.

Täna tegime veranda ukse ette planeeritava terrassi esialgsed mõõtmised ära. Postid tulevad maakividest, muidu puidust terrass. Puidumaterjali on, kui nüüd vaid mingi valemiga õnnestuks välja peilida, kas kellelgi lähiümbruses on olemas höövelmasin (või on see paksusmasin, tont neid asju teab), et saaks abi paluda ning servatud lauad vähe siledamaks lasta.

teisipäev, 3. august 2010

3. august


Ilmajaamal on täiesti õigus - ees on ootamas muutlikud ilmad. Eile oli väga-väga palav, tänane hommik on pilves, suisa hämar, kuid sooja on tubli kaheksateist kraadi.

Ajaloo tarbeks tegin pildi jalge all krõbisevast kõrbenud murust, milles vaid üksikud võililled väheke rohelisemat ilmet omavad.

Õhtune ilmateade ütles, et Tallinnas oli jälle sadanud. Ning Harku kandis olevat juulis poolteist kuunormi vihma sadanud. Mis asi see küll on, et meil üldse vihma ei tule?!? See on juba ebanormaalne!

esmaspäev, 2. august 2010

2. august

August on august. Olgu ta külmal ja vihmasel suvel või kuumal ja päikeselisel, nagu tänavu. Niipea, kui august algab, märkame sügise märke: kogu pere küsis kui ühest suust ööseks teki peale (aknad on endiselt ristseliti lahti, aga toad on nüüd öösel jahedad); toomingad on poolraagus ( eks viimaste päevade tugev tuul räsis neid ka kõvasti); praegu, hommikul aknast välja Kivikõrbele vaadates on valgus hoopis teisem ja varjud on nii pikad. Käes on suve lõpp. Aga oli see vast suvi, mida annab kaua mäletada! Arutasime hommikul, et nii pikk puhkus, nagu nüüd sülle langes, sai olla vaid korra elus, edaspidi on puhkus ikka tavapärases pikkuses. Kui see kogu suve kestnud puhkus oleks olnud jahedal ja vihmasel suvel, oleks toas istutud ajast lihtsalt kahju. Nüüd aga anti lisaks pikale puhkusele ka nii imeilus ja kuum suvi. Ainult võta ja naudi! Vedas!

Pean augusti lõpupoole vaatama, kas ehk ei kannata selle päevakübara puhmas juba jagamist. Praegu kasvab ta peenra selles osas, mis jääb küüni varju. Ühe osa võiks panna kasvama veidi päikeseküllasemasse kohta.
Aster on lill, mis paraku toob silme ette väikese koolijütsi, kes esimesel koolipäeval oma uude klassi astub....
Paar viimast päeva valitsenud jahedamad ilmad pidid täna taas pead tõstnud kuumusele alla vanduma. Uskumatu, aga tõsi - jälle tubli kolmekümne-kolmekümne ühe kraadine päev. Ei tea, kas organism oli end juba saabuva jahedama ilma lainele sättinud, aga tänane temperatuur oli pea täiesti talumatu. Terve päev möödus õues ja toas uimerdamisele ja suisa magamisele. Ehk on homme tegusam päev.

pühapäev, 1. august 2010

Koduaedade külastus - lilled

Selle postituse juurde ei oskagi midagi kirjutada. Sõnad on liigsed. Vast kõige hämmastavamad olid täidisõielised lõvilõuad.

Nägime kahte moodi peenraääri: oli väga korrekstelt sirgeks lõigatud muru ja peenra piire; oli maakividega piiritletud peenraid. See on raske variant, mis nõuab perenaiselt "peenemat näputööd", et kivide vahel turritama kippuvaid rohukõrsi korrale kutsuda.