kolmapäev, 30. juuni 2010

Kiviprojekt

Need kaks kivi seisavad seal juba ammu-ammu. Nii umbes 15 aastat. Seisavad ja ootavad, et keegi neid märkaks. Ammu olen märganud. Kivid mulle meeldivad. Neid ei saa märkamata jätta. Ammu olen ümber nende kivide kõndinud ja mõelnud. Aga välja pole mõelnud.

Kuid.... Juba mõnda aega on väike mõtteidu aeg-ajalt pead hakanud tõstma. See väike mõtteidu on julgust juurde saanud tänu sellele, et olen viimasel ajal väegade rahul meie püsikupeenardega. Kohe väga rahul. Seega..... Võiks nagu laiendada või kuidas?

Ja kuna nõgestesse mattunud vanad paneelid on seoses rosaariumi "eskiisprojekti" avalikustamisega juba nö "mehele pandud", siis tuleks midagi ette võtta ka nende nimetatud kividega.

Sellised nad siis meil on. Seisavad ehitamata jäänud lauda vundamendilohu veeres.
Kuidas nende kivide ümbruse niitmine on kujunenud, seda näitab järgmine pilt. See tumedam rohumaa on muust osast veidi kõrgem (miks, ei mäleta). Ja seda erikujulise rohumaaga seoses hakkas peas ilmet võtma uus projekt.... Et projekti eeltöödega on vaikselt peale hakatud, sellele viitab suurema kivi taga seisev labidas ja mättaid täis laotud käru.
Edasi juba siis, kui kaevetööd on veidi rohkem edenenud :D

Juunikuu viimane päev kasvuhoones

Kui hommikul kurgitaimede juures toimetasin, ei pannud ma mingit õiehakatist tähele. Võtsin tillitaimed valguse eest ära ja justkui tänutäheks on avanenud esimene õieke. Mullu samal ajal olid esimesed tomatid juba roosaka jumega. Aastad ei ole vennad. Kahjuks.
Esimesed paprikad. Ka selles osas oli eelmine suvi kiirem. Näis, kas tänavu kordub paprikatega sama jama, mis mullu.

Ma arvasin, et eelmisel aastal oli viinapuul palju kobaraid küljes. Tänavu on ta päris segaseks läinud!
Ja lõpuks minu "kurgitaim". Õigemini aiandushuvilise tihase päevalill. Tea, kas pean ta varsti katuseluugist väljs suunama?

Palav suvi jätkub

Täna on 2010. aasta I poolaasta viimane päev. Pool aastat seda 2010. -ndat aastat olnud. Juba! Nii palju? Küll aeg lendab ikka kiiresti!
  • Hommikujaheduses kasvuhoone rohimine ( Mulda sain kobestada vaid kurkide ja paprikate alal. Tomatijuured kippusid kobestades välja tulema.)

Rohides tekkis üks mõte : Valla volikogu keskkonnakomisjon kuulutab välja konkursi "Kaunis kodu". Huvitav, kas sellesse komisjoni kuuluv inimene võib või ei või sellel konkursil osaleda. Kas tekib nn huvide ....(mis iganes peen väljend see on). Tahaks küll sellest konkursist osa võtta. Nii umbes paari aasta pärast. Juba praegu olen meie aiast vaimustuses :D

  • Kasvuhoonest tillitaimed välja võetud . ( Kasvuhoonekurgid vajavad nüüd juba rohkem valgust ja ruumi.) Sain 4 võitopsi hakitud tilli (1 + 4 = 5 koos eilsega ) . Igaks kuuks läheb vaja üks karp. Seega septembrist maini läheb vaja 9 karpi. Puuduvad neli karpi tulevad peenramaalt.

Lisan siltide nimistusse ühe uue - Talvevarud 2010. Siis on hea end järje peal hoida, et mida ja kui palju juba tehtud on.

  • Majaesised hostapeenrad rohitud.
  • Hulgaliselt mulda Imepeenrasse veetud (tänud muttidele).
  • Jõe kaldal "kivide kompositsioon" naatidest välja prepareeritud.
  • Mehed trimmerdasid.
  • Mehed paikasid tammi.
  • Alustasin uue projektiga. Sellest kirjutan hiljem eraldi.
  • Kartulivaod kõblatud. (Vot see oli nüüd küll viimane tilk selles tänases kannatuste karikas. Kannatuste karikas = palavus + sääsed + parmud

Mõned pildid kurekelladest:

Peenras:

Maja taga:Keldrivallis (!?):Hakkisin alpi astra juppideks ning istutasin nad Imepeenra ühte sektorisse. Vaatamata puhma lõhkumisele näitavad nad ikkagi oma ilusaid õisi :)Saialilled küüni seina ääres. Seal on väga palav paik, seepärast need suht sügisepoolsed lilled juba praegu õitsemas.No tere, tore! Kes siin siis elavad?

teisipäev, 29. juuni 2010

Palav suvepäev

Täna oli väga soe ilm. Peamiselt selge, vaid vahetevahel varjas päikeselõõska mõni valge rünkpilve tutsakas.
  • varahommikul kasvuhoone kastmine
  • esimene "proovikarp" hakitud tilli sügavkülma
  • mutimullahunnikute pehme muld Imepeenra floksisektorisse
  • küünile ring peale tehtud ja sealsed kitsukesed peenrad rohitud ja kastetud
  • pikk peenar rohitud ja kastetud
  • kännu lammutamisest tekkinud sodi põletatud (kaks tormituulega päeva olid pehkinud notid piisavalt ära kuivatanud)

Tegelikult oli tööjõudlus väike. Kõige kuumemal keskpäeval ei tahtnud kohe kuidagi õues olla.

Ümberringi on südasuve hääled ja lõhnad: ülejõe naaber niitis jõeäärset heinamaatükki - sealtpoolt tuli värske niidetud rohu lõhna; teisel pool teed niideti mesikat - mesikalõhna on isegi tubades; jõgi lõhnab mõnusalt; hallrästad praalivad ning ajavad omi rästaasju vahtravõras; metsmesilased sumisevad lupiinides; jasmiin lõhnab jne, jne.... on suvi.

esmaspäev, 28. juuni 2010

Uus nädal, uued tegemised

Hommik on üsna jahe ja peenraid korrastada kannatab vaid päikese käes.
Küll on mõnus see suvine aeg - ei mingi sundust ega kalendris näpuga järje ajamist, et kas ehk mõni tähtaeg jälle kukkuma ei hakka. Megamõnus - teen, mida tahan ja millal tahan!

Just täna hommikul vaatasime üle tee laiuvat mesikapõldu ning uurisime, kui kaugel on mesika õitseaeg. Aga - siis äkki oli kohal traktor. Esiti imestasin, et kas sa näe - isegi meie külas niidetakse teeservades rohi maha! Kuid siis ilmus traktor välja sootuks valest suunast... Läksin seda asja kaema. Nojah - mesikas niidetakse täna maha! Ju on kuskil veel mõni laut, kus loomad sees, milleks muidu seda silo vaja läheks.
Nii! Nüüd on siis lõplikult suvepuhkus käes. Tegin ära paar viimast sissekannet WUCES kodulehele. Aruanne on juba ammu ära saadetud. Sellega on nüüd asi ühel pool.

Päeva edenedes on läinud nii palavaks, et ei saagi lauspäikese käes töötada. Aeg-ajalt tuleb tuppa varjuda. Ka terrassil mõnulemine ei tule hullult tuulise ilma tõttu kõne allagi - nii võib vaid päevavarju ära lõhkuda. Väljas on nii vali kohin (vahtrate lehed tuule käes), et kuuldav olemiseks tuleb rääkida väga kõva häälega.
Kasutasin hetke, mil pilv teravat päikesevalgust varjutas ning tegin paar pilti uutest õitsejatest meie aias.
Minu vaieldamatu lemmik: tõnnike.Naadipeenar on rohketes õites. Olen lõpuks ometi selle peenraga rahul - ei ühtki suvikut. Ainult suhteliselt kõrgekasvulised püsikud ning vaba mullapinda naatide kasvatamiseks on vähe-vähe järele jäänud.

Teine peenar, millega tänavu suvel tõsiselt rahul saan olla, on muidugi Imepeenar. Ka seal pole ühtki suvikut. Viimasena korrastatud sektorisse istutatud tõnnikesed küll veidi põevad, aga küll nad kosuvad.

Keskpäevases päikeselõõsas on küüni seina ääres avanud esimese õie saialill. Saialillepeenrast möödudes meenutan ikka Kristi sõnu, et saialille teematerjaliks kuivatades tuleb õiest eraldada kroonlehed. Ainult need on tee valmistamiseks sobilikud.

Sinise laudlina sinine pits

Sinise veranda sinine laudlina oli mingi kollase kandiga. Lõikasin kandi ära, palistasin lina servad ja heegeldasin pitsi serva. Käsitööajakirja Diana Creative sirvides on olnud just mitme eri värvi niidiga heegeldatud pitsid need kõige pilkupüüdvamad. Heegeldasin siis ka prooviks mitme värviga. Muster kujunes selline, kuna tahtsin suuresakilist serva linale.

pühapäev, 27. juuni 2010

Olgu see hoiatuseks!

Vanematel inimestel kipub tervis käest ära minema. Mis avitaks? Eks ikka ravimid. Ja mida rohkem, seda paremini pidavat aitama :S Vot seda nüüd kohe kindlasti ei ole! Tuleb väga silma peal hoida, et vanainimene rohtusid liiga isukalt manustama ei hakkaks. Sellest tõuseb vaid väga tõsist jama.

neljapäev, 24. juuni 2010

Eksperiment ja mis veel tehtud sai

Avamaakurgid on kangesti seda nägu, et kavatsevad sel suvel ikalduda. Ega`s midagi - tegin sellise tembu, et külvasin jaanipäeval maha uued kurgiseemned. Sordiks "Regina". Kui see sort vajab tolmlemiseks teise sordi abi, siis ehk selleks on ikalduvatest taimedest kasu. Eks see ole suve arenedes näha, kas ja kui palju see eksperiment end õigustas.

Jõe kaldal ulatub üks suht suur kivi maakera seest välja. Niitmisel tehakse tema ümber ring ning kõrged kõrred turritavad keset muru - ega see ilus ei ole. Lisaks on kivi kaetud mingi mättaga, milles pesitsevad punased sipelgad. Prepareerisin selle kivi mätta seest välja, pesin kivil "silmnäo" puhtaks ja selline ta siis nüüd on. Kasvuhoone on põhjalikult kastetud.

Ja ega muud eriti ei teinudki. Lebotamise päev see jaanipäev.

Mis lill see on?

Olen teisest aiast saadud taimega koos saanud veel ühe tundmatu isendi. Leidsin ta teise taime varjust. Koukisin välja ja istutasin pottidesse kosuma. Ehk saab temast veel asja.

Taim on väga pisike, väga madal. Tundub, et tema võrsed tahavad laiuda mööda maad, mitte kõrgustesse tõusta. Õied meenutavad õige veidi kannikese õit. Ka värv on selline roosakas. Esimesel pildil on õied küll pigem valged, aga kuna leidsin ta teise puhma lehtede alt hämarusest- ehk sellepärast. Taim on nii pisike, et istutamiseks oleks paras olnud kasutada pintsette.
Aga kes ta on? Ja kus talle kasvada meeldiks?

Jaanipäev

Tegelikult mulle ei meeldi jaanipäev. Pole kunagi meeldinud. Jaanieelne reklaamikampaania mind nii hullusti ei häiri, nagu seda teeb jõulureklaam (mis varsti peale jaani juba algabki). Asi on hoopis milleski muus. Ja selle muu ütles eile välja noorem poeg: "Nüüd on siis suvi läbi!" Kuigi südames arvan sama, püüdsin ikkagi väidet pareerida tõsiasjaga, et too suvi jõudis just eelmisel päeval alata, kus ta siis läbi on. Vanem poeg täiendas: "Miks ta siis läbi pole, kui paari päeva pärast algab allakäik."
Tegelikult ongi nende kahe lausega ära öeldud, miks ma jaanipäeva ei salli - iga päevaga hakkab päev lühemaks minema. Pisikese kukesammu võrra, kuid siiski. Ja enne, kui me arugi saame, on käes sügis. Seejärel talv... (Juba juuli keskel on vahtravõrades märgata punakasrohelisi laike. Juba nii vara!)

Aga nojah, tegelikult tahtsin rõõmustada tänavusuviste lobeeliate ilu üle. Kevadel panin seemned ilmselt suht õigel ajal idanema. Eriti just amplilobeeliad on päris hästi võrreldavad Hansaplantis müüdavate analoogidega. Ja hind missugune!
Lobeeliataimi sai nii palju, et jätkus ka trepi ette lillekastikestesse.
Istusime õhtul jõe kaldal lõkke ääres. Vaatasime oma aeda. Ilus on! (Meil on selle kohta tegelikult väljend: "Nii ilus, et nutt tuleb peale!") Eriti just siis, kui need tohutud maa-alad värskelt niidetud on. Ja need suured puud! Minu selle talu "ajaarvamise" vältel on nad ikka meeletult palju kasvanud! Kohtades, kuhu me alguses peenrad rajasime, poleks see enam mõeldav. Ja vaata, millise nurga alt tahes, majast paistab alati vaid mingi nurk või laik - kõik on rohelusse uppunud. I-lus on!

teisipäev, 22. juuni 2010

Jälle omas elemendis :) ....

....ehk teisisõnu: hulle plaane hakkab tulema justkui Vändrast saelaudu. Täna sai väegade vastumeelselt end suurele aiamaale sibulapeenra veerde aetud. Et rohida või sedasi.....
Aga vot sel pea alaspidi peenras ukerdamisel on omad tagajärjed, sest kui niisuguses asendis pikemat aega viibida, valgub veri pähe... Mis selle tagajärjel juhtuda võib, see on juba indiviiditi erinev. Minu puhul on see jama, et hullud plaanid hakkavad peas ringi tiirutama. Ja nii jäigi peenra rohimine jälle pooleli. Hoopis Painti programmis oli vaja üks plaan visandada.
Vahepeal üks pilt ka. Istutasin need lilled mullu augustis uuele kohale (Naadipeenrasse). Mulle tundub, et tänavu on õied kuidagi kirkamad, õie südamikus on veidi enam punast tooni. Nojah, see rosaariumi ja puhkekoha plaan.... Selline ta siis tuli. Idee järgi sellele platsile, mis seni kandis nimetust "suur aiamaa". Nüüd tuleb see ala mürgitada kas Roundupi või miski uuema ja tõhusama ollusega ning siis.....
Väga tahaks, et roosipeenrad oleksid veidi kõrgemad - kõrgus võiks olla üles ehitatud maakividest müüritisena (analoog lipuvarda ringpeenraga). Peenarde vahed - jalgrajad oleks muidugi väga efektne, kui sillutatud, aga meie puhul jäävad ilmselt muru alla (muruniidukiga hea neid korras hoida).

Sibulapeenraid rohides vaatasin hostasid. Sai nende küljest tükke haugatud eelmise suve lõpus ja eriti suured tükid sai võetud sel kevadel - ikka on nad tohutult suured. Tuleb mõelda, kus ja kuidas neid kõige parem oleks eksponeerida. Võib-olla kombineeriks roose just rahulik-roheliste hostadega?

Nii! 50 sammu sibulapeenraid on rohitud! Selline märkimisväärne töövõit ning võimalus 10.-s punkt tööde nimekirjast maha tõmmata! Millegipärast meenus tööd lõpetades NL skulptori Muhhina taies "Tööline ja kolhoositar" ning see, kuidas ma lapsena toda pronksi (?) valatud tädi kartsin... Oli teine selline jõuline, lihaseline ning mis peamine - minu arust kole kurja näoga...

Plaanisin vaarikaid rohida, aga ei õnnestunud. Ilm on vilets ja mesilastel tuju paha. Nii saingi kaks nõela ning mulle sellest aitas...

Imepeenra rohimine. Kui oled hoolas aiapidaja (või vähemasti üritad olla), siis polegi see rohimine nii hirmus. Muld on niiske ja pehme - rohimine edeneb päris kenasti. Aga kindel on see, et vesihein ei ole mitte kõigevägevama poolt loodud. Tema on ilmselgelt saatanast - tee mis tahad, lahti temast ei saa.

Krõõdad on ka puhta vakka jäänud. Ilmselt teevad heina. Või saunavihtasid.
Pidi ju suvel iga kuu kuskil aedasid kaemas käidama. Kange tahtmine oleks veidike aiandusspionaažiga tegeleda ja ideesid näpata.

......

Ehh! Ei lähe see asi mitte nii kiiresti, nagu ma sooviksin. Imepeenrast on korras kuus sektorit. Kahele neist vedasin juurde mulda. Selleks kasutasin muti aetud kuhilaid. Hää must, siidine ja juurikavaba muld! Nüüd hakka või paluma, et mutt veel natuke Rootsi Tee ümbruses tõnguks - saaks veel mullale lisa. Vahepeal sadas pea pilvitust taevast ka tiba vihmakest. Vihm ajas sääsed õelaks. Nende lakkamatu pinin ja õelus mu viimaks tuppa ajasidki.

Suvi missugune - terve päev õues jopega. Sama jope seljas, sai talvel lund kühveldatud. Aga ilma olla ei kannatanud. Külm. Ja homme on jaanilaupäev. Ei usugi enam eriti, et sel suvel üldse enam soojaks läheb. Hakka või uskuma skeptikute arvamust, et selle suve kõige soojemad päevad olidki need poolteist nädalat maikuus.

esmaspäev, 21. juuni 2010

Sinilatv

Sain 14 siniladva taimekest. Tegemist on püsikuga, mis juhul, kui kuivanud õisikuvarsi õigel ajal maha pole lõigatud, kipub isekülviga ohtralt paljunema. Natuke tihedalt need taimed nüüd peenras kasvavad, kuid mis teha, kui kõik suvikud maha on istutatud. Sinilatv on ilus ka ilma õiteta. Dekoratiivsed lehed meenutavad veidi nefroleebi lehti.
Siniladva õied, nagu nimigi viitab, asuvad õisikuvarre ladvas. Värvus on ilus, puhas.
Rohkem infot siniladva kohta leiad siit. Ja siit ka. Selgus, et tegemist on ka ravimtaimega!

pühapäev, 20. juuni 2010

Pojengidest

Juba üsna mitmel suvel oleme vaadanud, et meie suured roosaõielised pojengid tuleks kuskile mujale istutada. Ajal, mil nad oma praegusesse paika said, olid valgustingimused selles kohas hoopis teistsugused. Tänavu pole pea ühtegi õienuppu ka - seega, labidas mulda. Nüüd mõned küsimused:
1) Kas pojengil on mingeid erisoove mulla happelisuse osas?
2) Mis kuu oleks teise kohta kolimiseks parim?
3) Kas suvisel ajal jäetakse ümberistutuse käigus taimel varred terveks või tuleb mingile kõrgusele tagasi lõigata?
4) Kas vastab tõele, et pärast teise kohta istutamist hakkab pojeng õitsema alles kahe aasta pärast? (Eelmisel korral justkui oli midagi säärast, aga kes see täpselt mäletab.)
5) Enne aiablogidega tutvumist polnud mul lihtõieliste pojengide olemasolust aimugi.
Kas lihtõieline pojeng on sama võimas puhmas, nagu see roosa täidisõieline või on hoopis madal?

laupäev, 19. juuni 2010

Mis on juhtunud Tuhala jõega?

Täna jõe kaldale minnes oli ehmatus suur - jõest on saanud mudajõgi. Pildile see vesi nii tumepruunina ei jäänudki, aga reaalsuses on pilt ehmatav küll.
1. oletus: Keegi ülevalpool kaevab (süvendab) jõge. See versioon on väheusutav. Esiteks ei tohi seda teha ilma eelneva projektita, teiseks oleks masina mürinat kuulda (kui oleks Veetõusme allikatest allavoolu).
2. oletus: On tekkinud uus varing karstialal. Kas jões endas? Kas vahetult jõe kaldaservas? Kus? Mis? Miks?

Kui abikaasa jõuab tagasi Juuru G-st oma endise klassi lõpuaktuselt, siis läheme uurimisretkele.
Jube põnev!

"Päriselt" puhkusel

Viimaste päevade kiire-kiire oli isegi nädalapäevade arvestuse sassi ajanud. Eile avastasin end mitmel korral imestamas, kuidas raadiost või telerist tulid argipäevasaated. Aga näe, oligi ju reede!

Õhtul oli suur vabanemise tunne. Kuigi ega hing päris rahu ei leia, muretsemist jätkub kogu suveks. Seda enam, et mõisapäeviti tuleb kooli vahet seerida. Igal juhul võtsin üle mitme päeva taas tikkimise töö kätte.
Ja nüüd on see töö valmis. Vajadus pühendas abinõu - mõned defektid oli vaja lihtsalt ära peita ja nüüd on vana ja mugav T-särk jälle kasutuskõlbulik. Säästunipp ju seegi :)

Ilmapoisid ja ilmatüdrukud lubasid suure suuga tänaseks vihmasadu. Vähemasti varahommik on päikeseline. Ja isegi suht soe. Tea, kas nüüd tuleb viimati suvi?

Hei, targad aiapidajad! Kas kollane lill pildil on ka mingi päevaliilia? Ma isegi ei mäleta, kus mulle see taimenutsakas pihku pisteti. Veel vähem tean, kes ta on.

reede, 18. juuni 2010

Mõned pildid ka

Pole juba mitu päeva ühtki pilti teinud.
Ega´s midagi, jope selga ja väike tiir õuele. Selgus, et jõe ääres on kollased võhumõõgad õitsema hakanud. (Uut fotokat veel hästi ei tunne - zuumimise nuppu üles ei leia.)
Lõhnav kuslapuu õigustab oma nime eriti õhtusel ajal.
Üks tundmatu lill. Õitsemise ajal on ta väga ilus. Kui aga õitseaeg möödas, koltuvad lehed ning peagi on selle koha peal must maa. Küll ma olen mõelnud, kellega teda koos kasvama panna, et õitseksid erineval ajal, üksteist ei lämmataks ja musta maad peenras ei oleks. Mitte ei oska õiget kooslust välja nuputada.

teisipäev, 15. juuni 2010

Päike!

Lõpuks ometi üks päev, mil päike paistab pikemalt kui 20 minutit! Õhutemperatuur kell 11 kõigest 11 kraadi.

Bad luck! Auto ütles üles. Kuidas ma homme inglise keele eksamile jõuan? Remondimees üritab miskit aretada, aga ta ise ka ei usu, et miskit kiiremas korrast tehtud saab.
Sõidan tööle jalgrattaga?
........
Auto võeti sleppi ja minema ta viidi......
See aga tähendab, et homme tuleb jalgrattaga tööle vändata. 25km sinna ja 25 km tagasi...
Käisin treeningu mõttes jalgrattaga poes. Valutav põlv ütles selle toimingu peale hulgaliselt üsna sante sõnu... ja see oli vaid 2 x 4,5 km.
Aga eksamikomisjoni tuleb minna, miskit pole parata. Kui autost vahepeal elulooma ei saa, siis tuleb ka neljapäeval sama tee ette võtta. Õppenõukogu koosolek tahab protokollimist.
Ma ei taha selle variandi peale mitte mõeldagi...

Ühe säästunäputöö võtsin täna ette. Kui valmis saab, tuleb pilt ka.

esmaspäev, 14. juuni 2010

Puhkuse teise nädala algus

Pärast eilset koerailma on lausa imelik aknast välja vaadates näha vihmavaba ja suhteliselt tasase tuulega ilma. Kas päeva edenedes tuleb tahtmine ka õue minna, seda veel ei tea...
........
Vanarahvas ei öelnud asjata: "Ära hõiska enne õhtut!" Ja nii ongi - ilmaaegu hõiskasin, et ei saja..... sajab. Ja kuidas veel!
Tegin ikkagi paar pilti ka. Oleks pidanud vist välku kasutama, aga noh, seekord siis sedamoodi.
Lupiinid naadipeenras. Äkki peaks sõna "naadipeenar" hakkama kasutama nimena ja kirjutama edaspidi suure algustähega? Me ju teistmoodi seda peenart ei nimetagi. Siis oleks meil kaks nimelist peenart: Imepeenar ja Naadipeenar.
Lipuvarda ringpeenar täies õieehtes.

..........

Tormikahjustuste likvideerimine. Potsu oli ka hakkamist täis,ainult et tema tassis oksi laiali, mitte ühte kohta kokku. Aga vähemasti oli lõbus!

Väikeste murulappide niitmine. Oh, küll on ilus see värskelt niidetud muru! Puuhoovi ääres kasvavate kaskede alt niitsin ka kõrged võililled maha. See koht tahab natuke kosumise aega, teistkordse niitmise järel on see ka ilus.

Ma pole aiale õigupoolest ringi peale jõudnud tehagi, kuid alles äsja rohitud peenardes on jälle mingid kahtlased taim-isendid lokkama asunud. Kõik aiapidajad muudkui jagavad erinevaid taimi ja taimekesi. Mei on aga kõige lopsakam taim üks pahalane - vesihein. Ma peaks katsetama näiteks lillepotis, milline taim oleks vesihein siis, kui keegi teda ei katkuks, siunaks ja kõikvõimalikul moel selle vaese umbrohu elu kibedaks ei üritaks muuta. Võib-olla oleks tegemist ühe ilusa padjandtaimega, mis värvuselt selline heleroheline ning lisaks ka imetillukeste valgete õitega :)

Peaaegu terve päev kahe masinaga niita ja kui palju valmis sai?.... Kõige rohkem silma alla jäävad osad. Niita on aga veel ja veel....

pühapäev, 13. juuni 2010

Sügisenäoline suvepäev

Täna on eilsega võrreldes veel viletsam ilm. Lausvihm, endiselt tugev tuul. Õnneks mitte nii tugev, et elektrit endaga hulkuma kutsuda suudaks.

Pärast üheteistkümne ja poole tunnist magamist ärgata äratuse peale - vot see on tase :S
Ma pean üles otsima, kust ma lugesin lugu Metsamoori tegemistest. Kahtlen, kas ikka mäletan õigesti, et kui eluvaimu on vaja turgutada, tuleks juua raudrohuteed. Ma olen raudrohuteed seni ikka köha puhul pruukinud. Kusjuures on aidanud.

Tuba soojaks köetud, ilma paranemine ära oodatud - nüüd üks kiire käik Imepeenra juurde. Nagu arvata võis, olid esimesed õied juba närbunud. teise varre küljes ikka üks enam-vähem korralik õis.

reede, 11. juuni 2010

Puhkuse viies päev

Ärkasin üles kui zombi, no tegelikult pole veel ärganudki, aga Potsu leidis, et kui peremees juba toimetab, siis tuleb ilmtingimata mind ka üles ajada. Ja kell polegi nii vähe - tervelt seitse juba!

Aga siis, vaadates Feedjeti kaudu oma ajaveebi külastusi, jõudsin järeldusele, et mul on küll vist unitõbi kallal, miks muidu muudkui magaks. Nimelt olid viimased külastused olnud 00.40 ja 03.56! Kas inimesed üldse ei maga? Kuidas nad ometi jaksavad nii hilja/vara üleval olla?
Nüüd ma saan aru küll, miks ma vaatamata puhkusele ikka ei jõua ei puist, ei maist - ma magan liiga palju! Mõned on ikka masendavalt aktiivsed inimesed!

Sellise hämmastusega alustan tänast kodust tööpäeva. Ja olen täiesti kindel, et vaatamata püüdlusele olla kaaaaa natuke tublim, vajun ära ikkagi tavapäraselt varakult. Oh, jah!

Täna on üheksandikel matemaatika eksam. Nüüd tuleb tõsiselt pöialt hoida!
........
Ilm on täna pilvealune,temperatuur napp 13 kraadi. Vahetevahel pudeneb pilvest mõni imepisike vihmapiisk. Nii pisike, et vaatama-kuulatama, kas see ikka oli vihmapiisk. On selline "ei liha, ei kala" ilm.
Kummalisel moel on täna kuidagi harjumatult vähe pinisevaid sääsksõdalasi ja nii saingi tõsisemalt pihta hakata peenamaal umbrohu tõrjumisega.

Ei tea, kas ainult tundub või hakkabki lindude võimas ühendkoor vaiksemaks jääma... Ööbikut pole juba tükil ajal kuulnud, kuigi praegu ta peaks ju veel rõõmsasti laksutama. Kuldnokad on oma noortega pesakastist kaugele lennanud. Samas aga musträstal paistab laulmiseks jälle rohkem aega jätkuvat. Ju tal lapsed suured ja nüüd jälle aega ise lustida ning suvest rõõmu tunda. Ja lähedal põllul teeb rukkirääk valjuhäälselt "rääk- rääk".
.........
Aiamaal on peenrad rohitud. Töö lõpetamine oli küll juba kerges vihmasajus, aga pooleli ka ei tahtnud jätta. Pilt ideaalne veel pole, sest peenravahed jäid rehitsemata.

Praegu sajab ladinal.
Mul on tõsine mure seoses homse mõisapäevaga. Ega sellise sajuga õues päeva vastu ei pea ja paberid saavad ka märjaks. Eks hommikul vaatame, mis seis ilmaga on ja teeme vajadusel kiired ümberkorraldused.
.......
Mõisamäng algab alati natuke liiga vara, liiga ruttu. Kui veel lapsed koolis, ei siis ole aega järgmisele üritusele mõelda. Nii nüüdki: viimasel hetkel tegin valmis näo, mis käib meie kooli märgi "Naerata, oled Harmis" juurde. Siis järsku tuli meelde, et omale on ka pikaks päevaks tegevust vaja kaasa võtta - ega pidevalt registreerimislaua juures tunglemist ei ole. Nii visandasingi 10 tikkimismustrit nõelapatjade tarvis.
Nüüd peaks homseks kõik valmis olema. Oleks vaid ilma! Pöidlad pihku!

neljapäev, 10. juuni 2010

Puhkuse neljas päev

Hakkab vist jälle soojemaks minema, igal juhul öösel tuli aken lahti teha, et magada saaks. Nüüd, hommikul raadio ilmateade ütleski, et Tallinnas on varahommikul 14 kraadisooja.

Vaatasin saadet "Õhtusöök viiele", kus külalisi kostitas Katrin Karisma. Ta tegi ringkäigu oma kaunis kodukohas.
Nii tore oli vaadata lapsepõlve suvede juurde kuulunud kohti! Treppoja, suured männimetsad, Klooga - Ranna raudteejaam, rand ise. Kõik asjad on omavahel seoses. Aastate eest vähendati hullumoodi rongiliiklust liinil Tallinn - Klooga-Ranna, nüüd kurdetakse, et rand on tühi. Ometi oli aeg, mil see rand oli nii rahvast täis, et keset päeva randa tulles liivale siruli viskamise ruumi küll polnud. Soodsa tuule puhul oli vesi Klooga lahes supp-soe. Saates näidati ühte rannapaviljoni. Aga neid oli seal kunagi palju. Lisaks rannarestoran. Kõikide juures lookles pikk-pikk saba. Mängiti sulgpalli, võrkpalli, käidi jooksmas. Vetelpääste tegutses. Randa jälgiti tornist, poidest väljaspool tiirutas meeskond vetelpäästepaadil. See "minu aeg" jäi eelmise sajandi seitsmekümnendate teise, kaheksakümnendate esimesse poolde.
Nüüd on liivarand uskumatult rohtu kasvanud ja inimtühi. Ometi on/oli (ei tea, pole ammu seal käinud) metsaalune täis pikitud suvilaid. Kas need majad on praegu tühjad? Kas inimesed oleksid paremate olude korral tahtnud need suvilad aastaringselt elamiskõlblikeks kohendada? Ei tea. Kuhu on kõik inimesed kadunud? Elektrirong sõidab uuemal ajal kolme vaguniga, vanasti oli kuus vagunit ja kõik pilgeni täis nii hommikul kui ka õhtul. Kui kooliajal suuskade ja pungil koolikotiga ennast rongi tamburisse õnnestus suruda, siis mõni tädikene ikka leidus, kes "kooliõpilastest huligaanide" peale koledasti pahandas. Suuskade koolis hoidmise kommet siis polnud, sest suusad panime alla ka väljaspool kehalise kasvatuse tunni "sundust".
Aga tore siiski, et Kloogaranna - Treppoja kant päriselt välja pole surnud, et sinna isegi uusi maju on hakatud ehitama!

Looduskalendri kaamera Klaara ja Klausi pesas võib selleks kevadeks lõpetada. Ainasana elujõuliseks kasvanud kakupoju tukkus veel eile hommiku pesanurgas. Varem olen näinud teda ka pesasuul istumas, aga täna hommikul on pesa tühi. Kord juba pesast lahkunud kakupoeg pessa tagasi ei tule. Tuult tiibadesse, kakupoeg!

Tänased tööd:
Päeva esimene pool kulus ära kasvuhoones. Jälle rohisin! Kastsin hästi põhjalikult, väetasin.
Sidusin viinamarjavääte üles. Viinamari sätib ennast õitsema!
Tomatid 10. juuni seisuga: õitsevad, väiksed viljad on ka küljes. Lehekaenlast ajavad hullult kiiresti uusi võsusid - muudkui korrasta neid.Kasvuhoonekurk on selline igerik alles. Ette ei kasvatanud, pistsin seemned otse kasvumaja mulda.Kunagi kevadepoole olin väga üllatunud, et meie eelmise suve kurk on seemneid andnud. Nojah, eks need üllatust põhjustanud taimehakatised olid tol ajal sellise idulehestaadiumis tited. Istutasin nad teise kohta, sinna, kuhu kurgid plaanisin külvata. Üks taim tuli hiljem maa seest välja. Siis selgus tõsiasi, et see ei ole teps mitte kurgitaim, vaid hoopis päevalill! Kust sihvkad kasvuhoonesse said? Arvata võib, et see küsimus tuleb esitada tihastele. Kuidas nad aga talvel toidulaualt haaratud toidupalaga kasvuhoonesse said??? Kas tõesti lume raskuse all purunenud katuseosast? Sellisel juhul tekib küsimus, miks olid need sihvkad just seal, kus mullu kurgid kasvasid ja mitte kuskil mujal? Aiakoomika meite moodi...
Siin siis üks nendest "kurkidest". Nagu ma kuskil eespool mainisin, on meie aias seda betoonilaadset mulda äärmiselt raske rohida. Ainult vihmamärg muld on väheke pehmem.

Nojah, nüüd see muld on pehme. Kiikasin üsna pahuralt kahe porgandipeenra poole... Porgandeid polnud näha... Umbrohi oli üsna nähtav. Läksin siis külg ees ja vastumeelselt neid peenraid rohima. Aga .... küll on kärss kärnas, küll on maa külmunud... Noh, igal juhul pärast kahetsusväärselt lühikese jupi rohimist (umbes 2m) andsin loobumisvõidu ... sääskedele. Nad, saadanad, tahavad inimeselooma elusast peast nahka panna!

kolmapäev, 9. juuni 2010

Puhkuse kolmas päev

Esimese asjana: tuli kaminasse - suvi missugune:)
Mõned pildid ka:
Naadipeenar oma praeguses lopsakuses: Naadipeenra iirised:Tänane töö. Pika peenra servast lõikan mätta välja. Et oleks parem kurjameid ohjata ning et muruniiduk pooli lillelehti ära ei hekseldaks.
Pikk peenar (48 sammu pikk) sai lõunaks korrastatud.

teisipäev, 8. juuni 2010

Puhkuse teine päev

Sajab. Tuul on ka üsna tugev.

Tuleb kaubareis. Vaja on päevavarju terrassile. Päevavarju puudumine ongi põhjus, miks ma ei saa õiget puhkusetunnet kätte - ma ei saa terrassil istuda ning näputööd teha. Ja päevavari on alati ka mõisapäeval kaasas olnud. Kudamoodu seda "arveraamatut" seal vihma käes täidetakse - ikka läheb katust pea kohale vaja. Meie mõisas on vastuvõtt väravas. Tean, et meie külalistele on see väga hea mulje jätnud. Eelmisel suvel, kui kolleegidega mööda mõisaid tuuritasime, saime enda jaoks hea tagasiside, et me oleme oma külaliste jaoks hea lahenduse leidnud.

Plaanisime sõita Raplasse. Viljandi maanteele jõudes selgus, et tee on kinni. Ümbersõitudega jantida ei tahtnud ja nii keerasime hoopis Kohila peale. Seal muidugi sõidu peaeesmärgiks olnud päevavarju müügil ei olnud. Küll aga astusin sisse lasteaeda lootuses juhatajat tema tänasel sünnipäeval õnnitleda. Kahjuks oli ta ära nõupidamisel. Vanad olijad tundsid mind. Kes kohe, kes natuke aega takseerides. Piinlik küll, aga ma ühte inimest küll ära ei tundnud. Ta ütles, et olime isegi ühes paraadnas elanud (?!?)
Ilkusime natuke aega meie kõigi "kõrge vanuse" teemal ja siis jätsin endised kolleegid lapsi lõunasöögiks ette valmistama.

Lõpuks saime päevavarju kätte. Laagri Maksimarketist. Tükil ajal on peas tiirutanud mõte, et välisukse juurde oleks midagi vaja. Mis see "midagi" olema peaks, seda ei osanud välja raalida. Aga kui mõte on, siis tuleb see teoks teha, eriti veel siis, kui teisel inimesel on ka üks peaaegu analoogne mõte. Nii ka seekord - kaks pead on ikka poole rohkem kui üks pea. Ja nüüd on meil selline ummamuudu ampliraagendus. Minu meelest väga lahe! Igatahes kellelgi teisel sellist ei ole.


Naadipeenar sai rohitud. Tegelikult küll läbi kaevatud. See ju ainumas moodus naadijuurte püüdmiseks. Istutasin paar puhmast sinna peenrasse juurde ka, kuigi pole enam miski istutamise aeg. Noh, olgu sellega, kuidas on, aga vähemasti ei kuulu sellesse peenrasse enam ühtegi suvikut. Mis oli ka taotluseks.

esmaspäev, 7. juuni 2010

Puhkuse esimene päev

Kuidas siis puhkamine edeneb?
Mõnusasti! Koduselt! Päikeseliselt! Soojalt! Ehhee! Puhkaja elu on lust ja lillepidu :)

  • Nagu eelpool juba mainitud, jäime mesilassülemist ilma.
  • 30 kurgitaime avamaale istutatud.
  • Kuuris puid laotud.
  • Veidi lilli kastetud.
  • Varahommikul inglise keele tööplaanide põhjad tehtud.
  • Viinamarjal õisikuteta võrsed tagasi lõigatud.
  • Uues pargis noorte haabade võrad "korrale kutsutud".
  • Saunale kolm ringi peale tehtud ja selle tegevuse käigus veidike uut ideed genereeritud :)
  • Viimased lillekonteinerid õue taritud.
  • Üritasin porgandipeenart rohida. Betooni ei ole just lihtne rohida. Hapu! Ootame vihma!

Rohelisel elukäsitlusel on omad miinused ka. No kuhu see prügi siis panna tuleb? Keeran vana T-särgi sisse? Eh? Selleks ju ometigi läheb vaja neil killer-kotte! Nii olemegi paaril viimasel poetretil pakkinud ostud vana tava kohaselt kilekotti. Nokk kinni, saba lahti.

Linavästrikel on praegu tuline kiire - tuleb ju pidevalt näljasele pisiperele maiuspalasid otsida. Olin täna ühe sellise linnuga päris hädas! Endal nokk mutukaid ja ussikesi pungil täis, aga ikka veel sibab mööda muru, ilmselt lootuses leida veel mõni paluke. Oi, ma oleksin tahtnud näha, kuidas selle täisnokaga uusi siplasi püütakse! Nii ta siis sibas ja ma pidin muudkui jälgima, et hulljulgele linnule viimati peale ei astu. Siis aga tuli Potsu. Tema peab meil aias linnuhordide seas korrapidaja ametit. Niipea kui linavästrik koera nägi, nii ta minema lendas. Koer ei ole ikka nii usaldusväärne kui inimene.

Sülem kahjumis

Mesilaste hingeelu tundev inimene laabib kuskil Kadja küla kandis mööda sood ning nuumab parme, meie peame siin mesilastega jantima.

Huvitav, et maja juurde polnud midagi kuulda, aga kui läksin kuurirõdule lillekaste kastma, kuulsin valju suminat ning ohhoo - nägin suurt mesilaste parve ühe koha peal lendlemas. Kahjuks olid nad üle marjapõõsaste lennanud ning tantsisid suure lageda murulapi kohal. Kutsusin poisid ka vaatama, et mis siis nüüd nende elukatega teha tuleks... Tõin igaks juhuks sülemikasti ka kohale, et äkki nad võtavad vaevaks ise sinna sisse ronida (kärjest peaks ju ometi meelõhna tulema). Kahjuks olid mesilastel omad plaanid - nad võtsid suuna meie metsa poole. Tea, kes nad sealt üles leida suudaks ja kas nad üldse metsas peatusidki - panid äkki joonelt Oru poole. Jube kahju! Meil ju suur mesikapõld üle tee mumme ootamas.

pühapäev, 6. juuni 2010

Üks ideehakatus


Oleme tükil ajal mõelnud, et lõkkease tuleks ümber korraldada, aga mõtteks see jäänud ongi.
Nüüd leidsin veebis koduteemalisi ajakirju sirvides sellise pildi.
Äkki saaks sellest näidisest lähtuvalt midagi aretada?
Pilt on pärit siit.

Ei saa käima

Selle puhkuse algusega on nagu vana logu muruniidukiga: muudkui tõmba ja tõmba, et kas tross puruks, aga no ei lähe käima. Mootor on ilmselt külm! Kuigi on juuni algus (AL-GUS, mitte lõpp, vot see on see trükkimise ajal muule mõtlemine ning hiljem diagonaalis lugemine - tulevadki valed sõnad sisse), näitas termomeeter eile päise päeva ajal ei rohkem ega vähem kui kaheksa kraadi. Vaatasin kohe mitu korda, aga no ei saanud 18 kraadi kuidagi välja valetada. Kole külm suve algus! Ja tuul oli ka lõikavalt külm.
Seega: kui mootor magab, siis magagu! Natuke muretsesin üheksandike eesti keele eksami pärast (mitte, et keegi kahe saaks, vaid et keegi tubli liigse pabistamise pärast viit maha ei mängiks); rohisin kasvuhoonet (küll on nüüd palju ruumi kõnniteedel, taimed ju kooliaia peenardes); lõpuks (lolle ei künta ega külvata, need kasvavad ise) hakkasin uusi ja seekord väga korralikke 5. ja 6. klassi loodusõpetuse tööplaane tegema. Viienda klassi oma on täiesti valmis, kuuenda oma tahab täna õhtul lõpetamist (ei viitsinud tööd teha suisa uneajast). Ahjaa! 5. ja 6. klassi eesti keele tööplaanid on ka korras. Nüüd veel inglise keele plaanid üle vaadata ja siis võin tõesti suveks jalad seinale visata ja töö peale mitte mõelda. Nojah, tegelikult ma seda viimast lauset ise küll ei usu, aga ilus lause sai teine ikkagi.

Sünnipäevalast täna kodus polegi. Sai teine sõpradelt kingiks kontserdile sõidu. Tulevad alles pärastlõunal. Aga tordi teen hommikul valmis ning eks kartulisalat ja grillistaff kuuluvad ka tänase õhtusöögi juurde.

Nüüd on sünnipäevalaps kodus. Süda valutas koledasti. Autotäis noori jõhkra liikluse sees. Nad on küll asjalikud, kuid mõni teine ei pruugi nii asjalik olla. Mäletan, kui mulle autokoolis sõiduõpetaja ütles, et sõita tuleb arvestusega, et sina üksi tead midagi liikluseeskirjadest, teised kõik on kui vasikad karjamaal. Ühesõnaga: autojuhil peab silmi ja tähelepanu jätkuma kõikjale ja igaks sekundiks.

Ilmselt oli murest ajendatud ka unenägu, mille peale hommikul üles ärkasin.
Olin nimelt autoroolis. Üksi, nagu tavaliselt. Sisenesin laugesse vasakkurvi. Jõudsin märgata, et vastassuunast tulev auto ei võta tema jaoks paremkurvi välja ja kihutab otse. Ja otse minu autole küljelt sisse. Järgmine hetk oli minge kõrge lend autost välja (turvavöö oli küll kinni olnud). Lennu lõppu ei näinud. Enne ärkasin üles... Ja katsu siis sellise unenäo järel noori koju oodata!

kolmapäev, 2. juuni 2010

2. juuni aias

Istutasin suvelilli. Ülejäänud taimed lähevad kooli juurde. Kes need küll peenrasse istutada jõuab?

Väike pooppuu õitseb. See puu on ilmselt pihlaka sugulane - õisik kangesti pihlaka õisiku sarnane.
Kevadel haukasin omast arust suht väikesi jupikesi emapuhmikute küljest. Nüüd on terrassi ees sellised suured hostapuhmad. Sama emataime küljest haugatud taimejupp varjulises nurgas - hoopis teistsuguse lehega.