reede, 9. aprill 2010

Üks lugu ühest ammendamatust lugude varasalvest

Klassis on vaikus. Lapsed kirjutavad ümberjutustust. Ma ka siis kirjutan.

Mees ja naine olid juba aastaid abielus olnud, aga peres titeõnne polnud. Küll käidi arstide vahet, aga ei midagi. Lõpuks otsustati minna posija juurde. Sellel hüva nõu varnast võtta - posija soovitas mehel minna paavsti juurde ja seal üks küünal süüdata.
Mees läkski ja süütas küünla.

Aastad möödusid. Ühel päeval sattus posija käima tolle paari kodukülla. Ta läks paari nende kodus külastama. Külalisele tuli uksel vastu trobikond lapsi - kõik nagu oreliviled reas.
Posija tahtis teada, kas ema-isa ka kodus juhtuvad olema.

Ema ja isa kodus polnud. Lapsed kilkasid, et ema oli läinud neile uut õde või venda tooma. Aga kus siis isa on? Lapsed kehitanud selle peale õlgu ja öelnud, et isa oli läinud paavsti juurde mingit küünalt kustutama.

Kolleegil on absoluutselt iga jutu juurde lisada oma "riukaga" lugu.

Kommentaare ei ole: