esmaspäev, 31. august 2009

Kindel märk sügise saabumisest

Käisin pargis. Eile ka käisin. Aga eile neid seeni veel polnud. Täna juba on. Sügis... Need seened pidavat noorest peast isegi söödavad olema. Las nad olla. Kuidgi kahtlased näevad nad välja. Ei kutsu pannile panema. Kasvagu lihtsalt looduse iluks!

Sain tembuga hakkama!!!

Oh sa sinine sitikas! Käed värisevad veel siiani!

Asi sai alguse söögi tegemisest, mis - nagu tavaliselt, käis mitme muu tegevuse kõrval. Plaanis oli suitsukalasalatit teha. Panin muuhulgas munad elektripliidile keema. Ja läksin terrassile muid komponente hakkima.... Kes seda kella nüüd oskab öelda, aga noh, ühel hetkel läksin kööki vaatama, et kas munad on kah keenud :))))
Köök oli maast laeni suitsu täis, klaaskaas oli lennanud tuhandeks killuks, keedunõu ise oli pliidiraua küljes kinni mis kinni - tõsta või koos pliidiga.
Tegin tuulutamiseks lahti akna ja välisukse. Mis aga meelest ära läks? ...... Muidugi suitsuandur.... ja tõsiasi, et suits teadupärast tõuseb üles. Ja nii see suitsuandur teisel korrusel trepi kohal laes lõugama kukkuski. Küll oli kisa! Luust ja lihast käis läbi! Koer ulgus, mina otsisin paaniliselt mingitki asja, mille otsa ronides see asjandus laest kätte saada. No sikutasin siis seda kõigest väest... kätte sain. Hetkeks see põrguline jäi vait ka. Natukese aja pärast kukkus laua peal uuesti üürgama. Tükk tegu oli selle patarei lahti ühendamisega!

Aga üks asi on nüüd selge - see suitsuandur ikka tõesti töötab ja isegi niisuguse suitsukoguse juures. Kisa ajaks ilmselt ka kõige suurema unekoti maast lahti. Kasulik riistapuu kodu turvalisuse kaitsmisel!

Kogu selle äparduse kirjutan homse päeva ootuse juurde kuuluva pabina kontole :)))

Uus ports mune jääb nüüd küll keetmata. katsuks kuidagi teistmoodi hakkama saada!

pühapäev, 30. august 2009

Peotäis pisikesi pisiasju

Tänased toimetused, mida kohe kuidagi ei tahaks homse varna visata:

1. Kamina kütmine. Mitte et hirmus külm oleks, aga mõte selles, et kui tuba on liiiiiga palav, siis hoitakse terrassiust lahti. Avatud uks kuulub aga loomuliku osana meie suve juurde. Pealegi on köetud toas õhk ikka sutsu teisem.

2. Hostade peenar korda. Ümber istutamise elasid hostad kenasti üle. Vaid mõned üksikud lehed olid kollaseks tõmbunud. Hoopis teine tunne oli vastvärvitud seina juures peenart kobestada! Pildile jäi nüüd küll maja nurk, millel puudub nurgaliist, aga küll see ka tuleb. Ja õigesti öeldakse, et ajutised asjad on need kõige püsivamad... nii ka see elektrijuhe...
3. Elutoa lilledel on saunapäev.
4. Helksiined kasvuhoonest elutoa aknalauale. Pillid kotti - suvi läbi. Need on ühed imelikud lilled - väga valivad valgusrežiimi suhtes. Lõõskava päikese käes kõrbevad krõbepruuniks. kasvuhoones viinapuu lehtedest päevavarju all neile väga meeldis suvitada.
5. Kurgid hapnema. Need on nüüd tõesti ka viimased. Pood kinni ja mitte üks kurk enam!

6. Käisin uues pargis seenel. Küll on ikka mõnus niidetud murul seeni korjata! Mees naeris, et see ju puhtal kujul tibindus - kasvõi kõpskingadega seenele!

7. Katkusin üles kõik aedoataimed. Oad keema ja tükeldatult sügavkülma.

8. Lõunasöögiks värske kartul, seenepraad :)

Ja siis ta tuli: suur, tume, ilus, võimukas - pilv, ma mõtlen. Varsti olid puudel lehed pahupidi ja õhutemperatuur langes vist ka kohe mitme kraadi võrra. Ja tuli ka vihm. Mitte küll pikaajaline ja tugev (vahtra all on maa kuiv), aga natuke pani mõtlema küll, et mis siis nüüd tänaste töödega edasi saab.
9. Teistmoodi tomati-sibula salat. Lisasin küüslauku ja suveõunu (valge klaar, kuna see on selline jahune). Tomatid on üsna üleküpsenud, seega tuli need ka koorida. Milline tegevus omakorda võttis hirmus palju aega.
Aga "saagiks" sain 7,5 liitrit salatit. Ja ma pean mainima, et olen väga rahul - täitsa "nutikas tüdruk" - minu oletused pidasid paika. Nimelt mõtlesin, et mil moel saaks selle salati veidi "tummisemaks", on teine enamasti selline vedelavõitu. No ja siis tuligi mõte pruukida "paksendajana" valget klaari. Ja ettevõtmine õigustas ennast!!!


10. Kurgipeenardelt taimed kompostihunnikusse. Täna kurkide all olnud maad kaevama vist ei saa minna. Momendil sajab jälle. Päike paistab ja vihm sajab nagu valge müür maha. Ja sillerdab päikesekiirtes! Ilus on! Tänased vihmasajud algasid 13.45 ja 18.15.

Kaalikad on tänavu ikaldunud. Lehemassi on nii, et vähe pole (lehed kõik tigudest ära aetud), aga all pole midagi. Need katkun ka millaski välja. Vaatasin, et punast peeti õnneks ikka saame.
11. Likvideeritud aedviljapeenarde maa kaevamine. Ära tegin! Mu põlvel oli selle asja kohta muidugi oma arvamus. Kui ta rääkida saaks, siis need sõnad ilmselt trükimusta ei kannataks.Kaevamise lõpetasin täpselt kell kaheksa. Jälle on pilves ja seetõttu ka juba parajalt hämar.
Oli tegus päev vastukaaluks eilsele "nulliringile".

laupäev, 29. august 2009

Huvitavat ajalehest

Ajalehest Postimees
Tuntud koolijuhile Lauri Leesile ei meeldi mitmed kooliga seotud asjad: Need on:
riigieksamid,
koolide pingerida (tekitab veelgi lisapingeid)
põhikoolita gümnaasiumid (Sellest ei saa üldse aru. Huvitav, kas koolimajas on siis ainult klassid 10 - 12?)
e-kool (sellel on nii häid kui ka halbu külgi)
loovuspõhine õpe ( Sel teemal sai kunagi väideldud klassivend Mattiga, kes oma koolis on seadnud pearõhk just kaunitele kunstidele.)
õuesõpe (See on jälle niisugune kampaania korras sisse seatud termin. Alati on vajadusel väljas käidud ja ilma selle kõlava sõnata)
elukestev õpe (Seda pooldan. Samas on nõme näiteks atesteerimise nõuetes määratud koolitustundide hulk. Inimene peaks ikka siis ja ainult sellele koolitusele minema, mis talle huvi pakub ja millest talle kasu on. Lihtsalt järgmise 8, 16, 20 võo 40 tunni kirja saamise pärast pole sellel koolitumisel küll mõtet.)
keelemapid (Mis too säänne veel on?)
arenguvestlused ( Mulle need ka ei meeldi. Päev on väga pikk ja kurnav. Lapsevanem ei saa tulla minu tööaja sees, vaid õhtul peale oma tööd. Kas see on normaalne, et õpetaja tööpäev kestab koolimajas 12 tundi? Ja niimoodi pikalt - päevi, nädalaid, kuid. Õudne, kui klass veel suur ka juhtub olema! Iseenesest on arenguvestlus täiesti positiivne nähtus. Olen ka kõige pahurama ja turtsakama inimese lõpuks naeratama saanud.... aga seda enam on see kohustus psühholoogiliselt väga kurnav.)
kogu võim hoolekogudele (Kogu võim rahvale on üle elatud. Kuidas? Eks see ole teada... Ühesõnaga - ei poolda.)
sisehindamine (Kui selle juurde kuuluvad ka juhtkonna nn arenguvestlused personaliga, siis oleks see täitsa OK.)
eneseanalüüs (Seda ei poolda selles mõttes, et tuleb juhtkonnale mingi paber esitada. Aga iseendale on see enda arengu jälgimisel küll vajalik.)
atesteerimine (Äärmiselt vastik asi... Ja minu meelest on määruses välja toodud nõuded sellised... imelikud. Nende nõuete järgi tundub, et õpetaja kohe peabki töötama majast väljapoole. Aga samas - kui õpetajad teevad palju oma igapäevase töö kõrvalt, siis nad ongi ju rohkem vaeva näinud. Kuidas see siis tema karjääriredelil peaks kajastuma? Ja mis saab siis, kui õpetaja ühel hetkel tunneb, et aineõpetaja raamid on talle kitsaks jäänud? Areng jääb toppama? Tekib stagnatsioon? Vot selleks ongi too ametijärgu tõstmine vajalik. Kuna see asi on meil niimoodi üles ehitatud, siis kannab see nimetust "atesteerimine". Aga tobe on selle komisjoni ees istuda küll.)

Muinastulede öö meite moodi

Tänase päeva sees sain mitmel korral telefonitsi kuulda, et Tallinnas sajab. Hiljem uudistes nägin, et tõesti-tõesti - ja sajabki. Simple Session lausa katkestati. Aga Lasnamäel pargi avamisel vihm küll kedagi ei heidutanud.
Meil aga ilus ilm. Keset päeva tuli isegi päike välja.

Kell üheksa vaatasin, et jaa - kisub vist tõesti vihmale. Kui mitte enne, siis homme kindlasti.
Pildil suur hall vihmapilv kerkimas Aruvalla masti tagant.
Meil nüüd merd küll pole, aga jõgi on. Ja iga jõgi jõuab varem või hiljem mereni. Muinastulede öö ei jäänud ka meil tähistamata. Oleme omapoolse panuse sellesse üritusse lisanud. Distantsilt küll, aga siiski.
Muidu oli päev täiesti allpool igasugust arvetust. Suurema osa ajast sai vedeletud horisontaalis. No nii halb pole ammu-ammu enam olnud. Öeldi ju ka, et ravimil võivad olla kõrvalmõjud. Ja vot need ei meeldi kohe üldse! Õnneks on vaba päev ja ei pea tööl olema nagu zombi.
Loodan, et homme on rohkem eluvaimu sees ja saan ka midagi ära teha.

Huvitavaid leide blogimaailmast

Aidi on kirjutanud uue lullamilla. Väga vahva igal juhul!

Juhan pani üles ajalooteemalise ürituse eelreklaami. Muuhulgas pidas ta vajalikuks mainida, et Arne "kohale vajumine" oleks soovitav. Sain kohe hea suutäie südamest naerda!!! Helistasin siis asjaosalisele töö juurde ja küsisin järele, et kuda selle töögraafikuga on. Kas lubab kohale vajuda või ei luba? Arne arvas selle peale, et kui Issanda tulemine vähegi viibib ja seadus ka teisiti ei sätesta, siis saab kohale mindud küll.

Augusti viimane laupäev

Täna hommikul pool kuus ärgates oli pime mis pime! Eelmine kord nii varasel hommikutunnil Aruvalda sõites kahetsesin, et kaasas polnud fotokat - ilus päikesetõus jäi jäädvustamata. Täna võtsin fotoka kaasa, aga pilti polnud teha mitte millestki...


Ja suur unevajadus on saabunud ka täiesti valel ajal - kui mitte arvestada väikest varahommikust ärkvelolekut, siis tegelikult sai magatud pea 12 tundi. Aga võib-olla mõjuvad niimoodi need tobedad rohud, mida mõnda aega pruukida tuleb. No ma ei tea - vanal ajal oli ikka lihtsam: vererõhu normil ülemine näit sobis, kui see oli vanus pluss 100. Nüüd on normi alandatud. (Sama lugu, nagu strateegiliste mõõtudega missinduses). No vot ja selle vana normi järgi oleks näit jummalast OK - vaata, et madalavõitu isegi, aga vot nüüd moodsal ajal kortsutatakse kulmu. Hea väide muidugi ka kaasnemas: et koolitöö on stressirohke ja tõstab nii või teisiti seda vererõhku. ja siis ei sobinud alumine näit ka. tean jah, et seda arvestatakse isegi rohkem kui ülemist. No eks ma siis olen korralik ja teen nii, nagu tother soovitas (juhul kui meeles juhtub olema).

Viimasel ajal tundub, et Koolielu portaali foorum on kuidagi imelikuks muutunud. Pool suve sisestab sinna teemapüstitusi keegi, kelle meelest toimub tema pere süstemaatiline represseerimine. Sealjuures süüdistatakse inimesi lausa nimeliselt. Viimastel päevadel nõuab see kodanik väga paljudele inimestele lausa eluaegset vanglakaristust... Mis minu meelest kvalifitseerub avaliku laimu kategooriasse... Kas tõesti pole foorumis blokeerimine võimalik? Vaene moderaator muudkui kustutab ja kustutab teemasid... ja nii iga päev.
Peale selle ühe kahtlase tegelase on teisigi natuke nagu kohatuid teemapüstitusi a la õppealajuhataja ja koolijuhi kompetentstus ja kvalifikatsioon, logopeedi või huvijuhi klassijuhatamise seaduslikkus jne. Kõige kurvem on veel see, et kui mõni inimene (noor ja kogemusteta õpetaja) oma probleemi püstitab, siis hakatakse nõu andmise asemel tänitama. Kas tõesti ka reaalselt on inimesed üksteise vastu nii pahatahtliku, nii sarkastilised, nii heal arvamusel ainuüksi iseendast? Kahju, kui see tõesti nii on.

Otsisin välja ühe vana postituse koos kommentaaridega ja kleebin selle nüüd siia. Vaatan üle just need kommentaarid. Ikka selle mõttega, et kas aasta jooksul on seisud samad või on toimunud mingeid muutusi ühele või teisele poole.

1. OLE TÄPNE! Hilinejaid märgatakse. Töös on täpsus tähtsal kohal. Kui soovid, et Sind märgataks kui edumeelset inimest, jõua tööle pigem väheke varem kui hiljem. Sellega täiesti nõus! Vihkan hilinemist. Küll on hea, et ma ei ole asutuse juht, sest ma ei tea, kui karmilt ma hilinejaid karistaks. (Uus kommentaar: Asi ei ole selles, kas teised märkavad või mitte, asi on oma põhimõtetes ja väärtushinnangutes. Ja ilmselt suures osas ka "kinderstubes". Ja kohal tahan olla ikka pigem varem, kui täpselt õigel ajal.)
2. VABANE SEGAJATEST! Lihtsalt ignoreeri kõikvõimalikke on-line jutustamiskanaleid, foorumeid, jututubasid ja meelelahutuslikke portaale. Need viivad Su mõtted tööst eemale ning tööalased "pärlid" jäävad tulemata. MSN koos oma mõttetu loba ja täiesti aruvaba keelekasutusega on õudukas. Ja tööajal ei tohiks MSN arvutiekraanil küll kohe kättesaadavas kohas olla. (MSN-i ei kasuta. Küll aga Skype on väga asjaks suhtluskeskkond. Lihtsa ja loogilise kasutajanime järgi on tuttavad mind Skype keskkonnas vajadusel kiiresti leidnud.Suvel on see mul enamasti olnud välja lülitatud, kuid kui algab kooliaeg, siis lülitan kohe sisse. Olin alguses Skype kasutama hakates nii totu, et ei märganud nuppu, kust saan end välja lülitada. Nii olingi ööpäevaringselt justkui Skype kaudu kättesaadav).
3. VÄHEM MÖLA, PIKEM SAMM! Sel ütlusel on tõepõhi all. Pikad telefonivestlused maast ja ilmast kulutavad väärtuslikku tööaega. Ka töökaaslasega kohvinurgas tühjast-tähjast lobisemine pole just parim viis karjääri edendamiseks. Siinkohal meenub kohe suvevaheajal tööl käimine. No milleks sõita maha mitukümmend kilomeetrit, kui töö juures poleks midagi kasulikku teha. Töö tuleb kasvõi kodust kaasa võtta. Hea, et meie koolis on olemas ka kooliaed! (Vahel kulub jutustamisele ka üsna palju aega, aga need jutuajamised on nö kooliarenduslikku laadi.)
4. EI SUITSULE! See enesemürgitamisviis kulutab nii Sinu aega, raha kui tervist. Nõus!
5. PEA LÕUNAPAUSI! Ei ole mõistlik loobuda einestamisest, sest kust mujalt saab meie organism vajalikud ained, kui just toidust. Uute ideede genereerimiseks on vajalik pidada mõttepause ning lubada ajul puhata. Vot selle nõude vastu kipun küll patustama! (Kahjuks õpetajatel tihtipeale seda puhkepausi ei ole. Lastega tuleb tegeleda ka vahetult pärast tunni lõppemist, uueks tunniks tuleb ettevalmistusi teha, vahetunnis kaklejaid tuleb lahutada jne, jne)
6. ÕPI,ÕPI, ÕPI! Teatavasti küll küllale liiga ei tee. Kui soovid püsivat edu saavutada, siis ära unusta enese arendamist ja oma teadmiste täiendamist nii töö kui ka töövälisel ajal. Teen seda! (Aga järjest raskemaks see läheb, kui koolitusvahendeid nappima hakkab. Omaalgatuslik ja iseseisev enesetäiendamine ei anna ju sed vajalikku paberit koos vajalike tundidega... Järjest enam leian et on oskusi ja teadmisi mida tahaks teistele edasi anda ehk siis peenemalt väljendudes - oleksin valmis tegelema ka juba mõningate teemade koolitusega)
7. OLE AKTIIVNE! Kui Sulle antakse võimalus enda ideedega välja tulla, siis kasuta seda. Väärt mõtted ei jää tähelepanuta ning Sinu aktsiad juhi silmis tõusevad. Ega minu suu kinni ei seisa küll! Pigm võiksin rohkem vait olla. (Aktsiate tõstmine ei ole primaarne. Pigem on seda vajadus parandada õpetajate ja kooli mainet ning stabiilsust.)
8. ÄRA VARASTA AEGA! Sa jõuad rohkem korda saata ning saavutada, kui pead kinni tööajast. Tööajal teen tööd - alati! Lisaks kahjuks ka kodus, kui pere heaoluks vajalik tehtud. (Ja pigem just kodus on see tõeline töö tegemise aeg)
9. TEE TRENNI! Väga suurepärane vahend tööstressi ennetamiseks on minna trenni ja värskendada oma keha ja vaimu. Trennis ei käi. Üritasin jooksmas käia, aga loll, kes vabandust ei leia: Päeva ajal ei saa - sest rahvas näeb. Pimedas ei saa, sest siis lihtsalt ei julge, kuna kardan pimedust. (Minu treeningsaal on mu aed)
10. PUHKA! Puhkus on ülioluline. Läbipõlemisoht kahaneb tibatillukeseks, kui Sa lubad endale piisavalt puhkust ja lõõgastust. Üritan seda punkti täita. Eriti hästi mõjub seenel käimine ja ilusal kevadisel ajal aias toimetamine. Ahjaa! Näputöö ja ristsõnade lahendamine loomulikult ka! (Ristsõnu ei lahenda juba ammu, kuna loobusin ristsõnaraamatute ostmisest. See on üks osa personaalsest kokkuhoiurežiimist.)

reede, 28. august 2009

Mis jalutuskäigul silma jäi

Õhtu on mõnusalt soe ja vaatamata koledasti valutavale põlvele läksin ikkagi aeda ja parki jalutama. Saadud piltidest tegin üle tüki aja sissekande ka oma looduse blogisse.
Suvel uude kohta istutatud kaunis kukehari on erakordselt värvirõõmus tänavu. Ju talle tema uus kasvukoht siis meeldib!
Kui eelmine kord parki sai niidetud, mõtlesime, et ju see on sel suvel viimane kord. Aga ole sa lahke! Rohi ja lepavõsa kasvab lausa silmnähtava kiirusega. Kui asi niimoodi edasi läheb, tuleb viimati veel pooles septembriski niita.
Aga puud on sügisrüüs.
Viimasel hetkel sai murutraktori terade eest päästetud hulk seeni. Meie oma uuest pargist on võimalik juba seeni saada!
Olid veel ka sellised seened. Alt erekollased ja kangesti puraviku moodi, aga ma ei julgenud neid korjata. Kui ikka täpselt ei tunne, siis minu pärast kasvagu omaks rõõmuks edasi.
Aga kaseriisikaid ikka natuke sain! Mulle need seened meeldivad: kahvaturoosa kübar veidi tumedamate roosade ringidega. Seenekübara serv on ilus narmaline. Sellest pole midagi, et neid seeni tuleb kaks korda kupatada.
Lugesin ühest aiablogist, et siilikübara/punase päevakübara õied lõigatakse ära ja neil on teatavaid raviomadusi.
Sellega seoses on mul palve aiablogijatele. Kui keegi juhtub lugema, siis palun natuke juhendamist. Mis nende õitega teha tuleb? Kas ma pean minema poodi viina ostma? Ja milleks seda tõmmist siis pruugitakse?

Suvi 2009 (kokkuvõte)

Astronoomiline suvi kestab veel mõnda aega, aga minu jaoks saab suvi läbi 31. augustiga.

Milline ta siis oli, see 2009. aasta suvi?

1. Stressivaba. See eelmine oli õudne. Piisas ühest lausest: "Eks hakka siis tööle!" - ja rohkem polnudki vaja. Öeldakse täiesti õigesti, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata... Sel suvel aga - täielik vabanemine ja rahu maa peal.

2. Ilm oli üsna hea. Sadanud ja üsna rohkelt sadanud on kahel viimasel suvel. Tänavused sajud ei tekitanud masendust. ja päikesest ka puudust ei ole tundnud. Eelmise suve järel tekkis mõte, et kuidas see talv küll üle elatakse, kui päikeseenergia jäi saamata. Tänavu sellist mõtet pole tekkinud. Mitte kordagi.

3. Reisimine. No mingit väljamaareisi küll ei olnud. Aga alati pole seda vajagi. Olime seekord kodukesksed.

4. Aiandus. Eelmisel suvel pea olematu. Põhjuseks pean ikka seda stressipinget, mis surus maadligi tegemised nii tööl kui ka kodus. Tänavu olen suutnud olukorra kontrolli all hoida. On uusi ideid genereeritud ja nende täitmise viiside üle juureldud.

5. Käsitöö. Võrreldes eelmise suvega seis enamvähem sarnane. Eelmisel suvel tegin palju sellist pudi-padi, mis kulus ära mõisamängus. Tänavu sai tehtud nii mõnigi asjalik ja vajalik asi.

6. Ehitus. Eelmisel suvel üritasime kuuri otsa jääva laudavundamendiga midagi peale hakata, aga pooleli see jäi. Ikka see ajapuudus, sest suvised projektitööd võtavad ikka suure osa ajast. Tänavu saime hakkama maja uute voodrilaudadega katmisega ja praegu on käimas värvimine. Tegelikult jääb see töö veel pooleli. Jääb ootama järgmist suve ja järgmisi puhkusetasusid. Tööd on veel küll ja küll: ühel vintskapil puudub räästaalune laudis. Värvitud on ainult keskmine vintskap, kuna seda oli mugav teha tuulekoja katuselt. Veranda räästaalustes puudub samuti laudis. Praegu pähklipruuni Pinotexiga võõbatud välisuksed värvime esialgu piirdelaudadele mõeldud värviga. See aga osutus piirdelaudade jaoks liiga heledaks. Nii kasutamegi kolme toon-toonis värvi + aknaraamide valge. Muidugi on veel puudu kõik uste ja akende ning maja nurkade piirdelauad. Kui see ka tehtud saab, alles siis võib töö lõpetatuks lugeda. Vahepeal aga tekib väike paus, kuna projektitöö tähtaeg läheneb koleda kiirusega.

Mingil ajal oli omamoodi trendiks värvida puitvoodriga majad kollaseks. Mul on sellest kollasest tõsiselt kõrini. Siis nii enam-vähem 15 - 18 aastat tagasi värviti hooneid tumedaks. Kasutati kas rootsipunast või tumedat Pinotexi. Nüüd tekkis aga mõte, et äkki värviks tumeda pumbamaja majaga ühte värvi. Lähestikku nad on ja katusematerjal ka ühesugune. Tegemist jätkub. Aga ma olen rahul! Juba praeguse ajahetke seisuga!

Ahjaa! Mitmed inimesed on huvi tundnud, et miks me valisime just need kaks maja külge, mitte aga teisi külgi. Nojah, eks see kole lugu on nüüd küll, et värvimata jäävad just need küljed, mis tänava poolt näha on. Aga põhjendus on ka olemas. Suvel ei ole majast niikuinii näha midagi peale katuseharja - puud on ees. Talvel aga - nojah - eks raagus puude tagant paistab maja välja küll, aga ... paljukest inimesed talvel valgel ajal liiguvad. Ise ju ka pimedas läheme ja pimedas tuleme.

Nende korda tehtud seintega on aga hoopis teine lugu. Need jäävad siseõue, kus pilk kogu aeg narmendava värviga seinale pidama jäi. Ja koju tulles on ikka kena küll näha kenasti värvitud seinu.

Asjaks suvi hakkab lõppema!

teisipäev, 25. august 2009

Värvimine algas!

Lõpuks saime siis maja värvimisega ka peale hakatud. Kui ilm lubab, siis tuleb homme jätkata.
Laagri Maksimarketi juures on ehitusmaterjalide pood. Seal vaatasime, millised jalad me uuele köögilauale valime. Selleks sobivad ideaalselt trepi käsipuude nurgapostid. Kenasti treitud teised ja puha! Hind ei olnud ka eriti soolane. Keraamilised plaadid laua katmiseks on ka välja valitud. Mõõtudes 20 x 30 cm ja 7 x 20 cm. Aga see laua meisterdamine jääb ikka tõesti sügisesse, kui enam õues suurt midagi teha ei kannata. Käisime õhtu hakul Järvamaal. Seal on ikka päris sügis - kased peaaegu üleni kollased, teised puud kollased-pruunid. Meil küll nii hull seis veel ei ole!

Nüüd tuleb hakata määrust lugema, et ennast vanempedagoogiks atesteeritavale kehtestatud nõuetega uuesti kurssi viia. Seekord pole ma mitte atesteeritav, vaid atesteerija.

esmaspäev, 24. august 2009

Täna kodus

Hommikul enne linna sõitmist jagasin poistele tööülesande kätte. Pumbamaja katus oli vaja samblast puhtaks kraapida.

Pilt varahommikust.
Sama katus õhtul. Natuke parem ikka!
Täna hommikul kuulasin raadiost uudiseid. Ja juba loeti ette koolid, mis sellest sügisest suletud on. Nende hulgas ka Taali Põhikool :( Ei tea, kas Marika on omale uue töö leidnud? Ma-sen-dav!
Tegin esimesed postitused ka meie Comeniuse projekti blogisse. Suur töö on veel ees.

pühapäev, 23. august 2009

Läheneb järjekordne muinastulede öö

Foto autor: Peeter Kümmel/Sakala
Link Rannarahvakoja kodulehele on siin.
Artikkel ajalehes Postimees on siin.
Mereblog on siin.
Meie küll kuskile mere äärde ei lähe, aga oleme merega ikkagi seotud.
Kodu Tuhala jõe ääres seob meid merega. Kaudselt küll, kuid siiski.... Tuhala jõgi suubub kuskil Vaida all Pirita jõkke. Ja Pirita jõgi suubub merre, Tallinna lahte. Ja seda vahemaad meilt mereni on linnulennult circa 30 kilomeetrit... kui sedagi.
Oleme tulerahvas. Tule süütamise traditsioon on meid saatnud põlvest põlve. Hoidkem seda tuletraditsiooni ja saagem ühtlasi uuesti mererahvaks!

Laiskus ruulib

See on täiesti ebaõiglane, et mu abikaasa peab just siis tööl olema, kui minul vaba päev on. Mitte miskit ei taha teha. Lihtsalt lugemise päev täna. Aga no ju on seda lugemist ka ikka vaja.
Käisin pargis oma lemmikpõõsast vaatamas. Ta on praegu nii uhke oma läikivate marjakobaratega.
Kui jätaks pargis niitmisega ühe suve vahele, saaksime läbipääsmatu padriku. Üksikud lepad said jäetud pargi rajamise alguses kasvama. Nüüd on aeg nad maha võtta. Ja kui palju juurevõrseid annab üks lepapuu!Peenras on astrite aeg. Ja maja on ikka veel värvimata! Arne tahab selle esimese pintslitõmbe juures ise kohal olla ja nii polegi ma poisse saanud tööle "ässitada". Aga ikka on nii, et kui Arne kodus, siis sajab ja kui tööl, siis ei saja. Uuel nädalal pidi tal mitu vaba päeva järjest olema, äkki siis kogemata kombel peab ikka ilma ka ja saab otsast alustada.

Pühapäeva hommik

Täna hommikul pool kuus ärgates tuli tõdeda, et ilus valge aeg hakkab selleks korraks läbi saama. Esimest korda suve jooksul nägime, et on hämar. Isegi oleks vaja olnud valgustust kasutada, aga mitte ei tahtnud seda veel teha. Õhtuti niigi toimetame juba mitu tundi lambivalguse all.
Aruvalda sõites oleksin saanud väga ilusates toonides pildi päikesetõusust, aga fotokat polnud. Koju tagasi jõudes tegin mingigi pildi... siin aga tõusev päike on suurelt jaolt juba pilve taha peitunud.

laupäev, 22. august 2009

"Välisvaatlejana" Kõue külade päeval (täiendatud)

No kuidagi ei õnnestunud kindlat meelt säilitada ja oma nina võõra valla ja võõraste külade üritusse toppimata jätta! Aga mulle meeldib see vald, meeldivad need külad oma tegusate inimestega ja nii me mehega sinna üritusele läksimegi.

Kõue külast on minu meelest (võib-olla võõra vaatenurk polegi nii väga vale) kujunenud Kõue valla mitteametlik keskus. Ja mis siin imestada olekski - Ardu oma suurte korterelamutega on lihtsalt üks väiksemat sorti magala. Maaelu selle tegelikus tähenduses elataksegi väikestes ja vaiksetes metsakülades.

Pean aga jälle ja jälle kiitma inimesi, kes julgesid välja mõelda nii hullumeelse idee ehitada rahvale oma maja. Aga siin ta nüüd on: ilus, puidulõhnaline, polüfunktsionaalne ja mis peamine - seest suurem kui väljast. Ja see lillepeenar.....
No on ikka inimestel fantaasialendu!
Crazy kujunduselemendina suurestükk taluväravas - no paneb ju muigama!? Aga praktilisest vaatenurgast võttes on see lillepostament ikka väga asjalik - hea tugev alus hoiab kolm lilleposti kenasti tasakaalus.
See on vist see laululava. No vähemasti lava esinejate tarvis. Ma ei tea, kas asi pooleli, aga ma paneks katuse ka peale. Ilm meil enamasti ju rohkem selline vihmasepoolne.
Kena külakiik. Või kutsutakse seda sealkandis ka "rahvakiigeks"? Mu õpilased nimetavad meie õue peal seisvat külakiike küll rahvakiigeks.
No ma ei usu, et need istikud on tasuta saadud. Selle suure ettevõtmise juures on ikka küllaltki suured rahad mängus. Super inimesed, kes selle kõik välja on osanud "kaevata".
Küpsetisi oleks oodanud näha palju rohkem. Kuidas on lugu nende "enesest lugu pidavate taluperenaistega"? Küpsetiste pildid:

Maja taga on küllaltki suur kallak. Ei tea, kas seal all on kunagi iidsel ajal mingi oja voolanud?
Ikka see Kõue Rahva Maja - nüüd vähe teise nurga alt vaadatuna.
Üks põhjus, miks ma sellel üritusel osaleda tahtsin, on näha alloleval pildil - raamat Kõue ajaloost.

Ja on veel üks põhjus, miks osaletud sai: aeg läheb ja memmeke Orava külast on vanaks jäänud. Tuleks suguvõsa kokkutuleku organiseerimine tema õlult ära võtta. Äkki mängiks välja juba aasta pärast? Meie õu on suurem kui maa-ala Kõue Rahva Maja ümber. Kiik ju ka omast käest võtta. Ja üht-teist muudki. Ühesõnaga: käis väikest viisi "tööstusspionaaž".
Laadal oli ju muudki peale puidust meisterdatud imeasjade.
Margit on vahva piiga, kes armastab käsitööd teha. (Kuna ise olen käsitööinimene, siis seda enam sümpatiseerib noore inimese käsitööhuvi.) Arvan, et Margit peaks järgmise aasta külapäevale mõeldes juba varakult valmistuma hakkama. Mõtteid ja tean, et ka oskusi tal on. Ostsin omale ühe väikese londiga tegelase. Mul oli parasjagu üks mälupulkadest ilma riputiseta. Nüüd olemas!
No ja kui ikka targutada ka, siis seda, et memmedel on kindlasti kapisoppides peenemat näputööd. Olgu siis noorpõlve kodunduskooli ajast või viimasel ajal pensionipõlves tehtut. Nende tööd on kindlasti seda väärt, et rahvale näidata. Noh, kasvõi näitusmüügina.
Külapäeval jagati tunnustust hakkajatele inimestele, kes nõu ja jõuga on kaasa aidanud külades huvitavate ürituste korraldamisele. Selleks puhuks olid tehtud kenad raamitud tänukirjad ja lisaks veel ka kena kingitus elava taime näol.
Sirje annab kingitused meie õpetaja Endale edasi.
Nüüd on vist kõik...
Oh ei ole!
Veel üks mõte. Ma küll ei tea.... võib-olla on selline asi juba olemas, aga noh, targutamise mõttes või nii....
Igal külapäeval võiks kokku tulnud seltskond istutada "külapäeva puu". Kena, kui juures oleks ka silt daatumiga. Noh, see oleks natuke nagu ajaloo talletamiseks või sedamoodi...
Ja nüüd tõesti lõpetuseks: Tore oli näha, et külapäevale olid tulnud inimesed igast generatsioonist. Sellised asjad seovad inimesi. Eriti tore oli näha noori!
Tõsiselt kahju on sellest, et ise ei ela sealkandis...

22. august

Täna tegin sünnipäevakoogiks seda Võidula mõisakooki. Väga hea tuli! Aga nüüd kisub kiireks! Tahame Kõue külade päeval ka ära käia enne, kui järgmised külalised õhtul tulevad.

reede, 21. august 2009

Kodused toimetused

Täna varahommikul oli juba üsna jahe, mis tuletas meelde, et öökülmad ei ole augusti lõpupäevil mingi haruldus.

Aedoad on üsna külmakartlikud ja need tuleb koristada enne, kui öökülmad nad endale võtavad. Keetsin prooviks ühe väiksema koguse ja hakkisin keedetud oakaunad kotletitaignasse. Täitsa sobisid!

Nüüd keedan nad kõik ära ja panen tükeldatult sügavkülma (Mida on lihtsam öelda kui teha, sest külmik on täis.)


Ilm on praegu, keset päeva, soe ja täna oli Pontsu vannipäev õues. No mina olin ammu enne Pontsut läbimärg! Küll pesemine ajab kutsika ärevile! Praegu käib toas selline amokijooks, et põrand põrub!

Juba mõnda aega on meil ühes peenras selline imelik taim: kevadel väga külmakartlik, suvi läi hea maius tigudele ja siis kasvatab veel sellised imelikud punased viljad ka külge. Keegi ei tea, mis taim see on ja ämm ei mäleta ka, kes talle selle kunagi on toonud. Huvitav, kas need viljad on lihtsalt ilu pärast või viimati kõlbavad veel süüagi?


Täna õhtul vaatan, kuidas siis õieti selle Võidula mõisakoogi valmistamine käib.

Homme on Kõue valla külade päev. Tahaks vaatama minna, aga... See on külade elanike pidu, mitte külade asutuste töötajate pidu. Aga laat oleks huvitav küll ja Kõue raamatu tahaks ka omale soetada. Ja huvitav-huvitav, kui palju neid esinejaid siis kokku saadakse? Aega mõelda ja otsustada veel on.

neljapäev, 20. august 2009

Augustipüha

Käisime tädi Õilmet tema saauva 85.-nda sünnipäeva puhul õnnitlemas. Õigel päeval kahjuks minna ei saa, kuna mees on siis jälle tööl.
Aiakujunduses on kasutatud palju suuremaid ja väiksemaid kive.

Järgnevad kaks pilti on talu sissesõidutee ja külatee ristumise nurka jäävast platsist, mis on rajatud kaks aastat tagasi Tartu maanteel hukkunud peretütar Raili mälestuseks.
Edasi on pildid peremehe "šamaani" rituaalideks vajalikest asjadest. Õilme nende tähendust lahti seletada ei osanud. Peremees ise oli aga parajasti kuskil Võrumaal šamaanitrummide valmistamise koolitust läbi viimas.





Hommikul katsetasin, kuidas oleks uudismaa rajamisega - no maa on märg mis märg. Ei õnnestunud eriti - mätastega vii veel kogu mullanatuke minema.