Jägala juga veebruari lõpus

Käisime laupäeva hommikul Jägala joal. See on iga kord selline loterii - mitte ei tea, kummale kaldale satume. Seekord siis barakkide poolsel kaldal. Mingi silt oli ka valge värviga (või kriidiga) kritseldatud: "vodopad". Aga ilus oli küll. Mida aga ei saa ilma enda kohta öelda - külm tuul lõõtsus ja sundis õige ruttu autosse varju minema.

Nädal jälle läbi!

Küll on sant tööl käia, kui haigusevimm ikka sees istub. Koolist koju ja kohe magama!
Täna hommikul ärgates avastasin korraga - juba on hämar! Küll on tore, et see vastik pime aeg lõpuks mööda saab!

Kaks vaba päeva ees - ehk saan tervise ka korda!

Nüüd telerist meeste teatesõitu vaatama! Loodan, et meie suusatajad on täna tegijad!

Kena kevadine päev

Täna oli klassis ikka tõeliselt kena ja kevadine ilme - päike säras, lapsed ei tahtnud lampegi põlema panna - olevat vaja elektrit kokku hoida :)

Koju sõites avastasin, et päike on sulatanud tee peal isegi asfaldi välja. Tartu maantee võis isegi päris kuiv olla - ei tea, pole hulgal ajal seal sõitnud.
Nüüd vist algab see varakevade periood, kus öösel küllaltki krõbedad kraadid, aga päeval kraadid kenasti üle nulli.

Homme jälle tööle!

Õnneks on seda töönädalat veel kolm päeva ja reedene päev on ka ütlemata lühike - kõigest neli tundi!

Tänase päeva parim osa oli see, et nägin oma venda presidendi vastuvõtul. Olen mitu aastat imestanud, et teda ei ole seni veel vastuvõtule kutsutud. On ju mu vennas palju ära teinud androloogia arendamise- edendamise osas Eestimaal.

Ja teine hea asi oli veel - suutsin ennast arvutist eemal hoida. Mitte küll 100%-liselt, kuid varasemaga võrreldes siiski. Kuigi kardan, et selles mängis oma rolli ka suht vilets enesetunne.

Kust see tõbi nüüd korjatud sai?

Selle asemel, et nelja vaba päeva täiega nautida, tuleb olla pikali nagu kirjamark. Eilne päev kulus palaviku üles kruttimisele. Tänane hommik algas kohe 38,6 kraadiga. Tore küll! Ja mehel on vaba päev - pidime veel Jägala juga vaatama minema, nüüd minu palavikujama rikkus kõik ära :(

Õnneks oli nii nagu alati - lendva tuli äkki ja läks äkki - kokku nii umbes ööpäevane jama.

Äärepits seelikule

Lemmikseelik vajas veidi värskendamist. Lahenduse leidsin äärepitsi näol.

Valguse võidukäik edeneb

Veebruari alguses oli valge kell viis õhtul. Praegu on valge veel ka pool kuus. Kuu viimastel päevadel võib valget aega arvestada juba kuni kella kuueni. Kell kuus veebruari lõpus veel valge - see tärmin on minu jaoks oluline ammu-ammusest ajast - põhikoolipäevist mäletan, et lugesin raamatut kõhuli voodil pikutades. Muidugi üritasin võimalikult kaua lambituleta hakkama saada. Eks selleks andis võimaluse ka tol ajal olnud väga hea silmanägemine. Nüüd on nägemisega nii ja naa, aga talve vihkan endiselt ja rohkemgi veel kui aastate eest. Eks selles mängib oma rolli ka maal elamine. Linnatüdrukuna olin harjunud, et teed on alati lumest roogitud, tänavalaternad põlevad, bussi- ja rongiliiklus on tihe... Maal elades tee aga kõik ise: roogi lund, kaeva kraavikesi sulavee ära juhtimiseks, valgusta taskulambiga teed ja liigu kas jalgsi või oma autoga - muud valikut meil pole....... Aga varsti tuleb kevad, vaatamata ülemaailmsele kriisisituatsioonile. Päike loojub juba sauna taha! See on hea märk!

Kevade nägu, talve hambad

Hommikul oli 19,6 kraadi külma. Päeva keskel räästad tilguvad ja katuse kaldpind on lumest vaba.
Eilne koolipäev läks väga pikale, sest käisime peale tunde veel ka Jetis. Nüüd olen ka "vigastatud" - käi veel väikeste juntsudega uisutamas. Ühte esimese klassi tüdrukut toetades -talutades juhtus nii, et tüdruk kukkus ja niitis ühtlasi ka mind jalust maha. Püüdsin kukkuda nii, et mina jääksin kukkudes ikka allapoole ja laps saaks vähem haiget. Kuna mul ka mütsi peas ei olnud, siis lõin kukla vastu jääd ära nii, et silmist lõi tuld välja. Magada sain vaid ühe külje peal, sest muhk on suur ja valus :(
Teise prohmaka tegin ise - poisid ärgitasid mind nendega võidu sõitma. No ja eks ma unustasin ära, et uisu otsas need sakid - no ja eks need siis kinnitusid päris kõvasti jäässe ja ninali ma käisingi. Seega - põlv on sinine ja kahtlaselt paistes ...

Täna on täiega mõnulemise päev. Hommikul veidike koristamist ja pesu pesemist (mida aga oma "aktivasse" kirjutada ei saa - seda teeb ju masin). Vaatan aga nii laskesuusatamist kui muidu suusatamist ja muudkui heegeldan. Vana seelik saab uue näo ja "uue hingamise" heegeldatud pitsi abiga.

Rahvaluule elab ja areneb

Rahvalaule, mis ajendatud elust enesest, loovad ärksad inimesed ka kahekümne esimesel sajandil. Üks sellekohane näide on siin!

Lumemuster

Kassid on lumele x-tähe "kirjutanud".

Aastad ei ole vennad

Pilt tehtud täpselt aasta tagasi!

Sama koht, sama aeg, aga aasta hiljem!

Kena päikeseline päev

Täna on taevas esimesed peatselt saabuvale kevadele viitavad tunnismärgid: valged rünkpilved. Selliseid pilvi talvel ei ole! Küll oli mõnus tunne! Päikeseprillid ninale ja kiilasjäisele teele "rallima"! Huvitav, millal saabub see päev, mil saan teha just seda, mida ise tahan, mitte seda, mida pean? Iga jumala päev on mingi kohustus kuklas tiksumas. Ilmselt olen liiga suure suutäie hammustanud, et nüüd alla neelamisega tõsine tegemine on...

Vähe sellest, et loen päevi iga reedeni, siis iga uue palgapäevani, iga veerandi lõpuni.... nüüd loen päevi puhkuseni , vot! Ja puhkuseni on üks päev vähem kui neli kuud!

Sildid ajaveebides

Ühel hetkel avastasin, et teistel on ajaveebides sildid, mul pole. Kust neid saab? Eks ikka Layout aitas! Kipun ikka nende siltide lisamise unustama, aga need on väga vajalikud tähised vajaliku materjali leidmiseks.
Täna tegin 100% korda oma looduse ajaveebi. Küll on ikka suur erinevus kahe aasta veebruarikuudel! Kas täesti kuu aja pärast võin juba õitsevast näsiniinest pilti teha? Praegu tundub see küll ilmvõimatuna!

Aiandusaasta 2009 on alanud!

Parandus! 4. veebruaril oli ikkagi 4. veebruar! (5.) 4. veebruaril külvasin paprikat. Kollase paprika pakis oli seemneid kõvasti alla kümne - näis, mis imetaimed neist kasvavad. Punast paprikat oli natuke rohkem, aga kuna arvuliselt oli seemneid ikka kole vähe, siis külvasin ühte topsi ka Leena käest saadud õunpaprika seemneid. Need küll 2007. aastast, aga tihtipeale need kauem seisnud seemned just tublimad ongi. Kuu teisel dekaadil panen ka tomatiseemned kasvama.

Küünlakuus külmad kanged...

...nii teab rääkida vanarahva tarkus. Eks ta oli jah! Kell 8 oli -17, 8 kraadi, kell 9 juba -19, 6 kraadi. Auto sai ööseks sisse pakitud, hommikul panin mootori soojenema. Käima läks pisikese mõtlemise peale, aga käigukang oli kohe täiesti kange. Kakskümmend minutit soojenes ja kui tuli aeg sõitu minna, siis oli kõik kombes. Tallinna väravas näitas -14 kraadi, kuid sinna lisandus lõikav meretuul.

Ülemistes on tohutud allahindlused (isegi kuni 75%) - küll oskasid minu saapad õigel ajal töölepingu üles öelda - nüüd ostsin peaaegu olematu hinnaga uued, mis poiste hinnangul on ühed vinged "tibisaapad" :D

Lubasin endale aasta alguses, et sel aastal olen jälle hoolas aiapidaja. Vaatasin siis "Koduekstrast" seemneid. Ole lahke - paprikat polnudki ja tomatit oli ka kõigest ühte sorti. Ilmselt kehtib taas reegel, et kui midagi vajad, siis mine ikka Kosele. Paprika tahab tomatiga võrreldes märksa varasemat külvamist.
Niipaljukest on siis aianduse hakatust tehtud!