Täna oli hommikukohvi kõrvale pakkuda ahjusooje kreemisaiu! Sellisel hommikul tahaks, et oleks puhkus ja et saaks algavat päeva täiega nautida.
Tahtsin just hakata lahkama vigu, mis nende kreemisaiade tegemisel ilmnesid (mannat muidugi ei olnud - otsi või tikutulega). Siis aga astusid mehed tuppa ja teatasid, et nad pole elu seeski nii häid kreemisaiu saanud. Kiru siis veel oma saiategu!
Küsimuse peale, et mis siis parem oli - kreem või sai? Arvati, et sai...
Ja ma just arvasin, et taignategu läks täiesti metsa...... Ole siis lahke!
Muidu käib ajude ragistamine näputöö asjus. Mõni jällegi nimetab seda protsessi loomevaevadeks. Paar asjakest näidistena ka:
1) hirmpehme prillitoos
b) tikitud nõelapadi
Kole lugu küll, aga ma olin osa tikkimislõngadest majast välja visanud. leidsin väga ilusaid ja peenikesi lõngapusasid õue panipaigast. Kuda ja millal need küll sinna sattusid?
3) Telekast jookseb väegade põnev film. Jõudsin selle ajal pajalappide paari valmis heegeldada.
Seda sorti pajalapid on kujunenud lemmikuteks.
Kole aga, kuidas kunstlik valgustus moonutab värve. Piltide taustaks on kõigil kolmel ikka samad erksinised kaaned. Lõngade toonid on ka väga valed :(
Ja veel. Kui ikka hoiatus on õhus, tuleb mõtlema hakata. Ja välja mõtlesin! Blogi fotod on kõik seotud Picasawebi pildipangaga. See aga oli mul vahepeal juba täis. Toimetasin seal suht julmalt....
Nüüd ühel päeval vaatasin, et jälle väga piiri peal... Siis äkki - heureka!.... mul pildifailid ju hirmsuured. Ikka väga-väga neljakohalised... Nüüd kärbin kõiki pilte. Vahel Picnikus, siis on nad ka signeeritud, enamasti lihtsalt fotode kaustas. Pilte tuleb tihtipeale ju lõigata ja nüüd siis muudan ka suurust. Paistab, et asjast on kasu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar