Praegusel ajahetkel olen tikkimise lainel.Erinevatest käsitöötehnikatest vaimustumine kipub ikka lainetena käima.
Ristpistes tikkimist sai õpitud plikana. Ikka nii, et: tikkimine - vihastamine - pooliku töö ära peitmine - uuesti üles leidmine - töö lõpetamine - uue alustamine (ring ikka kindlalt samal kursil).
Pildil oleva tikkimisega tegin põhjalikumat tutvust alles kahel viimasel tudengiaastal. Kord nädalas käis ema töö juures naisi koolitamas üks vanaproua, kes oli fantastiline käsitöömeister.
Pildil on emale tehtud prillitoos. Kusjuures ka muster on enda joonistatud.
Hmm.... maha olen käinud. Aga ma püüan olla tubli ja vanad oskused üles soojendada. Loodetavasti on tikkimisega, nagu jalgrattasõiduga - kui ikka oskad, siis oskadki. Ehk ainult peenemad nüansid vajavad haljaks nühkimist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar