Naljakas, aga tõsi - ameeriklase Justini muljed eestlaste täpsuse armastusest: " Kurtsin Epule oma muret Eesti "kellanatsidega", ent tema selgitas, et Eestis ongi aeg täiesti paindumatu. 10.00 oli 10.00, mitte 10.06. Viimane tähendas kuut minutit hilinemist. "Hilinemine" paistis olevat ropp sõna. " Tsitaadi lõpp. ("Minu Eesti" lk. 89)
Täiesti nõus. 10.00 ongi 10.00. Ei ole isegi mitte 10.02. "Kellanats" :)
Momendil loetav raamat on üks ütlemata muhe lektüür! Eriti naljakad on vaese ameeriklase katsumused eestlaste toitumisharjumustega kohanemisel. Loe ja naera nii et vähe pole!
3 kommentaari:
Lugesin ka seda raamatut. Mõneti see Epu poolt Justinisse sisendatud kuvand eestlasest häiris, samas võrreldes paljude teiste rahvastega, oli kõik õige. Eestlased on täpne rahvas! Kuid ainult rahvana ja võrreldes mõne teise kultuuriruumiga, kus kella mõiste näikse olevat täiesti tundmata. :) Igapäevatasandil on hilinemine ka meil (kahjuks) väga tavaline.
Kuskilt lugesin, et nüüdseks on Justinist saanud rohkem eestlane, kui seda sünnipärane eestlane ise ongi. Ja tema juttu (kirjutatut) on toimetamata tekstina nii naljakas lugeda.(Epu blogis "Elust kirju"). Eesti keel on ju tegelikult keeruline keel, eriti kirjakeelena.
ei ole seda paljukiidetud Justinit lugenud
aga kellaaegadest mitte kinni pidamine ajab mind isiklikult väga marru
kui mul on vaja minna ikka bussi peale ja lapsehoidja täpselt kokkulepitud kellaajaks välja ei ilmu siis nimetatagu mind kellanatsiks või kelleks tahes ajab ikka marru küll
ja kui õhtusöök on pool viis ja mina pean lahkuma veerand kuus ja kella viieks veel lauda istuda ei saa ja kui siis küsitakse et kas peab olema kõik kella pealt?!;)
aga pisiasjadest pidigi koosnema elu
;)
Postita kommentaar