teisipäev, 4. august 2009

Tänasest päevast

Tänane päev oli üle tüki aja jälle täitsa asjaks. Nii mõndagi jõudsin isegi ära teha. Natuke aiamaal ja natuke toas.
Muuhulgas korjasin kausitäie tikreid ja kuna poisid tahtsid jälle Oru vahele hängima minna, siis sai ühtlasi poes käidud. Plaaniga osta keefiri tikrikoogi küpsetamise tarvis. Koju jõudes selgus aga tõsiasi, et mida pole, on ikkagi keefir. Tagasi ka ei viitsinud enam sõita. Marjad toppisin hoopis sügavkülma - ähk läeb taris. Ahjaa! Orus, kooli jalgpalliväljakul oli täna mäng Kose FC vs Kuressaare FC. Televisioon olevat isegi kohal olnud. Ei tea, kas oli, sest uudised jäid järjekordselt vaatamata. Aga tee oli küll kinni. Ju siis mingi suuremat sorti action seal ikka toimus.

Terrassil mõnusat näputöö tegemist üritas Pontsu saboteerida igal võimalikul ja võimatul viisil. Lõpuks läbi häda ja kasutades koeratite uneaega sain ühe liniku valmis ka. Mõõdud sellised kummalised: 40 x 85 cm. Äärepits selline kitsas ja priitiivne, aga midagi ju ikka. Kolm samasugust tuleb siis veel teha.
Arne helistas töölt ja küsis, kas ma olen kah kade. Tema jumalale nii lähedal - laulukaar üle lahe kenasti paistmas. Madonna kontserdil pidavat tulema hiiglama vägev tulevärk. Isegi nii äge, et lennukid suunatakse Lauluväljakust kaarega mööda. Eks homme selgub, kas vesi juhib heli hästi või halvasti. Võimendus peaks ju tugev olema. Nojah, aga mul ikkagi hoopis parem seis: jumal kõrgel, keiser kaugel. Teen, mis tahan :D

Õhtu oli mõnusalt soe. Nii soe, et kannatas ukse mõlemad pooled lahti hoida. Pildi pimedus on kella poole üheteistkümne ajast.
Huvitav on ikka suveõhtul arvutis tööd teha, taustaks hilissuvised looduse hääled: peamiselt ritsikate saagimine, aga sauna taga tegi sokk paar korda nii hullu häält, et Pontsu nõudis kohe sülle - ohtlik ju ikkagi.
Käisime kutsikaga ööhääli kuulamas. Kuskil Heinassoos haukus rebane, kärnkonn hüppas kõnniteel ikka plärts ja plärts kõhuga vastu betooni. Ilus aeg see suvi. Kahju, et varsti otsa saab.
Meie Imepeenra päevakübarate leekiv värv paistab mingi nurga alt ka tee peale. Täna päeva ajal üks auto peatus Rootsi tee otsas. Vaatasin, et mis värk, meie sissesõit on vähe teise koha peal. Inimesed jalutasid veidi Rootsi Teed mööda sissepoole ja tegid Imepeenrast pilti. Ilmselt zuumimine sellelt kauguselt aitas.

Üritasin vahepeal range lapsevanema rolli ka täita, aga poisid jõudsid helistamisega ette. Järgi minemise aeg sai kokku lepitud.
Seniks jätkub arvutis tööd küll ja ajast jääb veel puudugi.

Homme tuleb jälle Kosele minna. Perearst kortsutas vererõhu näitude peale kulmu. Ja kupatas mu kohe "vampiiri" küüsi. Sain veel riielda ka, et miks ma näole annan vaid kahe aasta tagant ja ainult siis, kui kool tervisetõendi pikendamist nõuab.

Kommentaare ei ole: