Nimelt on ikka nii, et madala kvalifikatsiooniga või hoopis ebakompetentseid tegelasi kasutatakse kõikvõimalikel abitöödel. Nii minagi pidin mesitaru juures neid abitöid tegema. Õudne! Need elajad muudkui pinisesid ja loomulikult ümber minu, mitte ümber minu mehe, kes ju ometi otseselt mesilaste valdustesse tungis... Kus see õigluse ots?
Mees ütles, et "ei karda hunti pioneer, saati siis mingit väikest mesilast". Mis mul üle jäi - see hüüdlause küll julgustavalt ei kõlanud, aga vaielda polnud ka aega. Surmapõlgavalt (ilma maskita) asusime teele...
Ettevalmistused rünnakuks on alanud. Tossulõõts ei taha kuidagi vedu võtta.
Mesilased ei oska veel aimatagi, et peatselt on kodus "tuli lahti" .
Katus on maha tõstetud ja ülevaatus algab.
Peres on noor ema ja ta on väga tublisti munenud - hauet on palju ja kõikidel raamidel.
Et oleks ikka kohta, kuhu mett varuda, tuli lisada kolm uut kunstkärge.
No ja nagu juba öeldud, õiglust siin ilmas ikka ei ole. Ei tea, kes nõelata sai? Igal juhul mitte see, kes oleks võinud ja pidanud saama. Ikka mina, kes ma ju ometi ainult tagasihoidliku tentsiku rollis olin. Ja siis itsitatakse veel ka, et mesilasenõel pidavat ainult terviseks olema. No võib-olla üks jah, aga kaks on juba kindlasti liig mis liig :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar