Kirju muru

Rohumaa, mis laiub paaril hektaril ümber meie maja ja mida me suureliselt muruks nimetame, on momendil üsna mitmevärviline. Oh ei, võilill on võtnud time out, aga on teisigi tooniandjaid.
Näiteks valge ristik esindab valget värvi, roomav tulikas annab murule särtsu kollase tooniga

ning käbilill lükib sekka lillakaid varjundeid.

Kui nüüd olla üks akuraat aiapidaja ja kõik kultuurmurusse kõlbmatud taimed välja nokkida, siis oleks must maa... Olgu siis pigem sota-pota muru, kui üldse mitte midagi. Maakodu värk - õigeid piire pole, õigeid puhaskultuure pole, aga see-eest on kõigil mõnus ja hea ennast vabalt tunda ning rohelust ja sinna kuuluvaid loodushääli koos nende häälte tekitajatega kuulata - vaadata.