Küll oli täna hommikul raske pool kuus üles ärgata! Aga kõigil ei ole pühad vabad ja nii tuligi üks väike sõit Tartu maantee äärde teha. Loodetavasti on mu mehel pühadeaegne vahetus kergete killast.Paljud külad korraldavad ühise jaanitule, aga meie küla pered on kõik parajad individualistid - igal talul on ju oma lõkkeplats, kus jaanituld põletada. Tegelikult ega meil ju polekski sellist ühist küla peoplatsi. Naabrid naeravad, et meie suur kiigeplats ongi kõige rohkem sellise küla kiigela moodi.
Jaanilaupäeva öösel on õhk külas lõkkesuitsust hall, aga taevasse tõusevad vaid üksikud väikesed suitsujoad - enamik lõkkeid on sellised pisikesed. Samaaegselt jaanilõkke juures istumisega sai kasvuhoone ka kastetud, tuli vaid aegajalt vooliku asukohta muuta. See töö on siis tegelikult tänasesse plaanitutest maha tõmmatud.
Tegelikult mulle jaanipäev ei meeldi. Pole kunagi meeldinud. Põhjus lihtne - peale jaani hakkab päikeseketas ikka madalamalt ja madalamalt käima ja aina varem läheb pimedaks. See aga toob sügise aina lähemale.Muidugi võiks ju kohe võrrelda meie suve Kreeta suvega - seal on kell üheksa õhtul selline pilkane pimedus, et anna olla. Elu aga just siis algab. Päeval sebivad ringi turistid, õhtul tulevad kodudest välja kohalikud.
Praegu on päeva parim osa. Mulle tohutult meeldivad hommikud: selline suur vaikus on ümberringi, ainult linnud laulavad. Ja teadmine, et pikk suvepäev on ees, muudab need hetked hommikukohviga eriti mõnusaks.
Eks täna üks üleüldine lebotamise päev tuleb, aga ju selliseidki vaja on. Tühja sest, et suurel peenramaal veel natuke rohida-kaevata on! Tühja sest, et Imepeenras tööd ka pooleli!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar